Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reimo Mets Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Keijo Lindeberg ja vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marina Valge Järva Vallavalitsus, lepinguline esindaja IJ Kehtna Vallavalitsus, lepinguline esindaja KM
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada tsiviilasjas nr 2-22-14669 Q (isa) ja C (ema) vaheline kompromiss Q ja Y (laps) suhtlemise korra kohta kuni lapse 7-aastaseks saamiseni järgmistel tingimustel:
1.1.Laps veedab isaga iga nädal 3 ööpäeva. Lapse toob ema ja viib isa. Lapse üleandmine toimub üldjuhul lapse isa kodus või ema kodus. Lapse ja isa kohtumised toimuvad neljapäeval hiljemalt kella 8-st pühapäeval kella 20-ni.
1.2.Paaritul aastal veedab laps aastavahetuse (31.12–01.01) emaga ja paaris aastal isaga. Paarisaastal veedab laps jõulud emaga 23.12–24.12 ja isaga 25.12–26.12 ning paaritul aastal vastupidi. Lapse toob ema ja viib isa. Lapse üleandmise kohta võivad vanemad kokkuleppel muuta.
1.3.Lapse üleandmisel annab ema lapsega kaasa kõik vajalikud riided ja muud isiklikud esemed ning isa toob lapse tagasi ema juurde koos riiete ja esemetega, millega isa lapse vastu võttis.
1.4.Lapse sünnipäevade korraldamises lepivad vanemad omavahel eelnevalt kokku ning informeerivad teineteist. Mõlemal vanemal on õigus lapse sünnipäeval osaleda.
1.5.Isadepäeva veedab laps isaga ning emadepäeva emaga.
1.6.Vanemate sünnipäevadel on laps selle vanema juures, kelle sünnipäev parasjagu on. Vanemad võivad kokkuleppel seda korraldust muuta.
1.7.Kui vanemal ei ole võimalik suhtluskorras sätestatud ajal lapsega koos aega veeta või ühel vanemal anda last graafikus määratletud ajal teisele vanemale, peab muutust sooviv pool sellest teisele vanemale ette teatama vähemalt 10 päeva. Poolte kokkuleppel on võimalik ära jäänud suhtlemisaeg asendada. Juhul kui sobivat asendusaega ei suudeta leida, toimub järgmine kohtumine suhtluskorrajärgsel korral.
1.8.Vanemal on õigus kohtuda lapsega ka kokkuleppevälisel ajal, kui ta võtab osa üritustest lasteaias, spordivõistlustel, riigipühadega seotud üritustel jms. Vanemal on õigus teada lapse asukohta ning suhelda lapsega telefoni, Skype’i, Viberi vms teel, kuid mitte hiljem kui kell 20.
1.9.Kõik lapse tervist puudutavad olulisemad otsused kohustuvad vanemad vastu võtma ühiselt. Kui laps haigestub isa juures olles, teavitab isa kohaselt ema lapse haigestumisest. Lapse kerge haigestumine (nohu, köha) ei takista lapse üleandmist vanemale, kelle juurde laps suhtluskorra alusel peaks minema. Mõlemal vanemal on õigus viibida lapse juures viimase haigestumisest tingitud hospitaliseerimise korral piiramatult.
1.10.Kui laps on graafikujärgsel kohtumisajal haige ning lapse terviseseisund takistab lapse üleandmist teisele vanemale, lepivad vanemad kokku suhtluse asendamise.
1.11.Suvevaheaja veedab laps võrdselt jagatud päevade arvu mõlema vanema juures. Pikim periood, mille laps veedab suve jooksul järjest ühe vanema juures on 14 päeva.
1.12.Vanavanemate, muude lähikondsete ja laste sõprade sünnipäevade ja muude tähtsate elusündmuste korral on lapsevanemal õigus paluda suhtluskorra graafiku muudatust. Teisel lapsevanemal on õigus küsida lapse eemal viibitud aja eest asendust.
1.13.Käesolevas korras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve.
