Määruse tegemise aeg ja koht 08.05.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-22-8267
Kohtuasi
W hagi X ja Y vastu elatise vähendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.08.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
W apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja W (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Õnneli Matt-Tohter Kostja I X (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja II Y (isikukood XXXXXXXXXX) Kostjate seaduslik esindaja C, lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 31.08.2023 otsus ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-22-8267 menetlus ning kinnitada kompromiss, millega muudetakse tsiviilasjas 2-19-15828 Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2021 otsuse p-des 5.6. ja 5.7 välja mõistetud elatise suurust ja mille tingimused on järgmised:
1.1.W tasub alates 01.06.2024 kuni X täisealiseks saamiseni Xle elatist 37,79 eurot kuus (236,67 eurot (X lastetoetus 80 eurot perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 + Y lastetoetus 80 eurot PHS § 17 lg 3 + D lastetoetus 100 eurot PHS § 17 lg 3 + lasterikka pere toetus 450 eurot PHS § 21 lg 2) / 3) + X puudetoetus 161,09 eurot) / 2) – X puudetoetus 161,09 eurot) hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank.
W tasub alates 01.06.2024 kuni Y täisealiseks saamiseni Yle elatist 118,33 eurot (236,67 eurot (X lastetoetus 80 eurot PHS § 17 lg 3 + Y lastetoetus 80 eurot PHS § 17 lg 3 + D lastetoetus 100 eurot PHS § 17 lg 3 + lasterikka pere toetus 450 eurot PHS § 21 lg 2) / 3) / 2) hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank.
1.3.W tasub kuni 31.05.2024 Xle elatist vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2021 kohtuotsuse p-le 5.7. perioodi 09.09.2019–02.02.2021 eest 4824 eurot
ja perioodi 03.02.2021–15.02.2024 eest 10 642,17 (= 271,14 + (292 * 35 kuud) + 151,03) eurot ehk kokku on W poolt Xle tasumisele kuuluv elatise võlgnevus 15.02.2024 seisuga 12 884,55 eurot.
1.4.W tasub kuni 31.12.2022 Yle elatist vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2021 kohtuotsuse p-le 5.6. perioodi 09.09.2019–02.02.2021 eest 4824 eurot ja perioodi 03.02.2021–31.12.2022 eest 6695,14 (= 271,14 + (292 * 22 kuud)) eurot ja W tasub 01.01.2023 kuni 31.05.2024 Yle elatist vastavalt 3425,05 (= (132,81 * 2 kuud) + (292 * 4 kuud) + 197,81 + 42,84 + 111,39 + 37,68 + (290,31 * 5) + 150,16) eurot ehk kokku on W poolt Yle tasumisele kuuluv elatise võlgnevus 15.02.2024 seisuga 8671,74 eurot.
1.5.W kohustub p-des 1.3 ja 1.4 tasumisele kuuluva elatise tasuma C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank.
1.6.Pooled on kokku leppinud, et vastustajad lõpetavad kompromissi kinnitava määruse jõustumisel Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2021 kohtuotsuse sundtäitmise kohtutäitur Elin Vilippuse juures täiteasjades 022/2022/5697, 022/2022/5698, 022/2022/5699 ja 022/2022/5700 ja paluvad W vara, sealhulgas W arestitud pangakontod ja Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto, aresti alt vabastada ning eemaldada W äriühingu osaluse keelumärke tõkend. W kohustub p-des 1.3 ja 1.4 oleva elatise võlgnevuse tasuma täielikult hiljemalt vastustajate täisealiseks saamise hetkeks C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank. Vastustajad ei nõua käesoleva kompromissi p-de 1.3 ja 1.4 sundtäitmist täitemenetluses enne vastustajate täisealiseks saamist tingimusel, et W täidab 15.02.2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-10672 kinnitatud kompromissi ning ei algata kuni vastustajate täisealiseks saamiseni vastustajate ja vastustajate isa vastu enam lepitusmenetluse, suhtlemiskorra, hooldusõiguse ega elatise kohtuvaidlusi. Juhul, kui W eelnimetatud tingimust rikub, on vastustajatel igal hetkel õigus anda käesolevast kompromissi p-dest 1.3 ja 1.4 tulenev elatise võlgnevus täitemenetluses uuesti sissenõudmiseks ning nõuda W vara arestimist täitemenetluses.
