Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2024, Tallinn Tsiviilasja number
2-23-17902
Tsiviilasi
X avaldus lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. veebruari 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja (isa) X (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isik (laps) Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik (laps) C (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik (laps) Q (isikukood XXXXXXXXXXX) Laste riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova Puudutatud isik (ema) W (isikukood XXXXXXXXXXX) Harku vald (vallavalitsuse kaudu), esindaja NG Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 23. veebruari 2024. a määrust tsiviilasjas nr 2-23-17902 osas, milles jäeti kindlaks määramata lastega suhtlemise kord, ning täiendada selles osas maakohtu määrust vastavalt tervikresolutsioonis märgitule. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.2.Määrata laste Y, C ja Q ning isa X ja ema W suhtlemise kord alljärgnevalt:
3.2.1.Lapsed elavad igas kuus ühe nädala isa juures ja kolm nädalat ema juures.
3.2.2.Vanemad lepivad järgmise kuu nädalad kokku hiljemalt eelmise kuu
15.kuupäevaks.
3.2.3.Olenemata viibimiskohast on lapsed järgmistel tähtpäevadel ühe või teise vanema juures: isaga - sünnipäeval (11.10), isadepäeval (novembri teine pühapäev); emaga - sünnipäeval (05.08), emadepäeval (mai teine pühapäev). Kohtumine laste sünnipäevadel on vanemate vahel omavaheliselt kokkulepitav.
3.2.4.Suvisel koolivaheajal (alates juunist kuni augusti lõpuni) võib teha erandi suhtluskorras vanemate vahelisel kirjaliku kokkuleppe alusel vanema puhkuse ajaks, milles lepitakse kokku hiljemalt jooksva aasta 1. maiks, arvestades sealhulgas laste võistlus- ja treening graafikuid.
3.2.5.Vanem, kelle juures lapsed viibivad suhtluskorra alusel, korraldab vajadusel laste
osalemise sõprade sünnipäevadel, huviringides ja võistlustel.
3.2.6.Mõlemal vanemal on õigus lastega suhelda ka kokkuleppevälisel ajal, kui nad võtavad osa üritustest näiteks koolis, treeningutel või võistlustel. Laps võib soovi korral teist vanemat külastada.
3.2.7.Suhtluskorda saab muuta või teha ühekordseid muudatusi (nt ettenägematute sündmuste puhul) omavahelisel eelneval kirjalikul kokkuleppel.
3.2.8.Vanemad on kohustatud teineteist viivitamatult informeerima lapse olulisest haigestumistest, sh meditsiinilisest hädaolukorrast. Lapse haigestumise korral põetab last vanem, kelle juures laps haigestus, v.a juhul, kui vanemad, arvestades haige lapse sooviga, lepivad omavahel kokku teisiti. Juhul, kui laps haigestub enne isaga kohtumisaega viisil, mis takistab lapsel kodust väljumist (nt palavik), siis informeerib ema sellest kohe isa ja ärajäänud kohtumine toimub esimesel võimalusel pärast lapse paranemist. Juhul kui laps viibib haiglas, on mõlemal vanemal õigus lapse juures viibida.
3.2.9.Ajal, mil lapsed on ema või isa juures, ei tohi teine vanem teha takistusi lastega sidevahendite abil suhtlemisele hetkel eemaloleva vanemaga.
3.2.10.Kokkulepete tegemine toimub lastevanemate vahel ning seejärel teavitatakse lapsi kokku lepitud infost.
3.2.11.Vanem, kelle juurde lapsed liiguvad, korraldab iga kord laste transpordi ühe vanema juurest teise juurde.
4.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
5.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning riigi õigusabi korras määratud esindaja menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Yl on iseseisev kaebeõigus ning ta võib määruse peale kaevata oma esindaja kaasabita. Alaealine on vabastatud riigilõivu tasumisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja, isa) esitas 19. detsembril 2023 Harju Maakohtule avalduse lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.
