Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2024, Tallinn Kohtuasja number
2-22-10088
Kohtuasi
C avaldus Qga kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks ning X vastuavaldus hooldusõiguse lõpetamiseks lapse suhtes ja suhtluskorra muutmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. aprilli 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Helen-Lumelille Tomberg Puudutatud isik I Q (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin Puudutatud isik II X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Triin Väljaots Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus (Nõmme Linnaosa Valitsuse ja Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 17. aprilli 2023 määruse resolutsiooni punkti 5.1 ja sõnastada see selliselt, et igal paaritu nädala reedel viib ema X lapse Q hiljemalt kell 17.00 isa C elukohta ning isa C toob lapse pühapäeva õhtul hiljemalt kell 19.00 tagasi ema X elukohta.
2.Muuta Harju Maakohtu 17. aprilli 2023 määruse resolutsiooni punkti 5.8 ja sõnastada see selliselt, et talvevaheajast alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaritul aastal (2023/2024) esimese poole isaga ja teise poole emaga ning paaris aastal (2024/2025) esimese poole emaga ja teise poole isaga. 23.- 24. detsembri veedab laps selle vanemaga, kelle juures ta talvevaheaja esimest poolt ei veeda. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord.
3.Tühistada Harju Maakohtu 17. aprilli 2023 määrus osas, milles maakohus reguleeris määruse täitmisega seonduvat sunnivahendite rakendamist (resolutsiooni punkt 6) ning määras, et suhtluskorra osas kehtib ja kuulub määrus täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates määruse teatavaks tegemisest, s.o alates 17.04.2023.
4.Muus osas jätta Harju Maakohtu 17. aprilli 2023 määrus muutmata.
5.Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt: 5.1 Jätta X 04.04.2023 esitatud lisad 1-2 menetlemata. 5.2 Jätta rahuldamata X avaldus X ja C ühise hooldusõiguse lõpetamiseks Q suhtes. Vanematel säilib ühine hooldusõigus. 5.3 Rahuldada osaliselt C avaldus Qga kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks. 5.4 Rahuldada osaliselt X vastuavaldus Qga kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks. 5.5 Muuta Harju Maakohtu 30.08.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-18348 kehtestatud suhtluskorda järgmiselt: 5.5.1 igal paaritu nädala reedel viib ema X lapse Q hiljemalt kell 17.00 isa C elukohta ning isa C toob lapse pühapäeva õhtul hiljemalt kell 19.00 tagasi ema X elukohta. 5.5.2 lapsel on õigus teisele vanemale helistada. Lapsele peab olema kõne tegemise ajaks tagatud privaatsus; 5.5.3 mõlemal vanemal on õigus last tema sünnipäeval õnnitleda; 5.5.4 lapsel on õigus osaleda vanemate sünnipäevadel; 5.5.5 emadepäeva veedab laps alati emaga ja isadepäeva veedab laps alati isaga. Kui emadepäev langeb isaga veedetavale nädalavahetusele, läheb laps ema juurde emadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18.00 ja sealt esmaspäeval kooli. Kui isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele, läheb laps isa juurde isadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18.00 ja sealt esmaspäeval kooli. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord; 5.5.6 alates 2024. aastast veedab laps suvevaheajal kaks järjestikust nädalat emaga ja kaks järjestikust nädalat isaga. Vanemad lepivad need nädalad kokku hiljemalt 01.04 e-kirja teel. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, siis on laps isaga 01.07-15.07 ja emaga 16.07-31.07. 5.5.7 sügisvaheaja alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaris aastal isaga ja paaritul aastal emaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord; 5.5.8 talvevaheajast alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaritul aastal (2023/2024) esimese poole isaga ja teise poole emaga ning paaris aastal (2024/2025) esimese poole emaga ja teise poole isaga. 23.- 24. detsembri veedab laps selle vanemaga, kelle juures ta talvevaheaja esimest poolt ei veeda. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord. 5.5.9 suusavaheaja (veebruar-märts) alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaris aastal isaga ja paaritul emaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord; 5.5.10 kevadvaheaja alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaris aastal emaga ja paaritul aastal isaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord; 5.5.11 kerge haigestumine ei tühista lapse ja eraldi viibiva vanema kohtumist. Kohtumine jääb ära, kui lapse haigestumine nähtub portaalist digilugu.ee. Sel juhul teavitab lapsega koosolev vanem sellest teist vanemat hiljemalt eelmisel päeval kella 18.00. Ärajäänud suhtluskorda ei asendata; 5.5.12 vanemad edastavad lapsele suhtlemise graafiku kui oma ühise seisukoha ja julgustavad last määratud ajal teise vanema juures olema;
5.5.13 vanemad toetavad lapse suhet teise vanemaga. Vanemad ei või halvustada lapse kuuldes teist vanemat; 5.5.14 suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja teel. 5.6 Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
6.X määruskaebus rahuldada osaliselt.
7.Võtta asja materjalide juurde X poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
8.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Isa avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.C (avaldaja, isa) esitas 11.07.2022 Harju Maakohtule avalduse Harju Maakohtu 30.08.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-18348 isa ja X (puudutatud isik II, ema) vahel kinnitatud lapsega suhtlemise korra muutmiseks. Isa täpsustas oma avaldust 19.12.2022 ja 04.04.2023 menetlusdokumendis ning palus muuta suhtluskorra punkte 2.1-2.5 järgmiselt: - Q (puudutatud isik I, laps) veedab vanematega aega vahelduvalt kahenädalaste tsüklitena. Paarisaastal veedab laps alates aasta esimesest nädalast isaga ja paaritutel aastatel veedab laps alates aasta esimesest nädalast emaga. Nädalaid kalendriaastas arvestataks kooskõlas standardiga EVS-ISO 8601-1:2019, st aasta esimene nädal on nädal, millal on aasta esimene neljapäev. - Lapse üleandmine toimub vastava nädala esmaspäeval selliselt, et laps läheb pärast kooli ja trenne teise vanema juurde. - Emal on keelatud isaga veedetavatel nädalatel läheneda alates kella 12.00 kuni kella 18.00 lapse koolile lähemale kui 500 meetrit. Juhul, kui laps ei ole isale üleandmise päeval koolis, on ema kohustatud andma lapse samal päeval üle isale Tallinnas XXX asuva kinnistu värava juures kell 15.00. Ema peab lapsele kaasa andma kõik koolivahendid ja koolivormi; - Emadepäeva veedab laps alati emaga ja isadepäeva veedab laps alati isaga. Kui emadepäev langeb isaga veedetavale nädalavahetusele, läheb laps ema juurde emadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18.00 ja sealt esmaspäeval kooli. Kui isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele, läheb laps isa juurde isadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18.00 ja sealt esmaspäeval kooli.
-
-
Kolmandate isikute poolt korraldatavatel olulistel perekondlikel tähtpäevadel, milleks on pulmad ja üks kord aastas suguvõsa kokkutulekud, on vanemal õigus veeta lapsega aega ka sel juhul, kui need langevad teise vanemaga veedetavale nädalavahetustele. Sellisel juhul vahetavad vanemad tähtpäevale langeva nädalavahetuse sellele järgneva nädalavahetusega, või vanemate kokkuleppel muu ajaga, leppides selles eelnevalt telefoni või e-posti teel omavahel kokku. Vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut (st edasi jookseb suhtlemisgraafik samamoodi kui siis, kui nädalavahetusi ei oleks vahetatud). Kummalgi vanemal on õigus graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida lapsega Euroopa Liidu liikmesriikides, samuti Ühendkuningriigis, Norra Kuningriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis. Vanem teavitab teist vanemat kavandatavast reisist ja reisitingimustest vähemalt üks nädal ette (st sõidu- või lennuajad, sihtkoht, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Vanem ei tohi koos lapsega Eesti Vabariigist lahkuda ilma teisele vanemale eelnevat teavet andmata. Nimetatud riikidest väljapoole sõitmiseks peab vanemal olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek.
Samuti palus isa tühistada Harju Maakohtu 30.08.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-18348 kinnitatud suhtluskorra punktid 2.6-2.8, 2.11-2.15 ja 2.18 ning muuta suhtluskorra punkti 2.16 selliselt, et lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga telefoni vms vahendite teel mis tahes ajal (v.a lapse uneaeg) ning juuresviibiv vanem kohustub mitte tegema takistusi selleks. Isa palus selgitada emale täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda ja määrata, et menetlust lõpetava lahendi kohustatud isikule kättetoimetamisest alates esimesel määruse rikkumisel määratakse emale rahatrahv 400 trahviühikut, st 1600 eurot ja teise rikkumise korral rahatrahv 700 trahviühikut, st 2800 eurot ning hoiatada ema, et alates kolmandast ja sellele järgnevate rikkumiste puhul on võimalik määrata talle aresti.
