lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-17411/11

Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-17411/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1058
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-17411/92Harju Maakohus Tallinna kohtumaja26.01.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Priit Kama ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

20.05.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-17411

Tsiviilasi

X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.02.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 20.02.2024 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada X määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5). Asjaolud
1.X (hageja) esitas 09.12.2023 Harju Maakohtuse hagi Y (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hagi kohaselt olid hageja ja kostja 02.06.2020–27.09.2023 abielus. Poolte ühisvara on jagamata. Hageja soovib jagada abielu kestel soetatud kinnistu asukohaga XXX (kinnistu) selliselt, et hageja võtab üle laenulepingust tuleneva kohustuse 23 000 eurot (laenujääk), tasub kostjale 75 000 eurot ning saab kinnistu omanikuks. Alternatiivselt palub hageja müüa kinnistu enampakkumisel ning jagada saadud tulem poolte vahel võrdselt. Samuti soovib hageja jagada abielu kestel soetatud haagise, mis on kostja nimel ja valduses. Hageja on nõus haagise kostja ainuomandisse jätmisega tingimusel, et kostja tasub hagejale hüvitist 250 eurot (50%

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

turuhinnast). Hageja võttis abielu kestel välja enda pensioniosakud, millest saadud raha eest ostis ta kulda. Ostetud kullast telliti käevõru, mis on kostja valduses. Tegemist on hageja lahusvaraga ning kostja peab selle hagejale tagastama.

2.Maakohus jättis hagiavalduse käiguta ning palus hagejal tasuda täiendava riigilõivu; täpsustada, millal kinnistu omandati ja miks seda tuleb lugeda abielu kestel omandatuks; täpsustada haagise omandamise aega. Maakohus selgitas, et käevõru väljanõudmise nõue ei kuulu ühisvara jagamise nõude hulka ning sellelt tuleb tasuda eraldi riigilõivu.
3.Hageja selgitas, et haagis omandati 28.04.2018. Pooled olid kahel korral abielus ning haagis soetati esimese abielu ajal. Hageja sai 02.09.2021 pensionikeskuselt 7473,77 eurot ning 28.09.2021 täiendavalt 260,86 eurot. 03.03.2022 võttis hageja sularahas välja 3000 eurot, 04.03.2022 3000 eurot ning 05.03.2022 1800 eurot. Saadud raha oli kasutatud kulla ostmiseks ja sellest käevõru tellimiseks. Hageja täpsustatud nõude kohaselt palub ta: 1) müüa kinnisasi enampakkumisel ning jagada enampakkumisel saadud tulu abikaasade vahel võrdselt, s.o 50/50 (tasudes eelkõige hüpoteeklaenu jäägi); 2) jätta haagis kostja ainuomandisse tingimusel, et kostja tasub hagejale hüvitist 250 eurot; 3) kohustada kostjat tagastama hageja pensioniosakutega ostetud kuldkäevõru (hageja lahusvara). Maakohtu määrus
2.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 alusel ning jättis menetluskulud hageja kanda.
2.1.Hageja ei kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtajaks puudusi, s.o ei tasunud täiendavat riigilõivu. Riigilõivu seaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuleb 3500 euro suuruse hagihinna puhul tasuda riigilõivu 420 eurot. Seega tuleb hagejal ühisvara jagamise ja vastaspoole vajalike tahteavalduste kohtulahendiga asendamise hagilt tasuda riigilõivu kokku 840 eurot. Samuti ei selgitanud hageja, millise nõude katteks arvestada juba tasutud riigilõiv 420 eurot. Hageja ei selgitanud, millal kinnistu omandati ning miks seda tuleb lugeda 02.06.2020 sõlmitud ja 27.09.2023 lahutatud abielu kestel omandatuks; hageja ei ole oma nõudeõigust põhjendanud. Hageja ei ole selgitanud, kas hageja jääb käevõru valdusest väljanõudmise nõude juurde või muudab nõuet selliselt, et tegemist oleks ühisvara jagamise nõudega. Hageja on märkinud, et palub kohustada kostjat tagastama hageja pensioniosakutega ostetud kuldkäevõru (hageja lahusvara), kuid ei ole tasunud nõudelt riigilõivu.
2.2.Esitatud hagiga ei ole võimalik jagada ühisvara enne 02.06.2020 omandatud vara osas. Haagis soetati hagi kohaselt esimese abielu kestel. Kinnistusraamatust nähtuvalt on pooled kantud kinnistusraamatusse kinnistu ühisomanikena 22.11.2011, seega enne abielu sõlmimist 02.06.2020. Perekonnaseaduse (PKS) § 35 p 3 kohaselt varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 37 lg 1 esimese lause kohaselt, varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Hilisema abielu ühisvara jagamiseks esitatud hagis ei saa jagada varasema abielu ajal soetatud vara (PKS § 35 p 3 ja § 37).

