1.Rahuldada Mxxxxxx Txxxxxx Lxxxxxxx Txxxxxxx kasuks elatis järgmiselt: 1.1 perioodi 1. jaanuar 2023 kuni 30. november 2023 eest elatise võlgnevus summas 2860 eurot; 1.2 igakuine elatis alates 1. detsembrist 2023 kuni Lxxxxxxx Txxxxxxx täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 lg 1 alusel arvutatud summas, s.o 1. detsembrist 2023 kuni 31. märtsini 2024 igakuiselt summas 260 eurot 33 senti ja alates 1. aprillist 2024 igakuiselt summas 287 eurot 72 senti kuus. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kehtiva elatise suurust on võimalik arvutada https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.
2.Elatis maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval Lxxxxxxx Txxxxxxx arvelduskontole nr EE082200221084006854, selgitusega „elatisraha“, näidates makse selgituses ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
3.Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2024 hagi tagamise määrus, millega kohustati Mxxxxx Txxxxxx tasuma Lxxxxxxx
Txxxxxxxxx elatist 200 eurot kuus kuni tsiviilasjas nr 2-23-16739 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
4.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele Sotsiaalkindlustusametile.
ja
edastada
teadmiseks
Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Lxxxxxxx Txxxxxxx (hageja) esitas 26. novembril 2023 Tartu Maakohtule hagi ning
12.jaanuaril 2024 ja 16. jaanuaril 2024 (dtl 31-32) hagiavalduse täpsustused Mxxxxn Txxxx (kostja) vastu igakuise elatise ning tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks. Lõpliku nõudena palus hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise alates 1. detsembrist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni miinimummääras. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 1. jaanuar 2023 kuni 30. november 2023 eest 2860 eurot. Hageja esitas ka hagi tagamise taotluse (dtl 36), mille kohus rahuldas 17. jaanuari 2024 määrusega (dtl 39-41). Hagiavalduse kohaselt on hageja vanemad Mxxx-Lxxx Txxxxxxx (hageja seaduslik esindaja) ja kostja. Hageja elab hageja seadusliku esindajaga ning kuna kostja ei ole last sündimisest saadik rahaliselt toetanud, palub hageja kostjalt välja mõista seadusjärgne elatis.
2.Kostja 5. märtsi 2024 vastuse kohaselt hagiga ei nõustu, kuna on töövõimetu ja sissetulek on vähene. Lisaks ei ole kostja kindel, kas hageja on tema laps (dtl 30).
3.15. aprillil 2024 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 19. märtsil 2024 (TsMS § 313). Seega loeb kohus kostjale kohtukutse kättetoimetatuks. Kohtukutses oli kostjat hoiatatud, et tema mitteilmumisel võib kohus teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks või lahendada asja sisuliselt, ilma kostja osavõtuta. Kostja ei ole kohut teavitanud oma kohtuistungile ilmumata jäämise põhjustest.
4.Hageja seaduslik esindaja teavitas kohut enne kohtuistungit, et on haigestunud ning palus kohtuistungi edasilükkamist. Kohus edastas hageja seaduslikule esindajale virtuaalkutse kohtuistungil osalemiseks videoseadme vahendusel, kuid tehnilistel põhjustel hageja seaduslik esindaja istungil osaleda ei saanud.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis seadusjärgses määras hagiavalduse esitamisest alates kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti kuulub rahuldamisele tagasiulatuva elatise nõue.
6.Hageja palus välja mõista kostjalt PKS § 101 lg 1 ja § 108 alusel miinimumelatise alates hagi esitamisest ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist.
7.Perekonnaseaduses on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kuigi kostja on vastuses viidanud, et võib-olla ei ole hageja tema laps, ei ole kostja esitanud isaduse tuvastamise hagi. Seega ei ole vaidlust selles, et hageja on kostja laps, kes on alaealine. Hageja on õigustatud isikuks esitama hagi elatise saamiseks.
8.Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt ka nt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks tuleb võtta elatise baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4). Seejärel tuleb võtta arvesse, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel (PKS § 101 lg 5) ning kui hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt 7-15 ööpäeva kuus, väheneb elatise summa proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). Seega on Mxxxxx Txxxxl kohustus tasuda LxxxxxxxxTxxxxxxx ülalpidamiseks perioodil 1. detsember 2023 kuni 31. märts 2024 igakuiselt 260 eurot 33 senti ja alates
9.Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 27), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kuna hageja nõuab elatist miinimummääras, ei pidanud hageja oma kulutusi tõendama.
10.PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna kostja ei ole elatise vähendamise asjaolusid kohtu ette toonud ega tõendanud, puudub alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
11.Hageja palub mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis perioodi 1. jaanuar 2023 kuni 30. november 2023 eest hageja kasuks 2860 eurot. Riigikohus on tsiviilasja nr 2-19-18082 lahendi p-s 11 märkinud, et PKS § 108 alusel vanemalt tagasiulatuvalt elatist välja mõistes tuleb arvestada, et erisätete puudumise tõttu tuleb elatist tagasiulatuvalt välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse laste toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh vanemate majanduslikku seisundit PKS § 102 ja § 105 lg 3 tähenduses. Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, kas sellise nõude rahuldamine koormab vanemat ebamõistlikult, kui lapsed ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii laste toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt ka Riigikohtu 25. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20 ja seal viidatud varasemad lahendid). Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid taotletaval perioodil tema rasket majanduslikku olukorda, millest tulenevalt rahuldab kohus tagasiulatuva elatise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja perioodi 1. jaanuar 2023 kuni 30. november 2023 eest elatise summas 2680 eurot.
12.Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja on märkinud hagiavalduses elatise maksmise rekvisiidid. Kohus selgitab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses (TsMS § 497).
13.TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
14.Kohus tagas 17. jaanuari 2024 kohtumäärusega hagiavalduse ning kohustas kostjat tasuma hagejale elatist 200 eurot kuus kuni lõpplahendi jõustumiseni. Kohus tühistab
17.jaanuari 2024 määruse kohtuotsuse jõustumisel.
allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.