2-15-8925/30 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt XXXXOÜ (hageja) ja XxxxOÜ esitasid vastavalt 29.04.2014 ja 12.06.2014 avaldused XxxxOÜ (pankrotis) (Xxxx) pankroti välja kuulutamiseks. Xxxx (kostja) oli Xxxx juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustuse tekkimise ajal. Harju Maakohus määras 19.06.2014 tsiviilasjas nr 2-14-17678 tehtud kohtumäärusega Xxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 2 000 eurot. Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ tasus 27.06.2014 hageja esindajana kohtu deposiiti 2 000 eurot. Harju Maakohus määras 31.03.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-17678 Xxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamises tasutava täiendava deposiidi suuruseks 4 000 eurot. Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ tasus 02.04.2015 hageja esindajana kohtu deposiiti 4 000 eurot. Harju Maakohus tegi 09.04.2015 määruse, millega kuulutas välja Xxxx pankroti. Harju Maakohtule esitatud ajutise halduri hinnangul on Xxxx muutunud maksejõuetuks hiljemalt 2013. aasta III-IV kvartalis. Põhjuseks on asjaolu, et Harju Maakohus mõistis 11.12.2013 tsiviilasjas nr 2-12-44494 Xxxx Xxxx OÜ kasuks välja 62 000 eurot ning menetluskulud summas 11 592,76 eurot. Samuti asjaolu, et Harju Maakohus mõistis 22.08.2013 tsiviilasjas nr 2-14-22087 Xxxx välja 126 072,02 eurot XxxxOÜ kasuks ning jättis menetluskulud 75% ulatuses Xxxx kanda. Antud juhul on ajutise halduri ja Harju Maakohtu hinnangul muutunud Xxxx maksejõuetuks hiljemalt 2013. aasta III-IV kvartalis. Sellele hinnangule tuginedes kuulutas Harju Maakohus 09.04.2015 välja Xxxx pankroti. Seega oleks kostja pidanud esitama pankrotiavalduse hiljemalt 2014. aasta 20. jaanuariks, mil möödus 20 päeva hiliseimast võimalikust maksejõuetuks muutumise päevast. Xxxx pankroti avaldus esitati aga alles 29.04.2014 võlausaldaja XxxxOÜ poolt. Kostja ei ole aga juhatuse liikmena täitnud oma seadusest tulenevat kohustust. Eeltoodust nähtuvalt oli 1) kostja kohustatud esitama Xxxx pankrotavalduse hiljemalt 20. jaanuariks 2014; 2) kostja ei ole seda kohustust täitnud; ning 3) hageja on Xxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasunud kohtu deposiiti 6 000 eurot. Järelikult on hagejal PankrS 30 lõike 3 alusel õigus nõuda kostjalt 6 000 eurot hüvitamist. Samuti on hagejal võlaõigusseaduse § 113 lõike 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 367 alusel õigus nõuda viivist 8,05% aastas põhisumma jäägilt alates hagi esitamise päevast. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 6 000 eurot põhivõlgnevusena ja alates 11.06.2015 kuni põhinõude täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 8% aastas) sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt XxxxOÜ (edaspidi ka GI) kanti äriregistrisse 29.07.2011 ja loodi eesmärgiga pakkuda tulekustutite hooldusteenust Eestis. Äriühingu juhtkonna

hinnangul oli selles valdkonnas lähiaastatel oodata märkimisväärset kasvu, eriti seoses kohustusliku tulekustutite ja sprinklerseadmete hooldusega, arvestades, et Eesti on järkjärgult rakendamas Euroopa direktiive õnnetuste vältimise osas. Kui GI 31.12.2012 bilansi kohaselt oli äriühingu kahjum - 32 638 eurot, siis 31.12.2013 bilansi kohaselt oli xxxx jõudnud kasumisse. Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja 11.12.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-44494 mõisteti xxxx Xxxx OÜ kasuks välja 62 000,00 eurot. Kuigi kohtuotsuse kohaselt jäid menetluskulud xxxx kanda, siis menetluskulude rahalist suurust kõnealuses lahendis kindlaks ei määratud. Harju Maakohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-44494 jõustus 18.01.2014. Xxxx OÜ esitas 20.02.2014 Xxxx pankrotihoiatuse ning nõudis kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-44494 tunnustatud võlgnevuse summas 62 000,00 eurot tasumist. 