1.1.Avalduse kohaselt on pikaajalisest koosolelust ja abielust Wga (ema) sündinud kolm last: Y (laps I), C (laps II) ja Q (laps III). Laste isa kolist pere ühisest elukohast välja 2022. a augustis ning vanemate abielulahutus jõustus 2023. a alguses. Laste isa elas kahetoalises korteris, kus lapsed käisid aeg-ajalt külas, sh pärast kooli (regulaarseid kohtumisi lastega ei olnud). 2023. a märtsis kehtis mõnda aega kokkulepe, et iga nädal tuleb üks laps isa juurde üheks nädalaks, kuid laste ema lõpetas selle kokkuleppe. 2 (9)
1.2.Laste isa pöördus juulis laste ema poole, et leppida kokku püsiv lahendus nii suhtluskorra kui ka kulude jaotamise osas. Laste ema ei ole nõus lastega suhtlemise korda kokku leppima. Ka perelepitusteenus lõpetati, sest vanemad ei jõudnud kokkuleppeni. Laste isal ei ole kindlust, millal ta oma lapsi näeb. Seejuures tahavad lapsed väga oma isaga koos olla. Laste isal on augustist elukoht, kuhu mahuvad kõik kolm last. Praegusel juhul puuduvad põhjendused, miks lapsed ei peaks saama suhelda mõlema vanemaga regulaarselt.
1.3.Avaldaja palus määrata suhtlemise kord selliselt, et lapsed on mõlema vanema juures võrdselt kahe nädala kaupa, vanemate tähtpäevadel on lapsed tähtpäevaga seotud vanema juures, pühade ajal ja koolivaheagadel viibivad lapsed mõlema vanema juures võrdse aja, suvise koolivaheaja suhtluse lepivad lapsevanemad eraldi kokku.
2.Laste ema avaldusega ei nõustunud. Laste ema tõi esile, et laste isa on seoses tööga suure osa kooselust olnud eemal, mistõttu on lastel emaga oluliselt lähedasem side ja personaalne usaldus. Laste stabiilne elukorraldus on ema juures nende harjumuspärases kodus (XXX).
2.1.Laste isa ei suuda oma elukohas tagada tingimusi koolikohustuse täitmiseks, lastel puuduvad selleks vahendid ja võimalused. Perelepitusteenuse edutus seisnes peamiselt selles, et laste isa ainukeseks läbivaks teemaks perenõustamiste kohtumistel oli elatise maksmise tasumisest keeldumine, mitte aga lastega suhtlemisega seonduv.
2.2.Laste ema leidis, et lastega suhtlemise kord tuleks määrata selliselt, et lapsed viibivad isaga üle nädala alates reedel kella 18.00 kuni pühapäeval kella 18.00. Hilisema menetluse käigus nõustus ema, et lapsed elavad kordamööda ühe nädala isaga ja kolm nädalat emaga.
3.Harku Vallavalitsuse (eestkosteasutus) arvamuse kohaselt armastavad mõlemad vanemad oma lapsi, on lastega hingeliselt seotud ja emotsionaalselt lähedased. Lastega kohtumisel avaldasid lapsed, et nad soovivad elada ema elukohas kolm nädalat ning isa elukohas ühe nädala. Samuti vajavad nad suhtluskorra osas rohkem selgust, et teada, millal nad isa juurde taas lähevad. Laste sõnul võiksid vanemad lisaks leppida kokku ühel kolmenädalasel perioodil mõne nädalavahetuse, mil lapsed kohtuvad isaga. Eestkosteasutus leidis, et arvestades laste vanuseid, ei ole võimalik vastu laste tahtmist kehtestada nende soovidega vastuolus olevat suhtluskorda, mis vaid suurendaks laste tõrksust ja vastumeelsust. Samas ei saa suhtluskord olla täiesti vaba ning sõltuda vaid laste igapäevastest tujudest, kuna see ei taga stabiilset ja etteaimatavat elukorraldust. Kui vanemate vahel ei õnnestu kompromissi sõlmida, siis tuleb avalduse lahendamisel ning suhtluskorra kindlaksmääramisel lähtuda eelkõige laste soovidest ja nägemustest.
