Määruse tegemise aeg ja koht 30.04.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-253
Kohtuasi
X avaldus alaealiste kindlaksmääramiseks
lastega
suhtlemiskorra
Y vastuavaldus alaealiste lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28.12.2023 kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (vastuavalduses (isikukood XXXXXXXX)
määrus
suhtluskorra
puudutatud isik;
isa)
X
Vastuavalduses avaldaja (avalduses puudutatud isik; ema) Y (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl Puudutatud isik I (laps) Q (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin Puudutatud isik II (laps) F (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus (eestkosteasutus) Kohila Vallavalitsus Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata vanemate taotlused täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks määruskaebemenetluses.
2.Pärnu Maakohtu 28.12.2023 määrus tühistada resolutsioonipunktide 3 ja 4 osas osaliselt ning punkti 5.1 osas täielikult vastavalt tervikresolutsioonile.
3.Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt: 3.1 Jätta vastu võtmata ja tagastada isa poolt 21.12.2023 seisukohaga esitatud täiendavad tõendid. 3.2 Jätta rahuldamata isa taotlus menetlustähtaja ennistamiseks ning jätta asja juurde vastuvõtmata ja tagastada 23.12.2023 esitatud vastuväide ema menetluskulude nimekirjale.
3.3.Isa avaldus ja ema vastuavaldus suhtlusõiguse kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. 3.4 Määrata isa X ning laste F ja Q vaheline suhtluskord kindlaks alljärgnevalt: 3.4.1 Paarisnädalal viibivad lapsed ema elukohas esmaspäevast neljapäeva hommikuni. Sama nädala neljapäeva õhtul jääb Q ema elukohta ja F läheb peale lasteaia päeva lõppu isa elukohta. Isa võtab F kuni kooli minekuni lasteaiast. Sama nädala reede õhtust (peale kooli, trenne ja lasteaeda) on nii Q kui F esmaspäeva hommikuni isa juures. Isa viib F lasteaeda ning Q kooli. Isa paneb lastele kaasa kõik lastega kaasas olnud ning muud laste jaoks vajalikud riided ning koolitarbed. 3.4.2 Paaritul nädalal viibivad nii Q kui F esmaspäeva õhtust alates ema elukohas kuni järgmise nädala neljapäevani. Neljapäeval läheb Q peale kooli isa elukohta ja Fle läheb isa lasteaeda järgi reedel peale lasteaia lõppu. Reedest kuni järgmise nädala esmaspäeva hommikuni on mõlemad lapsed isa elukohas. 3.4.3 Kui lapsed on ema elukohas, on isal õigus lastele iga päev helistada või suhelda nendega elektrooniliste kanalite kaudu laste ärkveloleku ajal õhtuti (kell 18.00–21.00). 3.4.4 Ema võimaldab lastel isaga kohtuda nädala sees (mitte puhkepäevadel, st reede, laupäev, pühapäev) ema suhtluskorra ajal kolme päeva jooksul vähemalt ühel õhtul ühe või mõlema lapsega kuni 2 tundi korraga. Kohtumise täpse aja ning viisi lepivad vanemad omavahel kokku e-maili või sõnumivahetuse teel. Vanemate kokkulepe on selliste kohtumiste eelduseks (ei piisa kokku leppimisest ainult lapsega). Kohtumiseks võetakse arvesse Q treeninguid ning muid kohustusi. 3.4.5 Kogu lastega seotud info edastatakse vanemate, mitte laste, vahel e-maili või sms-i teel. Lapsi ei kaasata infovahendajateks. 3.4.6 Laste sügis-, talve- ja kevadvaheajad (jõuluvaheaja suhtes kehtib erisus) veedavad lapsed kummagi vanema juures ühe nädala kaupa vaheldumisi pühapäeva õhtust järgmise pühapäevani. Laste üleandmise kellaaeg ja koht lepitakse vanemate vahel eelnevalt omavahel kokku. 3.4.7 Jõuluvaheaja esimese nädala veedavad lapsed paaritul aastal koos emaga ning paarisaastal koos isaga. Ülejäänud jõuluvaheaja veedavad lapsed paarisaastal koos emaga ja paaritul aastal koos isaga. 3.4.8 Suvevaheaja veedab F kummagi vanema juures ühe nädala kaupa vaheldumisi pühapäevast pühapäevani ja Q kummagi vanema juures kahe nädala kaupa vaheldumisi pühapäevast pühapäevani. Laste üleandmise koha ja kellaajad lepivad vanemad omavahel eelnevalt kokku. Kui üks vanem läheb lastega suvel välisreisile, võivad mõlemad lapsed vanemate eelneval kirjalikul kokkuleppel selle vanemaga viibida järjest kuni 14 päeva. Pärast reisi jätkub endine suhtluskord. 3.4.9 Laste sünnipäevad korraldab paaritul aastal isa ja paarisaastal ema. Laste ning nende ema ja isa sünnipäeval (õigel päeval) kehtib erisus. Mõlemad vanemad lubavad, et kui lapsed viibivad suhtluskorrajärgselt emaga, kuid on