2.Avalduse kohaselt lõppes vanemate kooselu 2016.a detsembris. Vanemate vahelised suhted olid konfliktsed ning neil olid erimeelsused lapse kasvatamise osas. Isa hinnangul oli ema liialt lapse külge klammerduv ning see hakkas takistama lapse arengut ja iseseisvumist. Samuti ei lasknud ema isal lapsega ei kooselu ajal ega ka hiljem omavahel olla ja temaga iseseisvalt tegeleda. Isa soovis osaleda lapse elus, hoolides oma lapsest ning pidades oluliseks täita isarolli ja anda pojale eeskujusid. Seetõttu esitas isa kohtule avalduse suhtluskorra määramiseks. Harju Maakohus kinnitas 30.08.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-18348 vanemate kokkuleppe lapsega suhtlemise osas järgmiselt: - p 2.1 Lapse elukoht on tema ema elukoht. - p 2.2 Vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele ja võimalustele toimuvad lapse ja tema isa vahelised kohtumised enamasti igal nädalavahetusel koos ööbimis(t)ega (kui laps selleks valmis on). Kui nädalavahetus mõnikord ei sobi, kas reisi või sünnipäevade või haiguse tõttu, siis püütakse asendada ärajäänud kohtumine sama pika kohtumisega nädala sees. - p 2.3 Lapse isal on võimalik lapse ema eelnevalt ette teavitades ka ise laps lasteaiast võtta ja koju tuua, kui lapse isa viibib Eestis ja see osutub ajaliselt võimalikuks. - p 2.4 Kokkuleppel lapse emaga on isal võimalik kohtuda lapsega ka muudel aegadel. - p 2.5 Lapse isa on vaba valima kokkulepitud suhtluse ajal, kus ta lapsega aega veedab ning milliseid tegevusi lapsega ette võtab. Lapse ema valmistab lapse kohtumisteks ette. - p 2.6 Üldjuhul korraldab lapse transpordi lapse isa. - p 2.7 Lapse kooli minekul viivad vanemad vajadusel sisse muudatused kehtivasse suhtluskorda.
-
-
-
-
-
-
-
-
p 2.8 Laps on selle vanema hoole all, kelle juures laps parasjagu antud suhtluskorra kohaselt on. Lapse isa poolt kolmanda isiku hoole alla andmine eeldab kokkulepet lapse emaga. p 2.9 Vanemad suhtlevad eelduslikult üksteisega suhtluskorra täitmise ja muutmise küsimustes kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri või SMS) teavitades teist vanemat aegsasti oma soovidest või takistustest lapsega suhtlemisel. Kiireloomulistes küsimustes suheldakse lisaks vajadusel vahetult (mh telefoni teel). p 2.10 Vanem kohustub ette teatama vähemalt üks kuu enda elukoha vahetusest ja koheselt enda ja lapse kontaktandmete muutusest. p 2.11 Lapse isa võib koos lapsega külastada üksinda ilma lapse emata spaasid, veekeskusi, hotelle vms lapse jaoks sobilikke kohtasid ning Tallinnast väljaspool asuvaid kohtasid, teatades sellest eelnevalt lapse ema ette. Edaspidi lapse suuremaks saades on lapse isal õigus koos lapsega reisida Soome Vabariiki ning ka soovi korral minna mujale välisreisile, leppides eelnevalt lapse emaga kokku täpse reisi aja. p 2.12 Mõlemad vanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse ja ei halvusta lapse juuresolekul teist vanemat. Kumbki vanem ei mõjuta last tegema valikuid vanemate vahel, vaid julgustavad last teise vanemaga kohtuma ja aega veetma vähemalt antud suhtluskorras ettenähtud mahus. Vanemad kohustuvad tegema kõik endast oleneva, et lapse vajadused (mh erivajadused) ei saaks kannatada ning ka vanema sugulased ja hõimlased järgiksid käesolevas punktis eelnimetatud ja tervikuna käesolevas kompromissilepingus sätestatud kohustuste täitmist. p 2.13 Lapsest tingitud või lapse isa või lapse ema poolt eelnevalt teavitatud välisreisi (mh välislähetuse) tõttu ärajäänud kohtumist, ei loeta suhtlemiskorra rikkumiseks; p 2.14 Lapse haigestumise korral peab vanem, kelle juures laps parasjagu on, sellest informeerima viivitamatult teist vanemat ning võimaldama teisel vanemal soovi korral külastada last kodus. Lapse raviga tegeleb lapse ema. Kui laps haigestub isa juures, siis on lapse emal õigus tegelda lapse ravimisega isa juures kuni lapse seisund võimaldab transporti koju ema juurde. p 2.15 Isal on õigus kohtuda ja veeta aega lapsega isadepäeval ja emal on õigus veeta lapsega emadepäev. Muude tähtpäevade osas lepitakse lapsega suhtlemise korras eraldi kokku. p 2.16 Mõlemal vanemal on õigus lapsega suhelda telefoni vms vahendite teel mis tahes ajal (v.a lapse uneaeg) ning teine vanem kohustub mitte tegema takistusi selleks. p 2.17 Kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja või SMSi teel või kasutades muud kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi. p 2.18 Erimeelsuste tekkimisel kohustuvad vanemad esimesel võimalusel pöörduma erialaspetsialisti poole, kes tegeleb perega/vanemate nõustamisega ning võtma arvesse erialaspetsialisti poolt antud juhiseid vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks. Vaidluse korral lapse tervise või haridusega vms lapsega seonduvates küsimustes loetakse kehtivaks lapse ema kui last paremini tundva vanema seisukoht kuni lõpliku erimeelsuste lahendamiseni vanemate vahel kas omavahel või erialaspetsialisti vahendusel.
3.Viidatud määrusega määrati kindlaks isa ja lapse vahelise suhtluskorra põhimõtted, sisulist korda tegelikult määramata ning kohtumiste toimumine allutati ema kontrollile. Möödunud nelja aasta jooksul on säilinud ja süvenenud isa ja lapse vaheline kiindumussuhe ning see on muutunud järjest kindlamaks. Isa on selle eesmärgi saavutamiseks olnud nõus paljude ema nõudmistega (eelkõige rahalistega). Suhtele on kaasa aidanud ka see, et laps saab paljudest
asjadest juba ise aru. Samuti on lapsel lähedane suhe isapoolse vanaemaga. Isa on ema rahanõudmistele vähem järele andnud ning sellest on tekkinud pikemad pausid lapsega veedetavatele nädalavahetustele. Ema ei ole lubanud isal lapsega kuskile reisida ning laps ei julge isale ega isapoolsele vanaemale helistada, kuna emale see ei meeldi. Senise suhtluskorra järgi pidi lapse viima ja tooma alati isa ning see toimis kuni lapse 6-aastaseks saamiseni. Isa läks lapsele reedeti järgi, kuid sageli tuli ette, et isa ootas värava taga pool tundi kuni tund ning vahel ei saanud last üldse. Viimastel aastatel ei ole isal lubatud lapse kodu juurde sõita, vaid ema toob lapse alati ise isa juurde. See annab emale võimaluse kontrollida millal ja mis tingimustel ta lapse isa juurde toob. Isal on uus elukaaslane, kes saab lapsega hästi läbi, kuid emale see ei meeldi. Viimasel ajal on lapse ema hakanud kasutama põhjendusena lapse mittetoomiseks seda, et laps on haige. Samas on videokõnedest näha, et lapsel on väike nohu, mis ei takista muid asju tegemast. Ema manipuleerimist näitab ilmekalt ema rahaline käitumine. Ükskõik kui palju isa raha ei anna, on seda alati vähe. Kui laps oli 5-aastane avas ema talle säästukonto, kuhu käskis isal igakuiselt raha kanda. Isa kandis sinna ligikaudu 3000 eurot, kuid ema võttis selle ära. Samuti tegi ema lapsele pangakonto koos pangakaardiga, kuhu isa kandis taskurahaks 200 eurot, kuid ema kandis laekunud summa enda pangakontole edasi. Isa leidis, et lapse huvides ei ole viibida keskkonnas, kus üks vanematest lubab lapsele lähedust teise vanemaga vaid vanema sätestatud tingimustel. Lapse normaalseks arenguks ja lähedussuhete hoidmiseks mõlema vanemaga on lapsele oluline vähemalt vahelduv elukoht. Arvestades lapse vanust on talle sobivam graafik veeta kummagi vanema juures kahe nädala kaupa. Selleks, et vältida kohtulahendi rikkumist ema poolt, palus isa märkida kohtulahendis 01.09.2022 jõustuva tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5621 lg 1 alusel ka sunnivahendid.