4.Lastele määratud esindaja seisukoha kohaselt avaldasid lapsed kohtumisel, et nad soovivad isa juures olla üks nädal ja ema juures kolm nädalat. Ajal, kui lapsed on ema juures, siis üks nädalavahetus võiksid nad olla isaga. Lapsed soovivad, et nende elus oleks stabiilsus ning nad tahavad aegsasti teada, millal nad lähevad isa juurde. Samuti avaldasid lapsed, et soovivad vanema juures olla üheaegselt kõik koos. Laste esindaja veendus, et lapsed armastavad mõlemaid vanemaid. Seejuures ei tundunud esindaja, et lapsed oleksid kuidagi mõjutatud ühe vanema poolt. Esindaja märkis, et arvestades eelkõige poiste vanust, on neil elukoha ja suhtluskorra osas juba oma otsustusõigus, mistõttu on vaja nende soovidega arvestada. Täiendavalt märkis laste esindaja, et lase isal on uus elukoht, kus lastele on tagatud kõik tingimused, et lapsed saaksid isa juures pikemalt aega veeta. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 23. veebruari 2024. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse osaliselt. Maakohus määras laste ning vanemate suhtlemise korra selliselt, et lapsed elavad igas 3 (9)
kuus ühe nädala isa juures ja kolm nädalat ema juures ning vanemad lepivad järgmise kuu nädalad kokku hiljemalt eelmise kuu 15. kuupäevaks. Maakohtu määruse põhjenduse kohaselt on lapsed mõlema vanemaga emotsionaalselt lähedased ning mõlemad vanemad on võimelised lapsi kasvatama ja hooldama. Maakohus asus seisukohale, et 14-aasta ja 13-aasta vanuses lapsi ei saa sundinda kohtumääruse alusel suhtlema. Samas võis laste ärakuulamisest aru saada, et lapsed soovivad, et üldised suhtlemise raamid oleksid määratud. Lapsed avaldasid, et soovivad elada isa juures ühe nädala ja ema juures kolm. Kui isal tekib rohkem aega, sh suveperioodidel, soovivad lapsed olla vanemate juures kahe nädala kaupa. Sellest tulenevalt määras maakohus, et lapsed elavad neljanädalaste tsüklite kaupa üks nädal isa juures ja kolm nädalat ema juures, järgmise kuu graafiku lepivad vanemad kokku eelmise kuu keskpaigaks. Suveks lepivad vanemad kokku teistsuguse graafiku. Täpsema korra määramiseks ei näinud maakohus vajadust, kuna vanemad on ise võimelised oma laste arvamusi arvesse võttes leppima kokku lastele parima ajagraafiku. Määruskaebus, menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse. Avaldaja palub kohtul määrata mõistlik kõigi osapoolte, eelkõige laste, parimaid huvisid arvestav suhtluskord. Samuti palub avaldaja, lähtudes laste parimatest huvidest, rakendada kohtumenetluse ajaks esialgset õiguskaitset ning avaldaja ettepanekuid arvestades määrata suhtluskord.
6.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus arvestanud laste soovidega. Lapsed on isale avaldanud, et soovivad võrdselt olla mõlema vanema juures. Ka maakohtule avaldasid lapsed, et nende soov on olla kahe nädala kaupa mõlema vanemaga, kui isal lõpeb ülikool. Laste isa käib Tartus Ülikoolis kahel päeval kuus ja see ei ole takistuseks, et lastega rohkem koos olla. Laste isa leiab, et kolme nädala tagant lastega kohtumine olukorras, kus mõlemad vanemad elavad suhteliselt lähestikku ja koolidesse ning trennidesse on sarnane distants, ei ole kindlasti laste huvidest lähtuv. Selline pikk periood kahjustab oluliselt lapse suhet vanemaga ning raskendab lapse kasvatamist.
6.2.Maakohus ei ole arvestanud laste isa ettepanekuid, mis on seotud koolivaheaegade, sünnipäevade jne osas. Samuti jättis maakohus lahendamata laste isa esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse.
7.Eestkosteasutus jäi määruskaebusele esitatud vastuses varasema seisukoha ja põhjenduste juurde. Eestkosteasutus on vanematele soovitanud perelepitusteenusel osalemist või kohtus kompromissi sõlmimist.
8.Lastele määratud esindaja määruskaebust ei toeta. Lapsed on esindajale avaldanud, et neile sobib maakohtu määratud suhtlemiskord ja see vastab nende soovidele.
