X avaldus suhtlemise korra määramiseks laste C ja Qga ning avaldus tema ja Y ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste suhtes ja isale ainuhooldusõiguse andmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.05.2023 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 12.06.2023 ja Y 12.06.2023 määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Kartin Paulus Puudutatud isik I C (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II Q (isikukood XXXXXXXXXXX) Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Deivi Vaht Puudutatud isik III Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kohalik omavalitsus Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu ja Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus, vanemate ärakuulamine 14.03.2024 lepinguliste esindajate osavõtul, laste ärakuulamine 26.04.2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Y 12.04.2024 taotlus ning võtta tsiviilasja juurde sellel päeval esitatud dokumentaalsed tõendid.
2.Jätta rahuldamata Y 15.04.2024 taotlus tõendite vastuvõtmiseks.
Tühistada Harju Maakohtu 25.05.2023 määrus osas, milles maakohus lõpetas X ja Y ühise hooldusõiguse C ja Q viibimiskoha määramisel ja andis lõpetatud osas ainuhooldusõiguse Xle, samuti vanemate ja laste suhtlemise korra osas.
4.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta X avaldus vastavas osas rahuldamata ja jätta Xle ja Yle C ja Q viimiskoha määramisel ühine hooldusõigus ning määrata C ja Q ning X ja Y suhtlemise kord, mille kohaselt viibivad lapsed vaheldumisi ühe nädala ema juures ja ühe nädala isa juures.
5.Muus osas jätta Harju Maakohtu 25.05.2023 määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi.
6.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
7.Rahuldada Y määruskaebus osaliselt.
8.Määruse tervikresolutsioon on järgmine:
8.1.Rahuldada X avaldus lastega suhtlemise korra määramiseks osaliselt. Jätta rahuldamata X avaldus C ja Q viibimiskoha määramise, tervise ja hariduse osas Xle ainuhooldusõiguse andmiseks.
8.2.Määrata laste C ja Q ning vanemate X ja Y suhtlemise kord alljärgnevalt:
8.2.1.Lastel on vahelduv elukoht ning nad viibivad vaheldumisi võrdselt mõlema vanema juures: ühe nädala ema Y juures ja ühe nädala isa X juures.
8.2.2.Kumbki vanem võtab lapsed oma ühenädalase perioodi alguse esmaspäeval lasteaiast lasteaiapäeva lõpus. Kui lapsed sel päeval lasteaias ei ole, võtab isa lapsed ema juurest kodust kell 18 ja toob ema koju tagasi kell 18.
8.2.3.Laste huviringidesse, trennidesse, sõprade sünnipäevadele, arsti juurde või muudele vajalikele kohtumistele jõudmise ja sealt ära toomise eest hoolitseb vanem, kelle juures lapsed suhtluskorra järgi viibivad. Arsti juurde vms kohta aja broneerimisel kooskõlastab vanem selle viivitamata teise vanemaga, kui suhtluskorra järgi langeb broneeritud aeg ajale, mil laps on selle vanemaga.
8.2.4.Emadepäeva (pühapäeva hommikust kell 10.00 pühapäeva õhtuni kell 18.00 või kui vahetult järgneval esmaspäeval on laste üleandmine, siis kuni üleandmiseni) veedavad lapsed emaga, isadepäeva (pühapäeva hommikust kell 10.00 pühapäeva õhtuni kell 18.00 või kui vahetult järgneval esmaspäeval on laste üleandmine, siis kuni üleandmiseni) veedavad lapsed isaga.
8.2.5.Lapsed veedavad oma sünnipäeva selle vanemaga, kelle juures nad suhtluskorra järgi viibivad. Teisel vanemal on õigus last tema sünnipäeval isiklikult või telefoni teel õnnitleda.
8.2.6.Pereliikmete, vanemate laste sõprade sünnipäevad ja lähisugulaste (vanemad, õed-vennad, nende lapsed) sünnipäevade ja muude oluliste perekondlike tähtpäevade või pidude/koosviibimiste puhul, mil vanem soovib lastega koos viibida, kuid suhtluskorra järgselt on lapsed teise vanema juures, annab vanem suhtluskorra muutmise soovist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teada esimesel võimalusel. Teine vanem ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda.
8.2.7.Mõlemal vanemal on õigus lastega puhata välisriigis. Reisi ajast ja kohast sh koos hotelli teabega, teavitab vanem teist vanemat ette esimesel võimalusel, kuid vähemalt 1 kuu enne reisi. Vanema küsimisel annab teine vanem lastega reisivale vanemale notariaalselt kinnitatud nõusoleku.
8.2.8.Eeldatakse, et laste kooliminekul jääb suhtluskord samaks.
8.3.Jätta X 17.05.2023 taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
9.Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosalise enda kanda, välja arvatud C ja Q riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja, isa) esitas 10.12.2020 avalduse, milles palus kindlaks määrata tema ja laste C (puudutatud isik I) ja Q (puudutatud isik II) suhtluskorra. 08.02.2021 esitas avaldaja avalduse, milles palus lõpetada tema ja Y (puudutatud isik III, ema) ühise hooldusõiguse laste viibimiskoha määramise õiguse ning haridus- ja terviseküsimuste otsustamise õiguse osas ning anda laste ainuhooldusõigus viibimiskoha määramise õiguses ning haridus- ja terviseküsimuste otsustamise õiguse osas laste isale.
2.Avaldaja ja puudutatud isik III elasid koos alates 2010. a. Kooselust sündisid lapsed C ja Q. Lastevanemate suhted halvenesid ning alates septembrist 2020 on pooled kaasanud omavaheliste erimeelsuste lahendamisse advokaadid. Pingeliste läbirääkimiste tulemusel jõuti suhtluskorra osas kompromissini 20.11.2020, kuid vaatamata kokkuleppele on puudutatud isik III asunud seisukohale, et tal ei ole kohustust kokkulepet täita. Seetõttu vajab avaldaja ja laste suhtluskord kohtupoolset kindlaksmääramist. Seoses ühise hooldusõiguse lõpetamisega märkis avaldaja, et rahumeelne suhtlus laste emaga on võimatu. Kõik avaldaja katsed omavahel rahulikult suhelda ja laste teemasid arutada on ebaõnnestunud. Laste ema on võtnud ainuisikuliselt vastu lastega seotud otsuseid, neid eelnevalt isaga läbi arutamata, kuigi lahendused oleks olnud olemas ja avaldaja neid ka pakkus. Lisaks takistab ema igati laste suhtlemist isaga. Laste ema arvab, et ainult tema oskab laste eest hoolitseda, on süüdistav ja agressiivne isa suhtes.
