1.Pärnu Maakohtu 08.04.2015 kohtumäärusega on määratud A.X-ile riigi õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena hüvitada 75 % ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist.
2.Riigi õigusabi osutavaks advokaadiks on määratud vandeadvokaat Veljo Viilol (OÜ Veljo Viiloli Advokaadibüroo, asukoht Suur-Karja 21, 10148 Tallinn).
3.19.11.2015 esitas vandeadvokaat Veljo Viilol Pärnu Maakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.
4.Taotlusele oli lisatud Veljo Viiloli selgitus A.X-i keeldumise kohta anda nõusolek advokaadi tasule ja kuludele. A.X märgib vastuses advokaadile, et ta ei ole kunagi taotlenud riigi õigusabi kohtulikuks menetluseks ega selleks ettevalmistamiseks ja 1(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-4616
leiab, et advokaadi taotlus on paljuski põhjendamatu ja põhjendamata. A.X ei ole märkinud, mis on konkreetselt taotluses põhjendamatu. Taotluse kohaselt sisaldas õigusabi osutamine järgmisi toiminguid: 1) kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine hagita menetluses: 14.04.2015 esmane tutvumine dokumentidega seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega ja sellega kaasnevates nõuetes – 0,50 h so 20 eurot; 2) kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine hagita menetluses: 17.04.2015 kohtumine õigusabi saajaga Pärnus asjaolude väljaselgitamiseks ja täpsustamiseks – 1,50 h so 60 eurot; 3) kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine hagita menetluses: 20.04.2015 tõendite analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine ja vastuse koostamine töövaidluskomisjonile – 3,00 h so 120 eurot; 4) kohtulikus menetluses osalemine: 21.04.2015 osalemine Pärnu Töövaidluskomisjoni istungil - 2,00 h so 80 eurot, 5) 17.04.2015 tasu sõidule kulunud aja eest (kohtumine õigusabi saajaga) 134 km so 20 eurot; 5) 21.04.2016 tasu sõidule kulutatud aja eest (Pärnu Töövaidluskomisjoni istung) 134 km so 20 eurot. Tasud summas 320 eurot, millele lisandub käibemaks summas 64 eurot, so kokku tasud summas 384 eurot. Taotluse kohaselt sisaldasid riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud: 1) 17.04.2015 sõidukulud Pärnusse (asjaolude arutelu õigusabi saajaga) 268 km so 80,40 eurot; 2) 21.04.2015 sõidukulud Pärnusse (Pärnu Töövaidluskomisjoni istung) 268 km so 80,40 eurot. Kulud summas 160,80 eurot, millele lisandub käibemaks summas 32,16 eurot, so kulud kokku summas 192,96 eurot. Taotluse kohaselt moodustasid tasud ja kulud kokku 480,80 eurot, millele lisandub käibemaks summas 96,16 eurot, kõik kokku koos käibemaksuga 576,96 eurot. Advokaat märkis taotluses, et tegelik töömaht oli üle kahe korra arvestatust suurem ning lisas taotlusele töövaidluskomisjoni otsuse, mida ei olnud kohtus vaja vaidlustada. Advokaat leidis, et sellest lähtuvalt tuleks A.X-ile määratud 75% õigusabi tasust proportsionaalselt maha võtta ja vastaspoolelt mitte välja mõistmisel jätta riigi kanda. Kaaluda tuleks ka sõidukulude riigi kanda jätmist, sest õigusabi saajal on mõistlik loota, et õigusabi osutama määratakse kohalik advokaat, kes sõitma ei pea.
Maakohtu määrus
9.Pärnu Maakohus määras 22.03.2016 kohtumäärusega kindlaks riigi õigusabi osutaja tasuna ja kuludena A.X-ile osutatud õigusabi eest kokku 576,96 eurot, kohustusega see tasuda riigieelarvest vandeadvokaat Veljo Viilolile ning A.X`il eelnimetatud summa hüvitada 75 % ulatuses, so 432,72 eurot ühekordse maksena ühe aasta jooksul peale kohtumääruse jõustumist.
10.Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et advokaadi poolt esitatud tasu ja kulude taotlus tuleb rahuldada vastavalt Riigi õigusabi seaduse § 21 lõike 3 alusel õigusabi toimingute tegemise ajal kehtinud Eesti Advokatuuri juhatuse poolt 15.12.2009 otsusega kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punktidele 37 ja 38, mille kohaselt isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest on 20 eurot iga poole tunni kohta ja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagita asjades on 20 eurot iga poole tunni kohta.
