Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.05.2024, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas
Tsiviilasja number
2-23-14706
Tsiviilasi
S. O. hagi G. - M. P. vastu elatise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2586,89 eurot Hageja (laps): S. O. (isikukood: xxxxxxxxxxx); Hageja seaduslik esindaja (ema): S. O. (isikukood: xxxxxxxxxxx); Kostja (isa): G. - M. P. (isikukood: xxxxxxxxxxx).
Viimase kohtuistungi aeg
29.04.2024
Rahuldada S. O. hagiavaldus G. - M. P. vastu. Mõista G. - M. P. S. O. kasuks välja elatis alates 16. oktoobrist 2023 kuni 30. aprillini 2024 kokku summas 1163 eurot 73 senti. Mõista G. - M. P. S. O. kasuks alates 1. maist 2024 kuni S. O. täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxxxxxxxxx) välja igakuine elatis 287 eurot 72 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohustada G. - M. P. tasuma kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 S. O. kasuks väljamõistetud elatis S. O. pangakontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „S. O. elatis 16.10.2023 kuni 30.04.2024“. Kohustada G. - M. P. tasuma S. O. kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3 väljamõistetud igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, S. O. pangakontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks selgitusega "S. O. elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil. Kui pool taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.
S. O. (edaspidi ka lapse ema) esitas 16.10.2023 oma alaealise lapse S. O. (edaspidi ka laps või hageja) seadusliku esindajana kohtule hagiavalduse G. - M. P. (edaspidi ka lapse isa või kostja) vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja, et kohus tuvastaks 26.10.2022 sündinud S. O. põlvnemise kostjast ning mõistaks kostjalt alates 01.12.2023 kuni lapse täisealiseks saamiseni lapse kasuks välja igakuise elatise summas 215 eurot kuus.
Kohus pidas asjas 29.11.2023 eelistungi, milles selgitas pooltele võimalusi põlvnemise tuvastamiseks kohtuväliselt. Kuna pooled olid 2023.a aprillis teinud kostja isaduse kohta DNA-uuringu, siis ei olnud pooltel vaidlust selle üle, et hageja põlvneb kostjast, millest lähtuvalt leppisid pooled kokku, et teevad rahvastikuregistris hageja kohta isakande kohtuväliselt.
Pooled teavitasid 07.12.2023 kohut sellest, et kostja on kantud rahvastikuregistrisse hageja isana. Kohus proovis seejärel kirjalikus menetluses suunata pooli elatise maksmise osas kompromisskokkuleppe leidmisele, kuid see ebaõnnestus.
Kohus pidas asjas 29.04.2024 kohtuistungi. Hageja seaduslik esindaja teatas, et soovib, et kohus mõistaks kostjalt alates hagiavalduse esitamisest 16.10.2023 hageja kasuks välja seadusjärgse miinimumelatise. Pooled kinnitasid, et kostja on tasunud hagejale elatist 2023.a detsembris 100 eurot, 2024.a jaanuaris 100 eurot, 2024.a veebruaris 100 eurot, 2024.a märtsis 130 eurot ja 2024.a aprillis 130 eurot. Kostja teatas, et tema töövõimet ei ole vähendatud, st tal on täielik töövõime, ning tal ei ole peale hageja teisi ülalpidamist vajavaid alaealisi lapsi. Kohus määras, et teeb asjas otsuse hiljemalt 13.05.2024.
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on hageja isa. Ehkki pärast lapse sündi ei olnud rahvastikuregistris tehtud lapse kohta isakannet, teostasid pooled 2023.a aprillis DNAuuringu, mis kinnitas hageja põlvnemist kostjast. Sellest lähtuvalt tegid pooled hageja põlvnemise kohta kostjast isakande rahvastikuregistrisse kohtuväliselt ning alates 01.12.2023 on kostja märgitud hageja isana ka rahvastikuregistris.
Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi 2. lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Riigikohus on selgitanud, et kui lapse põlvnemine isast on tuvastatud pärast lapse sündi tagantjärele, sh kohtu kaudu, siis tekib isal lapse ees ülalpidamiskohustus ka tagasiulatuvalt alates
elatishagi esitamisest, mitte aga alles alates põlvnemise (kohtulikust) tuvastamisest (Riigikohtu 15.06.2023 määrus tsiviilasjas 2-22-7773).
Kohus tuvastas poolte ütluste ja selgituste alusel, et kostja ei ela lapsega koos, ning et kostja on tasunud hagejale elatist 2023.a detsembris 100 eurot, 2024.a jaanuaris 100 eurot, 2024.a veebruaris 100 eurot, 2024.a märtsis 130 eurot ja 2024.a aprillis 130 eurot ning 2023.a oktoobri ja 2023.a novembri eest ei ole kostja hagejale elatist maksnud.
PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.2022. a seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta
Kohtule arusaadavalt ei ole poolte vahel vaidlust ka selles, et lapsetoetus on alates lapse sünnist kuni käesoleva ajani makstud lapse emale ning et laps on viimase aasta jooksul viibinud isa juures ühes kalendrikuus keskmiselt vähem kui 7 ööpäeva. Kostja ei ole ka kohtult taotlenud, et kohus vähendaks PKS § 102 lg 2 III lause alusel elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud summa ning kohtule teadaolevalt ei esineks selleks ka mõjuvat põhjust – kostja kinnitas 29.04.2024 kohtuistungil, et tal on täielik töövõime ning tal ei ole ühtegi teist ülalpidamist vajavat alaealist last. Kostja ainus põhjendus hagejale seadusjärgsest miinimumelatisest väiksema elatise maksmiseks on terve kohtumenetluse jooksul olnud väide, et ta ei ole endale seniajani leidnud sobivat tööd ja seeläbi piisavat sissetulekut, kuid selline asjaolu ei moodusta endast PKS § 102 lg 2 III lauses sätestatud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla seadusjärgse miinimumelatise.
kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 16.10.2023 kuni 30.04.2024 eest kokku summas 1163,73 eurot (1723,73€ - 560€).
kuni hageja täisealiseks saamiseni. Seega on hagi hind kokku 2586,89 eurot [1723,73€ (s.o 6 kuu elatis) + 287,72€ x 3 kuud].
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.