20.03.2014 esitas XxxxOÜ Xxxxpankrotihoiatuse. Lisaks väitis hageja, et on sõlminud Xxxx OÜ-ga 01.02.2013 nõude loovutamise lepingu, mille punkti 1.1. kohaselt Xxxx OÜ andis hagejale üle nõude, mida Xxxx OÜ nõuab xxxx tsiviilasjas nr 2-12-44494. Hageja esitas 29.04.2014 xxxx vastu võlausaldaja pankrotiavalduse. Kohus otsustas asja menetleda tsiviilasjas nr 2-14-17678. GI esitas 28.05.2014 vastuväite hageja pankrotiavaldusele. Vastuväites selgitas GI, et ei ole makseraskustes ning juhtis kohtu tähelepanu tõsiasjale, et hageja ei ole xxxx maksejõuetust põhistanud. Lisaks osutas GI, et hageja väited Lepingu sõlmimise kohta ei saa olla tõesed, mistõttu oli xxx õigus keelduda kohustuse täitmisest hagejale. XxxxOÜ esitas 12.06.2014 avalduse xxxx pankroti välja kuulutamiseks, mis liideti tsiviilasjaga nr 2-14-17678. Avalduse kohaselt võlgnes xxxx vastavalt Harju Maakohtu otsusele XxxxOÜ-le 126 072,05 eurot. Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-12-44496 jõustus 26.05.2014.a. Harju Maakohus tegi 30.06.2014 määruse, millega jättis pankrotiavalduse menetlusse võtmata ja Xxxxajutise halduri nimetamata. Hageja esitas nimetatud kohtumäärusele 10.07.2014 määruskaebuse, mille punktis 3.1.7. juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et õiguslik alus deposiidi määramiseks puudub, kuivõrd asjas ei ole tuvastatud, et xxxx puuduks vara ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. xxxx ajutise pankrotihalduri 12.12.2014 aruandes nentis haldur, et tal on raske anda lõplikku hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajale ja põhjustele. Seejuures ei välistanud haldur võimalust vara tagasivõitmise kohta. 09.04.2015 kuulutas Harju Maakohus välja xxxx pankroti. 30.04.2015 tegi xxxx pankrotihaldur Martin Krupp ettekande xxxx majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta. Ettekandes märkis haldur, et xxxx täpsema maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste osas on halduri hinnangul vaja viia läbi erikontroll. Samas osutas haldur, et xxxx 31.12.2013 bilansi ja 28.03.2015 esitatud vara nimekirja kohaselt on xxxx nõudeid, ettemakseid ja investeeringuid summas 282 892,07 – 330 021 eurot. Kohustusi oli xxxx haldurile teadaolevalt summas 202 333,00 eurot. Ülalkirjeldatud asjaoludest nähtub, et xxxx ei olnud maksejõuetu hiljemalt 2013. aasta III- IV kvartalis nagu seda väidab hagiavalduses hageja. xxxx näol oli tegemist alustava ettevõttega, mis jõudis 2013. aastal kasumisse. Seejuures oli ettevõttel vara kokku summas 330 021 eurot. Enamgi veel, xxxx pankrotivara nimekirja kohaselt oli GI-l 30.04.2015 nõudeid, ettemakseid ja investeeringuid kokku summas 282 892,07 – 330 021 eurot. Arvestades eelöeldut ei saa ühelgi juhul väita, et xxxx muutus püsivalt maksejõuetuks juba 2013. aasta lõpul. Kostja ei ole jätnud pankrotiavaldust õigeaegselt esitamata. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud maksete tegemist kohtu deposiiti xxxx pankrotimenetluses. Hagiavalduses väidab hageja, et Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ tasus hageja esindajana kohtu deposiiti 27.06.2014 ning 31.03.2015 vastavalt 2000 eurot ja 4000 eurot. Enda väite tõendamiseks on hageja esitanud kohtule 2 maksekorraldust, kus makse tegija on Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ ning makse selgitusse on märgitud „tsiviilasi nr 2-1417678“. Hageja nõue on tõendamata. xxxx pankrotimenetluses esindavad Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ advokaadid mitut erinevat võlausaldajat. Seejuures