9.Laste ema määruskaebust ei toeta. Arvestades laste vanust, oskavad nad oma soove ja vajadusi ise kirjeldada ning seda on nad ka teinud. Seejuures on laste ema korduvalt küsinud ja pakkunud isale võimalusi selle kolme nädala jooksul, mil lapsed on emaga, lastega aega veeta. Kahjuks on neid kordi olnud pigem vähe, kuna laste isa on ära, tal on teised plaanid või muud põhjused, mida ta ei avalda.
10.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
4 (9)
11.Ringkonnakohus on teinud vanematele kaks ettepanekut, soovides neid suunata kokkuleppele (dtl-d 140–142, 164–165). Enne teise ettepaneku tegemist kuulas ringkonnakohus siseveendumuse kujundamiseks lapsed 22. aprillil 2024 ära (dtl-d 156–162).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrust tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel muuta osas, milles jäeti kindlaks määramata lastega suhtlemise kord, ning täiendada selles osas maakohtu määrust. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
13.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et lapsed on mõlema vanemaga emotsionaalselt lähedased ning mõlemad vanemad on võimelised lapsi kasvatama ja hooldama. Ringkonnakohus nõustub ka sellega, et kõigile kolmele lapsele tuleb määrata ühesugune suhtluskord. Laps III ei soovi vendadeta isa juures olla, tuues põhjenduseks, et isa teeb temaga koos väga harva midagi ning ta ei oska isa juures pliidi peal ise süüa teha (dtl 157).
14.Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et vahelduv elukoht ei ole laste huvides. Maakohtu tuvastatu kohaselt lõppes vanemate kooselu 2023. a augustis ning lapsed jäid elama emaga nende tavapärasesse elukohta. Määruskaebuse väide, et lapsed soovivad vahelduvat elukohta, ei ole menetluse kestel kinnistust leidnud. Ka ringkonnakohus ei tuvastanud lapsi ära kuulates, et laste soov oleks elada vaheldumisi mõlema vanema juures. Kui laps I ja laps II sooviksid vahelduvat elukohta, saaksid nad seda oma vanusest tulenevalt korraldada (lapsed vastasid küsimusele, et kui nad tahaksid suhtlemise korras muutust, kas nad julgeksid seda öelda, jaatavalt; vt laste ärakuulamise protokoll, dtl 158). Laste isa elab lastega samas alevikus ning isa juurde elama asumine ei tooks kaasa ülemäära suurt elukorralduslikku muudatust. Ärakuulamisest selgus, et lapsel II oli raskem uue elukorraldusega harjuda (ema abiellus ja nende juurde tulid elama ema uue abikaasa lapsed), kuid enam ta ei tunne ennast ema juures halvasti (dtl 158).
15.Kohtu õiguse reguleerida lapse suhtlust vanematega sätestavad perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg-d 3-5. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted tulenevad ka lastekaitseseaduse (LasteKS) §-st 5, mille p 3 kohaselt tuleb kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes seada esikohale lapse huvid. LasteKS § 21 lg 2 järgi tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks mh kuulata ta tema vanust ja arengutaset arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel (vt RKTKm 06.04.2018, 2-15-16111/116, p 18). Need sätted kohalduvad ka juhul, kui kohus lahendab hagita menetluse korras vanemate vahel lapsega suhtlemise korra üle tekkinud vaidlust (PKS § 143 lg 21).
16.TsMS § 5 lg 3 esimese lause kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 teise lause järgi nõuab kohus hagita menetluse asjas vajaduse korral avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus peab last puudutavas kohtumenetluses, mh vanema ja lapse suhtlemist reguleerides, TsMS § 561 järgi võimalikult vara ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi kokkuleppele, et vältida hilisemaid probleeme kohtulahendiga määratud suhtluskorra täitmisel. 5 (9)
Ringkonnakohus kuulas lapsed seisukoha kujundamiseks ära. Selle põhjal suunas ringkonnakohus vanemaid laste huvides järeleandmistele. Ühe ettepanekuna tegi ringkonnakohus vanematele, et lisada ühenädalasele isa juures viibimise ajale sellele eelnev nädalavahetus.