Menetlusosaliste seisukohad
3.Laste ema vaidles isa avaldusele vastu. Avaldajaga viibimise ajal olid lapsed pidevalt vajaliku hoolitsuseta. Lapsed viibisid sageli võõraste isikutega, mis arvestades laste vanust ei saa olla nende huvides. Avaldaja ei ole esile toonud, millisel viisil oleks kooskõlas laste huvidega temale laste viibimiskoha üle otsustusõiguse andmine. Emal ei ole kahtlust, et avaldaja näitab ka lastele aktiivselt välja, et talle on vastumeelne, kui ema nendega suhtleb ajal, mil nad tema juures on. Selline käitumine rikub ema-lapse suhet. Laste ema kogenud vanemana on suutnud vältida isa ja laste suhte kahjustamist, sest lapsed lähevad isa juurde hea meelega. Ema on seisukohal, et õigust otsustada laste haridus- ja terviseküsimusi ei saa laste isale üle anda, see poleks laste huvides. Laste isa soovib, et lapsed käiksid eraldi lasteaedades, kuid see
on ebapraktiline ja ebamõistlik arvestades, et eralastehoid ei taga paremat lapsehoiuteenust. Terviseküsimuste otsustamise üleandmise nõue on avalduses põhjendamata. Laste emale on ka arusaamatu, kuidas laste terviseküsimuste otsustamine, sh haigete lastega külas käimine võiks olla laste huvides. Avaldaja ei tea isegi seda, kes on laste perearst ja ei ole mitte kunagi lastega arsti juures käinud. Laste ema hinnangul suhtub isa laste terviseküsimustesse kergekäeliselt. Kergekäelist laste tervisesse suhtumist ilmestab ka asjaolu, et isa lubab lastel veeta ülemääraselt aega vilkuva teleriekraani ees multikaid vaadates ja Playstationi mänge mängides. Avaldaja tunnistas ärakuulamisel, et tarbib regulaarselt kanepit ja joob õlut, väites siiski, et ei tee seda laste juuresolekul. Sellest tulenevalt ei saa ema olla kindel ja eriti siis, kui lapsed viibivad isa juures pikemalt, et lastega koos ei viibi ebaadekvaatses seisundis inimesed.
4.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tõdes, et vanematevaheline läbisaamine on pingeline, kuid vaatamata sellele ei ilmne alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste viibimis- ja terviseküsimuste osas. Vanemate vahel ei ole sisulist vaidlust laste tervise ja viibimiskoha osas hooldusõiguse seisukohalt, vaidlus on suhtlemise korras. Lasteaia valiku osas vaidlus puudub. Laste tervise küsimustes ei ole vaidlust osas, et vanemad vaidleksid laste vaktsineerimise, meditsiiniliste protseduuride või arsti valiku üle või vajaksid lapsed mingit eriravi. Eeltoodust tulenevalt tuleb vanematele jätta ühine hooldusõigus laste tervisega seotud küsimustes. Nii saab laste raviküsimuse osas otsuseid vastu võtta see vanem, kelle juures lapsed parajasti viibivad. Spetsiifilistes küsimustes, mis ei seondu tavapärase haigestumisega, peaksid vanemad otsuseid vastu võtma üksmeeles. Laste viibimiskoha osas ühise hooldusõiguse lõpetamist ei tingi asjaolu, et laste ema soovib pidevalt teada, kus lapsed isaga suhtlemise ajal konkreetselt viibivad või kellega suhtlevad ega see, et laste ema on jätnud lapsed isale üle andmata ja valetanud nende tervise seisundi kohta. Kui laste suhtes on määratud suhtlemise kord, tuleb seda suhtluskorda laste vanematel täita. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas laste isa taotletud vahelduvat suhtluskorda, kus lapsed viibivad kummagi vanema juures kahe nädala kaupa. Esindaja märkis, et laste emal on probleeme enda emotsioonide valitsemisega, mis hakkab mõjuma laste vaimsele heaolule. Samas kui teine vanem pole vägivaldne, vastutustundetu või muul moel ebaadekvaatne ja on lapsega eelnevalt kiindunult seotud, on lapse huvides veeta aega mõlema vanemaga enam-vähem võrdses ulatuses.
5.Kristiine Linnaosa Valitsus tõi välja, et laste isa selgitusel on ilmnenud, et vanemal lapsel Cil on avaldunud probleemid, mille põhjused on ilmselt psühholoogilised. Seetõttu on vajalik lapsega psühhiaatri külastamine. Kuna varasemalt on ema avaldanud, et isa on süüdi lastele psühholoogiliste probleemide põhjustamises, võib eeldada, et ema süüdistused isa suhtes jätkuvad ning arst ei saa olukorra ja sümptomite kohta objektiivset ülevaadet. Seetõttu on oluline, et terviseküsimustes jääks ainuhooldusõigus edaspidi isale. Terviseküsimustes ainuhooldusõiguse andmine isale on vajalik ka põhjusel, et ema on valetanud laste tervise kohta. Samuti laste ema ei mõista, et laste kuuldes isa peale karjumine, isast halva rääkimine, laste peale karjumine, isa kasvatusmeetodite halvustamine või isa seisukohtade õõnestamine laste ees ning laste tervise kohta valetamine, eesmärgiga lapsi isale mitte üle anda, põhjustavad lastele kahju ja kannatusi. Laste ema on isa osas teinud kohalikule omavalitsusele ja politseile mitmeid kaebusi, kuid kontrolli käigus ei ole isa vägivaldne ja kohatu käitumine laste suhtes tuvastamist leidnud. Politsei on jätnud kõik kriminaalasjad alustamata või need lõpetanud. Linnaosavalitsuse hinnangul on X taotlused suhtluskorra määramiseks ja ka vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja isale ainuhooldusõiguse üle andmiseks laste viibimiskoha määramise ja terviseküsimuste otsustamise õiguses laste huvidest lähtuvad.
6.Mustamäe Linnaosa Valitsus seisukohale, et laste isa taotlus suhtluskorra kindlaksmääramiseks on laste vajadusi ja huve arvestav ning tuleb rahuldada vastavalt esitatule.
Samuti on avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning ainuhooldusõiguse andmist laste igakordse viibimiskoha määramise õiguses ning haridus- ja terviseküsimuste otsustamise õiguse osas laste isale kantud laste arenguliste huvide esikohale seadmise kohustusest ja vajadusest ning tuleb täies ulatuses rahuldada. Lapsed on intensiivses arenguetapis, kuid enda ea tõttu on nad sõltuvad oma vanematest nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt. Emotsionaalne ja vaimne pinge on lastele avaldumas psühhosomaatilist mõju (tikid). Ema ärev käitumine, lastelt kehavigastuste otsimine annab lastele signaali, et nendega peab midagi pahasti ja valesti olema, kuigi lapsed ise seda ei tunne. Ükski teenuseosutaja ei ole ema hinnangul piisavalt professionaalne, et suuta teda aidata. Ema hinnangul on ta ise pädev nii laste arengu, tervise ja kasvatusküsimustes, sh ka enda tervise ja võimaliku diagnoosi ja ravivajaduse osas. Ema räägib laste juuresolekul teemadel, mida ta arvab isast, isa elukaaslasest, lasteaiatöötajatest, pereterapeutidest ja psühholoogidest, ajades lapsed segadusse ja ärevusse. Ema jaoks on keeruline eraldada enda tunded ja arusaamad laste individuaalsetest vajadustest ja tunnetest. Kui ema ei saa oma pöördumistele spetsialistilt ema jaoks sobivat kinnitust, siis muutub ema käitumine vahetus suhtluses reaktiivseks ning järgnevalt esitab ta kaebuse teda aidata soovivate spetsialistide peale erinevatesse ametiasutustesse nagu Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Haridusamet, Sotsiaalkindlustusamet, Ohvriabi, Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium jne.