2-23-253 isa sünnipäev, siis lapsed võivad isa õnnitlemiseks isaga kohtuda ja vastupidi. Kohtumise pikkus on maksimaalselt 3 tundi. Sama kehtib ka laste endi sünnipäevade puhul ehk vanem võib lastega kohtuda laste õnnitlemiseks nende sünnipäeva õigel päeval ja kellaajad lepitakse varem e-posti teel kokku. 3.4.10 Perekondlikud tähtpäevad (isadepäev, emadepäev) veedavad lapsed selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on. 3.4.11 Vanemad ei tee takistusi teisele vanemale lastega reisimiseks. Vanem teavitab e-kirja teel teist vanemat reisist aja ja sihtkoha täpsusega, hiljemalt seitse päeva (riigisisese reisi puhul) ja vähemalt kolm nädalat (välisriiki reisimise puhul) enne reisi algust. Vanem peab andma vastava nõusoleku isiklikult teisele vanemale. Reisikindlustuse teeb lapsele see vanem, kes lapsega reisile läheb. Vanemad reisivad lastega oma suhtluskorra ajal, kui puudub teistsugune kokkulepe. 3.4.12 Vanem, kelle juures lapsed viibivad, tagab nende tervise, turvalisuse, heaolu ja järelevalve, sh vanem, kelle juures jääb laps haigeks, seal ravitakse ta ka terveks. Haigestumine tuleb Fkseerida perearstiga telefoni või kirja teel. 3.4.13 Vanem lähtub lapse heaolu tagamisel tema vanusest ning tagab, et lapse vaadatavad televisiooniprogrammid oleksid eakohased ja hoidub vägivaldse sisuga telesaadete ja Filmide näitamisest. 3.4.14 Vanemad arutlevad ja võtavad laste tervise ja haridusega seonduvad otsused vastu koos, lähtudes laste heaolust ja parimatest huvidest. 3.4.15 Vanemate omavahelised läbirääkimised toimuvad e-posti teel. 3.4.16 Vanemad ei halvusta teineteist laste ees ega kahjusta lapse ja teise vanema suhteid mingil muul viisil. Vanemad tagavad, et kolmandad isikud ei kahjustaks vanemate ja lapse vahelisi suhteid. 3.4.17 Käesolevas korras nimetamata jäänud lastega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades laste parimaid huve. 3.4.18 Mõlemal vanemal on kodus olemas laste jaoks vajalikud tarbeesemed ja riided. See välistab olukorra, kus vanemad panevad lastele asjad kaasa, kuid midagi ununeb maha, ja tagab, et vanemad panustavad võrdselt. Lapsetoetused jäävad laekuma ema arvelduskontole. Lastega seotud kulutuste osas lähtuvad vanemad 15.12.2023 allkirjastatud kokkuleppest. 3.5 Kinnitada Y, X, laste esindaja Leino Biini, MU, EA poolt 15.12.2023 allkirjastatud kokkulepe laste nimel, mille sisu on järgnev: 3.5.1 Lapse konto on tema taskuraha konto ning selle konto rahaasju kasutab üksnes alaealine laps ise. 3.5.2 Trenni, kooli, lasteaia, huvitegevuse alased kulud jagatakse proportsionaalselt mõlema vanema vahel võrdselt pooleks, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Hetkel katab ema F lasteaia kulud (saab perehüvitist) ning F kunstiringi ja Q trenni kulud. 3.5.3 Isa katab F trenni kulud. 3.5.4 Vanema soovil aset leidnud kulutused jäävad vastutava vanema kanda, nt reisid ja muud väljasõidud. 3.5.5 Pikemaajaliste kulutuste jooksvaks piiriks on mõlemale vanemale ühes kalendrikuus 50 EUR lapse kohta, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Tasaarveldus vanemate vahel toimub iga kahe kuu tagant, hiljemalt 10. kuupäeval. Vanemad suhtlevad antud teemadel e-maili vahendusel.
