Ühinguõigus › Sundlõpetamine

2-16-1487

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta osaühing XXX kanda.

Edasikaebamise kord Isiku määramise avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Avaldaja nõue ja põhjendused 28.01.2016 on Tartu Maakohtu registriosakonna poolt Harju Maakohtule edastatud avaldus ja dokumendid osaühing XXX sundlõpetamise otsustamiseks. 02.02.2016 kohtumäärusega võttis Harju Maakohus menetlusse Tartu Maakohtu registriosakonna avalduse osaühing XXX sundlõpetamiseks ning andis 02.02.2016 kirjaga puudutatud isikule tähtaja sobiva likvideerija kandidaadi esitamiseks või kohtu poolt likvideerija määramiseks ja tema tasu ja kulude katteks deposiidi tasumiseks. Puudutatud isiku esindaja juhatuse liige XXX on tasunud deposiidi likvideerija tasu ja kulude katteks. 05.05.2016 esitas Magnus Braun kohtule nõusoleku enda osaühing XXX likvideerijaks nimetamise kohta.

Kohtu põhjendus ja kohtukulude jaotus Õigusnormid, millest lähtudes kohus otsustab, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 602 sätestab, et kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 604 lg 1 sätestab, et kohus ei ole isiku määramisel avaldusega seotud. Äriseadustik (edaspidi ÄS) § 206 lg 3 kohaselt kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad osanikud, kelle osad esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. 28.01.2016 edastas Tartu Maakohtu registriosakond Harju Maakohtule avalduse ja dokumendid osaühingu XXX sundlõpetamise otsustamiseks. 02.02.2016 kohtumäärusega võttis Harju Maakohus menetlusse Tartu Maakohtu registriosakonna avalduse osaühingu XXX sundlõpetamiseks ning andis 02.02.2016 kirjaga puudutatud isikule tähtaja sobiva likvideerija kandidaadi esitamiseks või kohtu poolt likvideerija määramiseks ja tema tasu ja kulude katteks deposiidi tasumiseks. Puudutatud isiku esindaja juhatuse liige XXX on tasunud deposiidi likvideerija tasu ja kulude katteks. 05.05.2016 esitas Magnus Braun kohtule nõusoleku enda osaühing XXX likvideerijaks nimetamise kohta.

2-16-1487 ÄS §-le 205 kohaselt toimub osaühingu lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 206 lg-s 3 ja TsMS § 629 lg-s 3 sätestatu, tuleb kohtul määrata sundlõpetatud osaühingule likvideerijad. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 sätestab, et isiku määramiseks on vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Vandeadvokaat Magnus Braun on andnud nõusoleku likvideerijaks määramiseks ja ta on võimeline kohtu hinnangul likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus osaühingu XXX likvideerijaks vandeadvokaat Magnus Brauni. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 võib kohus likvideerija määramisel täpsustada nende ülesandeid. TsÜS § 41 lg 4 sätestab, et likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. ÄS § 209 lg 2 sätestab, et likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. ÄS § 209 lg 3 sätestab, et likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu. Tulenevalt ÄS § 210 on likvideerija kohustatud juhul, kui likvideeritava äriühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, esitama pankrotiavalduse. ÄS § 211-212 ja 214-216 on täpsustatud likvideerija kohustusi. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 kohustab kohus likvideerijat esitama igal poolaastal aruande likvideerimismenetluses täidetud ülesannete kohta, milles kirjeldatakse likvideerimismenetluses läbi viidud toiminguid ning antakse hinnang osaühingu Pakt maksevõime kohta, samuti tuuakse välja muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 1. november 2016. Juhindudes ÄS § 204 lg-st 2 ja § 208 lg-st 2 saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile lõpetamiskande ja likvideerijakande tegemiseks. TsMS § 172 lg 6 alusel jäävad menetluskulud osaühingu XXX kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.