17.Ringkonnakohus on püüdnud mõista, mis on vanematele takistuseks, et isa ja laste suhtlemist reguleerida. Praegusel juhul on vanemate elukohad samas alevikus, laste koolidesse ja treeningutes on sarnane vahemaa, kuid vaatamata sellele väidab isa, et ta ei saa lastega piisavalt aega koos olla. Lapsed on ühelt poolt avaldanud, et soovivad stabiilsust, et nad teaksid, millal nad isa juures on. Teisalt on lapsed vastu sellele, et suhtluskord reguleeriks koolivaheaegasid. Lapsed avaldasid ärakuulamisel, et rohkem kui ühte nädalat isa juures kuus ei ole vaja reguleerida, sest isa saab selle kolme nädala jooksul emaga suhelda ja täiendava aja kokku leppida (vt laste ärakuulamise protokoll, dtl 157). Laste sõnul ei tee ema isaga suhtlemisel takistusi, kuid ometi ei veeda lapsed isa juures rohkem aega kui üks nädal kuus. Lapsed põhjendasid seda asjaoluga, et isa saab emaga tema juures viibivates päevades kokku leppida (laps I: isa võiks nädalvahetusel mingitel päevadel võtta meid enda juurde, kui emaga kokku lepib), isa juures ei ole kõiki igapäevaseid vajalikke asju (laps II: seal ei ole kõike, mida vaja. Näiteks arvutit. Seal ei ole midagi teha) ning isal ei ole nende jaoks aega (laps III: ta ei ole kodus, pigem on kogu aeg tööl).
18.Ringkonnakohus on isale selgitanud, et ekslik on arusaam, et vanematel on seadusest tulenevalt eelduslikult õigus nõuda, et laps viibiks nende kummagi juures võrdse aja. Vanemate ühine hooldusõigus (PKS § 117) ei tähenda seda, et vanematel on lahuselu korral õigus lastega suhelda võrdse aja jooksul. Selline õigus ei tulene ka PKS § 143 lg-st 1, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 21 teine lause sätestab, et vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Lastele ei pea eelduslikult määrama vahelduvat elukohta seetõttu, et isa on valmis ja võimeline lastele vahelduvat elukohta pakkuma (vt RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895/64, p 20). Selline eeldus ei ole kooskõlas PKS § 123 lg-s 1 sätestatud põhimõtetega, mille kohaselt tuleb ka lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramisel lähtuda esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
19.Kohtupraktikas on leitud, et suhtluskorra vaidluse lahendamisel ei ole õige võrrelda isa soovitud suhtluskorda üksnes ema soovitud suhtluskorraga (vt RKTKm 15.02.2023, 2-215895/64, p 16). Ringkonnakohus on teinud 23. aprillil 2024 vanematele ettepaneku suhtluskorra alternatiivi osas: -
Lapsed viibivad igas kuus ühe nädalavahetuse ja sellele järgneva nädala isa juures, s.o alates reedest 18.00 kuni järgmise nädala pühapäevani 18.00;
-
Vanemad lepivad järgmise kuu isa juures viibimises kokku hiljemalt eelmise kuu 15. kuupäevaks;
-
Olenemata viibimiskohast on lapsed järgmistel tähtpäevadel ühe või teise vanema juures: isaga - sünnipäeval (11.10), isadepäeval (novembri teine pühapäev); emaga sünnipäeval (05.08), emadepäeval (mai teine pühapäev). Kohtumine laste sünnipäevadel on vanemate vahel omavaheliselt kokkulepitav;
-
Suvisel koolivaheajal (alates juunist kuni augusti lõpuni) võib teha erandi suhtluskorras vanemate vahelisel kirjaliku kokkuleppe alusel vanema puhkuse ajaks, milles lepitakse kokku hiljemalt jooksva aasta 1. maiks, arvestades sealhulgas laste võistlus- ja treening graafikuid; 6 (9)
-
Vanem, kelle juures lapsed viibivad suhtluskorra alusel, korraldab vajadusel laste osalemise sõprade sünnipäevadel, huviringides ja võistlustel;
-
Mõlemal vanemal on õigus lastega suhelda ka kokkuleppevälisel ajal, kui nad võtavad osa üritustest näiteks koolis, treeningutel või võistlustel. Laps võib soovi korral teist vanemat külastada.
