X avaldus lapse Y suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.07.2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (isa) X (isikukood XXXXXXXXXXX), määruskaebuse menetlemisel lepinguline esindaja Jelena Smorodina Puudutatud isik (ema) C
XXXXXXXXXXX),
lepinguline Anastassia Rumjantseva Menetluse liik
(isikukood esindaja
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 31.07.2023. a määrus muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta C määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud 50% ulatuses X kanda ning 50% ulatuses C enda kanda. X menetluskulud jäävad tema enda kanda.
4.Määrata C menetluskulude rahaliseks suuruseks 195 eurot.
5.Menetluskulude jaotust ning hüvitamise osakaalu arvestades mõista Xlt C kasuks välja menetluskulud 97 eurot 50 senti. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb praeguse määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni maksta viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1-3 osas võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Ülejäänud osas ei ole määrus vaidlustatav.
2-23-7078
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli X (avaldaja, isa) avaldus Y (puudutatud isik, laps) vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse elukoha, hariduse ning tervise küsimustes ning lapse isale nendes valdkondades ainuhooldusõiguse andmiseks.
2.Avalduse kohaselt ei saa C (lapse ema, puudutatud isik) lapse kasvatamisega hakkama ning laps elab tegelikult oma vanaema juures. Lapse isa on juhtinud ema tähelepanu lapsega seotud probleemidele, kuid kohtuväliselt ei ole õnnestunud lapsega seotud teemadel lapse emaga läbi rääkida.
3.Lapse ema vaidles isa avaldusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Ema jaoks oli avalduse kohtusse esitamine üllatus, kuna vanemad ei ole avalduses nimetatud teemasid omavahel arutanud. Lapse ema hoolitseb lapse eest igapäevaselt.
4.Lapsele määratud esindaja leidis, et lapse isa avaldus on põhjendamatu ning tuleb rahuldamata jätta. Lapsele määratud esindaja tegi lapse elukohta kodukülastuse. Lapse kodu oli puhas ja korras. Lapsega oli lihtne kontakti luua. Laps ütles, et tahab isaga kohtuda küll, kuid isa juures ei tahaks elada. Laps ütles, et tahab olla kodus ema juures. Lapse esindaja leidis, et põhjendamatu avalduse tõttu lapse emale tekkinud menetluskulud tuleb jätta lapse isa kanda.
5.Eestkosteasutus leidis samuti, et isa avaldus tuleb rahuldamata jätta. Eestkosteasutuse esindaja suhtles mõlema vanemaga ning isaga vesteldes jäi talle arusaamatuks, mida lapse isa tegelikult soovib. Lapse isa jutust jäi mulje, et ta soovib lapsele vahelduvat elukohta. Lapse heaolu spetsialist ei toeta ei lapse isale hooldusõiguse andmist ega ka suhtluskorra muutmist isa soovitud kujul. Laps ei tunne ennast isa uue pere juures mugavalt ja turvaliselt. Laps ei ole lapse isa uue naise lapsi omaks võtnud ning isa juures ei ole lapsele sobivaid elamistingimusi. Lapse lasteaiast saadud info kohaselt on lapse isa last mõned üksikud korrad lasteaeda viinud, seetõttu ei ole usutav lapse isa väide, et lapse huvides on, et lapse isa hakkab tegelema lapse igapäevase elu korraldamisega. Saadud teabe kohaselt ei ole lapse isa seda seni teinud. Lapse ema on olnud lapse peamine kasvataja ja hooldaja. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 31.07.2023. a määrusega avalduse rahuldamata ning lapse ema menetluskulud lapse isa kanda. Maakohus mõistis lapse isalt lapse ema kasuks välja menetluskulud 1232,50 eurot.
6.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on lapse isa avaldus põhjendamatu ning menetluses ei ole selgunud asjaolusid, mille tõttu tuleks lapse isale anda lapse ainuhooldusõigus lapse elukoha, tervise ja hariduse osas. Lapse ema hoolitseb lapse eest igapäevaselt ning on olnud alates vanemate kooselu lõppemisest 2019. a lapse peamine hooldaja. Lapse igapäevaelu korraldamisega seotud küsimused ning suuremad otsustused on teinud ema. Lapse isa ei ole ühegi lapsega seotud otsustuse tegemisel osalenud. Lapse isa ei tunne lapse vajadusi, kuna ta pole lapse eest hoolitsenud. Lapse isa avaldus ei ole lapse huvides.