7.Ema senisest käitumisest ja koostöövõimest isa ja erinevate abiosutavate spetsialistidega saab järeldada, et ema fookus on suunatud tema enda õiguse saavutamisele ja rahulolu tagamisele. Kokkuleppe sõlmimine vanemate vahel on osutunud võimatuks, kuivõrd mistahes isa poolt esitatud ettepanek lükatakse ema poolt tagasi, kui see ei lähe kokku kogu ulatuses sellega, mida ema soovib. Laste isa on otsinud menetluse aja kestel erinevaid lahendusi, et lapsed saaksid võrdselt hoolt ja tähelepanu oma mõlemalt vanemalt. Isa on oma tegudega kinnitanud, et ta on lähtunud oma tegevustes laste vajadustest ja õigustest tagades neile arenguks vajalikud tingimused kodus ja turvalise hoole kodust väljaspool. Isa on käitunud laste vanust ja olukorda arvestades – neile olukordi ja muudatusi selgitades, neid lohutades ja julgustades. Lapsed on isaga kiindunult seotud, nad tunnevad end isaga koos olles turvaliselt ja pingevabalt, isa ei koorma lapsi eakohatute muredega. Lastel on oma isa juures nii füüsiliselt kui emotsionaalselt turvaline. Seda on hinnanud lisaks lastekaitseametnikele ka Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitse ametnikud. Maakohtu määrus
8.Harju Maakohus lõpetas 25.05.2023 määrusega osaliselt lastevanemate ühise hooldusõiguse laste suhtes ja andis laste isale ainuhooldusõiguse laste viibimiskoha määramisel ning määras laste ja vanemate suhtluskorra järgmiselt: 1) Lastel on vahelduv elukoht ning nad viibivad vaheldumisi võrdselt mõlema vanema juures: kaks nädalat ema juures ja kaks nädalat isa juures. 2) kumbki vanem võtab lapsed oma kahenädalase perioodi alguse esmaspäeval lasteaiast lasteaiapäeva lõpus. Kui lapsed sel päeval lasteaias ei ole, võtab isa lapsed ema juurest kodust kell 18 ja toob ema koju tagasi kell 18. 3) Laste huviringidesse, trennidesse, sõprade sünnipäevadele, arsti juurde või muudele vajalikele kohtumistele jõudmise ja sealt ära toomise eest hoolitseb vanem, kelle juures lapsed suhtluskorra järgi viibivad. Arsti juurde vms kohta aja broneerimisel kooskõlastab vanem selle viivitamata teise vanemaga, kui suhtluskorra järgi langeb broneeritud aeg ajale, mil laps on selle vanemaga. 4) Emadepäeva (pühapäeva hommikust kell 10.00 pühapäeva õhtuni kell 18.00 või kui vahetult järgneval esmaspäeval on laste üleandmine, siis kuni üleandmiseni) veedavad lapsed emaga, isadepäeva (pühapäeva hommikust kell 10.00 pühapäeva õhtuni kell
18.00 või kui vahetult järgneval esmaspäeval on laste üleandmine, siis kuni üleandmiseni) veedavad lapsed isaga. 5) Lapsed veedavad oma sünnipäeva selle vanemaga, kelle juurdes nad suhtluskorra järgi viibivad. Teisel vanemal on õigus last tema sünnipäeval isiklikult või telefoni teel õnnitleda. 6) Pereliikmete, vanemate laste sõprade sünnipäevad ja lähisugulaste (vanemad, õedvennad, nende lapsed) sünnipäevade ja muude oluliste perekondlike tähtpäevade või pidude/koosviibimiste puhul, mil vanem soovib lastega koos viibida, kuid suhtluskorra järgselt on lapsed teise vanema juures, annab vanem suhtluskorra muutmise soovist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teada esimesel võimalusel. Teine vanem ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda. 7) Mõlemal vanemal on õigus lastega puhata välisriigis. Reisi ajast ja kohast sh koos hotelli teabega, teavitab vanem teist vanemat ette esimesel võimalusel, kuid vähemalt 1 kuu enne reisi. Vanema küsimisel annab teine vanem lastega reisivale vanemale notariaalselt kinnitatud nõusoleku. 8) Eeldatakse, et laste kooliminekul jääb suhtluskord samaks.
9.Maakohus jättis laste isa 17.05.2023 taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste enda kanda, v.a lastele määratud riigi õigusabi korras esindaja kulud, mis jäid riigi kanda.
10.Lastel on mõlema vanemaga väga lähedane suhe ning mõlema vanema juures on lastel head elamistingimused. Mõlemad vanemad tulevad laste eest hoolitsemisega toime. Maakohus leidis, et ema väited isa halvast mõjust lastele, laste väärkohtlemisest jms ohtlikkusest ei ole tõendamist leidnud. Maakohtu hinnangul väljub ema halvustav ja kahtlustav olek laste isa ja lastega tegelevate spetsialistide suhtes normaalsuse piiridest. Ema on tegutsenud selle nimel, et laste suhet isaga kahjustada rikkudes sellega hooldusõigust. Kuna ema rikub laste hooldusõigust arvates ja avaldades, et lapsed ei tohiks üldse koos isaga viibida ning takistab isa ja laste koosviibimist, lõpetas maakohus vanemate ühise hooldusõiguse laste viibimiskoha määramisel. Laste huvides on, kui ainult isal on õigus nende viibimiskohta määrata.
11.Maakohus jättis rahuldamata isa nõude laste suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste haridus- ja terviseküsimustes. Vanematel ei ole laste haridus- ega terviseküsimustes olulisi vaidlusi. Laste huvides on üldjuhul, et nendega seotud asju otsustavad kaks vanemat.
12.Laste huvides on, kui lapsed saavad viibida võrdselt mõlema vanema juures arvestades asjaolu, et lastel on väga lähedane suhe nii isa kui ka emaga. Isa poolt pakutud 2-nädalane periood on mõistlik, sest lastel on nii vähem ümberkohanemist kahe kodu vahel. Muus osas määras maakohus tavalise ja kohtupraktikaga kooskõlas oleva suhtlemise korra, kus laste elu (ringid, trennid, sõpradega suhtlus) korraldab vanem, kelle juures lapsed on. Tähtpäevad veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on. Laste sünnipäeval võib vanem, kes lapsega parajasti koos ei ole, last õnnitleda. Mõlemal vanema on õigus reisida lastega teise vanema nõusolekuta, informeerides teist vanemat reisi ajast ja sihtkohast.
13.Laste isa esitas 17.05.2023 taotluse senise, 27.05.2023 esialgse õiguskaitse määruse muutmiseks. Kuivõrd maakohus tegi lõpplahendi, mis oma peamiselt regulatsioonilt vastab avaldaja esialgse õiguskaitse taotlusele, jättis maakohus taotluse rahuldamata. Laste isa määruskaebus
14.Laste isa esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada määruse ulatuses, milles tema avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste haridus- ja terviseküsimustes jäeti rahuldamata ning teha tühistatud osas uus määrus, millega lõpetada osaliselt lastevanemate ühine hooldusõigus laste suhtes ning anda laste isale ainuhooldusõigus laste haridus- ja terviseküsimustes. Menetluskulud ringkonnakohtus palus isa jätta laste ema kanda.
