2-22-61/102 - Perekonnaõigus - Ühisvara jagamine - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

5.Kohus küsis kostjatelt seisukohta hageja poolt esitatud avaldusele. Kostjad esitasid esindaja kaudu omapoolse seisukoha esitatud avaldusele. Kostja J A nõustub hagist loobumisega, kuid ei nõustu menetluskulude tasumisega. J A on kohu menetluse aja selgitanud, et ta tasub võlgnevuse ära. Vaatamata hagi esitamisele ei keeldunud J A võlgnevuse tasumisest, vaid hoopis vastupidi püsivalt tasus võlgnevuse, mis aga viitab sellele, et hageja pöördus kohtusse asjatult ning kostja I jõudis võlgnevuse tasumisega enne, kui käesolevas menetluses oleks jõustunud kohtulahend. See aga viitab sellele, et hageja pole andnud kostjale 1 VÕS § 114 lg.1 tulenevat võimalust vabatahtlikult võlgnevust likvideerida ja seega pöördus kohtusse ennatlikult. Seega põhjustas hageja käesoleva menetluse alustamise, mitte aga kostja I. Samuti on kostja I pakkunud hagejale graafiku sõlmimist, kuid hageja on sellest arusaamatutel põhjustel keeldunud. Seega on kostja I teinud menetluse jooksul kõik võimaliku, et asja lahendada kompromissiga. Kompromissi summaks oli hageja väljatoodud põhivõlgnevus, mis praeguseks on makstud. Seega, kuna kostja I on pakkunud kompromissiks summa, mida ta on ka välja maksnud ja hageja on kompromissi sõlmimisest keeldunud, siis tulenevalt TsMS § 163 lg 2 tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Arvestades menetluslike asjaolusid ei ole võimalik kostjalt I menetluskulusid välja mõista TsMS §162 lg.4 alusel. Käesoleval juhul on kostjalt I menetluskulude väljanõudmine äärmiselt ebaõiglane, kuna tema on võlgnevuse ära tasunud vabatahtlikult, pakkunud kompromissi, ja tasus rahasumma hagejale mis oli pakutudki kompromissiga, hageja rikkus kostja I ees VÕS § 114 lg.1 ega andud kostjale I mõistlikku tähtaega kohtuväliselt võlgnevust tasuda. Kostja II J A on seisukohal, et temalt ei saa menetluskulusid välja nõuda. Kostja II on kogu menetluse käigus selgitanud, et tema vastu sellisel viisil ja kujul esitatud hagi ei ole võimalik rahuldada, sest hagejal puudus seaduslik alus esitada nõudeid kostjale II kuuluva vara suhtes. Kostja II ei vastuta hagis toodud asjaolude pinnalt tekkinud võlgnevuse eest. Kuna hagi oli kostja II osas selgelt ebakorrektne ja motiveerimata, siis sellest johtuvalt ei olegi võimalik kostjalt II menetluskulusid välja nõuda. Samuti ei saa nõuda kostjalt II menetluskulusid sellel põhjusel, et kostja II ei ole võlgnik. Kostja II oli kaasatud menetlusse vaid sellel põhjusel, et ta on võlgniku abikaasa, kuid aga ainuüksi sellepärast ei ole temalt võimalik menetluskulusid välja nõuda. Kuna kostja II vastu esitatud hagi ei olnud nagunii võimalik rahuldada, siis ei saa ka menetluskulusid temalt välja nõuda. Haginõue kostja II vastu oli ilmselgelt perspektiivitu ja ilmselgelt ei oleks olnud kohtul võimalik seda rahuldada, sest seadus ei anna hagejale kaitset sellisel viisil nagu tema on seda taotlenud enda hagiavalduses. Kostja II ei ole kuidagi seotud võlgnevusega ja seega ei pea vastutama menetluskulude eest. Arvestades menetluslike asjaolusid ei ole võimalik kostjalt II menetluskulusid välja mõista TsMS §162 lg.4. Käesoleval juhul on kostjalt II menetluskulude väljanõudmine on äärmiselt ebaõiglane, kuna tema võlgnevuse eest ei vastuta ega pole võlgnevusega seotud.