4.Isa vaidles ema avaldusele vastu. Hooldusõiguse ema kasuks muutmise eesmärgiks ei ole ega tohi olla emale mugavustsooni loomine, kus ta saaks muuhulgas otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotaks selles osas hooldusõiguse. Ema üleseotus lapsega ja tema mõõdutundetu kontrollivajadus nii lapse kui isa üle ei võimalda lapse vaba arengut. Ema sekkumine ei võimalda lapsel arendada sotsiaalseid suhteid ja oskusi. Lapse isa peabki teadma, kuidas laps oma raha kulutab. Lapse isa on hooliv ja suudab pakkuda lapsele turvalist keskkonda, armastavat kodu ja lapse huvidele vastavat keskkonda. Praeguses elukorralduses on lapsele võimaldatud iseseisvus eakohasest ilmselgelt väiksem. Laps peab saama teistsuguseid kogemusi ja võimalusi suhelda oma isapoolsete sugulastega, veeta aega oma isaga ja saada sellest kogemusi ja ettevalmistust heaks toimetulekuks täiskasvanueas. Ema seisukoht ning (vastu)avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
5.Ema vaidles isa avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ema esitas 31.10.2022 avalduse, mida täpsustas 07.11.2022 ja 05.12.2022 ning milles palus lapse suhtes vanemate vahelise ühise hooldusõiguse lõpetada ning anda lapse ainuhooldusõiguse täies ulatuses üle emale. Ema palus keelata isal ligipääsu lapse pangakontodele mis tahes pangas ning muuta Harju Maakohtu 30.08.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-18348 kinnitatud suhtluskorra punkte 2.2, 2.3, 2.6, 2.7 ja 2.11 järgmiselt: - Vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele ja võimalustele toimuvad lapse ja tema isa vahelised kohtumised iga kuu teisel ja neljandal nädalavahetusel selliselt, et laps naaseb ööseks koju. Kui nädalavahetus mõnikord ei sobi, kas lapse reisi või sünnipäevade või haiguse tõttu, siis püütakse asendada ärajäänud kohtumine kohtumisega järgneval nädalavahetusel. Kui isa selleks soovi avaldab ja ka laps seda soovib ning kui vanemad on selles eelnevalt e-kirja teel kokku leppinud, veedab laps isaga ka pikema nädalavahetuse reede õhtust pühapäeva õhtuni.
-
-
Lapse üleandmine toimub selliselt, et lapse ema viib lapse isa juurde ja läheb lapsele isa juurde järgi kokkulepitud kellaajaks. Kui laps on piisavalt suur, läheb laps ise isa juurde ja isa juurest koju. Lapse transpordi korraldab tema ema. Lapse vajaduste muutumisel viivad vanemad vajadusel sisse muudatused kehtivasse suhtluskorda. Lapse isa võib koos lapsega külastada spaasid, veekeskusi, hotelle vms lapse jaoks sobilikke kohtasid ning Tallinnast väljaspool asuvaid kohtasid. Välismaale reisimine toimub vanemate eelneva kokkuleppe alusel.
6.Lapse elukoha muutmine selliselt, et laps peaks hakkama elama vaheldumisi kahe nädala kaupa kummagi vanema juures, mõjuks lapse vaimsele arengule laastavalt ja selliseks elukorralduse muutuseks pole põhjust. Lapse isa etteheiteid taanduvad vanemate omavahelisele suhtlusele. Lapse osaline isa juurde kolimine tähendaks seda, et laps peaks veetma osa ajast üksi või jääks isa elukaaslase hoolde, sest isa elab ja töötab peamiselt Soomes. Ema mõistab, et laps peab saama isaga suhelda, kuid see võiks toimuda pigem üksikutel nädalavahetustel kuus nagu see on ka olnud seni. Ideaalis näeb ema, et laps saaks pärast isaga suhtlemist koju tagasi tulla. Laps on alates 2-aastasest saati elanud ainult emaga ja külastanud isa nädalavahetuseti. Lapsel on ema juures kõik olemas ning ema pakub talle igakülgseid võimalusi arenemiseks. Lapse isa ei ole suutnud ka üksikutel nädalavahetustel kuus täielikult lapsele pühenduda. Ema hinnangul mõjub lapse isa käitumine lapse arengule halvasti. Hoidmaks ära ebamugavaid olukordi lapse isaga, on ema otsustanud ise lapse isa juurde viia. Väited selle kohta, et kogu suhtlus on allutatud lapse ema tahtele ja meelevallale, ei vasta tõele. Tegelikult on kogu suhtlus allutatud lapse isa nädalavahetustega manipuleerimisele.
7.Ema avalduse kohaselt soovib ema, et kohus lõpetaks lapsevanemate ühise hooldusõiguse täielikult, kuivõrd vanemate vahel on vaidlused väga paljudes lapsega seotud küsimustes ning vanemate soovimatus koostööd teha takistab lapse suhtes ühise hooldusõiguse teostamist. Vanemad elavad lahus alates 2016. aastast ning seejuures on kogu selle aja olnud ema see, kes on hooldusõigust teostanud. Ema ei soovi koos isaga ühist hooldusõigust teostada ning vanemate vahelisi erimeelsusi ja pingeid ning üksteisele esitatud süüdistusi arvestades on ilmne, et vanemad ei suuda hooldusõigust ühiselt teostada nii, et pidevad pinged ja üksteise süüdistamine ei kahjustaks lapse huve. Lapsevanemad ei ole juba aastaid omavahel suhelnud määral, mis võimaldaks neil last puudutavates küsimustes mõistlikult kokku leppida. Pärast lahkuminekut pole isa ema telefonikõnesid vastu võtnud ega tagasi helistanud. Hoolimata oma heast majanduslikust olukorrast ei pidanud lapse isa kinni ka kokkuleppest maksta lapsele elatist 600 eurot kuus. Ema on senini hooldusõiguse teostamisega hakkama saanud ja laps on harjunud sellega, et tema igapäevaeluga tegeleb ema. Ema on kõrgelt haritud ja lapsega ettevõtlik. Isaga puudub lapsel lähedane side ning lapsel on raske oma isa tähelepanu ja tunnustust saada. Isa on ründav nii ema kui lapse suhtes ning lapsevanemana pigem autoritaarne ning tema sõna peab alati peale jääma.
8.Ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse viibimiskoha osas on põhjendatud, sest vanemad ei suhtle omavahel üldse. Näiteks keeldus isa, kellel ema ei lubanud last reisile viia, last 2022.a juulikuus ema juurde tagasi lubamast ja viis lapse nii tema enda kui ema tahte vastaselt endaga Soome, keelates samal ajal lapsel emaga suhelda. Isa ei suuda ka lapse haridust puudutavates küsimustes lähtuda lapse huvidest ega ole võimeline lapse terviseküsimustes adekvaatseid otsuseid langetama. Ühine hooldusõigus on põhjendatud lõpetada ka varahoolduse küsimustes. Ema on avanud lapsele säästukonto ja pangakonto eesmärgiga kanda sinna taskuraha ja õpetada last investeerima. Isa keeldub lapsele sinna taskuraha kandmast, kuid tegi kontodele ema
teadmata ligipääsu eesmärgiga kanda raha välja ja teostada jälitustegevust selle kohta, kuidas laps kaarti kasutab. Pangast öeldi emale, et isale saab juurdepääsu kontole keelata vaid siis, kui ema esitab selle kohta kohtumääruse, mistõttu palus ema selle küsimuse kohtulahendi resolutsioonis eraldi reguleerida. Kui säilib ühine varahooldusõigus, saab isa põhjendamatult takistada emal lapse huvides investeerimist ja lapse kontole raha kandmist. Ema soovib tulevikus registreerida lapse ühe oma ettevõtte osanikuks, kuid seeläbi saaks isa kontrolli ka selle ettevõtte üle.
9.Ema ei ole last võõrandanud ning seni kehtiva suhtluskorra järgi on laps veetnud isaga keskmiselt 2 nädalavahetust kuus. See on toiminud siis, kui laps on olnud terve. Et vältida olukordi, kus isa sekkub ema ellu või tekitab emale ja lapsele piinlikke olukordi, on oluline, et last transpordiks ema. Ei ole mõistlik, et lapse üleandmine toimuks esmaspäeviti. Lapse huvides on see, et ta saab tegeleda kolimisega pühapäeval ja ning saab enda kodus järgnevaks koolinädalaks ette valmistuda ning asjad valmis panna. Laps peaks kõik isiklikud asjad kooli kaasa võtma ja see oleks lapsele füüsiliselt raske ning tekitaks piinlikust. Eestkosteasutuse seisukohad
10.Nõmme Linnaosa Valitsus toetas vanemate võrdset rolli ja panust lapse kasvatamisse. Lastekaitsetöötaja kohtus 17.09.2022 kodukülastusel isa juures lapsega. Lapsel on isa juures oma tuba. Koos isaga käib laps kalal ning käib isaga ka paadiga sõitmas või mänguväljakutel. Laps käib sellest õppeaastast uues koolis (XXX kool), kuhu viib teda ema. Lapsele sobib, et ta on isa juures igal teisel nädalavahetusel. Laps on harjunud sellega, et kooli tuleb järgi ema. Lastekaitsetöötaja nägi, et laps tunneb ennast isa juures koduselt ning tal on isaga lähedane suhe ja vaba/vahetu vestlus. Ema on lapsega väga seotud. Isale peaks ema hinnangul jääma pigem nädalavahetustel päevasel ajal lapse lõbustaja roll. Ema näeb enda ja lapse vajadusi sarnastena. Laps ei ole ema poolt mõistetud eraldiseisva, isiklikke õigusi ja huvisid omava isiksusena.
11.Mustamäe Linnaosa Valitsus toetas isa avaldust täies ulatuses. Lapsel on hea ja lähedane suhe mõlema vanemaga ning tema huvides on, et tema suhtlemine isaga toimuks regulaarselt, takistusteta ja vanemate vastastikuse halvustamiseta. Lastekaitsespetsialisti hinnangul on lapse ema käitumises ja kasutatavas retoorikas tugevat üleseotust ja lapse käitumises on väljendunud teisest vanemast võõrandumise tunnuseid. Taolises olukorras viibimine tekitab lapses lojaalsuskonflikti, kuivõrd laps armastab ja vajab oma arenguks mõlemat vanemat. Vanemate vahelised erimeelsused tekitavad lapses ebakindlust ja segadust. Lapsel on terve kiindumussuhe oma mõlemasse vanemasse, ta tunneb end turvaliselt mõlema vanemaga. Vanemate vahelised probleemid ei ole teda veel nii tugevalt mõjutanud, et ta kategooriliselt keelduks eraldielava vanemaga suhtlemisest, kuid lapse väljenduste pinnalt võib leida, et laps on võtmas positsiooni, mis toetab vanemat kellega ta koos elab, vaatamata lapse oma kogemusele ja tunnetusele teise vanema suhtes. Lapse huvides on, et tema suhtlus teise vanemaga oleks korraldatud vanema poolt, kes tema suhtlusõigust realiseerida suudab või siis kolmanda isiku poolt. Lapsele määratud esindaja seisukoht
12.Lapse esindaja toetas pigem isa avalduse rahuldamist ja ei toetanud ema (vastu) avalduse rahuldamist. Vanemad on ühel meelel selles, et senine suhtluskord on ebaõnnestunud. Suhtluskord toimis mingil määral 2022.a suveni ning sellest järgneval perioodil on lapse suhtlus isaga olnud ebapiisav. Lapse ema näeb isas ainult halba ega toeta lapse suhtlust isaga. Kujunenud olukord viib lapse ja isa teineteisest võõrandumiseni. Suhtluses lapsega vastas laps kõikidele isa puudutavatele küsimustele pigem ühesõnaliselt ning jäi mulje, et laps isa teemal
pigem suhelda ei soovi. Lapse esindaja ei tuvastanud isaga suheldes ühtegi asjaolu, mis võiks kahtluse alla seada tema vaimse tervise või isikuomadused, mis ei võimaldaks isal hooldusõigust lapse huvidest lähtudes teostada. Lapse esindaja ei pea õigeks ema seisukohta, et lapse elus on tähtsamad hobid, sõbrad ning kui neist aega üle jääb, ja laps soovib, võib ta kohtuda isaga. Lapsel on õigus, et tema elus osaleksid mõlemad vanemad ja see õigus tuleks tagada. Puudub mõistlik põhjus, miks laps ei võiks isa juures olla koos ööbimistega. Vältimaks jätkuvaid vaidlusi tuleks suhtluskord määrata võimalikult detailselt. Menetluse vahepealne käik
13.Isa esitas 06.09.2022 avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Isa tõi esile, et ta ei saanud lapsega mingitki kontakti alates 29.07.2022. Kuigi isa tegi emale mai kuus ettepaneku, kuidas laps võiks suve veeta, ei tulnud selle kohta emalt ühtegi sisukohast vastust. Isa otsustas ise olla aktiivne ning viis poja juuli lõpus nädalaks puhkama. Laps nautis isaga olemist väga. Pärast seda blokeeris ema isa telefoninumbri nii enda kui lapse telefonis ning isa ei saanud lapsele üle anda ka sünnipäevakinki. Kuna varasemas suhtluskorras ei ole konkreetseid kokkuleppeid suhtluspäevade osas, palus isa määrata suhtluskorra kohtumenetluse ajaks selliselt, et laps veedab isaga iga paaritu nädala vahetuse selliselt, et isa võtab lapse reedel koolist ja viib esmaspäeval kooli.
14.Harju Maakohus rahuldas 26.09.2022 määrusega isa esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ning muutis Harju Maakohtu 30.08.2018 kompromissi kinnitava määrusega tsiviilasjas nr 2-17-18348 määratud suhtluskorda ja määras isa ning lapse vahelise suhtluskorra kuni tsiviilasjas nr 2-22-10088 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni järgmiselt: - igal paaritu nädala reedel võtab isa lapse pärast tunde koolist või kui laps ei ole sel päeval koolis, siis lapse ema elukohast kell 15.00, ning viib lapse esmaspäeva hommikul vastavalt tunniplaanile kooli või kui laps ei lähe sel päeval kooli, siis lapse ema elukohta hommikul kell 9.00; - lapsel ja vanemal on igapäevaselt õigus teineteisega telefoni teel suhelda. Vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapse telefoni valmis- ja korrasoleku kõneks; - suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja või sms-i teel.
15.Isa esitas 18.12.2022 taotluse esialgse õiguskaitse määruse täiendamiseks. Taotluse kohaselt ei ole ema esialgse õiguskaitse määrust täitnud alates esimesest korrast. Kui isa läks lapsele kooli järgi, ootas ema juba kooli ees oma autos ning võttis lapse ise ning tõi ta isa juurde kell 17. Lapsel ei olnud kaasas kooliasju ja riideid. Järgmisel nädalavahetusel ema last isa juurde ei lubanud ning sellest järgmisel teatas ema, et laps oli vahepeal haige ja nüüd on tal sõbrad külas ja ta ei saa isa juurde minna. Isa esitas avalduse täitemenetluse algatamiseks, kuid kohtutäitur keeldus sellest, kuna määruses puuduvad sunnivahendid, mida saab rakendada täitmise läbiviimiseks. Ka pärast 08.11.2022 kohtuistungit ei toimunud muutusi ema käitumises. 11.-13.11.2022 sai laps isa juurde ainult pühapäeval ning 25.-27.11.2022 jäi kohtumine ära kuna laps oli väidetavalt haige. 09-11.12.2023 tõi ema lapse isa juurde ise õhtul pärast kella 17.00 ja võttis lapse ise laupäeval õhtul Robloxi ringist. Isa palus keelata emal läheneda paaritute nädalate reedetel alates kella 12.00-18.00ni koolile lähemale kui 500 meetrit ning juhul kui laps ei ole paaritu nädala reedel koolis, kohustada ema andma samal päeval laps üle isale Tallinnas XXX kinnistu värava juures kell 15.00. Ema peab lapsele kaasa andma esmaspäevased koolivahendid ja koolivormi. Samuti palus isa selgitada emale TMS § 179 lgtes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda ning määrata määruse esimesel
täitmata jätmisel rahatrahv ja hoiatada, et alates kolmandast ja sellele järgneva rikkumise puhul on võimalik määrata arest.
17.Kohus kuulas vanemad ära 08.11.2022 suuliselt ning korduvalt kirjalikult. Lapse kuulas kohus ära 16.03.2023. Maakohtu määrus ja põhjendused
18.Harju Maakohus jättis 17.04.2023 määrusega rahuldamata ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse suhtes ning märkis, et vanematel säilib ühine hooldusõigus. Maakohus rahuldas osaliselt vanemate avaldused lapsega kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks ning muutis Harju Maakohtu 30.08.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-18348 kehtestatud suhtluskorda järgmiselt: - igal paaritu nädala reedel võtab isa lapse pärast tunde koolist või kui laps ei ole sel päeval koolis, siis lapse ema elukohast kell 15.00, ning viib lapse esmaspäeva hommikul vastavalt tunniplaanile kooli või kui laps ei lähe sel päeval kooli, siis lapse ema elukohta hommikul kell 9.00. Ema annab lapsele kaasa vajalikud õppevahendid ja koolivormi (p 5.1); - lapsel on õigus teisele vanemale helistada. Lapsele peab olema kõne tegemise ajaks tagatud privaatsus (p 5.2); - mõlemal vanemal on õigus last tema sünnipäeval õnnitleda (p 5.3); - lapsel on õigus osaleda vanemate sünnipäevadel (p 5.4); - emadepäeva veedab laps alati emaga ja isadepäeva veedab laps alati isaga. Kui emadepäev langeb isaga veedetavale nädalavahetusele, läheb laps ema juurde emadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18.00 ja sealt esmaspäeval kooli. Kui isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele, läheb laps isa juurde isadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18.00 ja sealt esmaspäeval kooli. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord (p 5.5); - alates 2024. aastast veedab laps suvevaheajal kaks järjestikust nädalat emaga ja kaks järjestikust nädalat isaga. Vanemad lepivad need nädalad kokku hiljemalt 01.04 e-kirja teel. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, siis on laps isaga 01.07-15.07 ja emaga 16.0731.07 (p 5.6). - sügisvaheaja alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaris aastal isaga ja paaritul aastal emaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord (p 5.7); - talvevaheajast alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaritul aastal (2023/2024) esimese poole isaga ja teise poole isaga ning paaris aastal (2024/2025) esimese poole emaga ja teise poole isaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord (p 5.8); - suusavaheaja (veebruar-märts) alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaris aastal isaga ja paaritul emaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord (p 5.9); - kevadvaheaja alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaris aastal emaga ja paaritul aastal isaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord (p 5.10); - kerge haigestumine ei tühista lapse ja eraldi viibiva vanema kohtumist. Kohtumine jääb ära, kui lapse haigestumine nähtub portaalist digilugu.ee. Sel juhul teavitab lapsega koosolev vanem sellest teist vanemat hiljemalt eelmisel päeval kella 18.00. Ärajäänud suhtluskorda ei asendata (p 5.11); - vanemad edastavad lapsele suhtlemise graafiku kui oma ühise seisukoha ja julgustavad last määratud ajal teise vanema juures olema (p 5.12);
-
vanemad toetavad laste suhet teise vanemaga. Vanemad ei või halvustada lapse kuuldes teist vanemat (p 5.13); suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja teel (p 5.14).
