Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
21.05.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-105751
Kohtuasi
Y ja C hagi X vastu elatise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.09.2022 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
Y apellatsioonkaebus, hind 450 eurot C apellatsioonkaebus, hind 535 eurot 50 senti
Menetlustaotlus
Y, C ja X kompromissi kinnitamise taotlus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hagejad (apellandid) Y (isikukood XXXXXXXXXXX) ja C (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Q, lepinguline esindaja Vladimir Makarov Kostja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olga Väina
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada tsiviilasjas nr 2-22-105751 Y, C ja X vaheline kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.6.alates 01.04.2024 kuni Y täisealiseks saamiseni (03.04.2034) elatist 250,22 eurot kuus (272,76+54,96–80/2–225/2/3). Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat (272,76 eurot) indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa (54,96 eurot) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega. Seaduses sätestatud lapsetoetuse (80 eurot) või lasterikka pere toetuse (450/2
2-22-105751 eurot) suuruse muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust. Lasterikka pere toetuse maksmise lõpetamise järel ei arvestata lasterikka pere toetust.
1.2.6.alates 01.04.2024 kuni C täisealiseks saamiseni (25.12.2035) elatist 212,69 eurot kuus ((272,76+54,96–80/2–225/2/3)×0,85). Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat (272,76 eurot) indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa (54,96 eurot) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega. Seaduses sätestatud lapsetoetuse (80 eurot) või lasterikka pere toetuse (450/2 eurot) suuruse muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust. Lasterikka pere toetuse maksmise lõpetamise järel ei arvestata lasterikka pere toetust. Kuni 03.04.2034 vähendatakse elatist 15%.
1.3.X kohustub tasuma elatist iga kuu eest ette, hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäeval Q pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis“, märkides ära kuu nimetuse ja lapse nime, mille/kelle eest elatis on tasutud.
2.Tühistada Harju Maakohtu 05.09.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-22-105751 ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
3.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Y (hageja I) ja C (hageja II) esitasid 16.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostjalt) elatise saamiseks, milles palusid mõista hageja I kasuks välja elatise 213,44 eurot kuus ja hageja II kasuks välja elatise 181,42 eurot kuus. 07.03.2022 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.25.03.2022 esitasid hagejad Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palusid:
2-22-105751
2.1.mõista kostjalt hageja I kasuks välja igakuine elatis alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o 16.02.2022, baassummas 200 eurot, millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast millest on maha arvatud perehüvitiste seaduse (PHS) §-s 17 märgitud 1⁄2 lapsetoetusest kuni lapse täisealiseks saamiseni (hagiavalduse esitamise seisuga on elatise suurus 213,44 eurot);
2.2.mõista kostjalt hageja II kasuks välja igakuine elatis alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o 16.02.2022, baassummas 181,44 eurot, millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvatud PHS §-s 17 märgitud 1⁄2 lapsetoetusest kuni 03.04.2034 ning alates 04.04.2034 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 25.12.2035, mõista kostjalt hageja II kasuks välja igakuine elatis baassummas 200 eurot, millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast millest on maha arvatud PHS §-s 17 märgitud 1⁄2 lapsetoetusest;
2.3.kanda väljamõistetud elatis iga kuu 10. kuupäevaks XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis lapsele“.
Q
arveldusarvele
nr
3.Kostja tunnistas hagi osaliselt ja nõustus tasuma hagejate ülalpidamiseks elatist igakuiselt kokku 310 eurot.
4.Harju Maakohus rahuldas 05.09.2022 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt ajavahemiku 16.02.2022–31.03.2022 eest hageja I kasuks välja elatise 163,44 eurot kuus ja hageja II kasuks välja elatise 121,92 eurot kuus, alates 01.04.2022 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (03.04.2034) hageja I kasuks välja elatise 175,64 eurot kuus ning hageja II kasuks elatise 132,29 eurot kuus ja alates 03.04.2034 kuni hageja II täisealiseks saamiseni elatise 225,64 eurot kuus. Maakohus määras kindlaks ka elatise suuruse arvutamise alused ning kohtuotsuse täitmise korra, mille kohaselt kohustub kostja tasuma elatise iga kuu eest ette, hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäeval hagejate seadusliku esindaja Q pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega: „elatis“ ning märkides ära kuu nimetuse ja lapse nime, mille/kelle eest elatis on tasutud. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
5.Hagejad esitasid 02.10.2022 apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi kummagi hageja osas 50 euro ulatuses kuus rahuldamata ja määras vastavalt kindlaks elatise suuruse arvutamise alused, ning teha asjas uue otsuse, millega rahuldada hagi kogu ulatuses. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt arvestas maakohus elatise suurust PKS § 101 järgi arvutades vääralt lasterikka pere toetust. Perele makstavat lasterikka pere toetust arvestada, sest pere saab seda üksnes seetõttu, et peres kasvab ka kolmas laps, kes ei ole kostja laps.