tsiviilasjas nr 2-14-17678 esindas Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ vandeadvokaat Viljar Kähari nii 29.04.2014 pankrotiavalduse esitanud XXXXOÜ-d kui ka 12.06.2014 pankrotiavalduse esitanud XxxxOÜ-d. Hagiavaldusele lisatud maksekorraldustest ei nähtu, et Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ oleks maksed kohtu deposiiti teinud hageja eest ja nimel. Samas PankrS § 30 lg-st 3 tuleneb üheselt, et deposiidina tasutud summa hüvitamist on õigus nõuda isikul, kes on teinud PankrS paragrahvi 30 lõikes 1 nimetatud makse. Tsiviilasja materjalidest aga ei nähtu, et XXXXOÜ oleks teinud xxxx pankrotimenetluse kulude katteks makseid kohtu deposiiti. Hagiavaldus tuleb seega ainuüksi ülalmärgitud põhjustel jätta rahuldamata. Kostja ei ole rikkunud kohustust esitada xxxx pankrotiavaldus. Hageja nõue väidetava võlgnevuse ja viivise saamises tuleb jätta rahuldamata. xxxx ei muutunud püsivalt maksejõuetuks 2013. aasta III-IV kvartalis. Hagiavalduses osutatud kohtuotsused ei olnud 2013. aasta lõpu seisuga jõustunud. Harju Maakohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 212-44494 jõustus 18.01.2014. Seejuures menetluskulude rahalist suurust kõnealuses lahendis kindlaks ei määratud. Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-12-44496 jõustus aga 26.05.2014, so pärast hageja 29.04.2014 esitatud pankrotiavaldust. Kuna 2013. aasta lõpu seisuga olid kohtuvaidlused tsiviilasjades nr 2-12-44494 ja nr 2-12-44496 jätkuvalt pooleli, puudus xxxx kohustus vaidlusaluseid nõudeid täita. Pooleliolev kohtuvaidlus ei tõenda xxxx püsivat maksejõuetust. Seega on ebaõige hageja väide, et tsiviilasjadest nr 2-12-44494 ja 2-12-44496 tulenevalt oli xxxx muutunud hiljemalt 2013. aasta lõpuks püsivalt maksejõuetuks. Seega ei saa ühelgi juhul olla õige ega põhjendatud hageja väide sellest, et kostja oli kohustatud juba hiljemalt 20.01.2014 esitama xxxx pankrotiavalduse. 20.03.2014 tehtud pankrotihoiatuse ühe alusena oli märgitud 01.02.2013 sõlmitud nõude loovutamise Leping. Lepingu kohaselt pidanuks nõude omandiõiguse üleminek toimuma hiljemalt 18.01.2014. Kõnekas on siinkohal aga asjaolu, et 20.02.2014 esitas Xxxxpankrotihoiatuse ning nõudis kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-44494 tunnustatud võlgnevuse summas 62 000,00 eurot tasumist Xxxx OÜ, mitte hageja. Eelöeldu aga tähendab, et 01.02.2013 kuupäevaga dateeritud Leping ei saanud hageja poolt esitatud kujul olla kehtiv, sest kahte erinevat pankrotihoiatust arvestades pidi see olema koostatud ajavahemikus 21.02.2014 kuni 20.03.2014. Alates 29.10.2013 on aga Xxxx OÜ juhatuse liige Xxxx(sünniaeg xxxx) ja mitte xxxx. Seega lisaks asjaolule, et vaidlusalune nõude loovutamise leping oli koostatud hiljem Lepingul märgitust, so ajavahemikus 21.02.2014 kuni 20.03.2014, puudus Xxxxkõnealusel ajal Xxxx OÜ esindusõigus. Niisiis oli xxxx õigus keelduda tsiviilasjas nr 2-12-44494 tehtud otsuse täitmisest hagejale. Kostja selgitab, et xxxx olid 2014. aasta esimeses pooles olemas võimalused majandustegevuse parandamiseks ja makseraskustest väljumiseks. xxxx oli jõudnud 2013. aastal kasumisse ning äriühingule kuulus vara summas 330 021 eurot. Ka hageja ise oli enda 10.07.2014 määruskaebuses veendunud seisukohal, et vajadus deposiidi määramiseks ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks puudub. Enamgi veel, xxxx pankrotivara nimekirja kohaselt oli äriühingul nõudeid, ettemakseid ja investeeringuid kokku vähemalt summas 282 892,07 eurot. Arvestades ülalmärgitut on ainuõige järeldada, et ainuüksi Harju Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-12- 44494 jõustumine 18.01.2014 ei toonud kaasa xxxx püsivat maksejõuetust ega kostja kohustust esitada xxxx pankrotiavaldus vastavalt ÄS § 180 lg-le 51. Seejuures on kõnekas märkida, et xxxx võimekus täita kohtuotsusest tulenevat kohustust vaidlusalusel perioodil (so 18.01.2015- 29.04.2015) ei vähenenud. Kostja seisukohti kinnitab täiendavalt asjaolu, et GI pankrotihaldur ega kohus ei ole tuvastanud, et kostja oleks hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Kostja möönab, et Harju Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 212-44496 jõustumine 26.05.2014 muutis xxxx majandusliku olukorra raskeks, kuid