Maakohus märkis, et määratud suhtluskorra rikkumisel on vanema taotlusel kohtutäituril õigus rakendada teise vanema osas TMS § 179 lg-tes 21 ja 22 sätestatud rahatrahve ja aresti. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jättis kohus Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus nende endi kanda. Maakohus märkis, et määratud suhtluskord (resolutsiooni p 5) kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates määruse teatavaks tegemisest, s.o alates 17.04.2023 (TsMS § 5621 lg 3 I lause).
19.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole ema avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse viibimiskoha määramise, tervise, hariduse ja varahoolduse küsimustes ning ainuhooldusõiguse andmiseks emale põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Esitatud avaldusest, ärakuulamistel avaldatust ning tõenditest nähtuvalt elab laps ema juures alates 2016. aasast. Igapäevaselt hoolitseb lapse eest ja kasvatab teda ema. Koostöö vanemate vahel on nõrk. Vanemate ärakuulamisel on kinnitust saanud, et vanemate vahel ei ole sisulisi erimeelsusi lapse viibimiskoha osas, samuti hariduse ega tervise teemadel. Erimeelsuseks viibimiskoha osas ei saa olla ainuüksi isa avaldus võrdses mahus suhtluskorra määramiseks. Tõsiseid erimeelsusi lapse haridusse või tervisesse puutuvas ei ole ema esile toonud. Asjas esitatud tõenditega ei ole tõendanud võimatus vanematel ühise hooldusõigusega jätkamiseks. Isale ei ole etteheiteid ohtlikkuse või vägivalduse osas. Ainuüksi asjaolu, et vanemad elavad eraldi ja siiani on ema võtnud vastu lapsesse puutuvaid otsustusi ainuisikuliselt, isa kaasamata, ei ole piisavaks aluseks ühise hooldusõiguse lõpetamisel. Ka lapse ärakuulamisel ei kerkinud esile hooldusõiguslikke muresid (nt isa vägivaldsust või ohtlikkust). Laps ei nõustunud ema väitega, et tal on toiduainete tarbimisel tervisest tulenevaid piiranguid, millele ema ärakuulamisel tähelepanu juhtis. Lapse ema peab vajalikuks lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ka varahoolduse osas, sest isa jälgib last konto kaudu (raha liikumist). Selline isa käitumine ei ole ühist hooldusõigust teostavate vanemate vahel keelatud. Vaidlust ei ole selles, et isa roll on lapse elus viimastel aastatel olnud ema omast nõrgem. Samas ei pea kohus põhjendatuks lõpetada vanemate ühist hooldusõigust vaid isa passiivsusele tuginedes. Kõik lapse huve kaitsvad isikud toetavad ema hooldusõigusliku avalduse rahuldamata jätmist.
20.Maakohus leidis, et suhtluskorra määramisel tuleb perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 tulenevalt lähtuda eelkõige lapse huvidest. Ärakuulamistest ja esitatud seisukohtadest on selgunud, et Harju Maakohtu 30.08.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-18348 kinnitatud kord on osaliselt toiminud, kuigi laps ei ole isa juures ööbinud, sest ema on tõlgendanud kohtumäärust endale sobivalt. Ema leiab, et tema transpordib last ning lapse huvides ei ole, kui isa lapsele kooli järele tuleb. Samuti ei lähe laps isa juurest esmaspäeva hommikul kooli, vaid kodust. Ärakuulamisel kinnitas laps, et ta ei ole isa juures ööbinud. Laps ei olnud isaga suhtlemise vastu. Pigem joonistusid välja lapse (ja ema) eelistused: isast olulisemad olid vabaajategevused (harjutamine tantsuks) ja kohtumised sõpradega. Sama paistab välja vanemate vahelistest vestlustest. Osad kohtumised on ära jäänud või edasilükkunud lapse haigestumise tõttu. Kuna isa ei ole lapsele ohtlik, siis puudub igasugune põhjendus isa ja lapse suhtluse piiramiseks ja ema ainukontrolli alla jätmiseks. Küll aga ei ole põhjendatud suhtluse määramine isa taotletavas määras, sest vanemal ei ole õigus nõuda, et laps viibiks kummagi vanema juures võrdse aja. Küll aga on vanematel kohustus määratud korda järgida ning vanemal ei ole õigust oma suva järgi määrust tõlgendada või täita. Vanemad ei ole menetluse kestel kokkuleppelist suhtluskorda saavutanud. Varasem perelepitus ei ole tulemust andnud
ning menetluse kestel ei nõustunud ema koolitusel osalema. Seega peab olema suhtluskord ühelt poolt piisavalt konkreetne selleks, et see oleks kõigile osalistele üheselt mõistetav ja ka täidetav ning teiselt poolt peab see olema piisavalt paindlik, arvestamaks lapse huve ka tema kasvades. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning arvestades lapse vanust ja siiani toimunud suhtlust, leidis, et senist suhtluskorda tuleb muuta maakohtu määratud viisil.
21.Maakohus määras TsMS § 5621 lg 1 alusel kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitas TMS § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda. Määruskaebus
22.Ema esitas 03.05.2023 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse varahoolduse ja igakordse viibimiskoha küsimuses ning rahuldas osaliselt isa avalduse ning jättis osaliselt rahuldamata ema vastuavalduse lapsega kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks. Samuti osas, milles maakohus kohaldas määratud suhtluskorra osas sunnivahendeid ja määras, et suhtluskord kehtib ja kuulub täitmisele viivitamata alates määruse teatavaks tegemisest. Ema palub teha uue määruse, millega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha ja varahoolduse osas ja anda hooldusõigus nendes küsimustes üle emale või alternatiivselt anda emale igakordne ainuotsustusõigus lapse varahoolduse küsimustes, sh igakordne otsustusõigus lapse LHV kontol oleva raha haldamiseks ja investeerimiseks ning otsustusõigus lapsele investeerimiseks vajalike toimingute tegemiseks, sh investeerimiseks loodud ettevõtte W OÜ (XXXXXXXX) osade lapse nimele registreerimiseks ja lapse osaluse muutmiseks lapsele investeerimiseks loodud ettevõttes ning keelata isa juurdepääs lapsele kuuluvale LHV pangakontole või piirata isa õigust lapse LHV pangakontol tehingute tegemiseks. Samuti palub ema muuta kehtestatud suhtluskorda selliselt, et igal paaritu nädala reedel viib lapse ema lapse hiljemalt kell 17.00 isa juurde ning toob lapse koju pühapäeva õhtul hiljemalt kell 19.00 ning sõnastada uuesti 17.04.2023 kohtumääruse punkt 5.8 ja määrata, et talvevaheajast alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaritul aastal (2023/2024) esimese poole isaga ja teise poole emaga ning paaris aastal (2024/2025) esimese poole emaga ja teise poole isaga. 23.- 24. detsembri veedab laps selle vanemaga, kelle juures ta talvevaheaja esimest poolt ei veeda. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord.
23.Määruskaebuse kohaselt on lapse huvides määrata suhtluskord selliselt, et laps läheb iga paaritu nädala reedel isa juurde hiljemalt kell 17.00 ja naaseb sealt koju pühapäeva õhtul hiljemalt kell 19.00. Maakohtu määratud suhtluskorra järgi on laps olukorras, kus ta ei saa pärast koolinädalat kodunt läbi minna, riideid vahetada ja kodunt isa juurde soovitud asju kaasa võtta, vaid peab juba neljapäeva õhtul pakkima järgmise nelja päeva asjad, sh uue koolinädala asjad ning neid reedel ja ka esmaspäeval koolis kaasas tassima. Lapse ema ja ka lapse enda hinnangul on lapse senises elukorralduses sellise muudatuse tegemine ebavajalik ja lapse jaoks põhjendamatult koormav. Isa seisukohast oleks laps temaga reedel 1-2 tundi vähem, kuid lapse seisukohast lähtudes oleks see mõistlik, sest siis ei pea ta reedel isa juurde võetavaid asju kooli kaasa võtma ja saab ka koolivormi pärast koolipäeva koju jätta, kus ema selle nädalavahetusel ära saab pesta. Ka isa juurest ära tulemisel oleks lapse huvides, kui ta saaks pühapäeva õhtul hiljemalt kell 19.00 isa juurest koju minna ja järgmise päeva asjad valmis panna, et siis esmaspäeval koos emaga mõistlikul ajal kooli minna. Selliselt saaks laps jätkata talle harjumuspärast graafikut, ta ei peaks esmaspäeva hommikul oluliselt varem ärkama, tema koolitee oleks ajaliselt tunduvalt lühem ning ta ei peaks kõiki isa juurde võetud asju esmaspäeval kooli kaasa võtma (mis teeks tema koolikoti ülemäära raskeks).