15.Maakohus ei ole avalduse rahuldamata jätmisel põhjendanud, miks ei ole eestkosteasutuse (Mustamäe LOV) seisukoht ühise hooldusõiguse lõpetamist hariduse- ja terviseküsimusi pooldavalt laste huvides või kuidas on ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmine laste huvides. Isa rõhutas, et vanemate vahel on olulised vaidlused nii laste haridus- kui ka terviseküsimuste osas. Laste ema pani Qle lasteaeda kaasa allergoloogi välja kirjutatud ravimid, kuid kokkuleppeid ravimite andmiseks lasteaiaga tehtud ei ole; ema viib lapsi kliinilise psühholoogi vastuvõttudele otsides sel viisil argumente, kuidas laste isa laste käitumises süüdistada; kas lapsed on haiged või terved, sõltub laste ema tujust ja sellest, kuidas see temale sobib, mitte laste tegelikust tervisest; ema pildistab lapsi põhjendamatult ning viib neid EMO-sse kahtlustades, et avaldaja tekitab lastele vigastusi, kuigi kahtlused ei ole kunagi kinnitust leidnud. Ema on võtnud ja võtab jätkuvalt ainuisikuliselt vastu otsuseid laste haridusküsimustes: vahetas Q lastehoius käimise suure lasteaiarühma vastu isa sellest eelnevalt teavitamata ning lapse vajadustega arvestamata – seega ei ole õige maakohtu seisukoht, et lastevanematel puuduvad vaidlused laste hariduse teemadel. Isa tõi välja, et ema teatas, et C ei taha käia jalgpallitrennis, mis on üllatuslik, kuivõrd lapsele meeldib jalgpall. Pärast vestlust lasteaiaõpetajaga sai isale selgeks, et poja mõtteavaldus jalgpallitrennist loobumise kohta oli tingitud ema vastavast sisendusest – sellist ema käitumist ei saa pidada lapse huvidega kooskõlas olevaks, sest pärsib lapse enesekindlust ja otsustusjulgust. Ema lõpetas laste viimise lasteaeda takistades sellega oluliselt laste ettevalmistust kooliks ja suhtlemisoskuse arendamist. Maakohus ei põhjendanud, kuidas mainitud olukorras oleks üldse võimalik ühise hooldusõiguse teostamiste jätkamine. Ema otsustas, et Q tuleks panna Cga lasteaias samasse rühma. Isa ega ka lasteaed sellega laste huve ja arengut silmas pidades nõus ei olnud. Isal on alust arvata, et kui juba lasteaias on laste ema käitumise ja otsustega niivõrd suured probleemid ja erimeelsused, saabub sama ka siis, kui lapsed lähevad kooli. Laste ema määruskaebus
16.Laste ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning saata asi uueks arutamiseks tagasi maakohtule.
17.Ema asus seisukohale, et maakohtu kohtumäärus ei põhine asjas esitatud ja kogutud tõenditel, vaid kohus on rajanud oma lahendi erinevatele asjas kogutud arvamustele ja seisukohtadele, mis ei ole käsitletavad tõenditena jättes aga seejuures tähelepanuta laste ema arvamused ja seisukohad.
18.Kuigi maakohus jättis isa taotluse emale psühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks rahuldamata, asus maakohus seisukohale, et ema käitumine ei ole adekvaatne ja kahjustab lapsi. Kui kohus asus seisukohale, et emaga ei ole kõik korras, tulnuks määrata ekspertiis, mis oleks selgeks teinud, kas isa kahtlustel ja väidetel on reaalne alus või mitte. Praegusel juhul on maakohus teinud järelduse tõenditele tuginemata. On tõsi, et vanemate suhted on halvad, kuid see on tingitud peamiselt sellest, et laste isa on ema vastu alustanud mitmeid kohtuasju; ema ei ole lastele nende kuuldes isast halvasti rääkinud.
19.Hooldusõiguse küsimuses on ema jätkuvalt seisukohal, et ühise hooldusõiguse üleandmine viibimiskoha küsimuses isale ei ole põhjendatud. Isa ei ole esitanud mitte ühtki tõendit peale
paljasõnaliste väidete, et emaga ei ole olnud võimalik hooldusõiguse küsimustes kokkuleppele jõuda. Tegelikkuses käivad lapsed kodulähedases lasteaias, neil on perearst ja kõik küsimused on lahendatud laste huvidest lähtuvalt. Maakohus ei ole põhjendanud, miks peaks viibimiskoha osas ühise hooldusõiguse lõpetama ja just isale üle andma ning kuidas selline lahend on laste huvides.
20.Suhtluskorra osas leidis ema, et konkreetsete laste puhul 50:50 suhtluskord ei sobi. Lastel on emaga hea suhe ja pikemalt isa juures viibides igatsevad nad väga ema järele. Ema on püüdnud olla lastele toeks ja teinud kõik endast oleneva, et lapsed läheksid isa juurde positiivses meeleolus. Isa-laste suhte probleemiks ei ole mitte ema käitumine ja hoiakud, vaid isa enda soovimatus arvestada laste vaimse heaoluga. Isa rikub ise oma suhet lastega, sest ei arvesta laste soovidega ja karistab neid ebaõiglaselt, millest lapsed tagasi ema juurde tulles ka räägivad. Maakohus pani emale pahaks seda, et ema kahtlustab laste isa erinevate ainete tarbimises – tegemist ei ole kahtlusega, vaid isa on seda ise menetluses tunnistanud. Sõltlasest vanema puhul ei ole 50:50 hooldusõigus laste huvides, kuivõrd ei saa kunagi kindel olla, kas isa suudab kogu koosveedetava aja tarbimisest hoiduda. Menetlusosaliste seisukohad
21.Kristiine Linnaosa Valitsus asus seisukohale, et laste isa määruskaebus tuleb rahuldada ja ema kaebus jätta rahuldamata. Alates lahkuminekust, st 3 aasta jooksul, ei ole vanemad koostööle asunud, omavahel ei suudeta jagada lapsi puudutavat infot ja kasvatuspõhimõtteid, arutleda elukorralduslikel teemadel. Analüüsides olukorra ja laste ema käitumise ning suhtumise dünaamikat ajas, saab asuda seisukohale, et ema hirmud, põhjendamatu kahtlustamine ja halvustamine süvenevad ning see mõjutab ka järjest enam laste heaolu. Ema käitumisest ja hoiakutest ei nähtu, et ema teostab oma vanemaõigusi ja -kohustusi eelkõige pidades silmas laste parimaid huve. Vanema käitumise tagajärjel on laste elurahu rikutud nii lasteaias kui laste terviseküsimuste ja laste huve kaitsvate spetsialistidega. Ema ei ole valmis koostööks ja ühiste otsuste tegemiseks. Emal on lähedussuhe lastega, kuid tema suutmatus teha nii teise vanema kui ka spetsialistidega laste huvides koostööd, ei võimalda lastele parima arengukeskkonna ja heaolu tagamist juhul, kui vanemate ühine hooldusõigus jätkub. Ründav, halvustav ja ebaviisakas suhtlusstiil, rohked kaebused ja alusetud süüdistused ametiasutustele ja lastega tegelevatele spetsialistidele ning halvustava hoiaku väljendamine laste isa suhtes ei toeta vanemlike suhete parandamist ning mõjuvad kahjustavalt laste heaolule ja psüühikale. Laste ema ei mõista, et taoline käitumine põhjustab lastele kahju ja kannatusi. Tõendatud on, et vanemate erimeelsused on liiga ulatuslikud, et võtta rahumeelselt vastu ühiseid otsuseid laste huvides. Ühise hooldusõiguse jätkumisel haridus- ja terviseküsimustes, on alust järeldada, et laste olukord halveneb. Varasema koostöö ja otsuste põhjal saab järeldada, et isa on suuteline tegema otsustusi laste huvidest lähtuvalt.
22.Mustamäe Linnaosa Valitsus jäi enda 11.12.2022 seisukoha juurde ning avaldas, et toetab laste isa määruskaebuse rahuldamist ning laste ema määruskaebuse rahuldamata jätmist.
