Menetlusosalised ja nende Hagejad: esindajad K. - K. V. , isikukood xxxxxxx A. V. , isikukood xxxxxxxxx Hagejate seaduslik esindaja: E. K. , isikukood xxxxxxxxxx Lepinguline esindaja: Margit-Marit Raudsepp Kostja: E. V. , isikukood xxxxxxxxxxx Asja läbivaatamine
Kohtuistung 06.05.2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K. - K. V. ja A. V. hagi E. V. vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
2.Mõista E. V. K. - K. V. kasuks välja igakuine elatis alates 14.11.2023 kuni K. - K. V. täisealiseks saamiseni järgmiselt: 2.1 ajavahemikul 14.11.2023-31.12.2023 summas 206,16 eurot; 2.2 ajavahemikul 01.01.2024-31.03.2024 summas 222,83 eurot; 2.3 alates 01.04.2024 summas 250,22 eurot (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) - 40 eurot (pool lapsetoetuse määra)).
3.Mõista E. V. A. V. kasuks välja igakuine elatis alates 14.11.2023 kuni A. V. täisealiseks saamiseni järgmiselt: 3.1 ajavahemikul 14.11.2023-31.12.2023 summas 196,16 eurot; 3.2 ajavahemikul 01.01.2024-31.03.2024 summas 212,83 eurot; 3.3 alates 01.04.2024 summas 240,22 eurot (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lapserikka
pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) - 50 eurot (pool lapsetoetuse määra)).
4.Elatise summa muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5.Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette E. K. määratud arveldusarvele (otsuse tegemise ajal arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxx) iga kuu 15. kuupäeval.
6.Jätta hagi rahuldamata tagasiulatuvas, s.o ajavahemiku 12.04.2023-13.11.2023 osas.
7.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Elatise nõue
1.K. - K. V. ja A. V. esitasid 14.11.2023 Tartu Maakohtule hagi E. V. vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejate seaduslik esindaja elas kostjaga koos alates 2009 veebruarist kuni 22.12.2021 ja neil on kaks ühist last. Peale kooselu lõppu elab E. K. koos lastega üürikorteris. Kostjaga oli sõlmitud 2022. aastal suhtluskord, mille kohaselt lapsed viibivad pool nädalat emaga ja pool isaga. Suvisel ajal oli suuline kokkulepe, et lapsed on nädala isaga ja nädala emaga. 2023. aasta märtsist ei ole lapsed kokkuleppe järgselt isa juures käinud, lapsed keelduvad sinna minemast. A. käis isa juures aprilli lõpus ja oli seal viis päeva. 08.06.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-5579 määrati E. K. laste ainuhooldusõigus. Kostja ei osale laste ülalpidamises, vahel on ta ostnud lastele, eriti A. mingeid asju, kuid ei osta lastele tegelikult vajalikke asju, sh kooliasju, ja ei aruta laste emaga enne läbi, mida konkreetselt on vaja. A. käib isa juures harva, ei jää sinna ööseks.
K. - K. V. isaga kokku saada ei soovi isa vägivaldsuse tõttu. Kuna lapsed ei soovi käia isa juures, ei ole isal nende ülalpidamisega vahetult seotud kulutusi. Pärast kooselu lõppemist ei ole kostja elatist maksnud. Kokkulepet laste ülalpidamiskulude jaotamise kohta ei ole olnud. E. K. on kostja käest küsinud lastele vajalike asjade ostmiseks raha, kostja on keeldunud selle andmisest ja väitnud, et ei usu, et raha lastele kulub. E. K. hoolitseb laste eest ja on kandnud kõik nende ülalpidamisega seotud kulud. Kostja ei ole esitanud mõjuvat põhjust, miks ta ei suuda maksta miinimumsummas elatist. Kostja on pakkunud 200 eurot elatist mõlema lapse peale kokku alates 2024. aasta algusest, hagejate esindaja on vastanud eitavalt. Ise E. K. kostjalt elatist nõudnud ei ole. Hagejad taotlevad mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt alates 12.04.2023, s.o ajast, mil hageja esimest korda elatisenõudega kohtusse pöördus, kuni 31.12.2023. Kompromissi korras on hagejad valmis vähendama tagasiulatuvatt elatise nõuet, kuid mitte nõuet alates 01.01.24, mida soovivad saada minimaalses suuruses. Hagejad taotlevad mõista kostjalt välja alates 01.01.2024 elatis K. - K. V. ja A. V. kasuks igakuiste perioodiliste maksetena minimaalses elatise summas kuni nende täisealiseks saamiseni. Hagejad ei ole nõus kostja pakutud 100-125 euroga ühe lapse kohta, see ei taga lastele vajalikku ülalpidamist. Kostja vastuväited
2.Kostja hagiga ei nõustu. Kostja avaldab, et tal oli kokkulepe E. K. , et kostja soetab lastele riided ja muud vajalikud asjad ning E. K. hoolitseb laste elukoha ja toidu eest. Kostja on siiani oma kohustusi täitnud. Kostja on pakkunud elatist kokku mõlemale lapsele 200 eurot kuus, millega hagejate esindaja pole nõustunud. Kostja on ostnud lastele riideid, tasunud kooliga seotud arveid, tasub siiani telefoniarveid. Kostja on tihti küsinud E. K. käest, kas lastele on midagi vaja, E. K. vastab, et midagi ei ole vaja. Kostja paneb kahtluse alla, et laste ülalpidamiseks kulub 800 eurot kuus. Kostja leiab, et on teinud omalt poolt võimaluste piires piisavalt, et lapsi ülal pidada. Kostja nõustub, et lapsed vajavad igapäevast ülalpidamist. Ema ei ole kostja pakutud summadega nõus. Kostja avaldab, et töötab sellest aastast vähendatud 0,7% töökoormusega tulenevalt üleüldiselt majanduskriisist. Kostja palk on 657 eurot, sellest 400 eurot ei ole kostjal võimalik elatiseks maksta. Kostja on teinud E. K. korduvalt ettepaneku, et kostja on nõus tasuma 200 eurot, E. K. nõustunud ei ole. Rahapakkumised on toimunud alates 2022. aasta algusest Messengeri sõnumitega. Kostjal oli võimalik teha pangaülekandeid hagejate esindaja arvele, kuid ta ei teinud seda, sest E. K. ei nõustunud pakutud summaga. Kostjale kuulub pool maja, kus ta elab. Muud vara, mille arvelt ülalpidamist maksta, ei ole. Lisatööd ei ole otsinud, sest saab siiani hakkama. Kompromissina on nõus maksma elatist kokku 250 eurot kuus. Hagejate nõutud summas ei ole nõus elatist maksma. Kohtuotsuse põhjendused
3.Vastavalt PKS §-le 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. Vaidlust pole selles, et E. V. on K. - K. V. ja A. V. isa. Kostja ülalpidamiskohustust ei mõjuta asjaolu, et E. K. on laste ainuhooldusõigus.
4.PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama paragrahvi lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Kostja ei ela hagejatega koos alates 2021. aasta lõpust. Vaidlust ei ole tekkinud selles, et kostja ei ole pärast pere kooselu lõppemist hagejatele elatist maksnud, sh ei ole elatist maksnud ajavahemikul aprill 2023 kuni asjas 06.05.2024 toimunud kohtuistungini. On usutav, et kostja on ostnud aegajalt lastele riideid ja muid asju, kuid seda ei saa pidada laste ülalpidamiskohustuse kohaseks täitmiseks. Kohus ei ole tuvastanud, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud kokkulepe PKS § 100 lg 3 mõttes. Ühtegi asjakohast tõendit selle kohta esitatud ei ole. Seega on kostjal elatise maksmise kohustus.
5.PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Ajavahemikul 01.04.2023 kuni 31.03.2024 oli indekseeritud baassumma suuruseks 249,78 eurot. Alates 01.04.2024 on baassumma suuruseks 272,76 eurot.
6.PKS § 101 lg 4 näeb ette, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Ajavahemikul 01.04.2023 kuni 31.03.2024 oli nimetatud summa suuruseks 50,55 eurot. Alates 01.04.2024 on baassummale lisanduva 3% suuruseks 54,96 eurot.
7.PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Mõlema hageja eest saab lapsetoetust E. K. , kelle peres on kokku 3 alaealist last, vanim laps sündinud 06.03.2008. Lapsetoetus K. - K. V. on 80 eurot kuus ning A. V. 100 eurot kuus. Lisaks saab E. K. lasterikka pere toetust, mille suurus oli 2023. aastal 650 eurot ning alates 01.01.2024 on 450 eurot.
8.Kumbki hageja ei viibi kostja juures, seega ei tule kohaldada PKS § 101 lg 6 sätestatud elatise summa proportsionaalset mahaarvamist. Sama paragrahvi lõikes 7 märgitud olukorda ei esine.
9.Arvestades PKS § 101 lg-s 1–6 sätestatut, peaks kostja maksma hagejatele igakuist elatist hageja nõutud ajavahemikul arvestuslikult järgmiselt:
A. V. :
12.04.2023–31.12.2023. Baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 54,17 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (325/2)/3) = 246,16 eurot, millest lahutatakse 50 eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)) = 196,16 eurot. 01.01.2024–31.03.2024. Baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3) = 262,83 eurot, millest lahutatakse 50 eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)) = 212,83 eurot. Alates 01.04.2024. Baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3) = 290,22 eurot, millest lahutatakse 50 eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)) = 240,22 eurot.
K. - K. V. :
12.04.2023–31.12.2023. Baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 54,17 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (325/2)/3) = 246,16 eurot, millest lahutatakse 40 eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)) = 206,16 eurot. 01.01.2024–31.03.2024. Baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3) = 262,83 eurot, millest lahutatakse 40 eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)) = 222,83 eurot. Alates 01.04.2024. Baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3) = 290,22 eurot, millest lahutatakse 40 eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)) = 250,22 eurot.
10.Tulenevalt PKS § 102 lg-st 1 ja 2 võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on avaldanud, et ei pea tõepäraseks hagejate esindaja väljatoodud laste vajadusi. Siiski ei ole kostja toonud välja konkreetseid kulutusi, mis tema arvates ei vasta tegelikkusele ega lähemalt avanud, milles seisneb tema vastuväide laste kuludele. Kohus märgib, et hagejad nõuavad elatist seaduses sätestatud minimaalses määras, mille puhul puudub üldjuhul vajadus asuda kulutusi tõendama. Kohus loeb tõendatuks, et hagejate ülalpidamiseks kulub minimaalselt kahekordne PKS § 101 lg 1–7 kohaselt arvutatud summa.
11.Kostja leiab, et tema sissetulek ei võimalda tal hagejatele elatist miinimummääras maksta, sest ta töötab sellest aastast vähendatud töökoormusega. Kohtuistungil avaldas kostja, et ta ei ole lisatööd otsinud, sest on siiani hakkama saanud. Ka avaldas kostja, et elatise maksmiseks peab ta hakkama lõbustustele vähem kulutama. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka
muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (2-16-2343, p 13). Kostja avaldatust järeldab kohus, et kostja tegelikkuses ei ole teinud kõike endast olenevat selleks, et teenida ülalpidamiskohustuse täitmiseks suuremat sissetulekut. Asjas esitatust ei järeldu, et kostjal oleksid mingid olulised takistused teise või täiendava töö leidmiseks. Kostja ei ole avaldanud, et ta oleks töövõimetu või esineks tal mõni töötamist takistav haigus. Ka ei ole andmeid selle kohta, et kostjal oleks teisi ülalpeetavaid. Kohus leiab, et kostjal on võimalik otsida ja leida täiendavaid sissetulekuid selleks, et hagejatele elatist tasuda.
12.Kuivõrd kostja ei ole toonud välja ega tõendanud ühtegi mõjuvat põhjust PKS § 101 lg 2 mõttes elatise vähendamiseks, ei pea kohus PKS § 101 alusel arvutatud elatise vähendamist põhjendatuks.
13.Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 12.04.2023. Iseenesest on PKS § 108 tulenevalt võimalik tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamine kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (3-2-1-35-16 p 19). Kohtule ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hagejate seaduslik esindaja oleks kostjalt alates 12.04.2023 järjepidevalt elatist nõudnud. Küll järeldab kohus E. K. ja E. Viikna ütlustest, et E. Viikna on ise pakkunud elatise tasumist, millest hagejate seaduslik esindaja on keeldunud, seda põhjendusega, et pakutud elatis on liiga väike. Kuigi poolte vahel on vaidlus, millal kostja selliseid pakkumisi tegi, ei saa esitatud info alusel välistada, et tagasilükatud elatise tasumise ettepanekuid on kostja teinud ka hagis taotletud tagasiulatuval perioodil. Kuni hagi esitamiseni tasumata elatise nõue on kohtu arvestuste kohaselt A. V. puhul 1373,12 eurot ning K. - K. V. puhul 1443,12 eurot. Kohtul on alust arvata, et tagasiulatuva elatise tasumine käiks kostjale üle jõu ja paneks ta raskesse majanduslikku olukorda. Kohus ei pea eeltoodud põhjustel tagasiulatuva elatisnõude rahuldamist põhjendatuks.
14.Kohus rahuldab hagi alates hagi esitamisest, s.o alates 14.11.2023 ning jätab rahuldamata tagasiulatuvas osas, s.o 12.04.2023–13.11.2023. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus
ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.