eelöeldu leidis aset pärast hageja poolt pankrotiavalduse esitamist ega saanud seega enam kaasa tuua kostja kohustust esitada xxxx pankrotiavaldus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Poolte vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks: 1) Harju Maakohtu 11.12.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-44494 mõisteti XxxxOÜlt välja Xxxx OÜ kasuks 62 000 eurot ja jäeti menetluskulud XxxxOÜ kanda. Harju Maakohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-14-44494 jõustus 18.01.2014 (I kd lk 170-176); 2) Xxxx OÜ esitas 20.02.2014 XxxxOÜ-le pankrotihoiatuse ning nõudis kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-44494 välja mõistetud võlgnevuse summas 62 000 eurot tasumist (I kd lk 17); 3) XxxxOÜ esitas 20.03.2014 XxxxOÜ-le pankrotihoiatuse. Lisaks märkis Xxxxpankrotihoiatuses, et on sõlminud Xxxx OÜ-ga 01.02.2013 nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt Xxxx OÜ andis XxxxOÜ-le üle nõude, mida Xxxx OÜ nõuab XxxxOÜ-lt tsiviilasjas nr 2-12-44494 (I kd lk 108); 4) XXXXesitas 29.04.2013 avalduse XxxxOÜ (võlgnik) pankroti välja kuulutamiseks; 5) Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ tasus 27.06.2014 kohtu deposiiti 2 000 eurot (I kd lk 15); 6) Harju Maakohus määras 31.03.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-17678 Xxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamises tasutava täiendava deposiidi suuruseks 4 000 eurot (I kd lk 16-17); 7) Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers deposiiti 4 000 eurot (I kd lk 19);

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on oma kohustust rikkunud. Asja lahendamisel tuleb kõigepealt tuvastada, millal muutus võlgnik maksejõutuks, sest sellest sõltub, millal tuli kostjal täita kohustus esitada võlgniku pankrotiavaldus. Poolte tõendamiskoormist sätestava PankrS § 30 lg 3 teise lause kohaselt peab isik, kelle vastu nõue esitatakse vaidluse korral tõendama, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Hageja on oma nõude puhul tuginenud XxxxOÜ (pankrotis) ajutise halduri aruandele ja Harju Maakohtu 09.04.2015 määrusele tsiviilasjas nr 2-14-22087. Ajutise halduri Martin Krupp aruande kohaselt muutus XxxxOÜ maksejõutuks hiljemalt 2013 III-IV kvartalis. Kostja tugineb oma vastuväidetes, et XxxxOÜ ei muutunud püsivalt maksejõuetuks 2013. aasta III-IV kvartalis. Kostja leiab, et hagiavalduses osutatud kohtuotsused ei olnud 2013. aasta lõpu seisuga jõustunud. Harju Maakohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-44494 jõustus 18.01.2014. Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-12-44496 jõustus aga 26.05.2014, so pärast hageja 29.04.2014 esitatud pankrotiavaldust. Kuna 2013. aasta lõpu seisuga olid kohtuvaidlused tsiviilasjades nr 2-12-44494 ja nr 2-1244496 jätkuvalt pooleli, puudus XxxxOÜ-l kohustus vaidlusaluseid nõudeid täita. Pooleliolev kohtuvaidlus ei tõenda XxxxOÜ püsivat maksejõuetust. Kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kostja ei ole PankrS § 30 l g 2 teisest lausest tulenevat kohustust kohaselt täitnud. XxxxOÜ ajutise halduri Martin Krupp aruande kohaselt võlgniku 31.12.2012 bilansi kohaselt oli võlgnik kahjumis – 32 638 eurot, varasid oli kokku 311 697 eurot, kohustusi 341 835 eurot ning omakapital -30 138 eurot. Müügitulu 2012.a majandustegevusest oli 13 826 eurot. 