1.7.Pooled on leppinud kokku, et vastustajate poolt kohtutäitur Elin Vilippuse juures algatatud täitemenetluste lõpetamise kulud kannab täies ulatuses W ja kohustub nimetatud kohtutäituri tasud tasuma kohtutäiturile. Kohtutäitur on andnud teada, et täitemenetluses 022/2022/5697 kuulub tasumisele 463,60 eurot ja täitemenetluses 022/2022/5699 kuulub samuti tasumisele 463,60 eurot, kuid summat saab kompromissiga täitemenetluse lõpetamisel kuni 50% vähendada. Juhul, kui täitemenetluse lõpetamistega kaasneb vastustajatele täiendavaid kulusid kohtutäituri poolt, siis kohustub W ka nimetatud kulud tasuma.
1.8.Pooled on leppinud kokku, et seoses täitemenetluse lõpetamisega kohustub W tasuma kohtutäiturile ka vastustajatele kuni 31.05.2024 tasutud elatisabi (15.04.2024 seisuga kokku 1000 eurot). Kui Cle on tasutud laste eest 2024. a märtsikuu ja aprillikuu elatisabi, siis arvestatakse nimetatud kuude elatisabi kummagi lapse p-des 1.3 ja 1.4 olevast elatise võlgnevusest maha. Elatisabi tagastuse osas kohustub W sõlmima kompromissi jõustumisest esimesel võimalusel kokkuleppe Sotsiaalkindlustusametiga ja tasuma vastustajatele makstud elatisabi otse Sotsiaalkindlustusametile. W kohustub edastama Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud kokkuleppe e-postile XXX hiljemalt 3 (kolme) päeva jooksul vastava kokkuleppe sõlmimisest.
1.9.Juhul kui W ei tasu p-s 1.8 märgitud lastele tasutud elatisabi nõuet (15.04.2024 seisuga summas 1000 eurot) Sotsiaalkindlustusametile ning lapsed või C on
sunnitud nimetatud nõude ise tasuma või täitma, kohustub W tasuma Cle lastele makstud elatisabi (15.04.2024 seisuga 1000 eurot) ja kõik nõude täitmisega seonduvad kõrvalkulud (intressid, viivised, täitemenetlusekulud, kohtumenetluse kulud jms).
1.10.Pooled on kokku leppinud, et W kohustub tasuma Sotsiaalkindlustusametile C eest vastustajatele Sotsiaalkindlustusameti 04.12.2018 otsusega nr P10O2018-49319 määratud elatisabi ajavahemikus 16.10.2018–14.03.2019 igakuises summas 100 eurot lapse kohta, kokku summas 993,54 eurot ning sellega kaasnevad võimalikud kõrvalkulud (viivised jms). Nimetatud kohustuse täitmiseks kohustub W sõlmima kompromissi jõustumisest esimesel võimalusel Sotsiaalkindlustusametiga kokkuleppe nimetatud elatisabi tasumiseks W poolt ning edastama e-postile XXX teadmiseks Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud kokkuleppe või Sotsiaalkindlustusameti kinnituse, et Sotsiaalkindlustusametil puudub peale W poolt nõude täitmist C vastu elatisabi tagastamise nõue ja vastav nõue on täielikult täidetud.
1.11.Juhul kui W ei tasu p-s 1.10 märgitud nõuet summas 993,54 eurot tähtaegselt Sotsiaalkindlustusametile ning C on sunnitud nimetatud nõude ise tasuma või täitma täitemenetluses, kohustub W tasuma Cle 993,54 eurot ja kõik nõude täitmisega seonduvad kõrvalkulud (intressid, viivised, täitemenetlusekulud, kohtumenetluse kulud jms).