11.A.X-ile määrati vastavalt tema taotlusele riigi õigusabi andmine esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Advokaat on tasu ja kulude taotlusele lisanud tema poolt õigusabi andmise käigus koostatud 5-leheküljelise avalduse töövaidluskomisjonile töölepingu lõppenuks tunnistamiseks ja saamata töötasu,
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-4616 kasutamata puhkuse hüvitise, lepingu erakorralisest ülesütlemisest tuleneva hüvitise ning viiviste nõudes OÜ-lt X.
12.Kohtu hinnangul on tegemist mahuka õigusdokumendiga ja keeruka töövaidlusasjaga Pärnu Töövaidluskomisjonis, kus lisaks A.X-i seitsmele nõudele esitas nõuded ka tööandja OÜ X. Töövaidluskomisjoni 28.04.2015 otsuse kohaselt A.X-i töölepingu ülesütlemise aja nõue rahuldati ja tema rahalised nõuded rahuldati ca 1/3 ulatuses ja 2/3 ulatuses jäeti rahuldamata ning OÜ X nõuded jäeti rahuldamata. Kohus leidis, et advokaadi tehtud tasu taotluses märgitud töö maht on vajalik ja põhjendatud ning advokaadi tasu taotlus tuleb täielikult rahuldada.
13.Kohus leidis, et advokaadi poolt esitatud taotlus riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja ning sõidukulude eest on põhjendatud „Korra“ punktide 471, 52 ja 54 alusel ning tuleb rahuldada täies ulatuses.
14.Lähtudes Eesti Advokatuuri juhatuse poolt 15.12.2009 otsusega kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ tuleb osutatud riigi õigusabi eest maksta vandeadvokaat Veljo Viilolile riigi õigusabi tasuna ja riigi õigusabi kuludena kokku 480,80 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 96,16 eurot, kokku 576,96 eurot.
15.Riigi õigusabi määrati A.X-ile kohustusega ühekordse maksena hüvitada 75 % ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Seega vastavalt 08.04.2015 kohtumäärusele tuleb A.X’il tema poolt hüvitamisele kuuluv summa 432,72 eurot tasuda riigile ühekordse maksena ühe aasta jooksul peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
16.Advokaat on palunud kohtul jätta riigi kanda A.X-i poolt riigile tasumisele kuuluv 75 protsendiline osa õigusabi tasust ja kuludest, kuna A.X-i nõue töövaidluskomisjonis suures osas rahuldati. Samuti leiab advokaat, et kaaluda tuleks ka sõidukulude jätmist riigi kanda, sest õigusabi saajal on mõistlik loota, et õigusabi määratakse osutama kohalik advokaat, kes sõitma ei pea. Kohus leidis, et puuduvad alused jätta riigi õigusabi tasu riigi kanda ja määrata riigi õigusabi saaja hüvitamisele kuuluva osa protsent teisiti. Määruskaebus
17.Avaldaja esitas Pärnu Maakohtu määrusele määruskaebuse ning palub maakohtu määruse tühistada, vabastada määruskaebuse esitaja õigusabi saamisel tekkinud kuludest mõjuval põhjusel ja kindlaks määratud õigusabikulud jätta X OÜ kanda.
18.Määruskaebuse kohaselt ei ole advokaadi poolt maakohtul esitatud dokumenti avaldajale enne kohtumääruse tegemist tutvustatud, samuti ei ole teavitatud sellise taotluse kohtule esitamisest. Kohus on märkinud, et avaldaja ei ole esitanud vastuväiteid, millega ei saa nõustuda.
19.Kohtumääruses on kohus leidnud, et advokaat on koostanud töövaidluskomisjonile mahukaid dokumente. See ei ole nii olnud, sest ajaks, mil avaldajale määrati riigi õigusabi korras advokaat, olid dokumendid juba komisjonile esitatud. Dokumendid koostas jurist Evelyn Bach Tallinnas asuvast õigusabibüroost. Advokaadi ülesandeks oli avaldaja esindamine ja tema õiguste kaitsmine töövaidluskomisjoni istungil, mida ta ka tegi. Eelnevalt oli tal vajadus tutvuda esitatud dokumentidega ja kujundada enda seisukoht ning esitada töövaidluskomisjonile. Määruskaebuse esitaja esitas tõenditena kirjavahetuse juristiga.
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-4616
20.Määruskaebuse esitaja palub end vabastada riigi õigusabi kulude hüvitamisest mõjuval põhjusel, milleks loeb endise tööandja X OÜ poolt enda sotsiaalsetest tagatistest ilma jätmist ja riigimaksude tasumata jätmist avaldaja kasuks välja mõistetud tasudelt. Menetluse edasine käik
21.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
22.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Vaidlustatud kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada ning tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohtus ei saa ise asja lahendada.
23.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 25 lg 1 määrab kohus pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
24.RÕS § 22 lg 7 1. lause kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud.