23.Lastele riigi õigusabi korra määratud esindaja leidis, et isa määruskaebuse väited ja kujunenud olukord annavad aluse määruskaebuse rahuldamiseks ning ema määruskaebuse rahuldamata jätmiseks. Esindaja märkis, et maakohus on põhjendatult ja laste huvidega kooskõlas määranud suhtluskorra. Pärast esindaja 12.12.2022 viimase arvamuse esitamist on lastega seotud asjaolud eskaleerunud sedavõrd, et laste esindaja ei näe enam võimalust säilitada vanemate ühist hooldusõigust laste haridusküsimustes, sest laste ema käitumine ei võimalda lastele tagada normaalset ja laste arengut toetavat keskkonda lasteaias. Ema agressiivne käitumine lasteaia personaliga on kohatu ning rikub lapse turvatunde lasteaias ja annab lapsele
väära eeskuju käitumisnormide osas. Laste isale laste hariduse osas ainuhooldusõiguse üle andmine tagab selle, et laste haridusküsimuste osas ei ole haridustöötajatel vajalik laste emaga koostööd teha, sest see on võimatu ja lõpptulemusena kannatavad lapsed emotsionaalse pinge all. Lastel peab olema võimalus rahulikult haridust omada ilma, et vanem pidevalt sekkuks või õpetajate arvamusi eiraks. Ka laste terviseküsimuse osas on käesolevaks ajaks tekkinud olukord, et vanematel pole selles osas võimalik ratsionaalseid ja laste tervisest tulenevaid teadlikke otsustusi ühiselt vastu võtta, sest laste tegelik tervislik olukord ei ole kooskõlas ema nägemusega, mis lapsel viga on ning kuidas seda ravida.
24.Laste ema vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ema tõi välja, et lapsed on jäänud isa juures viibides mitmel korral vajaliku abita. Näiteks juhtus 30.06.2023 Qga isa hooldusajal õnnetus ja laps murdis rangluu. Kuna isa oli lapse sõnul õlut joonud, lasti lapsel kaks päeva valu kannatada ja EMO-sse pöörduti alles 02.07.2023, kui isa oli taas võimeline autot juhtima. Isa hooldusajal juhtub lastega ebaproportsionaalselt palju õnnetusi, mis on vajanud erakorralist abi – see on tingitud isa huvipuudusest ja ebapiisavast järelevalvest laste üle. Isa ei ole oma hooldusajal tegelenud Q allergiaprobleemiga: kuigi ema paneb lapsele arsti väljakirjutatud ravimid kaasa, isa neid lapsele ei anna ja ema saab reeglina tagasi oluliselt halvemas seisundis lapse. Samuti ei tegele isa laste muude terviseprobleemidega. Lastel on isa juures viibides tikid, mis emakodus taanduvad. Ka haridusküsimustes ei saa ainuotsustusõigust üle anda isale. Emale ei saa ette heita Q lastehoiu vahetust, kuivõrd lastehoiul puudus litsents ja pädevad lasteaiaõpetajad. Laste emal ja lastel ei ole lasteaiaga probleeme. Küll aga ei pea ema aktsepteeritavaks mõningaid kasvatusmeetodeid (lõunaunest keeldunud lapsed pannakse istuma „paha lapse toolil“). Ainuüksi see, et isa arvab, et tema poja suhtes on selline karistamismeetod õige ning ta seda õigustab, näitab, et isa ei saa aru haridusliku keskkonna olulisusest õppe- ja kasvatusprotsessis. Eestkosteasutuse esindaja poolt on küüniline kirjutada kohtule laste ema tühistav arvamus ilma laste ja laste emaga koduses keskkonnas kohtumata ja suhtlemata. Emale heidetakse ette, et ema hooldusajal ei käi lapsed regulaarselt lasteaias, samas ei ole lasteaed kohustuslik. Mis puutub koolivalikusse, siis on selge, et laste huvides on kodulähedane kool ja koolikoha tagab kohalik omavalitsus. Kuna vanemate elukohad asuvad ca 1,5 km kaugusel, ei ole ette näha, et selles osas saaks tekkida suuri ja põhimõttelisi erimeelsusi. Laste emale on jäänud mulje, et isa eesmärk on vabaneda elatise maksmisest ja soovib ainult sellepärast suhtluskorda 50:50.
25.Laste isa vaidles ema määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Maakohtu määrus põhineb menetluses esitatud tõenditel, arvamuste ja seisukohtade küsimine ning nende põhjal lahendi tegemine on õiguspärane. Laste isa asus seisukohale, et ekspertiisitaotluse lahendamine ei oleks kaasa toonud lahendit, millega ema oleks olnud rahul ning seda sõltumata sellest, et kas laste isa taotlus oleks rahuldatud või mitte. Ekspertiisi läbiviimine oleks menetlust oluliselt venitanud; kui kohus jõudis muude tõendite ja seisukohtade pinnalt järeldusele, et laste ema hooldusõigust tuleb piirata, ei oleks ekspertiisitaotluse rahuldamine toonud teistsugust lahendit. Ema väitis määruskaebuses, et maakohus rikkus materiaalõigust ning ühise hooldusõiguse üleandmiseks viibimiskoha küsimuses isale ei olnud vähimatki põhjust. Samas ei ole ema esile toonud, milles väidetav materiaalõiguse ebaõige kohaldamine seisneb. Ühtegi eksimust materiaalõiguse kohaldamisel või menetlusõiguse rikkumist ei ole ema esile toonud ka kindlaksmääratud suhtluskorda puudutavalt. Ema poolt esitatud isa süüdistavad väited on paljasõnalised ja tõendamata ning ka lastekaitsespetsialistid ei ole vanematega kohtudes tuvastanud, et ema väited võiks mingilgi määral tõele vastata. Laste isa tõi esile, et ema on oluliselt liialdanud ja moonutanud isa poolt 09.02.2021 kohtuistungil öeldut kanepi tarvitamise kohta. Isa ei ole narkomaan ega sõltlane, vastavaid tõendeid ei ole ema esitanud. Menetluse edasine käik
26.06.03.2024 esitas laste isa avalduse, milles palus rahuldada tema avaldus määruskaebuse tagamiseks, kohaldades esialgset õiguskaitset.
27.14.03.2024 toimus ringkonnakohtus lastevanemate ärakuulamine.
28.Ringkonnakohus lahendas 05.04.2024 määrusega tõendite tsiviilasja juurde võtmise taotlused, jättis rahuldamata isa 06.03.2024 esialgse õiguskaitse taotluse ning andis menetlusosalistele tähtaja määruses esitatud küsimustele vastamiseks.
29.Lastele riigi õigusabi korras määratudesindaja esitas vastuse kohtu küsimustele 09.04.2024, laste isa 12.04.2024, laste ema 12.04.2024 esitades muuhulgas täiendavaid tõendeid, Mustamäe Linnaosa Valitsus 23.04.2024. 15.04.2024 esitas laste ema kirja koos täiendavate tõenditega. 25.04.2024 esitas laste isa seisukoha laste ema 12.04.2024 ja 15.04.2024 esitatud tõendite osas.