-
Suhtluskorda saab muuta või teha ühekordseid muudatusi (nt ettenägematute sündmuste puhul) omavahelisel eelneval kirjalikul kokkuleppel;
-
Vanemad on kohustatud teineteist viivitamatult informeerima lapse olulisest haigestumistest, sh meditsiinilisest hädaolukorrast. Lapse haigestumise korral põetab last vanem, kelle juures laps haigestus, v.a juhul, kui vanemad, arvestades haige lapse sooviga, lepivad omavahel kokku teisiti. Juhul, kui laps haigestub enne isaga kohtumisaega viisil, mis takistab lapsel kodust väljumist (nt palavik), siis informeerib ema sellest kohe isa ja ärajäänud kohtumine toimub esimesel võimalusel pärast lapse paranemist. Juhul kui laps viibib haiglas, on mõlemal vanemal õigus lapse juures viibida;
-
Ajal, mil lapsed on ema või isa juures, ei tohi teine vanem teha takistusi lastega sidevahendite abil suhtlemisele hetkel eemaloleva vanemaga;
-
Kokkulepete tegemine toimub lastevanemate vahel ning seejärel teavitatakse lapsi kokku lepitud infost;
-
Vanem, kelle juurde lapsed liiguvad, korraldab iga kord laste transpordi ühe vanema juurest teise juurde.
Isa on selle ettepanekuga nõustunud (dtl 168–169), ema on sellele osaliselt vastu (dtl-d 171– 174, 176–178), laste heaolu spetsialist on sellele vastu (dtl 176), laste esindaja ei toeta suhtluskorda täiendava nädalavahetuse lisamist (dtl-d 186–187).
20.Kolleegiumi hinnangul tuleb praeguse vaidluse lahendamisel arvestada laste arvamusega. Lapsed on põhjendanud, miks nad ei soovi isa juures viibimisaja pikendamist. Seda ei toeta ka laste ema, kohaliku omavalitsuse laste heaolu spetsialist ja laste esindaja. Nad kõik on avaldanud arvamust, et lapsed on vanuses, kus neid ei saa isa juurde minekuks sundida. Laps I, kes on kõige vanem, on sellest väga hästi aru saanud ning nagu ka laste esindaja on esile toonud, ei olnud laps I täiendavale isa juures viibimise nädalavahetusele vastu, nooremad lapsed küll nõustusid sellega, kuid see nõustumine tulenes pigem sellest, et lapsed on vaidlemisest väsinud ning ei soovi ise selliste küsimuste üle otsustada. Nii leiab ka laste esindaja, et laste huvidele vastab suhtluskord, mille kohaselt veedavad nad isa juures ühe nädala ja ema juures kolm nädalat ning muu aja lepivad vanemad omavahel kokku. Laste ema on kohtule avaldanud, et laste isal on võimalus lastega suhelda, kohtuda, aega veeta, külastada nende võistlusi, kuid viimase perioodi jooksul (märts-aprill 2024), kui lapsed viibisid kolm nädalat ema juures, ei kohtunud isa lastega kordagi ega teinud ka ettepanekuid nendega koos aega veeta, kuigi elab lastest vaid 3,6 km kaugusel (dtl 173). Kolleegiumi hinnangul saab sellest järeldada, et pigem on isa soov saada suhtluskorda paberil, kui see, et kokku leppida suhtluskorras, mis arvestab laste parimate huvidega ning toimib nende igapäevaelus.