24.Ema juurest kestab tema koolitee Rae vallas asuvasse XXX kooli ajaliselt 15 min, kuhu ema last hea meelega hommikuti viib. Lapse isa aga elab Mustamäel ning lapse isa avaldusest nähtub, et ta ei pea õigeks lapse autoga transportimist, vaid leiab, et laps peab iseseisvuma ja kasutama ühistransporti. See tähendaks, et laps peaks ilmselt hakkama isa juures veedetud nädalavahetuse järel esmaspäeva hommikuti Mustamäelt Peetrisse kooli liikuma ühistranspordiga, mistõttu võib lapse hommikune koolitee kesta koguni 1,5 h. Isegi, kui isa oleks siiski nõus hakkama last ise hommikuti enda juurest autoga kooli viima, pikeneks ka sellisel juhul lapse koolitee esmaspäeva hommikuti isa juurest võrreldes praegusega vähemalt 2-3 korda ning laps saaks isa juurest kooli minnes hommikuti vähemalt tund aega vähem magada, mis on hommikust und armastava lapse jaoks üsna koormav. Arvestades, et kohtumääruse järgi tuleb lapsel reedel lisaks selleks päevaks vajalikele asjadele ja isa juurde võetavale kotile, võtta isa juurde kaasa kõik esmaspäevased kooliriided ja õpivahendid, tähendab see lapse jaoks ka seda, et esmaspäevane teekond kooli ei ole mitte ainult pikk, vaid laps peab niigi raskele koolikotile lisaks kandma veel täiendavat raskust, mis on ilmselt vastuolus lapse koolikoti raskusele esitatavatele nõuetele. Kuna laps on seni võtnud ja tahaks ka edaspidi kodust võtta kaasa talle olulisi mänguasju ning riideid, võivad kotid kaaluda minimaalselt 7 kg. Seejuures, ka auto juurest koolini on ca 500 meetrit, mis on kolme raske kotiga läbimiseks lapse jaoks põhjendamatult koormav. Lisaks võib kolme kotiga kooli minek varateismelistel lastel tekitada ka piinlikkust ja teiste laste poolt narrimist. Kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks kaalunud ühelt poolt isa huvi veeta lapsega 2 ööd kuus rohkem, ja teisalt lapse soovi säilitada talle harjumuspärane ja tuttav elukorraldus. Kohus ei küsinud selles osas lapselt arvamust. Laps ise soovib minna pühapäeval enne kooli koju puhkama, et end uueks koolinädalaks valmis seada. Laps on öelnud, et ei saa isa juures hästi magada ja oma kodus on tal palju parem magada. Ka ema on täheldanud, et laps on isa juurest tulles väsinud.
25.Kohtumääruses esitatud tingimus, et ema paneb neljapäeva õhtul lapsele valmis ja annab reedel lapsele kooli kaasa kõik uueks koolinädalaks sobivad riided, ei ole mõistlik, arvestades ka ilmateate ebatäpsust ja temperatuuride suurt kõikumist 4-5 päeva lõikes. Emal pole ka nii palju koolivorme, et lapsele reedel esmaspäevaks puhas ja sobiv vorm kaasa panna. Kui seni lapse isa lapsega koolivaheaegadel eraldi aega ei veetnud, siis määras kohus käesoleva määrusega lapse isale ja emale lapse koolivaheaegadel võrdse suhtluskorra. Seega saab isa lapse koolivaheaegade näol selle aja, mis ta lapse huve arvestava suhtluskorra määramisel võrreldes lapse huve mittearvestava suhtluskorra p-i 5.1 tühistamise ja muutmise tõttu justkui kaotaks, igal juhul tagasi.
26.Maakohus on kohtumääruses ekslikult määranud, et laps veedab alates 2023/2024 õppeaastast talvevaheaja paaritul aastal esimese poole isaga ja teise poole samuti isaga. Lapse huvides on muuta kohtu määratud suhtluskorra p-i 5.8 selliselt, et talvevaheajast alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaritul aastal (2023/2024) esimese poole isaga ja teise poole emaga, kuid jõulude ajal on laps olenemata suhtluskorrast vähemalt ühe päeva vanemaga, kelle juures ta parasjagu talvevaheaja esimest poolt ei veeda. Kohus ei selgitanud jõulude veetmise küsimuse kohta välja ka vanemate eelistusi. Jõulude reguleerimata jätmine tooks aga lapse jaoks kaasa olukorra, kus laps ei näeks üle aasta jõuludel enda ema üldse, samas kui laps on kogu elu veetnud jõulud emaga. Emal ja lapsel on jõuludel välja kujunenud kindlad traditsioonid.
27.Lapsevanemate ühise varahoolduse lõpetamine on põhjendatud. Lapse ema tegeleb juba aastaid investeerimisega ning soovib seda õpetada ka enda lapsele. Kuigi lapse investeerimist on võimalik teha ka vanema portfelli kaudu, tähendab vanema portfelli kasutamine seda, et
regulaarselt ei ole võimalik vaadelda konkreetset lapsega seotud investeeringu summat, vaid see tuleb kõigepealt vanema investeeringust maha arvata ja lapsel ei teki oma rahaga seost. Seepärast on lapse ema loonud lapse investeeringute haldamiseks ja kasvatamiseks ettevõtte W OÜ, mis investorite meelest on parim võimalus reaalselt last investeerimise protsessi kaasata, omab hariduslikku aspekti ning on lisaks ka maksuefektiivne. Selleks, et laps õpiks oma raha eest investeerimist, soovib lapse ema lapse investeeringute haldamiseks loodud ettevõtte osad lapsele kinkida ja ise kuni lapse 18. aastaseks saamiseni selle ettevõtte juhatuses olla. Ettevõtte kaudu investeerimine toimub selliselt, et lapse kontole kantakse sünnipäevarahad, lapsetoetused ja muud väikesed summad. Sealt laenatakse see raha lapsele kuuluva ettevõtte kontole, kust see siis edasi investeeritakse. Vanemate ühine varahooldusõigus aga takistab emal eelkirjeldatud viisil lapsele investeerimist õpetada, kuna isa ei näe sellisel tegevusel mõtet. Laps ja tema ema ei saa ülalkirjeldatud viisil lapse raha investeerida, kui isa, kes teostab emaga ühist hooldusõigust, keeldub andma nõusolekut lapse kontol oleva raha laenamiseks lapsele investeerimiseks loodud ettevõttele ning selle ettevõtte osade registreerimiseks lapse nimele. Kuivõrd antud juhul ei ole tegemist lapsele lapse isa või kolmandate isikute poolt antud suurte summadega, ei ole lapse ja tema ema soov see raha investeerida, kuidagi lapse huvidega vastuolus. Eeltoodust tulenevalt on igal juhul põhjendatud lapsevanemate ühise varahoolduse lõpetamine selliselt, et ema saaks vabad käed lapsele investeerimise õpetamiseks.
28.Emal on ka tulevikus seoses investeerimisega vaja tehingute tegemiseks lapse isa nõusolekuid. Ebaotstarbekas on, kui ema peab selleks igakordselt lapse isaga kohtus vaidlema. Vanemate vahel puudub täielikult igasugune usaldus. Lapse isa, kes lõpetas päeva pealt lapsele kokkulepitud suuruses elatise maksmise ja piirdub enda ainsa lapse toetamisega 250 euroga kuus, süüdistab ema lapse tagant varastamises. Samamoodi ei usalda lapse ema lapse isale juurdepääsu lapse kontole. Lisaks sellele, et isa jälgib lapse ja ema käimisi, kui laps enda pangakaarti kasutab, kardab ema ka seda, et ühise varahoolduse jätkumisel võib lapse isa siiski lapse kontole ligipääsu ka kuritarvitada. Seega, isegi kui kohus ei pea põhjendatuks isale lapse ema tehtud LHV pangakontole juurdepääsu keelamist, tuleks igal juhul piirata lapse isa õigust teostada lapse LHV kontol igasuguseid tehinguid. Lapsest eraldi elava isa hooldusõiguse teostamine ei oleks seeläbi tegelikult reaalselt takistatud. Lapse emal ei ole midagi selle vastu, kui lapse isa teeb ise lapsele eraldi konto. Alternatiivselt, kui kohus ei pea ühise varahoolduse lõpetamist võimalikuks, tuleks lapse emale anda igakordne ainuotsustusõigus lapse kontol oleva raha investeerimiseks ja kasutamiseks ning lapsele investeerimiseks vajalike toimingute tegemiseks, sh investeerimiseks loodud ettevõtte osade lapse nimele registreerimiseks ja selles lapse osaluse muutmiseks.
29.Ühise hooldusõiguse lõpetamine on põhjendatud ka lapse igakordse viibimiskoha osas. Lapse isa on näidanud, et ta ei lähtu alati lapse heaolust. Isa kuritarvitas lapsevanemate ühist hooldusõigust selliselt, et viis lapse eelmise aasta suvel lapsele ja lapse emale etteteatamata pea nädalaks endaga Soome. See iseloomustab lisaks isa hoolimatusele lapse heaolu osas seda, kuidas ema ei saa isa usaldada lapse ühise hooldusõiguse teostamisel ega lapse igakordse viibimiskoha otsustamisel. Sellele vaatamata otsustas maakohus ema poolt esitatud väiteid ja tõendeid mitte menetleda ning jättis ema taotluse hooldusõiguse lõpetamiseks rahuldamata.