30.26.04.2024 toimus ringkonnakohtus laste ärakuulamine. C ja Q tulid Tallinna Ringkonnakohtu majja ema saatel. Lapsed olid jõudnud kohtumajja ettenähtud ajast varem ning mängisid emaga kaasavõetud lauamängu – olid väga edukad täringumängus arve kokku liitma. Mõlemal olid kaasas kaisukad. Mõlemad poisid hoidsid ema ligi, kuid C oli nõus kohtunikuga omavahel rääkima. Vestluses loetles C hulgaliselt sõprade nimesid, kes tal lasteaias on. Räägib mänguasjadest, mis on põnevad – nt suur autorada. Kogu vestluse aja mängis enda Legoklotsidest ehitatud robotiga. Näis et vanematest pigem rääkida ei taha. Nendega seotud küsimustele vastas reeglina mööda, kuid märkis, et emme juures tahaks rohkem aega elada. Rääkis hea meelega nt Wst, kellel ja kui palju taskuraha on kogunenud ja mida selle eest on soetatud (nt Ninjago). Ise sooviks enda tuppa teleka osta. Tegi arvutusi, palju Wl raha oli ja pärast ostu alles jäi. Samuti oskas täpselt öelda, mitme päeva pärast isa juurde läheb. Maitsevad spagetid ja pizza. Samuti rääkis nii ema- kui isakodus olevatest koertest. Q oli nõus küll ema sülest lahkuma, kuid kohtunikuga eelistas mitte rääkida.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus §-ga 659 tühistada osas, milles maakohus lõpetas laste viibimiskoha määramise osas vanemate ühise hooldusõiguse ja andis selles osas ainuhooldusõiguse isale ning määras laste ja vanemate suhtlemise korra, mille kohaselt viibivad lapsed kaks nädalat ema juures ja kaks nädalat isa juures. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab laste viibimiskoha määramise osas emale ja isale ühise hooldusõiguse ning määrab laste ja vanemate suhtlemise korra, mille kohaselt viibivad lapsed ühe nädala ema juures ja ühe nädala isa juures. Muus osas ei anna määruskaebuste väited alust maakohtu määrust tühistada, kuid TsMS § 657 lg 21 alusel tuleb osaliselt muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi. Ema määruskaebus rahuldatakse osaliselt, isa määruskaebus jääb rahuldamata.
32.Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemise ajal esitatud seni lahendamata taotlused.
32.1.Laste ema esitas 12.04.2024 seisukoha, milles vastas ringkonnakohtu esitatud küsimustele ning esitas koos seisukohaga dokumentaalsed tõendid, mis kajastavad laste ema ja isa suhtlust lapsi puudutavatel teemadel, ema pöördumisi lasteaeda ja teistesse asutustesse, laste epikriise ning Rajaleidja kokkuvõtteid. Arvestades, et praegu vaieldakse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise osas laste viibimiskohta, tervist ja haridust puudutavates küsimustes ning suhtlemise korra üle, on laste ema 12.04.2024 esitatud tõendid asjakohased ja lubatavad TsMS § 238 tähenduses ning ringkonnakohus võtab need tsiviilasja juurde.
32.2.Laste ema 15.04.2024 kirjaga esitatud videod ja fotod laste judoturniirist jätab ringkonnakohus tsiviilasja juurde võtmata. Need kajastavad laste edukat osalemist turniiril, mis on kiiduväärt, kuid ei ole praeguse vaidluse puhul asjakohased.
33.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Laste isa vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis vanemate ühise hooldusõiguse laste haridus- ja terviseküsimustes lõpetamata ja isale andmata ning taotleb uue määruse tegemist, millega lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus laste suhtes ning anda laste isale ainuhooldusõigus laste haridus- ja terviseküsimustes. Maakohtu määratud suhtlemise korda isa määruskaebuses ei vaidlusta, kuid määruskaebemenetluse kestel on asunud isa seisukohale, et ka vanemate ja laste suhtlemise kord vajab muutmist. Isa leiab, et tulenevalt ema käitumisest ei ole enam võrdselt ajajaotusel põhinev suhtlemise kord laste huvides ning ema peaks saama suhelda lastega, siis kui viimased seda soovivad, üle nädala nädalavahetustel või kohtu äranägemisel.
34.Laste ema vaidlustab maakohtu määruse täielikult ning palub teha uue määruse, millega jätta vanemate ühine hooldusõigus lõpetamata ja määrata lastega suhtlemise kord vastavalt väljakujunenud korraldusele või selliselt, et lapsed on vanemate juures vaheldumisi ühe nädala kaupa (kd III, tl 40, 41 p).
35.Vanemad vaidlevad määruskaebemenetluses seega eelkõige selle üle, kas nende ühine hooldusõigus laste viibimiskohta, tervist ja haridust puudutavates küsimustes tuleb lõpetada ning anda ühele vanematest ainuhooldusõigus, samuti suhtlemise korra üle.
36.Kolleegium selgitab, et PKS § 118 lg 1 järgi peavad vanemad teostama lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal PKS § 137 lg 1 I lause järgi õigus taotleda kohtult hagita menetluses, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sellisel juhul teeb kohus PKS § 137 lg 2 p 2, § 137 lg 3 ja § 123 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi, sh vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi. Ühise hooldusõiguse lõpetamine mis tahes küsimuses ja sellega ühe vanema kõrvalejätmine last puudutavate otsuste tegemisest peaks tulema kõne alla siis, kui see on lapse huvides vältimatult vajalik, mh kui vanemate suutmatus jõuda last puudutavates küsimustes kokkuleppele ohustab lapse heaolu. Ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja seda, kummale vanemale peaks jääma ainuhooldusõigus, tuleb hinnata eraldi iga valdkonna puhul ning hooldusõigust ei pea tervikuna lahendama tingimata ühtemoodi (RKTKm 22.11.2017, 2-165794, p 22.2). Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades võib piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (vt RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 30). Kui vaieldakse vaid kindla küsimuse üle, on kohtu sekkumine põhjendatud üksnes konkreetses vaidlusaluses küsimuses. Kui lapsel on mõlema vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ja mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult hädavajalik. Sellises olukorras tuleb eelistada hooldusõiguse või otsustusõiguse reguleerimist kohtus selliselt, et see tagaks võimalikult suures ulatuses lapsele võimaluse saada isiklikku hoolitsust (PKS § 116, § 118, § 143 lg-d 1-21) võrdselt mõlemalt vanemalt, toetades ja säilitades seeläbi ka vanemate lahuselu korral lapse suhet mõlema vanemaga (vt RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 19). Ühise
hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1159-15, p 28). Diskretsiooni kontrollimiseks peavad maakohtu järeldused olema esitatud jälgitavalt.
37.Kuigi nappidel põhjendustel, ei eksinud maakohus, kui jättis laste haridust ja tervist puudutavates küsimustes lastevanemate ühise hooldusõiguse lõpetamata. Ema määruskaebuses on aga põhjendatult maakohtule ette heidetud seda, et maakohus ei ole kohtumäärust nõuetekohaselt põhjendanud, sh ei nähtu maakohtu määrusest, milliste tõendite alusel ja millised asjaolud maakohus kohtuasja lahendamiseks tuvastas. Samuti ei nähtu, millise õigusnormi alusel maakohus avalduse osaliselt rahuldas.
38.Kolleegium märgib, et sarnaselt kohtuotsusega peab ka hagita asjas tehtav lõpplahend olema TsMS § 436 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 seaduslik ja põhjendatud, sh peab kohus määrust tehes TsMS § 438 lg 1 I lause järgi koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 hindama tõendeid ja otsustama, millised asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas avaldus tuleb rahuldada. Otsuse põhjendavas osas peab kohus TsMS § 442 lg 8 järgi koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Selliselt saab maakohus tagada, et tema tehtud kohtulahend on menetlusosalistele mõistetav ning tema tehtud järeldused jälgitavad ning määruskaebemenetluse raames kontrollitavad. Lisaks on vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine kohtu kaalutlusotsustus, mistõttu peavad kohtumäärusest nähtuma kohtu kaalutlused. Praegusel juhul maakohtu määrus neile nõuetele ei vasta.
