Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. mai 2024 Kärdla
Tsiviilasja number
2-24-3290
Tsiviilasi
A S hagiavaldus T S vastu abielu lahutamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A S, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja T S, isikukood YYY, elukoht YYY
Kohtuistungi toimumise aeg
29. aprill 2024. a
Edasikaebamise kord Kohtuotsus ei ole edasikaevatav. Hageja nõue ja põhjendused 27.02.2024 esitas A S Tartu Maakohtusse hagiavalduse T S vastu abielu lahutamise nõudes. 27.02.2024 edastas Tartu Maakohus tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtule Kärdlas.
Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxx Hiiumaa Perekonnaseisuametis (Hiiu Maavalitsuse dok. nr xxx). Pooltel on ühine alaealine laps H S, kes on sündinud zzz. Hageja ja kostja ei ole mitmel korral jõudnud kokkuleppele perekonnaseisuametis lahutamises, hagiavalduse kohaselt lõpetati viimane üritus perekonnaseisuametis lahutada 29.01.2024. Hageja soovib pärast abielu lahutust perekonnanime V. 29.04.2024.a kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde. Hageja selgitas, et poolte abielulised suhted on lõppenud ligikaudu viis aastat tagasi. Hageja avaldas, et ei soovi kohtuotsust edasi kaevata. Kostja seisukoht Kostja esitas kirjaliku vastuse, milles nõustus abielu lahutamise nõudega. 29.04.2024.a kohtuistungil kostja kinnitas, et lahutuse osas vastuväiteid ei ole. Kostja hinnangul on poolte abielulised suhted lõppenud 2023 aastast. Hageja on lapseootel oma uuest elukaaslasest, mistõttu ei pea kostja võimalikuks poolte abieluliste suhete taastamist. Kostja kinnitas, et ei soovi kohtuotsusele apellatsioonkaebust esitada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxx.a Hiiu Maavalitsuses, mille kohta on koostatud abielukanne nr xxx. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud ning soovitakse lahutada. Seega puudub alus arvata, et abikaasade abielulised suhted võiksid taastuda. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. Hageja on esitanud avalduse, mille kohaselt soovib abielu lahutamisel taastada enne abielu kantud perekonnanime V. Nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel kohus taastab hageja perekonnanime V. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100
eurot, mis jääb hageja kanda. Asja materjalide kohaselt kostjal menetluskulud puuduvad. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et välistavad apellatsioonikaebuse kasutamise õiguse. TsMS § 630 lg 2 sätetel apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on teatanud kohtule apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.