30.Isa avaldus suhtluskorra muutmiseks esitati 11.07.2022. Seega ei ole käesolevas asjas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 26 lg-te 1 ja 2 alusel kohaldatav 01.09.2022 jõustunud TsMS § 5621 lg 1, mis võimaldab kohtul määrata lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral. Kuivõrd sunnivahendite kohaldamise eelduseks on kuni 01.09.2022 kehtinud TsMS § 563 lg 7 kohaselt lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamine,
mida antud juhul kohus teinud ei ole, ei tohtinud kohus lapsevanemate suhtes ka sunnivahendeid kohaldada. Samamoodi on kohus õigusvastaselt määranud, et resolutsiooni p 5 kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates määruse teatavaks tegemisest, viidates seejuures 01.09.2022 kehtima hakanud TsMS § 5621 lg-le 3.
31.19.05.2023 seisukohas tõi ema uue asjaoluna esile, et isa perre on sündimas kakskikud. Võttes arvesse, et isa elab alla 50 m2 korteris, kus alaliselt elab 4 inimest, sh kaks beebit, kes enam kui tõenäoliselt muudavad elurütmi ning nutavad tihti, on lapse huvides, kui ta saab uueks koolinädalaks korralikult välja puhata enda kodus. Menetluse edasine käik
32.Isa vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
33.Lapsele määratud esindaja oli seisukohal, et vaidlustatud kohtulahend vastab lapse huvidele ja selle kohane täitmine tagaks lapsel suhtlusvõimaluse isaga. Suhtluskord ei ole lapsele liialt koormav. Sunnivahendi kohaldamise küsimuses nõustus lapse esindaja määruskaebuses esitatud käsitlusega.
34.Mustamäe Linnaosa Valitsus ja Nõmme Linnaosa Valitsus olid seisukohal, et määruskaebus tuleks jätta rahuldamata.
35.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ema on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis rahuldamata tema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse viibimiskoha määramise ja varahoolduse küsimustes ning selles osas ainuhooldusõiguse emale üleandmiseks. Samuti on ema maakohtu määrust vaidlustanud määratud suhtluskorra punktide 5.1 ja 5.8 osas ning osas, milles maakohus reguleeris sunnivahendite kohaldamist ja tunnistas suhtluskorra viivitamata täidetavaks alates määruse teatavakstegemisest.
37.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrust tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel muuta suhtluskorra punkti 5.1 osas ja sõnastada see selliselt, et igal paaritu nädala reedel viib ema lapse hiljemalt kell 17.00 isa elukohta ning isa toob lapse pühapäeva õhtul hiljemalt kell 19.00 tagasi ema elukohta. Samuti tuleb muuta suhtluskorra punkti 5.8 selliselt, et talvevaheajast alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaritul aastal esimese poole isaga ja teise poole emaga ning paaris aastal vastupidi ning reguleerida sealjuures, et 23. ja 24. detsembril on laps vanemaga, kellega ta talvevaheaja esimest poolt ei veeda. Maakohtu määrus tuleb tühistada sunnimeetmete reguleerimise ja määruse alates selle teatavakstegemisest täidetavaks tunnistamise osas. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
38.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu ema poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
39.Ema on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis rahuldamata tema avalduse vanemate vahel ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning emale lapse viibimiskoha ja varahoolduse osas ainuhooldusõiguse üleandmiseks. PKS § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1159-15, p 28). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole alust maakohtu diskretsiooni sekkuda.
40.Riigikohtu praktika kohaselt tuleb ka vanemate lahuselu korral säilitada mõlema vanema ühine hooldusõigus võimalikult suures ulatuses ning vanemate ühise hooldusõiguse võib lõpetada ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse anda üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 30, RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 19). Sealjuures ei anna ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alust ainuüksi asjaolu, et ema on pärast vanemate lahkuminekut kasvatanud last üksi (vt RKTKm 05.01.2022, 2-21-233 p 12). Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 14). Samuti on Riigikohus selgitanud, et kui see ei ole lapse parimate huvidega vastuolus ja lapse turvalisus on tagatud, võiksid mõlemad vanemad osaleda lapse elu korraldamises (RKTKm 11.04.2018, 2-17-507, p 16).
41.Eeltoodust tulenevalt on maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult leidnud, et lapse viibimiskoha määramise küsimuses ei ole vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud, kuna vanematel puuduvad väljaspool suhtluskorra määramist selles osas ületamatud erimeelsused. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu selliseid kaalukaid asjaolusid, mis annaks alust asuda seisukohale, et ühise hooldusõiguse jätkumine on lapse huvidega vastuolus. Asjas ei ole esitatud tõendeid, millest võiks järeldada, et isa on mingil viisil lapsele ohtlik. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alust ainuüksi ema poolt esile toodud asjaolu, et isa viis lapse 2022. aasta suvel emale teatamata pea nädalaks endaga Soome. Isa on selgitanud, et selline käitumine oli tingitud soovist lapsega suvevaheajal pikemalt aega veeta, kuid vanemad selles kokkuleppele ei jõudnud. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on isa lastekaitsetöötajale ja emale teavitanud, millal ema võib lapsele järgi tulla. Sealjuures teavitas isa ka sellest, et plaanib lapsega käia Soomes laevareisil ja Muumimaal (I kd lk 38, lk 49). Lastekaitsetöötaja helistas isaga koosviibimise ajal lapsele, laps oli reipa häälega ning kinnitas, et temaga on kõik hästi ja võib emale edasi öelda, et emal ei ole vaja muretseda (I kd lk 35, lk 38). Eeltoodust võib järeldada, et isa ei seadnud oma käitumisega lapse heaolu ohtu ning olukord tekkis eelkõige vanemate suutmatusest lapsega suvepuhkuse veetmises omavahel kokkuleppele jõuda.
42.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust lõpetada vanemate ühist hooldusõigust ka lapse varahoolduse osas. Ema on põhjendanud ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust sellega, et isa keeldub andmast nõusolekut lapse pangakontol oleva raha laenamiseks lapsele investeerimiseks loodud ettevõttele ning selle ettevõtte osade
registreerimiseks lapse nimele ning et isa takistab seeläbi lapse vara kasvatamist parimal viisil. Samuti on ema isale ette heitnud seda, et isa jälgib lapse pangakonto kaudu lapse ja ema tegemisi ning ema kardab, et isa võib oma ligipääsu lapse pangakontole kuritarvitada. Alternatiivselt on ema on määruskaebuses palunud anda endale lapse varahoolduse küsimustes igakordse ainuotsustusõiguse, sh igakordse otsustusõiguse lapse LHV kontol oleva raha haldamiseks ja investeerimiseks ning otsustusõiguse lapsele investeerimiseks vajalike toimingute tegemiseks, sh investeerimiseks loodud ettevõtte W OÜ osade lapse nimele registreerimiseks ja lapse osaluse muutmiseks lapsele investeerimiseks loodud ettevõttes.
43.PKS § 119 sätestab, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 119 kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava ühekordse olulise küsimuse üle, kuid vanemad ei soovi ühist hooldusõigust konkreetses küsimuses lõpetada. Ühise hooldusõiguse osaline või täielik lõpetamine PKS § 137 alusel on suunatud hooldusõiguses ulatuslikumate muudatuste tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse otsustada iseseisvalt kõigi tulevikus tekkivate küsimuste üle valdkonnas, milles on talle ainuhooldusõigus antud (vt RKTKm nr 2-18-15686, p 18, 2-20-1708, p 16 ja 2-21-233, p 15). Ema alternatiivsest nõudest ja asjas esitatud selgitusest nähtuvalt, ei soovi ema saada ühekordset otsustusõigust mingis konkreetses lapse varaõigust puudutavas küsimuses, vaid õigust otsustada tulevikus ainuisikuliselt taotluses märgitud küsimuste üle. Seega on ema alternatiivne nõue suunatud sisuliselt samuti nende küsimuste osas vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisele.