1.14.Vanemad kohustuvad lapse kasvatamise huvides tegema omavahel koostööd ning näitama üles austust teise vanema suhtes. Vanemad hoiduvad lapse ees vääritust ja ebaviisakast käitumisest ning teineteise halvustamisest. Vanemad lähtuvad lapse kasvatamisel ennekõike lapse huvidest, jättes kõrvale kõik isiklikud emotsioonid. Vanematel on keelatud lapse kuuldes või lapsele teist vanemat halvustada või näidata välja lapse juuresolekul teise vanema suhtes negatiivseid emotsioone. Vanemad püüavad kasvatada last ühtses mõistmises, lähtudes lapse heaolust ning vaimsetest ja sotsiaalsetest eesmärkidest. Vanemad ei takista lapsel kohtumist teise vanemaga või vanavanematega või nendega suhelda. Vanemad ei jaga omavaheliste vestluste sisu lapse. Vanemad ei halvusta teist vanemat lapse juuresolekul ega luba kolmandatel isikutel seda teha.
2-22-14669
1.15.Muude suhtluskorda mõjutavate erandlike asjaolude ilmnemisel teavitavad vanemad teineteist viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormist (nt e-kiri, SMS).
1.16.Vanemad võivad kokkulepitud suhtluskorda muuta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppe sõlmimisega.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 05.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-14669 ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
3.Jätta Yle määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse ühe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Q (isa) esitas 30.09.2022 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus määrata kindlaks isa ning Yi (laps) suhtluskorra vahelduva elukoha põhimõttel.
2.C (ema) vaidles avaldusele vastu osas, millega isa taotles lapsega suhtlemiseks vahelduva elukoha kohaldamist ja palus jätta selle rahuldamata.
3.Lapse esindaja, Kehtna Vallavalitsus ja Järva vallavalitsus ei toetanud lapse ja isa suhtlemiseks vahelduva elukoha kohaldamist.
4.Pärnu Maakohus rahuldas 05.04.2023 määrusega osaliselt avalduse ja määras järgmise isa ja lapse suhtluskorra: 1) laps veedab isaga paarisnädalatel laupäeval alates kell 11 kuni sama nädala pühapäeva õhtu kella 18ni ning paaritutel nädalatel kolmapäeval alates kell 11 kuni neljapäeva õhtu kella 18ni. Kohtumääruse p-ga 1 määratud suhtluskord kehtib kuni 31.07.2023; 2) alates 01.08.2023 veedab laps isaga kolmel nädalavahetusel kuus reede õhtust kella 18-st kuni pühapäeva õhtul kella 18-ni. Konkreetsed nädalavahetused lepivad vanemad kokku vähemalt 10 päeva enne uue kuu algust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 3) paaritul aastal veedab laps aastavahetuse (31.12–01.01) emaga ja paaris aastal isaga; 4) paaritul aastal veedab laps jõulupühad (25.12–26.12) isaga ja paaris aastal emaga; 5) p-des 1, 2 ja 3 määratud suhtluskorra järgi annab lapse isa elukohas üle ema ja toob tagasi ema elukohta isa; 6) lapse üleandmisel võtab ema lapsega kaasa kõik vajalikud riided ja muud isiklikud esemed ning isa toob lapse tagasi ema juurde koos riiete ja muude esemetega, millega ema lapse üle andis; 7) lapse sünnipäevade korraldamises lepivad vanemad omavahel eelnevalt kokku ning informeerivad teineteist, mõlemal vanemal on õigus lapse sünnipäeval osaleda; 8) isadepäeva veedab laps isaga ning emadepäeva emaga;
2-22-14669 9) vanemal on õigus kohtuda lapsega ka kokkuleppevälisel ajal, kui ta võtab osa üritustest lasteaias, spordivõistlustel, riigipühadega seotud üritustel jms. Vanemal on õigus teada lapse asukohta ning suhelda lapsega telefoni, Skype’i, Viberi vms teel, kuid mitte hiljem kui kell 19; 10) kui vanemal ei ole võimalik suhtluskorras sätestatud ajal lapsega koos aega veeta või ühel vanemal anda last graafikus määratletud ajal teisele vanemale, peab muutust sooviv pool sellest teisele vanemale ette teatama vähemalt 10 päeva. Poolte kokkuleppel on võimalik ära jäänud suhtlemisaeg asendada. Juhul kui sobivat asendusaega ei suudeta leida, toimub järgmine kohtumine suhtluskorrajärgsel korral; 11) kõik lapse tervist puudutavad olulisemad otsused kohustuvad vanemad vastu võtma ühiselt. Kui laps haigestub isa juures olles, teavitab isa kohaselt ema lapse haigestumisest. Lapse kerge haigestumine (nohu, köha) ei takista lapse üleandmist vanemale, kelle juurde laps suhtluskorra alusel peaks minema. Mõlemal vanemal on õigus viibida lapse juures viimase haigestumisest tingitud hospitaliseerimise korral piiramatult. Kui laps on graafikujärgsel kohtumisajal haige, lepivad vanemad kokku suhtluse asendamise; 12) vanemad kohustuvad lapse kasvatamise huvides tegema omavahel koostööd ning näitama üles austust teise vanema suhtes. Vanemad hoiduvad lapse eest vääritust ja ebaviisakast käitumisest ja teineteise halvustamisest; 13) kokkulepitud suhtluskorda võivad vanemad muuta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppe sõlmimisega.