Määruskaebus

3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Hageja ei pea tasuma täiendavat riigilõivu tahteavalduse andmiseks kohustamise nõudelt, sest see nõue on esitatud alternatiivse nõudena (TsMS § 134 lg 1 teine lause). Maakohus ei põhjendanud, miks ei ole võimalik jagada abikaasade ühisvara, kui see on soetatud esimese abielu jooksul ehk perioodil 10.02.2010–21.01.2020. 09.01.2024 esitas hageja haagise tehnilise passi. Vallasvara saab osta-müüa ka suuliste lepingute alusel ja kohtu nõudmist esitada kirjalik leping pole võimalik täita. Isegi kui kohus leidis, et hagejal tuleb esitada täiendavaid dokumente, mida kohus varem ei nõudnud, tulnuks kohtul seda hagejale selgitada ning määrata täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Olukorras, kus nõuet on võimalik kvalifitseerida mitmeti, peab kohus analüüsima kohtulahendis erinevaid kvalifikatsioone. Menetluse edasine käik
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
6.Asjas ei esine TsMS § 371 lg 2 p-st 2 tulenevat alus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks ja hageja nõudelt on tasutud seaduses ettenähtud ulatuses riigilõivu.
7.PKS § 35 p 3 näeb ette, et varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. See tähendab seda, et abielu lahutamisega lõpeb varasuhe ning pärast seda omandatud vara osas enam varaühisuse varasuhe ei kehti. Samas ei muuda PKS § 35 p-st 3 tulenev varasuhte lõppemine abielu kestel omandatud vara automaatselt lahusvaraks. PKS § 37 lg 1 näeb küll ette, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel, kuid kuni seda tehtud ei ole, kuulub ühisvara varasuhte kehtimise ajal omandatud vara endiselt ühisvara hulka. Seega saab hageja esitada kohtusse nõude ühisvara jagamiseks.
8.TsMS § 132 lg 4 p 5 kohaselt on ühisvara jagamise nõue mittevaraline nõue, mille hind on TsMS § 132 lg 1 kohaselt 3500 eurot ning millelt kuulub RLS § 59 lg 4 alusel tasumisele riigilõiv 420 eurot. Ühisvara jagamise viiside kindlaksmääramise nõuded on TsMS § 132 lg 4 p 5 järgi asja hinna osas käsitatavad ühtse mittevaralise nõudena (RKTKo 26.04.2017, 3-2-114-17, p 50). Seega kuuluvad selle hagihinna alla kõik ühisvara jagamisega seonduvad nõuded. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja 420 eurot riigilõivu tasunud ning see vastab tsiviilasja hinnale.
9.Käevõru tagastamise nõue kuulub oma olemuselt ühisvara jagamise nõude alla. Hageja nõude eesmärgiks on tuvastada, et tema pensioniosakute eest ostetud käevõru kuulub tema lahusvara

hulka. Vastav asjaolu kuulub kohtu poolt tuvastamisele ühisvara jagamise nõude lahendamisel. Seega ei ole tegemist eraldiseisva nõudega, millelt tuleb tasuda eraldi riigilõivu.

10.Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
11.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja