Jooksev elatis (p 1.1) tasutakse jookva kalendrikuu eest hiljemalt selle kuu
10.kuupäevaks lapse seadusliku esindaja B.i (L., IK xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX selgitusega „elatis A.ile“ märkides juurde elatise tasumise kuu.
1.4.Punktis 1.2 kokkulepitud elatise tasub C. 50 euroste osamaksetena iga kuu hiljemalt 15. kuupäevaks.
1.5.Hageja seaduslik esindaja teavitab arvelduskonto numbri muutumisest kostjat kirjalikult (kas e-kirja teel või SMS-ga) vähemalt 7 kalendripäeva ette.
1.6.Juhul kui C. jääb punktis 1.2 ja 1.4 kokkulepitud summa tasumisega viivitusse, on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole sundtäitmiseks kolme kuu möödumisel viivitusse sattumise kuust.
1.7.Punktis 1.6 kokkulepe ei kehti jooksva elatise (p 1.1 ja p 1.3) suhtes.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-11467.
Tsiviilasi nr 2-23-11467
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid välja ei mõista. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa poolte kokkuleppel määruskaebust esitada (TsMS § 661 lg 4). Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses (TsMS § 430 lg 8). Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
ASJAOLUD
1.Pärnu Maakohtu menetluses on A.i (hageja/alaealine laps) hagiavaldus C.u (kostja, hageja isa) vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Elatise väljamõistmist taotleb hageja tagasiulatuvalt (periood 13.08.2022-13.08.2023) summas 2880 eurot (240,00 x 12) ja alates 13.08.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni miinimummääras. Hageja palub elatise tasuda B.i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX (Swedbank AS) selgitusega „elatis A.ile.
2.Esitatud asjaoludel B. (hageja seaduslik esindaja) ja kostja tutvusid 2016 aasta alguses. Juunis 2016 sai hageja esindaja teada oma rasedusest ning teavitas sellest ka kostjat. Kostja võttis omaks, et on lapse isa. Hageja sündis xxxxxxxxxxx, kostja oli sellest teadlik ja käis mõned korrad hagejat ka vaatamas. Sünniakti ei ole isa kohta kannet tehtud, kuna kostja keeldus sünnitunnistusele enda nime lisamisest. Hageja vanemad on arutanud DNA-testi tegemist, kuid kostjast sõltuvalt ei ole testi tegemiseni jõutud.
3.Kostja on maksnud hageja ülalpidamiseks peale hageja sündi 3 kuud 325 eurot kuus ja veebruaris 2023 50 eurot teraapia jaoks. Kostja ei ela hagejaga koos ega osale tema kasvatamises. Kostja ei tasu hagejale elatist ega aita ka muul viisil. Hageja soovib elatise väljamõistmist miinimumsummas.
4.Hageja igakuised vajadused on järgmised: eluase (üür 160.- , kommunaalid suvel umbes 95.ja talvel 140-160.- ja elekter 25.-), toit (200.-), riided ja jalanõud (50.- seal hulgas talve üleriided, lasteaia vahetus riided jne.), sidekulud (29.75), tervishoid (20.-), lasteaia kohatasu (57.-) ja toit (1.90 päevas), trenn (15.-), arendavad tegelusvihikud ja mänguasjad (20.-), hügieenitarbed (10.-).
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja võtab omaks, et hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel oli 2016 aastal lühikest aega suhe. Kostja korduvalt avaldas hageja seaduslikule esindajale, et ei soovi last, sest põeb xxxxxxxxxxx, mistõttu nad hoidusid rasestumisest. Kostja on 80% töövõimetu ning toimetulek nõuab suurt pingutust. Kostja võtab omaks, et on mõned kuud elatist tasunud, kuid ei nõustu sellega, et tema keeldus DNA- testist.
6.Kohus määras 06.03.2024 DNA ekspertiisi. Ekspertiisiakti nr 24E-GL00032-01 kohaselt ei ole kostja bioloogiline isadus hageja suhtes välistatud. Kostja saab >99,999999999% tõenäosusega olla hageja bioloogiline isa.
7.Eelistungina korraldaval kohtuistungil, milline toimus 05.06.2024, võttis kostja põlvnemise tuvastamise hagi õigeks ja pooled leppisid kokku, et kostja tasub hageja ülalpidamiseks alates 01.06.2024 elatisena igakuiselt 180 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xxxxxxxxxxx). Kostja tasub elatise perioodi eest 13.08.2023 – 31.05.2024 summas 900 eurot. Jooksev tasutakse jookva kalendrikuu eest hiljemalt selle kuu 10. kuupäevaks lapse seadusliku esindaja
Tsiviilasi nr 2-23-11467 B.i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX selgitusega „elatis A.ile“ märkides juurde elatise tasumise kuu. Punktis 1.2 kokkulepitud elatise tasub kostja 50 euroste osamaksetena iga kuu hiljemalt 15. kuupäevaks. Hageja seaduslik esindaja teavitab arvelduskonto numbri muutumisest kostjat kirjalikult (kas e-kirja teel või SMS-ga) vähemalt 7 kalendripäeva ette. Juhul kui kostja jääb punktis 1.2 ja 1.4 kokkulepitud summa tasumisega viivitusse, on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole sundtäitmiseks kolme kuu möödumisel viivitusse sattumise kuust. Punktis 1.6 kokkulepe ei kehti jooksva elatise (p 1.1 ja p 1.3) suhtes. Pooled loobusid edasikaebe õigusest ning palusid kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt.
9.Kohus selgitas 05.06.2024 toimunud istungil pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi, millised on sätestatud TsMS §-s 432 ning mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled avaldasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile arusaadavad.
10.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Märgitu on kooskõlas ka TsMS § 164 lg-ga 1, mille kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
11.TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled avaldasid kohtule 05.06.2024 toimunud istungil, et välistavad määruskaebuse esitamise õiguse. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.