5.Isa esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus ei kohaldanud lapsele vahelduvat elukohta, samuti palus reguleerida täiendavalt suhtluskorras lapsega suhtlemist pühade, tähtpäevade ja puhkuste osas.
6.Ema vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.
7.Lapse esindaja, Kehtna Vallavalitsus ja Järva Vallavalitsus vaidlesid määruskaebusele vastu.
8.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
9.Tallinna Ringkonnakohus palus isal 24.04.2024 kohtunõudes täpsustada määruskaebusega taotletavat suhtluskorda (pühade, puhkuste jm osas) eeldusel, et ringkonnakohus ilmselt ei rahulda määruskaebust osas, millega isa taotleb lapsele vahelduva elukoha kohaldamist. Ringkonnakohus palus ka emal esitada seisukoha isa täpsustuste kohta.
10.Vanemad esitasid 09.05.2024 Tallinna Ringkonnakohtule isa lepingulise esindaja ja ema isiklikult allkirjastatud kompromissikokkuleppe, mille paluvad kohtul kinnitada kohtuistungit pidamata lapse ja isa vahelise suhtluskorra kuni lapse 7-aastaseks saamiseni ning lõpetada tsiviilasja menetluse. Pooled palusid ringkonnakohtul kompromissi kinnitada, maakohtu määruse tühistada ning menetluse lõpetada. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad nende enda kanda ja nad vähendavad edasikaebetähtaega ühe päevani. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest. Pooled palusid juhul, kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav määrus tühistatakse, lugeda kompromissi kehtetuks.
2-22-14669
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu määrus TsMS § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi koosmõjus §-ga 659 tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
12.Kolleegium märgib, et menetlusosalised võivad hagita menetluse enne asjas jõustunud lõpplahendit TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi koosmõjus § 477 lg-ga 1 lõpetada kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 II lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
13.Praeguses asjas vaidlesid vanemad määruskaebemenetluses selle üle, kas suhtluskorras tuleks selgemini reguleerida pühasid ja puhkuseid ning kas lapsel võiks olla vahelduv elukoht. Vanemad esitasid ringkonnakohtule kompromissikokkuleppe, millega leppisid kokku, et laps veedab iga nädal isaga 3 ööpäeva ja täpsustasid lapsega suhtlemist pühadel ja puhkuste perioodil. Arvestades lapse vanust (3-aastane), kokkulepitud suhtluskorda ja seda, et suhtluskord määratakse kuni lapse 7-aastaseks saamiseni, ei ole kolleegiumil alust arvata, et vanemate saavutatud kokkuleppe oleks lapse huvidega vastuolus või tuleks see muul põhjusel jätta kinnitamata. Kuigi maakohus asus seisukohale, et lapse huvides ei ole vahelduv elukoht, sest see eeldab vahemate vahelist koostööd, mille olemasolu vanemad maakohtu menetluses ei kinnitanud, on vanemad tänaseks saavutanud kokkuleppe lapse vahelduva elukoha osas. Sellises olukorras on ringkonnakohtul alust arvata, et vanemad suudavad tänaseks teha omavahel koostööd ning tagada lapsele sujuva ja turvalise elukorralduse ka vahelduva elukoha korral.
14.Vanemad leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani.
15.Vanemate menetluskulud jäävad kokkuleppe kohaselt ja TsMS § 168 lg 3 järgi nende enda kanda. Lapsele määratud esindaja kulud jätab kolleegium TsMS § 172 lg 3 II lause alusel Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste kulud jäävad TsMS § 172 lg 1 II lause alusel nende enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.