Tartu Maakohus
Kohtunik
Tanel Pürn
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.05.2024, Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-2017
Tsiviilasi
M.I hagi M.I vastu abielu lahutamiseks
Menetlusosalised ja nende Hageja: M.I (isikukood xxx, E-post: xxx) esindajad Kostja: M.I (isikukood xxx, Elukoha aadress: xxx Kohtuistung
15.05.2024
jõustunud
kohtuotsus
registrikande
tegemiseks
vallavalitsusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
2-24-2017 M:I esitas M.I vastu hagi abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselu lõppenud alates 17.03.2023 kostja alkoholisõltuvuse tõttu. Sellega on kaasnenud töösuhte kaotus, majanduslikud pinged ja vaimne vägivald. Kostja ei ole hagile vastanud ega kahele asjas korraldatud istungile ilmunud, kuid on menetlusest teadlik. Ta on helistanud kohtu infotelefonile ja teatanud dokumentide kättesaamiseks enda aadressi, kuid ei ole sealt dokumentide vastuvõtmist kinnitanud. Kostjale on kutse istungile kätte toimetatud edasiandmisega tema tädile. Kohtuistungil jäi hageja lahutamise nõude juurde. Soovib jätta endise perekonnanime. Kohus lahendas asja TsMS § 414 lg 1 alusel sisuliselt. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 sätestab, et abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 1 sätestab, et abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kuigi pooled ei ole veel kahte aastat eraldi elanud, on hageja kahel kohtuistungil kinnitanud oma soovi abielu lahutada ning leppimise võimatust. Kostja, olles küll menetlusest teadlik, ei ole oma seisukohti esitanud. Kohus leiab, et hageja poolt esile toodud asjaoludest saab järeldada, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning lahutab abielu. PKS § 66 punkti 2 kohaselt lõppeb abielu kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 456 lg 2 punkti 1 kohaselt jõustub maakohtu otsus eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 (hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise) jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. TsMS § 455 lg 2 sätestab, et kui kohtuotsusega on muudetud registrisse kantavaid isikuandmeid, saadab kohus kohtuotsuse ärakirja registripidajale.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.