38.1.Maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse viibimiskoha määramise osas ja andis ainuhooldusõiguse isale põhjustel, et ema halvustav ja kahtlustav olek laste isa ja lastega tegelevate spetsialistide suhtes väljub normaalsuse piiridest, ema on tegutsenud selle nimel, et laste suhet isaga kahjustada, ema arvab ja avaldab, et lapsed ei tohiks üldse koos isaga viibida ning takistab isa ja laste koosviibimist. Samuti leidis maakohus, et ema tunneks ennast ise vaimselt turvaliselt, kui lapsed oleks kogu aeg temaga ning laste isaga jagamine tekitab emal täiendavaid pingeid ja reaalsusest irduvaid mõtteid laste isa suhtes, samuti lastega tegelevate spetsialistide suhtes. Seejuures ei nähtu maakohtu määrusest, milliste tõendite alusel antud järelduste aluseks olevad asjaolud on tuvastatud. Arvestades, et järelduse puhul ema oleku mõju ning ulatuse isa ja lastega tegelevate spetsialistide suhtes ei ole tegu õigusliku hinnanguga, ei ole jälgitav, millel antud järeldus baseerub. Kuigi maakohus viitab sellele, et ema käitumine laste isa ja lastega tegelevate spetsialistide suhtes väljub normaalsuse piirides, ei nähtu asjas kogutud tõenditest, et emal oleks psüühikahäire, mis seaks ohtu laste heaolu.
38.2.Kolleegium leiab, et maakohus jättis põhjendamata, millega on tõendatud viibimiskoha osas vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise eelduseks olevad asjaolud ning leidis vastuoluliselt, et ema halvustav ja ebaõiglane käitumine isa jt lastega tegelevate isikute suhtes kahjustab lapsi ja rikub hooldusõigust viibimiskoha määramise osas pidades samas võimalikuks, et lapsed on ema kasvatamisel ja hooldamisel võrdse aja isaga, mil nad saavad sisuliselt osa ema isiklikust hoolitsusest (PKS § 116). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus põhjendanud, mis eesmärki sellises olukorras ema hooldusõiguse lõpetamine laste viibimiskoha määramise osas täidab. Seega ei ole maakohus järginud diskretsioonipiire, mida ringkonnakohus põhjendab järgmiselt.
38.3.Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, on tavahoolduse küsimustes otsustusõigus vanemal, kelle juures laps parasjagu viibib, kuid lapsega seotud olulisi asju otsustavad vanemad ühiselt (PKS § 145 lg-d 1 ja 2). Kui vanemad asuvad eraldi elama, säilib vanemate ühine hooldusõigus, sh õigus määrata ühiselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda (vt RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 24). Praegusel juhul määras maakohus kindlaks ka laste ja vanemate vahelise suhtlemise korra selliselt, et see vastab vahelduva elukoha põhimõttele. Seega maakohtu määratud vanemate ja laste suhtlemise korra kohaselt, on laste elukohaks nii ema kui ka isa elukoht. Riigikohus on selgitanud, et isikuhooldus hõlmab vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda (PKS § 124 lg 1). Lapse viibimiskoha määramine hõlmab lisaks võimalusele määrata, kus laps peamiselt elab, ka seda kellega, kus ja millal laps viibib. Siia juurde kuulub ka õigus saada teavet lapse viibimiskoha kohta (RKTKo 25.05.2016, nr 3-2-1-35-16, p 12).
38.4.Kolleegiumi hinnangul on ühise hooldusõiguse lõpetamise eesmärgiks tagada lapsega koos elavale vanemale see, et ta saab lahus elava vanemaga erimeelsuste puhul korraldada lapse elu ja heaolu puudutavad olulised ja esmatähtsad küsimused nii, et last puudutavad otsustused ei jää vastu võtmata. Maakohtu määratud suhtlemise korra järgi elavad lapsed mõlema vanemaga võrdse aja, mis on maakohtu tuvastatu kohaselt laste huvides, mistõttu peab ka emale jääma õigus otsustada laste viibimis- ja elukoha üle. Ringkonnakohtus toimunud ärakuulamisel kinnitasid vanemad, et kohtumäärusega määratud suhtlemise korda ema täidab, laste üleandmisel probleeme ei ole, suheldakse Eliis-keskkonna vahendusel lasteaia teemadel, millised asjaolud viitavad olukorra stabiliseerumisele (III kd, tl 77). Seega olukorras, kus maakohus leidis, et mõlemal lapsel on lähedane suhe nii ema kui ka isaga ning laste huvides on, kui nad saavad viibida võrdselt mõlema vanema juures määrates lastele vahelduva elukoha, ei ole põhjendatud ema hooldusõiguse lõpetamine ja isale ainuhoolduse üleandmine viibimiskoha määramise küsimuses.
39.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kõiki asjaolusid arvestades ei ole praegusel juhul PKS § 137 lg 1 järgi alust teha muudatusi vanemate ühises hooldusõiguses tervise ja hariduse valdkondades.
39.1.Vaatamata puudulikule vanemlikule koostööle, ei ole kolleegiumi hinnangul siiski alust arvata, et lapse hariduse ja terviseküsimuste suhtes tekiks vanematel suutmatus jõuda kokkuleppele, mis võiks laste heaolu ohustada. Ühelt poolt heidab isa emale ette, et ema viib lapsi kliinilise psühholoogi vastuvõttudele olles veendunud, et lastel on midagi viga ja nad vajavad psühholoogi abi. Teisalt avaldas isa ise ärakuulamisel, et Qga oleks vaja minna teraapiasse ning Q saviteraapia vajaduse ja võimaliku korralduse osas ei olnud vanematel erimeelt (III kd, tl 77p). Arusaamatus allergiaravimi Qle kaasapanemisega sai ilmselt alguse sellest, et emale ei kommunikeeritud kohe selgelt vastavat lasteaia sisekorra reeglit, vaid võeti info ravimist (ninasprei allergia puhuks) teadmiseks ja täitmiseks (III kd, tl 51-52), mis viis ema konfliktini lasteasutusega. Teisalt ei ole alust arvata, et palvega enne õueminekut kevadisel õitsemisperioodil võimaldada kasutada ninaspreid soovinuks ema last või teisi lapsi kahjustada, vaid leevendada lapse allergianähtudest tulenevaid vaevusi.
39.2.Vanemate arutelu ringkonnakohtus toimunud ärakuulamisel laste koolimineku teemal viitas sellele, et mõistlik diskussioon on ka haridusküsimustes võimalik. Mõlemad vanemad on valmis juhinduma Rajaleidja spetsialistide arvamusest C koolimineku aja suhtes. Isa on esile toonud, et hoolimata laste ühisest hooldusõigusest on ta jäänud kõrvale lapsega seotud otsuste
vastuvõtmisest haridusküsimustes, kui ema viis Q väiksest eralastehoiust üle munitsipaallasteaeda ja viitab 2020. a Mammumari lastehoiu juhataja kirjale, milles ei nähta ema käitumise tõttu võimalust lastehoiuteenuse edasiseks osutamiseks. See, et ema otsused lapsi puudutavates küsimustes ei ole olnud isa hinnangul õiged, ei anna alust jätta ainuhooldusõigust haridusküsimuste (sh huvihariduse) osas isale. Seejuures ei veena isa väited ja nende kinnituseks esitatud dokumendid kolleegiumi selles, et ema on korraldanud laste elu laste huvide vastaselt.
39.3.Kolleegium peab aga vajalikuks rõhutada, et seadusest tulenevalt on mõlemal vanemal kohustus anda teisele vanemale teavet lapse isikuga seotud tähtsate asjaolude kohta (PKS § 144). Seega on ka lapsest lahus elaval vanemal õigus olla kursis lapse igapäevaeluga ning saada lapsega koos elavalt vanemalt teavet last puudutatavate oluliste asjaolude kohta rääkimata õigusest ühise hooldusõiguse puhul otsustada tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ühiselt.
40.Kuigi ringkonnakohtu hinnangul ei ole eeltoodud põhjendustel alust vanemate ühist hooldusõigust vaidlusalustes valdkondades lõpetada, möönab kolleegium, et ema läbivalt reaktiivne käitumine iga lastega seotud murega võib viia lõppastmes selleni, et laste huvid saavad kahjustatud (et lõpuks ei taha lapsi enam keegi õpetada ega ravida ning lastele kanduvad paratamatult üle tekkivad pingeolukorrad). Kohus nõustub isaga, et ema näib arvavat, et kõik hea saab lähtuda ainult emalt ning isal puudub võimekus laste vajaduste mõistmiseks. Vaidlust ei ole, et ema on vähemalt kolmel korral esitanud kuriteokaebuse, et kontrollida isa väidetavat laste kehalist väärkohtlemist. Ühelgi juhul kriminaalmenetlust ei alustatud, millest pidanuks ema mõistma, et ilmselt vajab võimalik probleem teistsugust lahendust. Selliselt lapsi kahjustada võivale käitumisele on viidanud nii kohalik omavalitsus kui ka laste esindaja, kes on toetanud isa avalduste rahuldamist. Kohtu hinnangul ei saa kõrvale aga jätta seda, et ema näib siiski tundvat ja mõistvat lastega seotud vajadusi ning selliselt pädeva vanema kõrvalejätmine laste hooldusest ei ole laste huvides. Ringkonnakohus arvestab ka seda, et nii Mustamäe Linnaosa Valitsuse kui ka laste esindaja viimased seisukohad põhinevad Lepatriinu Lasteaiast veebruaris 2024. a saadetud teatel laste olukorra kohta, kuid kohaliku omavalitsuse vastavad spetsialistid pärast 2022. a ema ja lastega vahetult kohtunud ega nende suhet hinnanud ei ole. Ainuüksi laste ema ning Lepatriinu Lasteaia rühmaõpetaja ja juhataja erinevatest arusaamadest laste lõunaune, kasvatusmeetodite, ravimite kasutamise üle lasteasutuses ning lasteaiakoha tagamisest suveperioodil võrsunud konfliktist (III kd, tl 46, 55-69), ei saa järeldada laste ema poolset lapsi kahjustavat käitumist ega seda, et ainult isa poolt hooldusõiguse teostamine oleks igal juhul laste parimates huvides. Vastuseks kohtu küsimusele, kas ja mida on teinud eestkosteasutus, et kontrollida lasteaia veebruaris 2024. a esitatud kahtlust, et ema ohustab tõsiselt laste vaimset ja füüsilist tervist, teatas Mustamäe Linnaosa Valitsus, et lapsed on käinud Marienthali kliinikus lastepsühholoogi ja lastepsühhiaatri vastuvõtul (ema kohtule esitatud kinnitusel käisid lapsed 2022. a psühholoog LJ ja psühhiaater PV vastuvõtul, kuid mingeid diagnoose lastele ei püstitatud ja ravisoovitusi ei antud [tl 87p]), mille eest tasus Tallinna linn, saviteraapias, emale on pakutud osalemist psühholoogiteenusel, ema on konsulteeritud telefonitsi, nõustatud on isa (III kd, tl 150p). Emalt lähtuvaid andmeid viimase aja seisuga seisukohast ei nähtu. Arvestades, et ema on siiski abi saamiseks asjatundjate poole pöördunud, on alust eeldada, et ta pöördub nõu saamiseks spetsialisti poole, kes aitab tal oma probleeme teadvustada ning õppida kontrollima oma emotsioone ja nägema probleemide lahendamiseks senisest mitmekülgsemaid võimalusi vaatamata lastega seotud murele ja raskustele rahumeelsete vanemlike kokkulepete sõlmimisel. Kolleegium leiab, et mõlemad vanemad on lastega hingeliselt tugevalt seotud ja soovivad laste eest pühendunult hoolitseda ning ema on nõustunud
osalema laste heaolu huvides igasugu koolitustel (III kd, tl 88), mistõttu ei pea kolleegium arvestades ka ülalmärgitud põhjendusi praegusel juhul vanemate ühist hooldusõigust lõpetada.
41.Ringkonnakohus võtab järgmisena seisukoha lapsevanemate ja lapse suhtlemise korra osas. Sobiv suhtluskord tuleb paika panna üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades laste väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Maakohus määras kokkuvõtlikult, et vanemad suhtlevad lastega vahelduva elukoha põhimõttel võrdselt kahenädalaste perioodide kaupa. Nagu märgitud lapse isa määruskaebuses maakohtu määratud suhtluskorda ei vaidlustanud, kuid on asunud apellatsioonimenetluse kestel suhtlemise korra muutmist taotlema. Ema leiab, et laste huvides oleks juba välja kujunenud suhtlemise kord – Harju Maakohtu 27.05.2021 esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord, mille kohaselt viibivad lapsed isaga igal paaris nädalal kolmapäevast esmaspäevani – või suhtlemise kord, mille kohaselt viibivad lapsed vaheldumisi ühe nädala kaupa vanemate juures. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega neid kordamata, et vahelduv elukoht on praegu laste huvides ja põhjendatud arvestades, et lapsed saaksid osa mõlema vanema vahetust hoolitsusest ja kodusest elust ning see ei ole neile ülemäära koormav – ema ja isa kodud asuvad lähestikku ja veel puudub vajadus tegeleda kooliasjade logistikaga. Kolleegium leiab erinevalt maakohtust, et laste vahelduv ema ja isa juures viibimine peaks toimuma nädala kaupa arvestades nii väikeste laste loomupärast igatsust teise vanema järgi. Riigikohtu kujundatud praktika järgi olukorras, kus kohus pole tuvastanud, et kumbki vanem oleks vägivaldne või võimetu lapse eest hoolitsema ning lapsel on mõlema vanemaga tugev side, tuleb kohtutel lähtuda sellest, et lapse huvides on ka vanemate lahuselu korral veeta aega võimalikult võrdselt mõlema vanemaga (RKTKm 19.05.2021, 2-201708, p 19). Ringkonnakohus ei pea seega põhjendatuks kalduda kõrvale vahelduva elukoha põhimõttel baseeruvast suhtlemise korrast ka põhjusel, et võib-olla ei õnnestu isal ema nõusoleku puudumise tõttu lastega pikemalt reisida. Põhjendamatult teise vanemaga nt reisimist keelaval vanemal on võimalik hinnata tulevikuriske suhtele lastega, mil nad on eas, kus hakkavad ise vanemate käitumist hindama.
42.Ringkonnakohus juhib vanemate tähelepanu sellele, et laste huvides on see, et mõlemad vanemad toetavad lapsi teise vanemaga suhtlemises. PKS § 143 lg 2 kohustab vanemat hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Laste vaimse ja füüsilise tervise parimates huvides on olukord, kus mõlemad vanemad panustavad teadlikult ühiste erimeelsuste ületamiseks. Üksteise süüdistamine ei aita kaasa probleemi lahendamisele. Kuigi lastega seotud vaidlustes on vanemate pigem emotsionaalsusel kui ratsionaalsusel põhinev käitumine teatud määral arusaadav, peavad vanemad täitma kohtulahendit ja omavahelisi kokkuleppeid, samuti suhtuma teise vanemasse lugupidavalt ning seda eelkõige just laste huvides.
43.TsMS § 654 lg 22 alusel koostoimes TsMS §-ga 659 esitab ringkonnakohus määruses resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
44.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Laste esindaja tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega.
45.TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.