6.2.Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kohaselt lapse isa kanda, kuna lapse isa avaldus on põhjendamatu. Ema ei ole lapse hooldusõigust rikkunud. Isa on avalduses esitanud mitmeid valesid faktiväiteid. Lapse lepingulise esindaja teenuste osutamise ajakulu oli kokku 9,75 tundi ning tunnitasu 130 eurot. Maakohus leidis, et lepingulise esindaja teenuste osutamise ajakulu ning tunnitasu määr on põhjendatud. Maakohus jättis üksnes menetluskulude nimekirja koostamise kulu 0,25 tundi (32,50 eurot) välja mõistmata. Kokkuvõttes määras maakohus lapse emale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1232,50 eurot. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
2-23-7078
7.Lapse isa esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-i 2 alapunktid 2.1 ja 2.2) tühistada ning teha uue määruse, millega jätta lapse ema menetluskulud tema enda kanda. Juhul, kui ringkonnakohus jätab maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas muutmata, palub lapse isa tühistada maakohtu määruse menetluskulude kindlaksmääramise osas, jättes menetluskulud kindlaks määramata või vähendada lapse isalt lapse ema kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust põhjendatud ulatuseni. Alternatiivselt palub lapse isa tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-ide 2.1 ja 2.2 osas ning saata asja vaidlustatud osas uueks lahendamiseks tagasi maakohtule.
7.1.Lapse isa hinnangul jättis maakohus lapse ema menetluskulud põhjendamatult isa kanda. Kohtumenetluses on tõendatud, et lapse ema ei lubanud lapse isal lapse elus piisaval määral osaleda ega arvestanud lapse isa arvamusega last puudutavates tähtsamates küsimustes. Lapse isa pöördus kohtu poole soovist lapse ema lapse kasvatamisel aidata, kuna lapsevanemate normaalse suhtlemise võimatuse tõttu ei olnud võimalik vaidlust kohtuväliselt lahendada. Kuna kohtumenetlus oli neist asjaoludest tingitud, ei ole õiglane jätta lapse ema menetluskulusid lapse isa kanda.
7.2.Kui kohus siiski leiab, et lapse ema menetluskulud tuli jätta lapse isa kanda, palub lapse isa mõista menetluskulud välja põhjendatud ulatuses. Lisaks märkis lapse isa, et lapse ema ei esitanud oma menetluskulude nimekirja ei menetlusdokumentidega ega asjas 20.06.2023 toimunud kohtuistungil (TsMS § 176 lg 1). Maakohus ei andnud lapse emale tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Avaldaja tutvus lapse ema menetluskuludega alles koos 31.07.2023 kohtumäärusega. Avaldaja hinnangul on lapse ema lepingulise esindaja menetluskulud ülepaisutatud nii tunnitasu määra kui ka ajakulu osas. Asja sisu ja mahtu arvestades on lepingulise esindaja mõistlik tunnitasumäär 100 eurot (ilma käibemaksuta). Avaldusega tutvumise põhjendatud ajakulu on lapse isa hinnangul üks tund, avaldusele vastuse koostamise ajakulu on põhjendatud 2 tunni ulatuses, kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu on põhjendatud 1 tunni 20 minuti ulatuses, kohtuistungil osalemise ajakulu on põhjendatud 1 tunni 40 minuti ulatuses. Seega on lapse emal lepingulise esindaja menetluskulud põhjendatud mitte rohkem kui 600 euro ulatuses.
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis lapse emale ja tähtaja määruskaebusele seisukoha esitamiseks.
9.Lapse ema vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Määruskaebus tuleb jätta kõigi taotluste osas rahuldamata.
12.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Määruskaebuse taotluse kohaselt vaidlustab kostja maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
13.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta, millesse kõrgema astme
2-23-7078 kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536, p 15 ja RKTKm 14.04.2021, 2-1910324, p 17). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt RKTKm 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812/57, p 19.2).