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Tallinna Ringkonnakohus tegi 30.04.2024 pooltele ettepaneku lahendada vaidlus kompromissiga järgmistel tingimustel: 1) kostja kohustub tasuma hageja I ülalpidamiseks: - ajavahemikul 16.02.2022–31.03.2022 elatist 163,44 eurot kuus; - ajavahemikul 01.04.2022–31.01.2023 elatist 175,64 eurot kuus;
2-22-105751 -
ajavahemikul 01.02.2023–31.03.2023 elatist 161,47 eurot kuus; ajavahemikul 01.04.2023–31.12.2023 elatist 206,16 eurot kuus; ajavahemikul 01.01.2024–31.03.2024 elatist 222,83 eurot kuus; alates 01.04.2024 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (03.04.2034) elatist 250,22 eurot kuus (272,76+54,96–80/2–225/2/3). Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat (272,76 eurot) indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa (54,96 eurot) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega. Seaduses sätestatud lapsetoetuse (80 eurot) või lasterikka pere toetuse (450/2 eurot) suuruse muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust. Lasterikka pere toetuse maksmise lõpetamise järel ei arvestata lasterikka pere toetust. 2) kostja kohustub tasuma hageja II ülalpidamiseks: - ajavahemikul 16.02.2022–31.03.2022 elatist 121,92 eurot kuus; - ajavahemikul 01.04.2022–31.01.2023 elatist 132,29 eurot kuus; - ajavahemikul 01.02.2023–31.03.2023 elatist 137,25 eurot kuus; - ajavahemikul 01.04.2023–31.12.2023 elatist 175,24 eurot kuus; - ajavahemikul 01.01.2024–31.03.2024 elatist 189,41 eurot kuus; - alates 01.04.2024 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (25.12.2035) elatist 212,69 eurot kuus ((272,76+54,96–80/2–225/2/3)×0,85). Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat (272,76 eurot) indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa (54,96 eurot) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega. Seaduses sätestatud lapsetoetuse (80 eurot) või lasterikka pere toetuse (450/2 eurot) suuruse muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust. Lasterikka pere toetuse maksmise lõpetamise järel ei arvestata lasterikka pere toetust. Kuni 03.04.2034 vähendatakse elatist 15%. 3) kostja kohustub tasuma elatist iga kuu eest ette, hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäeval Q pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis“, märkides ära kuu nimetuse ja lapse nime, mille/kelle eest elatis on tasutud. Ringkonnakohus lähtus kompromissiettepanekut tehes elatiskalkulaatoriga arvutatud elatise suurusest alates hagi esitamisest kuni ettepaneku tegemiseni, lähtudes sellest, et lasterikka pere toetust tuleb arvestada, kuid alates 01.02.2023 poole väiksemas ulatuses.
8.10.05.2024 teatas hagejate kompromissettepanekuga.
lepinguline
esindaja,
et
hagejad
on
nõus
kohtu
9.17.05.2024 teatas kostja lepinguline esindaja, et kostja on nõus allkirjastama kohtu poolt pakutud kompromissi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et pooltevaheline kompromiss tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
11.Pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka
2-22-105751 kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
12.Praeguses asjas vaidlesid pooled alaealistele lastele elatise tasumise üle. Seejuures oli apellatsioonimenetluses vaidlus üksnes selle üle, kas lasterikka pere toetust saab PKS § 101 järgi miinimumelatise suurust arvutades arvesse võtta. Kolleegiumi hinnangul ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid – kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku mingil viisil avalikku huvi. Elatise suurus vastab PKS § 101 järgi arvutatud miinimumelatise suurusele. Kokkulepe on selge ja täidetav.
13.Kompromissi sõlmimisel kannavad menetlusosalised oma menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda.
14.Ringkonnakohtu kompromissi kinnitava määruse peale võib TsMS § 645 lg 2 järgi koosmõjus TsMS § 696 lg-ga 1 esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.