2-23-253 3.6 Isa määruskaebus rahuldada osaliselt. 3.7 Menetluskulud mõlemas kohtuastmes jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud laste riigi õigusabi kulud, mis jäävad riigi kanda. Menetluskulude rahaliselt kindlaks määramist ei toimu, välja arvatud lastele määratud esindaja tasu ja kulud, mille kohus määrab rahaliselt kindlaks eraldi määruses esindaja taotluse alusel. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Isa avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Laste isa ja ema on endised abikaasad, kel on lastevanematena Q ja F (lapsed) ühine hooldusõigus.
2.Perekonnas tekkisid lahkumineku käigus probleemid ja vanematel puudus üksmeel lastega aja veetmise osas, seega pöörduti esmalt perelepituse poole. Lapsevanemad sõlmisid laste vajadusi silmas pidades 29.03.2022 kokkuleppe koostöös lepitajaga tähtajalisena, kehtis kuni 30.09.2022. Lastele sobis selline elukorraldus ja koostöö mõlema vanema vahel oli talutav ning isa soovis jätkata samadel tingimustel. Vanemad osalesid perelepituses, kuid ema katkestas selle. Ema on asunud seisukohale, et temale ei sobi senine kokkulepe. Ema soovib lapsi rohkem endale ja tekitas olukordi, kus ei anna isale last või isa ei tea, kus laps viibib. Selline olukord ei ole laste huvides. Isa püüdis lahendada olukorda kohtuväliselt, kuid see ei andnud tulemust. Isa saab hästi hakkama laste kasvatamisega, nende eripärade ja vajadustega ning suudab nende eest igati hoolt kanda. Isa on pühendunud laste eest hoolitsemisele, tal on lastega tugev emotsionaalne side, ta on teinud palju, et tagada lastele sobivad elamistingimused ning on valmis ja võimeline neid kasvatama. Vanemate omavaheline suhtlemine on raskendatud ja see tekitab pingeid, mis mõjuvad lastele.
3.Isa palus määrata suhtluskord järgmiselt: 1) lapsed veedavad aega isaga 1,5 nädalase (11päevase) intervalliga, paarisnädala esmaspäevast paaritunädala neljapäevani; 2) F üleandminevastuvõtmine toimub lasteaias ehk vanem, kes veetis lapsega 11 päeva, viib lapse esmaspäeva hommikul lasteaeda ja teine vanem, kelle nädal algab, võtab lapse lasteaiast; 3) laste sügise-, talve- ja kevadvaheajad jooksevad vastavalt suhtluskorrale ja nende suhtes kehtib lisaks erisus, et vanemad lepivad iga aasta jaanuaris täiendavalt kokku selle aasta koolivaheaegade veetmise; 4) 23.–24.12 veedavad lapsed paaritul aastal emaga, paarisaastal isaga; 5) aastavahetuse veedavad lapsed paarisaastal emaga ja paaritul aastal isaga; 6) laste sünnipäevad korraldavad mõlemad vanemad ise; lapse, ema ja isa sünnipäeval kehtib erisus – vanemad lubavad, et kui laps viibib suhtluskorrajärgselt emaga, kuid on isa sünnipäev, siis laps võib isa õnnitlemiseks isaga kohtuda ja vastupidi; kohtumise pikkus on maksimaalselt 3 tundi; sama kehtib lapse enda sünnipäeva puhul ehk vanem võib lapsega kohtuda tema õnnitlemiseks
2-23-253 sünnipäeva päeval, kellaajad lepitakse varem e-posti teel kokku; 7) perekondlikud tähtpäevad (isadepäev, emadepäev) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on; 8) vanemad ei tee takistusi teisel vanemal lastega reisimiseks; vanem teavitab e-kirja teel teist vanemat reisist aja ja sihtkoha täpsusega, hiljemalt seitse päeva riigisisese reisi puhul ja vähemalt kolm nädalat välisreisi puhul enne.