25.RÕS § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal, kui advokatuuri juhatus ei ole kehtestanud teisiti.
26.RÕS § 21 lg 1 1.lause kohaselt kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu.
27.Tsiviilasja materjalide kohaselt on advokaadi taotluses kajastatud esindamine seoses kohtulikus menetluses osalemise ja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagita menetluses, mh on ajaliselt välja toodud töövaidluskomisjoni istungil osalemise, töövaidluskomisjonis dokumentidega tutvumisele kulunud ja kliendikohtumisele kulunud aeg. Sealjuures ei ole taotluses selgitatud, millest tulenevalt on taotleja toimingud paigutanud eelnimetatud liikide alla (tlk 59-63) .
28.Vaidlust ei ole selles, et käesolevas asjas esindas advokaat õigusabi saajat töövaidluskomisjonis. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et töövaidluskomisjoni menetlus on seaduses sätestatud kohtueelne menetlus TsMS § 144 p 4 tähenduses (vt näiteks Riigikohtu lahend nr 3-2-1-177-15).
29.Õigusabi osutamise ajal kehtinud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi Kord), mis kehtis 01.11.2014 kuni 30.04.2015 p. 36 1. lause sätestas, et isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtuvälises menetluses osalemise eest (sh läbirääkimised kompromissiks) on 20 eurot iga poole tunni
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-4616 kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 160 eurot. Seega kehtestas Kord kohtuvälises menetluses esindamise eest maksimummäära, millest suuremat tasu nõuda ei saa.
30.Maakohus on vaidlustatud kohtumäärusega rahuldanud advokaadi taotluse täies ulatuses summas 576,96 eurot, viidates tasude kindlaksmääramisel Korra punktile 37 (mis reguleerib esindamist tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamisel hagita asjades) ja punktile 38 (mis reguleerib esindamist tsiviilasja kohtulikus menetluses). Avaldaja on vastuses advokaadile leidnud, et ta pole kunagi taotlenud õigusabi kohtulikuks menetluseks ega selleks ettevalmistumiseks (tlk 56). Maakohus ei ole vaidlustatud määruses põhjendanud, millisel alusel tuleb töövaidluskomisjonis esindamine Korra mõttes lugeda advokaadi poolt märgitud tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamiseks hagita asjas ja esindamiseks tsiviilasja kohtulikus menetluses, rikkudes sellega TsMS § 436 lõikes 1 sätestatud põhjendamiskohustust.
31.Lisaks ei ole vaidlustatud määrusest jälgitav, mille alusel, kui üldse, maakohus taotluses märgitud toimingutele kulunud aja põhjendatust kontrollinud on, millega on rikkunud RÕS § 22 lõikes 7 sätestatud kontrollikohustust. Tsiviilasja toimikus sisaldub töövaidluskomisjoni poolt tehtud otsus (tlk 70-75), kuid selle alusel ei ole võimalik kontrollida istungile kulunud aega ega sedagi, kes milliseid menetlusdokumente töövaidluskomisjonile esitanud on. Avaldaja on määruskaebuses esitanud väite, et advokaat ei ole õigusabi osutanud määruses märgitud mahus, kuna osaliselt olid menetlusdokumendid töövaidluskomisjonile esitatud enne advokaadi poolt õigusabi osutamisele asumist.
32.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul TsMS § 477 lõigetes 5 ja 7 sätestatud uurimisprintsiibist juhindudes töövaidluskomisjonilt välja nõuda asja toimik ning vajadusel advokaadilt nõuda esitatud taotluses puuduste kõrvaldamist ja taotluse esitamist vastavuses Korra regulatsiooniga. Seejärel on maakohtul võimalik asuda hindama taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrata kindlaks põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud, kontrollides ühtlasi ka määruskaebuse esitaja väiteid advokaadi poolt tegelikult osutatud õigusabi mahu osas. Edasi saab maakohus hinnata, kas asjas esinevad alused avaldaja vabastamiseks riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks. Praegusel juhul ei ole vaidlustatud määrus ka selles osas seadusele vastav, kuna maakohus ei ole määruses TsMS § 436 lg 1 kohaselt põhjendanud, miks kohus leiab, et puuduvad alused jätta riigi õigusabi tasu riigi kanda ja määrata riigi õigusabi saaja hüvitamisele kuuluva osa protsent teisiti.
33.Ühtlasi juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu TsMS § 179 lõikes 9 sätestatud kohustusele märkida menetluskulude väljamõistmise lahendis, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
34.Kuna ringkonnakohtul ei ole võimalik osutatud õigusabi tasu ja kulude põhjendatust ja vajalikkust esmakordselt hindama hakata, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Tiit Kollom
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.