1.12.W ja C on kokku leppinud, et kompromissi jõustumise järgselt on X ja Y eest lapsetoetust õigustatud saama W ja X puudetoetust õigustatud saama C. Laste vanemad esitavad lapsetoetuse muudatuste tegemiseks Sotsiaalkindlustusametile vastava taotluse esimesel võimalusel peale kompromissi kinnitava määruse jõustumist.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse ühe tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.W (hageja) esitas 01.06.2022 Harju Maakohtule hagi (täiendatud 29.06.2022) X (kostja I) ja Y (kostja II), milles palus vähendada tsiviilasjas nr 2-19-15828 jõustunud lõpplahendiga hagejalt välja mõistetud elatisi 0 euroni alates hagi esitamisest kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2021 otsusega tsiviilasjas 2-1915828 mõistetud hagejalt kostjate kasuks välja elatis pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Kohtuotsuse tegemise ajaga võrreldes on muutunud õiguslik olukord. Samuti on hagejale sündinud uus laps, kes jääb kostjatega võrreldes ebavõrdsesse olukorda, kui
hageja peab jätkuvalt tasuma kostjatele elatist väljamõistetud ulatuses. Uue lapse vajadused on 847–947 eurot kuus. Hageja majanduslik olukord on võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga oluliselt halvenenud, sest seoses uue lapse sünniga ei ole võimalik tööle minna. Kostjate vajadused on osaliselt kaetud lapsetoetustega ning hageja annab neile ülalpidamist ka vahetult. Vähenenud on laste isa poolt lastele antav ülalpidamine. Lastega suhtlemise kord on määratud Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2021 määrusega tsiviilasjas 2-19-10672. Lastega suhtlemise korraldus on hilisemalt muutunud. Laste isaga on olnud kokkulepped suhtlemise muutmiseks isa puhkuste ajal. Mõlemad lapsed elasid hageja juures 14.12.2022–30.01.2023 ning alates 17.05.2023. Kostja II on asunud elama hageja juurde ning kostja I elab hageja juures poole ajast. Lastel ei ole enam kulusid tasulistele koolidele. Laste treeningute eest tasub ainult hageja, samuti on tasunud huvihariduse eest. Laste vajadused varasemaga võrreldes pigem kasvavad. On ebaõiglane, et olukorras, kus hageja annab lastele ülalpidamist vahetult, peab ta maksma ka elatist.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Asjaolud ei ole eelmise kohtulahendi tegemise ajaga võrreldes oluliselt muutunud. Hageja väited majandusliku seisundi halvenemise kohta ei vasta tõele, hageja varjab oma vara. Hageja on korduvalt rikkunud kohtulahendiga määratud lastega suhtlemise korda, pooleli on mitmed kohtumenetlused. Mõlemad vanemad on nõudnud kohtu poolt määratud suhtluskorra täitmist. Kostja II ei ole asunud elama hageja juurde, laste isa ei ole sellega nõus, pooleli on lepitusmenetlus tsiviilasja nr 2-19-10672 raames, mille kestel ei ole võimalik suhtluskorra lahendit sundtäita. Hageja väited, et lapsevanemad on teinud suhtlemise osas kokkuleppeid, kui laste isa on soovinud puhkusereisile minna, ei vasta tõele. Laste isa ei käinud 14.12.2022 kuni 30.01.2023 puhkusereisil, vaid viibis välisriigis seoses terviserikkest tuleneva taastusraviga. Lapsed viibisid sel perioodil ema juures sellest ajast, mis nad oleksid suhtluskorra järgi pidanud olema isaga, 19 päeva. Laste isa viibis ravil perioodil 22.05.2023–26.07.2023 ning sel ajal jäi ära laste isa ajast lastega periood 22.05.2023, mil isa pidi lapsed koolist võtma kuni 31.05.2023, mil isa pidi lapsed hommikul kooli viima, 05.06.2023, mil isa pidi lapsed koolist võtma kuni 13.06.2023, mil isa pidi lapsed hommikul kooli viima ja suvepuhkusest 28.06.2023– 12.07.2023. Laste isa kanda on jätkuvalt enamik laste ülalpidamiskuludest.