13.1.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus praeguses asjas menetluskulude jaotuse lahendamisel eksinud ning ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on arusaadavalt ja jälgitavalt põhjendanud menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Maakohus kohaldas õigesti TsMS § 172 lg-t 1, kui leidis, et kui avaldaja põhilised faktiväited osutuvad ebaõigeteks ja avaldus jääb seetõttu rahuldamata, võib see olla põhjus jätta menetluskulud avaldaja kanda.
13.2.Maakohtu järeldused lapse ema lepingulise esindaja menetluskulude põhjendatuse ning vajalikkuse kohta on kooskõlas asja sisu, mahu ja toimingutega, mistõttu kolleegiumi hinnagul ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Kulude suurus ning lepingulise esindaja tunnitasu määr vastavad asja sisule ja mahule.
14.Vastuseks määruskaebuse etteheitele, et maakohus ei andnud lapse emale tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks ning lapse isale tähtaega menetluskuludele vastuväidete esitamiseks, selgitab ringkonnakohus järgmist. Toimiku materjalidest nähtuvalt on lapse ema esitanud menetluskulude nimekirja enne asjas toimunud istungit 19.06.2023 ning nimekiri on lapse isa esindajale nähtavaks tehtud. Maakohus ei ole küll andnud lapse isale tähtaega vastuväidete esitamiseks, kuid isa sai oma vastuväited esitada määruskaebemenetluses, mistõttu on see menetluslik puudujääk praeguseks kõrvaldatud. See menetluslik minetus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, sest sisulises osas ei ole maakohus asja lahendamisel eksinud. Menetluskulud
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud lapse isa kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna lapse isa vaidlustas nii menetluskulude jaotust kui kindlaksmääramist, siis määrab ringkonnakohus praeguses asjas kindlaks lapse ema menetluskulud menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
16.Lapse ema ringkonnakohtu menetluses esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid lapse ema lepingulise esindaja teostatud toimingutega seotud õigusabikulud ringkonnakohtus kokku 455 eurot (ilma käibemaksuta). Lepinguline esindaja osutas lapse emale õigusabi tunnihinnaga 130 eurot ning teenuste osutamise ajakulu oli kokku 3,5 tundi. Lapse ema esindaja tutvus lapse isa määruskaebusega ning arutas määruskaebust lapse emaga tund aega ning koostas seisukohta määruskaebusele 2 tundi. Lapse ema lepinguline esindaja tutvus ringkonnakohtu kirjaga ning koostas menetluskulude nimekirja 0,5 tundi.
17.Kolleegiumi hinnangul on lapse ema lepingulise esindaja toimingutega seotud menetluskulud osaliselt ülepaisutatud. Seisukoht määruskaebusele on 2 lehekülge, millest seisukoht isa vastuväidetele on 0,5 lehekülge. Kuna määruskaebus ei sisalda uusi väiteid ega seisukohti, on sellega tutvumise ning kliendiga arutamise ajakulu ülepaisutatud. Menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning toiminguid arvestades on ringkonnakohtu menetluses teostatud toimingute ajakulu põhjendatud kokku 1,5 tunni ulatuses. Kuna menetluskulude kindlaksmääramisega seotud menetluskulusid ei hüvitata, mõistab ringkonnakohus lapse isalt lapse ema lepingulise esindaja menetluskulud välja üksnes menetluskulude jaotust puudutavas osas. Praeguse asja asjaolusid arvestades määrab kolleegium hüvitatavate menetluskulude osakaaluks 50% menetluskuludest. Seega kuuluvad lapse ema lepingulise esindaja
2-23-7078 kindlaksmääratud menetlluskulud hüvitamisele pooles ulatuses s.o 97,5 euro ulatuses (1,5×130=195÷2).
18.Vastavalt lapse ema taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kolleegium määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab lapse isa tasuma seadusjärgses määras viivist.
19.Menetluskulude jaotuse osas saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse (TsMS § 178 lg1). Menetluskulude kindlaksmääramise osas ei ole määrus vaidlustatav (TsMS § 178 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.