Perekonnaõigus › Abielulahutus

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada

2-22-12496 apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

G.H (edaspidi hageja) esitas U.G (edaspidi kostja) vastu hagi abielu lahutamise nõudes. Poolte vahel oli sõlmitud abielu 09.02.2018. Abikaasade kooselu jätkas kuni 16.03.2020. Pärast nimetatud kuupäeva abielusuhted poolte vahel lõppesid. Kooselu lõpetamise põhjuseks oli U.G kuriteo toimepanemises süüdi tunnistamine ja vahistamine. Praegu ning pärast kooselu lõppemist kannab ta pikaajalist karistust Vene Föderatsioonis FKU xxx nr x. Hageja leiab, et abikaasade kooselu, abielusuhete ja perekonna säilitamine ning leppimine on võimatu. Hageja palub abielu lahutada. Kostja viibib Venemaa Föderatsiooni territooriumil. Teda kuulas ära õigusabina Vene Föderatsiooni kohus. Ärakuulamise protokolli kohaselt kostjal vastuväiteid hagile ei ole. Kostja tunnistab hagi, poolte abielusuhted on lõppenud, abielu taastamine ei ole võimalik. Kostja on abielu lahutamisega nõus. Palub arutada asja kohtuistungil kostja osavõtuta. Menetluskulud palub jagada pooleks. Muid avaldusi ja taotlusi ei ole. 14.05.2024. a kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja palub abielu lahutada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on abielu lahutamisega nõus ja võttis esitatud hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Pooled kinnitasid kohtule, et abielusuhted on lõppenud ning pooltel ei ole soovi neid taastada. Eeltoodust tuleneb üheselt, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Vastavalt PKS § 66 lg 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

2-22-12496

Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna tegemist on abielu lahutamise vaidlusega, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosalisele hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. 3.10.2022. a määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult 100 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Vastavalt TsMS § 190 lg 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 190 lg 2 kohaselt, menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kuivõrd hagejale anti menetlusabi, kohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud poolte endi kanda, tuleb hagejalt mõista riigituludesse välja menetluskulud (s.o tasumata riigilõiv). Lähtuvalt TsMS § 190 lg-st 7, TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigikohus on 14. juuni 2010. a määruses (tsiviilasi nr 3-2-1-56-10) p-s 10 märkinud, et TsMS § 190 lg-s 7 ei sätestata ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul või vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes nimetatud hinnangu andmine on kolleegiumi arvates kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte. Kohus leiab, et hageja varanduslik seisund tsiviilasja menetluse jooksul ei muutunud. Taotleja ainsaks sissetulekuks on taotleja perekonna sotsiaaltoetused, peretoetused ning laste toetused. Taotleja ülalpidamisel on viis alaealist last. Kohus tuvastas menetlusabi taotluse lahendamisel, et hagejal puuduvad muu vara ja sissetulekud, mida oleks võimalik arvestada taotleja maksevõime hindamisel ja/või millele seadus võimaldaks pöörata sissenõuet. Kohus loeb hageja majandusliku olukorra mõjuvaks põhjuseks, et vabastada ta TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude – tasumata 100 euro riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest ja jätab hageja 100 eurot menetlusabi kulu Eesti Vabariigi kanda. Kohtuotsuse saatmine Vastavalt TsMS § 455 lg-le 2 saadab kohus kohtuotsuse pärast jõustumist Narva linnakantseleisse kannete tegemiseks rahvastikuregistrisse.

2-22-12496

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.