3.Harju Maakohus jättis 31.08.2023 otsusega hageja hagi kostja I vastu elatise vähendamiseks rahuldamata, rahuldas hagi kostja II vastu esitatud nõuetes osaliselt, vähendades Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-15828 välja mõistetud igakuise elatise suurust järgmiselt: vähendada alates 01.01.2023 kuni 31.01.2023 hagejalt kostja II kasuks väljamõistetud elatise suurust 132,81 euroni kuus; vähendada alates 22.05.2023 kuni 26.07.2023 hagejalt kostja II kasuks väljamõistetud elatise suurust 132,81 euroni kuus; vähendada alates 01.09.2023 kuni kostja II täisealiseks saamiseni (s.o kuni 27.04.2031) hagejalt kostja II kasuks väljamõistetud elatise suurust 290,31 euroni kuus. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 31.08.2023 otsuse tühistada osas, milles jäeti hageja hagi rahuldamata, st tsiviilasjas nr 2-19-15828 jõustunud lahendiga hagejalt välja mõistetud elatised 0 euroni vähendamata alates hagi esitamisest kuni kostjate täisealiseks saamiseni ning teha tühistatavas osas uus otsus, millega rahuldatakse hageja hagiavaldus välja mõistetud elatiste vähendamiseks 0 euroni, alternatiivselt saata asi tagasi maakohtusse.
Maakohus on jätnud otsuse tegemisel arvesse võtmata, et poeg elab igapäevaselt alates detsembrikuust 2022 koos emaga. Muutunud on õiguslik olukord seoses uue elatissüsteemi kehtestamisega. Ära on langenud haridusega seonduvad kulud, sh kulud tugiisikule. Laste ema kannab ülalpidamiskulusid suuremas ulatuses. Kostja II elab juba üle poole aasta igapäevaselt hagejaga ehk sel ajal kannab hageja lapse kulusid vahetult ja lisaks peab hageja maksma elatist laste isa kontole, kuigi laps isaga ei ela. Samuti laekuvad lapsele mõeldud toetused laste isale, mida viimane kasutab oma äranägemise järgi, sest laps isaga ei ela. Hageja ülalpidamisel on kolmas laps, mille tõttu on hageja võimalused piiratud sissetuleku teenimiseks. Maakohus on jätnud põhjendamatult perre lisandunud lapse otsuse tegemisel arvesse võtmata. Hageja on korduvalt selgitanud, et teda toetab hageja elukaaslane ja ennekõike just perre sündinud lapse kulude kandmisel. Hageja sissetulek on tõendatud (üksnes vanemahüvitis) ja see on nn minimaalmääras, mis ei võimalda katta kolme alaealise lapse kulusid ja lisaks ka hageja enda kulusid. Hageja perre sündinud laps on kehvemas seisus võrreldes hageja teiste lastega, sest laste ema peab tasuma kostjatele elatist ja seejuures suutma lapsi enda juures lisaks vahetult ülal pidada.
5.Kostjad vastasid hageja apellatsioonkaebusele ja vaidlesid sellele vastu.
6.Menetlusosalised esitasid ringkonnakohtule 06.05.2024 kinnitamiseks kompromissi ja palusid tsiviilasja menetlus lõpetada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 alusel ja lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel.
8.Menetlusosalised on kohtule kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.
9.TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.
10.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et pooled kannavad menetluskulud ise.
11.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissilepingus leppinud kokku, et lühendavad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühele tööpäevale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.