44.PKS § 127 esimese lause kohaselt hõlmab varahooldus õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. Vanemad peavad PKS § 133 lg 1 järgi lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. Käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et isa oleks lapse raha isiklikuks otstarbeks kasutanud. Samuti ei ole esile toodud asjaolusid, millest võiks järeldada, et esineb oht, et isa võib lapse vara ohustada või hooldusõigust kuritarvitada või millest nähtuvalt oleks mõni oluline varahooldusõiguse küsimus jäänud isa tegevuse või tegevusetuse tõttu otsustamata. Antud juhul soovib isa osaleda lapse elus ning hooldusõiguslikes küsimustes kaasa rääkida ning kohtul ei ole alust arvata, et isa ei ole võimeline lapse huvides varahooldusõigust teostama. Ema on toonud määruskaebuses esile, et isa annab lapse ülalpidamiseks 250 eurot kuus, seega ei ole alust ühist varahooldusõigust lõpetada ka seetõttu, et isa lapse ülalpidamises üldse ei osale. Maakohus on põhjendatult viidanud, et hooldusõiguslikul vanemal on õigus omada juurdepääsu lapse pangakontole ja sellel tehtavaid tehinguid kontrollida. Asjaolu, et isa ei ole nõus lapse raha laenamisega investeerimiseks loodud ettevõttele ja selle ettevõtte osade lapse nimele registreerimiseks, ei anna alust ühist varahooldusõigust lõpetada ning sellest ei saa koheselt järeldada, et isa on lapse vara kasvatamise või lapsele investeerimise õpetamise vastu. Ringkonnakohus leiab, et lapsele investeerimise õpetamiseks ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine ilmtingimata vajalik. Ema on ka ise viidanud, et investeerida saab vajadusel ka vanema portfelli kaudu. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale, et ühise varahooldusõiguse jätkumine oleks lapse huvidega vastuolus või et lapse vara ohustamise vältimiseks oleks vajalik kohaldada abinõusid ning piirata isa ligipääsu lapse pangakontole. Samuti ei ole määruskaebuses esile toodud asjaolusid, millest nähtuks, et lapse huvides on vajalik anda emale otsustusõigus mõne ühekordse olulise lapse vara puudutava küsimuse üle, mistõttu ei ole alust rahuldada määruskaebust ka alternatiivse taotluse osas.
45.Ema on vaidlustanud maakohtu määrust suhtluskorra punktide 5.1 ja 5.8 osas. PKS § 143 lg 1 järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21). Eelneva kohaselt määrab kohus ka lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra eelkõige lapse huvidest lähtudes.
46.Maakohus on suhtluskorra punktis 5.1 reguleerinud isa ja lapse vahelise suhtlemise selliselt, et isa võtab lapse igal paaritu nädala reedel pärast tunde koolist või kui laps ei ole sel päeval koolis, siis lapse ema elukohast kell 15.00, ning viib lapse esmaspäeva hommikul vastavalt tunniplaanile kooli või kui laps ei lähe sel päeval kooli, siis lapse ema elukohta hommikul kell
9.00.Ema annab lapsele kaasa vajalikud õppevahendid ja koolivormi. Ema leiab, et lapse huvides on, kui laps saab reedel pärast tunde kodust läbi minna ning ta ei peaks kooli kaasa võtma kõiki nädalavahetuseks ja esmaspäevaks vajalikke asju. Samuti leiab ema, et laps peaks naasma koju pühapäeva õhtul, et ta saaks rahulikult koolinädalaks valmistuda ja välja puhata.
47.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatuga selles, et lapsele võib olla koormav reedel kooli kaasa võtta kõiki nädalavahetuseks vajalikke asju ning lisaks esmaspäevaseid kooli- ja trenniasju. Lisaks nähtub asja materjalidest, et sellisel viisil suhtlemise reguleerimine tekitab vanemate vahel asjatuid pingeid, mis ei ole lapse huvides. Suhtluskorra parema täidetavuse ning lapse parimates huvides on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud muuta maakohtu määrust selliselt, et laps saab reedeti pärast koolitunde kodust läbi minna, vahetada riided ning võtta kaasa nädalavahetuse veetmiseks vajalikud riided, õppetarvikud ja muud isiklikud asjad ning seejärel viib ema lapse isa juurde hiljemalt kell 17.00. Ringkonnakohus leiab, et sellist korraldust võib pidada mõistlikuks. Samuti on kolleegiumi hinnangul lapse huvides, kui ta saab algavaks koolinädalaks valmistuda ja välja puhata temale igapäevases harjumuspärases keskkonnas. Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu määratud suhtluskorra punkti 5.1 selliselt, et igal paaritu nädala reedel viib ema lapse hiljemalt kell 17.00 isa elukohta ning isa toob lapse pühapäeva õhtul hiljemalt kell 19.00 tagasi ema elukohta.
48.Maakohus on suhtluskorra määramisel lähtunud põhimõttest, et koolivaheajad veedab laps võrdselt kummagi vanemaga, kuid seejuures on maakohus määruse resolutsiooni punktis 5.8 talvevaheaja osas ekslikult määranud, et alates 2023/2024 õppeaastast veedab laps paaritul aastal (2023/2024) esimese poole isaga ja teise poole isaga ning paaris aastal (2024/2025) esimese poole emaga ja teise poole isaga. Ringkonnakohus saab selle eksimuse parandada, määrates, et talvevaheajast veedab laps paaritul aastal esimese poole isaga ja teise poole emaga. Ema on määruskaebuses palunud täiendavalt reguleerida lapse jõulude veetmise selliselt, et laps veedab 23.- 24. detsembri selle vanemaga, kelle juures ta talvevaheaja esimest poolt ei veeda. Ema arvates on see vajalik, sest muidu ei näeks laps jõulude ajal ema üldse ning neil on jõulude veetmise osas välja kujunenud kindlad traditsioonid ning senini on laps peamiselt jõule veetnud koos emaga. Isa on sellele vastu vaielnud, leides, et see ei oleks õiglane, kuna sellisel juhul veedaks laps nii jõulud kui aastavahetuse sama vanemaga ning kummalgi vanemal oleks keeruline lapsega pühadeks kuhugi sõita. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohtus jõulude ja aastavahetuse veetmisega seonduvaid küsimusi arutatud. Ringkonnakohus leiab, et lapse huvides on tähistada jõulupühasid kummagi vanemaga. Maakohtu määratud suhtluskorra järgi ei saaks laps ühe vanemaga tähistada jõule jõulupühade ajal, mistõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks muuta selles osas suhtluskorda vastavalt määruskaebuses taotletule ning määrata,
et laps veedab 23.- 24. detsembri selle vanemaga, kelle juures ta talvevaheaja esimest poolt ei veeda. Ringkonnakohus leiab, et selline regulatsioon ei ole kummagi vanema ega lapse suhtes ebaõiglane, sest kumbki vanem saab üle aasta veeta lapsega 23.-24 detsembri ja aastavahetuse.
49.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud sunnivahendite reguleerimist ja suhtluskorra viivitamatult täidetavaks tunnistamist puudutavas osas. Maakohus on vaidlustatud määruses määranud, et suhtluskorra rikkumisel on vanema taotlusel kohtutäituril õigus rakendada teise vanema osas TMS § 179 lg-tes 21 ja 22 sätestatud rahatrahvi ja aresti ning et suhtluskord kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates määruse teatavaks tegemisest. TsMSRS § 26 lg 1 sätestab, et kui kohus on saanud avalduse vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes või lapsega suhtlemise korraldamise kohta enne 2022. aasta 1. septembrit, lahendab kohus avalduse enne 2022. aasta 1. septembrit vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise kohta kehtinud sätete alusel. Sama paragrahvi lõike 2 järgi kohaldatakse lõikes 1 nimetatud asjades tehtud kohtulahendite ja kokkulepete täidetavusele enne 2022. aasta 1. septembrit kehtinud seadust. Riikliku perelepitusteenuse seaduse 438 SE seletuskirjas on täiendavalt selgitatud, et nende lahendite ja kokkulepete täidetavusele, mis on tehtud enne 01.09.2022 alustatud menetlustes, kohaldatakse enne 01.09.2022 lahendite ja kokkulepete täidetavuse kohta kehtinud regulatsiooni. Seega tuleb selliste lahendite puhul jätkuvalt enne sunnimeetmete määramist läbi viia kohtulik lepitusmenetlus ja lapsega suhtlemise korraldamise asjades saab sundtäitmise algatada üksnes pärast kohtuliku lepitusmenetluse läbiviimist sunnimeetmete määramise kohta tehtud kohtulahendi alusel ning lepituskokkulepete alusel sundtäitmist algatada ei saa.
50.Käesolevas asjas esitas isa avalduse varasema suhtluskorra muutmiseks 11.07.2022. Kuna menetlus algas enne 2022. aasta 1 septembrit, ei saanud maakohus TsMSRS §-st 26 tulenevalt kohaldada alates 01.09.2022 kehtima hakanud regulatsiooni ning määrata TsMS § 5621 lg 1 alusel kohtumääruses sunnivahendeid, mida saab kohaldada lapsega suhtluskorra reguleerimise kohta tehtud lahendi rikkumise korral. Maakohus ei saanud käesolevas asjas määrata sunnivahendeid ka kuni 31.08.2022 kehtinud TsMS redaktsiooni § 563 lg 1 p 1 alusel, kuna käesolevas asjas toimus menetlus varasema suhtluskorra muutmiseks (TsMS § 480), mitte kohtuliku lepitusmenetluse läbiviimiseks. Samuti ei saanud maakohus käesolevas asjas alates 01.09.2022 kehtiva TsMS §-i 5621 lg 3 alusel määrata, et kohtumäärus kuulub suhtluskorra osas täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus on tehtud. TsMS § 550 lg 3 järgi kuulub maakohtu määrus täitmisele alates selle jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada sunnivahendite määramise ja kohtulahendi viivitamata täidetavuse osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
51.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määratud menetluskulude jaotust ei ole vaja muuta. Kolleegium jätab TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 teise lause alusel menetlusosaliste ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud nende endi kanda ning lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda. Eelmärgitut arvestades puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.