21.Kohtupraktikas on leitud, et suhtlemise korra määramise eesmärk on tagada eelkõige lapsele võimalus tunda lahus elavat vanemat ja säilitada lahus elava vanemaga lähedased suhted (vt RKTKm 05.11.2014, 3-2-1-113-14, p 26). Kolleegiumi hinnangul saab isa lastega suheldes oma õigusi ja kohustusi laste suhtes realiseerida. Lapsed suhtlevad isaga ka muul ajal ning 7 (9)
ärakuulamisest järeldus, et vajadusel võivad nad pärast kooli minna isa juurde, kuid nad ise ei soovi seda teha. Kuna praegusel juhul ei ole isa ja laste huvisid arvestades võimalik kokkuleppele jõuda, siis tuleb laste parimad huvid seada prioriteediks. Kolleegium nõustub laste esindajaga, et kuigi lapsed ei vaielnud selgesõnaliselt isa juures viibimisele nädalavahetuse lisamisele vastu, ei pruugi selline nõustumus olla nende huvides või nende tegelik soov. Kolleegiumi hinnangul ei pea lapsed tegema järeleandmisi, vaid vanematel tuleb keskenduda laste parimatele huvidele ja seada esikohale laste vajadused. Laste ema on määruskaebemenetluses avaldanud, et maakohtu määruse resolutsioon vajab muutmist selliselt, et lapsed veedavad isa juures iga kuu esimese täisnädala. Tõsi, lapsed on kinnitanud, et selline kord on siiani toiminud. Nii pole vaja ka vanematel viibimisaega eraldi kokku leppida. Praegusel juhul ei ole aga laste ema määruskaebust maakohtu määruse peale esitanud ja laste isa ei ole maakohtu määrust selles osas vaidlustanud. Samuti on laste isa toonud esile, et kui suhtluskorda määrata iga kuu esimene täisnädal, võib see mõne kalendrikuu puhul viia olukorrani, kus lapsed kohtuvad isaga pärast nelja nädala möödumist (nt aprill 2024). Kolleegium märgib, et vanemad peavad omavahelised probleemid ja lahkhelid jätma tagaplaanile, omavahel suhtlema ning olema suutelised laste huvidest lähtudes kokkulepitud suhtluskorras vajaduse korral muudatusi teha. Kohtul ei ole võimalik viimse üksikasjani laste elukorraldust kavandada ega suhtluskorras fikseerida. Ka laste elu on pidevas muutumises, lapsed kasvavad ning vastavalt sellele peab ka suhtluskorda korrigeerima (nt laste ema kirjeldatud olukord, kus lapsed ei soovi minna vanavanemate juurde Saaremaale).
22.Määruskaebuses heidab laste isa maakohtule ette, et maakohus jättis täielikult reguleerimata koolivaheajad, tähtpäevad ja sünnipäevad. Kolleegium möönab, et kuigi maakohtu põhjendus on kasin, on see siiski esitatud (vt maakohtu määruse p 14). Kolleegium maakohtuga ei nõustu.
22.1.Maakohus leidis, et vanemad on võimelised laste arvamusi arvesse võttes leppima kokku täiendavas suhtlemise korras. Kolleegium on teinud vanematele ettepaneku panna üldiselt paika lastega suhtlemise reeglid. Arvestades vanemate seisukohti, laste ja laste esindaja arvamust, peab ringkonnakohus põhjendatuks muuta maakohtu määrust osas, milles jäeti ülejäänud osas suhtlemine reguleerimata (vt käesoleva määruse p 19, v.a esimene punkt).
22.2.Määruskaebuses kordab avaldaja esialgse õiguskaitse taotlust. Selline taotlus oli esitatud ka algses avalduses maakohtule. Maakohus ei ole seda avaldust sisuliselt menetlenud ega ka lahendanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellisel avaldusel enam õiguslikku eesmärki ning see tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on sisulise lahendi teinud. TsMS § 5621 lg 3 järgi lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Maakohus ei ole 23. veebruari 2024. a määruses teistsugust täitmise korda määranud. TsMS § 665 lg 1 järgi ei peata määruskaebuse esitamine vaidlustatud määruse täitmist. 10. aprilli 2024. a kirjas juhtis ringkonnakohus sellele avaldaja tähelepanu ning avaldajal oli võimalus esialgse õiguskaitse kohaldamise vajalikkust täiendavalt põhjendada. Avaldaja ei esitanud ringkonnakohtule põhistust, et ringkonnakohtu menetluse ajal oleks vaja kohaldada esialgset õiguskaitset (vt TsMS § 4771).
23.TsMS § 696 lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. Menetluskulude jaotus 8 (9)
24.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid riigi kanda. Kolleegium ei pea vajalikuks maakohtu menetluskulude jaotust TsMS § 172 lg-le 1 tuginedes muuta.
25.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Kolleegium leiab, et arvestades kohtuasja olemust ja määruskaebuse osalist rahuldamist, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud samuti jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb TsMS § 172 lg 3 alusel jätta riigi kanda. Ringkonnakohus määrab riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
26.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.