Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Isiku määramise avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

Asjaolud Puudutatud isik I kustutati äriregistrist 30.10.2003 äriseadustiku § 60 lg 3 alusel. Avaldaja esitas Harju Maakohtusse avalduse likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks, kuna kustutatud äriühingul on vara. Varaks on arvelduskontol olev raha ca 1040 USA dollari (ca 911,97 eurot). Avaldaja kinnitab, et puudutatud isikul I puuduvad võlad. Avaldaja palub määrata likvideerijaks ennast. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see vastab TsMS-s sätestatud nõuetele ja ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Äriseadustiku (ÄS) § 381 lg 2 kohaselt, kui pärast aktsiaseltsi registrist kustutamist ilmneb, et aktsiaseltsil jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Registriandmete väljatrüki kohaselt on aktsiaselts XXX kustutatud registrist 30.10.2003. Avaldaja oli aktsiaseltsi juhatuse liige ja aktsionär. Kuivõrd äriühingule kuulub vara SEB pangas ja Maanteeameti hallatava liiklusregistri e-päringu andmetel sõiduk Peugeot, siis on likvideerimise läbiviimine põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Kohus asub seisukohale, et puudutatud isiku likvideerijaks tuleb määrata endine juhatuse liige XXX, kes on avalduse esitamisega andnud selleks ka oma nõusoleku. Vastavalt TsMS § 4772 lg-le 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 01. detsembriks 2016, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud.

TsMS § 172 lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku I kanda. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.