31.12.2013 bilansi kohaselt oli võlgniku kasum 1 273 eurot, varasid kokku summas 330 021 eurot järgmiselt: raha 1 218 eurot, nõuded ja ettemaksed 203 803 eurot, põhivara (investeeringud) 125 000 euro. Omakapital oli -28 865 eurot. Müügitulu 2013.a majandustegevusest puudus. Ajutise halduri aruande koostamise ajal 12. detsember 2014 ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt võlgnikul realiseeritav vara puudust. Võlgniku 31.12.2013 bilansi kohaselt on võlgnikul nõudeid ja ettemakseid summas 203 803 eurot, kuid ajutisel halduril puuduvad andmete nõuete laekumise kohta (I kd lk 96-105). Pankrotihaldur Martin Krupp 30.04.2015 ettekandest XxxxOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nähtuvalt võlgniku majandusaasta aruannete kohaselt on võlgniku omakapital olnud negatiivne juba 2012. lõpus. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate avaldusest nähtuva teabe kohaselt on Harju Maakohtus 2013 III ja IV kvartalis mõistnud võlgnikult võlausaldajate kasuks välja kokku 188 072,02 eurot (lisanduvad viivised ja menetluskulud), milliseid kohustusi ei ole võlgnik suutnud võlausaldajate eest täita. Xxxx OÜ (loovutas nõude xxxx) on Harju Maakohtu 11.12.2013 tsiviilasjas nr 211-44494 tehtud otsusest tuleneva nõude summas 62 000 eurot sissenõudmiseks algatanud 30.01.2014 ka täitemenetluse, mis võlgniku pankroti väljakuulutamiseni ei ole andnud tulemusi. Seega on võlgnik halduri esialgsel hinnangul muutunud maksejõuetuks hiljemalt 2013.a III-IV kvartalis. Täpsema maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste osas on halduri hinnangul vaja viia läbi erikontroll (I kd lk 11-117). Kohus asub seisukohale, et XxxxOÜ maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 18.01.2014 kui jõustus Harju Maakohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-44494, millega kohus mõistis võlgnikult välja Xxxx OÜ kasuks 62 000 eurot ja jättis Xxxx OÜ menetluskulud XxxxOÜ kanda. Sellest tulenevalt võlgniku juhatuse liikmel polnud alust

eirata hageja kui võlausaldaja pankrotihoiatust ning ta oleks pidanud ÄS § 180 lg 51 alusel esitama võlgniku pankrotiavalduse hiljemalt 07.02.2014. Selle asemel, et esitada ise kohtule võlgniku pankrotiavaldus on võlgnik hoopis esitanud 28.05.2014 vastuväite pankrotiavaldusele. Kostja vastuväidete kohaselt XxxxOÜ-l olid 2014 aasta esimeses pooles jätkuvalt olemas kõik võimalused majandustegevuse parandamiseks ja makseraskustest väljumiseks. Kohus leiab, et kostja väited on paljasõnalised ja ei ole leidnud tõendamist. Ajutise halduri aruande kohaselt müügitulu XxxxOÜ-l 2013.a majandustegevusest puudus. Asja materjalidest ei nähtud, et XxxxOÜ-l oleks olnud müügitulu 2014. aasta majandustegevusest. Kostja ei ole kohtule esile toonud, millised vahendeid kasutades oleks saanud XxxxOÜ muuta kasumilikuks ja majandusraskustest välja tuua. Pankrotihaldur Martin Krupp 30.04.2015 ettekandest XxxxOÜ (pankrotis) nähtuvalt Harju Maakohtu 11.12.2013 tsiviilasjas nr 2-11-44494 tehtud otsusest tuleneva nõude summas 62 000 eurot sissenõudmiseks oli algatatud 30.01.2014 täitemenetlus, mis võlgniku pankroti väljakuulutamiseni ei ole andnud tulemusi. Seega ei ole ka rohkem kui üks aasta pärast eelnimetatud kohtuotsuse jõustumisest XxxxOÜ-l olnud selliseid vahendeid, mille arvel oleks olnud võimalik eelnimetatud kohtuotsusest tulev võlgnevus täita. Hageja väidab, et ta on tasunud xxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu deposiiti 27.06.2014 2000 eurot ja 02.04.2015 4000 eurot. Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole PankrS § 30 lg 3 sätestatud nõudeõigust, sest hageja ei ole tõendanud kohtu deposiiti maksete tegemist XxxxOÜ pankrotimenetluses. Kostja väidab, et käesolevas asjas ei viita miski asjaolule, et Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ oleks makseid teinud kohtu deposiit XXXXOÜ eest ja nimel. Hageja poolt kohtule esitaud maksekorraldustest nähtuvalt on maksete tegijaks Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ ja kuna pankrotimenetluses esindavad Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ advokaadid mitut võlausaldajat, siis on kostja hinnangul ebaselge, kelle eest ja nimel advokaadibüroo maksed kohtule tegi. Hageja kinnitab, et 27.06.2014 ja 02.04.2015 kohtu deposiiti tasutud 6000 eurot tasuti hageja nimel, eest ja arvel. Kohutule esitatud tõenditest nähtuvalt Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ-s töötav advokaat Vilja Kähari esindas hagejat XxxxOÜ pankrotimenetluses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja väidet, et 27.06.2014 ja 02.04.2015 Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ poolt vastavalt 2000 eurot ja 4000 eurot on tasutud hageja eest ja nimel. Lisaks eelnevale vaidleb kostja vastu hageja 2000 euro nõudele, sest 27.06.2014 Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ poolt kohtu deposiiti tasutud 2000 eurot on tasutud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks ning ajutise halduri kulude katteks tasutud summa hüvitamist ei saa kostjalt nõuda. Kohtule on esitatud maksekorraldus, mille kohaselt Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ poolt on 27.06.2014 tsiviilasjas nr 2-14-17678 kohtu deposiiti tasunud 2000 eurot (I kd lk 8). Harju Maakohtu 19.06.2014 kohtumääruse kohaselt kohus määras XxxxOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 2000 eurot. Kohtumäärusest nähtuvalt nimetatud summa tasuti PankrS § 11 lg 1 alusel kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks (I kd lk 191-192). Harju Maakohtu 09.04.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-17678 kuulutati välja XxxxOÜ pankrot (I kd lk 20-31). Asjaolu, et Harju Maakohtu 19.06.2014 kohtumääruse resolutsioonis on ekslikult märgitud, et tuleb tasuda kohtu deposiiti 2000 eurot pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks ei tähenda, et tegemist oleks PankrS § 30 lg 1 olukorraga, sest enne pankroti välja kuulutamist ei saa üldse rääkida pankroti menetluse raugemisest. PankrS § 30 lg 3 alusel saab nõuda vaid

menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiit tasutud summat (PankrS § 30 lg 1). Ajutise halduri kulude katteks tasutud summa ei kuulu PankrS § 30 lg 1 regulatsiooni alla ning seetõttu ei ole võimalik nõuda ajutise halduri kulude katteks tasutus summa hüvitamist PankrS § 30 lg 3 alusel. Kohus ei nõustu hagejaga, et käesoleval juhul tuleks PankrS § 30 lg-t 3 kohaldada analoogia korras. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagejal puudub kostja vastu nõue eelnimetatud 2000 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks PankrS § 30 lg 3 alusel välja mõista hageja poolt kohtu deposiiti tasutud 4000 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt hageja poolt deposiiti tasutud 2000 eurot. Lisaks deposiiti tasutud summa hüvitamisele nõuab hageja kostjalt ka viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 11.06.2015 kuni nõude kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks veel muutunud, mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue põhinõudelt summas 4000 eurot on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt summas 4000 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 11.06.2015 kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestatust lähtudes ja arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud 34% ulatuses hageja kanda ning 66 % ulatuses kostja kanda. Kohud määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik