Hageja: A. P. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja seaduslik esindaja: K. G. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxx); Kostja: xxxxxxxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxx@xxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses; Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud tähtaegselt hagile
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista xxxxxxxxxxxxxxx`ilt A. P. kasuks välja alates 01.01.2024. a kuni A. P. täisealiseks saamiseni (s.o xxxxxxxxxx) igakuine elatis 287 eurot 72 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3.xxxxxxxxxxxxxxx`il tuleb temalt A. P. kasuks välja mõistetud elatis maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval K. G. `i arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
2-24-5157
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.K. G. esitas 01.04.2024. a kohtule alaealise lapse A. P. nimel hagiavalduse xxxxxxxxxxxxxxx vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja A. P. K. G. `i ja kostja xxxxxxxxxxxxxxx ühine laps, sündinud xxxxxxxxxx. a. Hageja elab oma emaga. Kostja elab lapsest eraldi. Ta maksab lapse ülalpidamiseks ebaregulaarselt ja juhuslikel kuupäevadel elatist suurusjärgus 250 kuni 260 eurot kuus. See ei ole aga piisav hageja vajaduste rahuldamiseks. Arvestades hageja tavalist elulaadi, on hagi esitamise seisuga tema igakuised vajadused keskmiselt 827 eurot, sh eluasemekulud 200 eurot, toidukulud 200 eurot, riided (sh jalanõud) 150 eurot, transport 20 eurot, sidekulud 20 eurot, tervishoiu- ja hügieenikulud 50 eurot, toidukulud koolis 37 eurot, taskuraha 100 eurot ning muud kulud 50 eurot. Enne kohtusse pöördumist on hageja seaduslik esindaja võtnud kostjaga ühendust ja üritanud selgitada, et hageja näol on tegemist alaealise lapsega, kes vajab ülalpidamist regulaarselt ehk igakuiselt ning mõlemal vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Hoolimata hageja seadusliku esindaja selgitustest ei ole kostja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitma hakanud. Seetõttu ei näinud hageja seaduslik esindaja muud võimalust, kui pöörduda hageja nimel kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtusse. Hagiavalduses taotletakse, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni välja elatise perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud summas, arvestades sealjuures, et hagejale makstakse lapsetoetust ja hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähem kui 7 ööpäeva kuus. Alates 01.01.2024. a on nendel tingimustel perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud elatis 287,72 eurot kuus ja hageja taotleb, et seda summat korrigeeritakse iga aasta
1.aprillil tarbijahinnaindeksi ja brutotöötasu muutmise võrra vastavalt perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja jätab hagile tähtaegselt vastamata.
2.Kohus võttis hagi 12.04.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest.
3.Kohus saatis hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kostjale elektrooniliselt e-posti aadressile xxxxxxxxx@xxxxxxxx. Kättetoimetamisportaali (KÄPO) andmetel sai kostja dokumendid kätte 14.04.2024. a. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul
2-24-5157 kohtule hagile kirjalikku vastust ei esitanud ega teatanud ka hagile vastamata jätmise mõjuvast põhjusest.
KOHTU SEISUKOHT
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hageja taotlusel on võimalik hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille esinemisel on TsMS § 407 lg 5 järgi tagaseljaotsuse tegemine välistatud.
5.Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hageja, A. P. , on K. G. `i ja kostja, xxxxxxxxxxxxxxx, ühine alaealine laps, sündinud xxxxxxxxxx. a (hetkel seega 9. aastane). Hageja elab emaga. Kostja elab lapsest eraldi ja lapse kasvatamises ei osale. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 p 1 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Eeltoodu alusel on kostjal, xxxxxxxxxxxxxxx, eraldi elava vanemana kohustus anda oma alaealisele lapsele, A. P. (hagejale), ülalpidamist elatise maksmise teel. PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Arvutades hagejale elatist PKS § 101 alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida on indekseeritud 1. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, lisades baassummale 1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes arvesse lastetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seadusele on alates 1. jaanuarist 2023. a 80 eurot kuus, ning arvestades, et hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt alla 7 ööpäeva kuus, on elatis alates 01.04. 2024. a 287,72 eurot kuus.
2-24-5157 Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega ole tõendanud mõjuva põhjuse esinemist, mis saaks olla aluseks temalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud summa.
6.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates 01.04.2024.a kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xxxxxxxxxx) igakuine elatis 287 eurot 72 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning määrab, et kostjal tuleb elatis maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval hageja ema K. G. `i arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
7.TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus alaealise ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.