4.Isa ei ole mitte kunagi andnud käitumisega mõista, et ta ei soovi lastega koos aega veeta; jätab öösiti lapsi üksi koju; viib väiksema lapse vanaema juurde, sest väidetavalt ei ole tal aega lastega tegeleda; lubab lastel vaadata televiisorist neile mitteeakohase sisuga programme. Ema jätta kohtule muljet, et isa ja vanavanemate osalemine ning roll lapse kasvamise juures on teisejärguline ja vähem oluline. Selline ema käsitlus on lubamatu ega peegelda reaalsust. Isa soovib ennast täiendada ning osales jaanuaris–veebruaris 2023 Gordoni perekoolis, mis on spetsiaalne suhtlemiskoolitus vanematele, kel on tekkinud mured ja küsimused seoses laste kasvatamise ja peresuhetega.
5.11.04.2023 seisukohas märkis isa, et ei oma vastuväiteid, et laste põhielukohaks on ema elukoht. Samas ei nõustunud ta ema pakutud suhtluskorraga, et lapsed viibivad isaga iga paarisnädala neljapäeva õhtust kuni pühapäeva õhtuni, kuna ei taha muutuda pühapäevaisaks. Isa oli nõus muutma esialgselt taotletud suhtluskorda (11 päeva) ja pakkus suhtluskorraks nädalase perioodi, s.o paarisnädala esmaspäevast kuni paaritu nädala esmaspäevani.
6.Lõplikes seisukohtades esitas isa järgmised muudatused seni pakutud suhtluskorrale: 1) lapsed veedavad isaga ühenädalase intervalliga paarisnädala esmaspäevast kuni paaritu nädala esmaspäevani; 2) F üleandmine-vastuvõtmine toimub lasteaias ehk see vanem, kes veetis lapsega seitse päeva, viib lapse esmaspäeva hommikul lasteaeda ja teine vanem võtab esmaspäeval lasteaiast; 3) laste sügise-, talve- ja kevadvaheajad jooksevad vastavalt suhtluskorrale ja nende suhtes kehtib lisaks erisus, et vanemad lepivad iga aasta märtsis eraldi täiendavalt kokku sellele aastale jäävate koolivaheaegade veetmise; 4) laste sünnipäevi korraldavad mõlemad vanemad ise; võimalusel pingutatakse, et korraldada sünnipäevad ühiselt; lapse, ema ja isa sünnipäeva päeval kehtib erisus; mõlemad vanemad lubavad, et kui lapsed viibivad suhtluskorra järgselt emaga, kuid on isa sünnipäev, veedavad lapsed öö selle vanema juures, kel on tähtpäev; lapse sünnipäeva õigel päeval võimaldatakse kohtumine vähemalt kolmeks tunniks; kellaajad lepitakse varem e-posti teel kokku; 5) perekondlikud tähtpäevad (isadepäev, emadepäev) veedavad lapsed selle vanema juures ööpäeva, kellega tähtpäev seotud on; 6) vanemad ei tee takistusi teisel vanemal lastega reisimiseks; vanem teavitab e-kirja teel teist vanemat välisreisist vähemalt kolm nädalat ette; vanem peab andma nõusoleku kirjalikult teisele vanemale e-kirja teel; vanemad reisivad lastega oma suhtluskorra ajal, kui puudub teistsugune kokkulepe. On kahetsusväärne, et ühise hooldusõiguse olemasolul teostab üks vanem teist teavitamata psühhoterapeudi juures pikemaajalist teraapiat. Sügisel, viimastel seanssidel, võeti Q koolitundidest ära ning oli märgata õppeedukuse langust. Ajavahemikul, mil ema oli koondanud kogu energia hinnangute otsingule (kool, lasteaed, vallavalitsus, psühhoterapeut), panustas isa aktiivselt eluterve keskkonna loomisesse. Isa uues kodus on lastel eraldi toad ning uue õppeaasta alguses räägivad Q õpitulemused enda eest. Suuremad mured on tekkinud laste tervise eest hoolitsemisega. 08.08.2023 külastas ema Qga perearsti seoses pikaajalise nohuga. Perearst väljastas ka saatekirja eriarstile, ema saatekirja lõpule ei viinud. Q mured järk-järgult süvenesid. Lisandusid sagedased peavalud ja halb enesetunne. Kuna ema on võtnud selge hoiaku, et isa ei sobi laste tervises kaasa rääkima, otsustas isa saatekirja alusel tasulise eriarsti vastuvõtuaja broneerida (tasuta eriarsti ajad ulatusid kevadesse). 11.12.2023 selgus, et Q-l on põskkoopapõletik. Sarnane olukord esines ka Fga. Oli ilmne, et pikalt kestnud köha kodune ravi tulemusi ei andnud. Tehes põgusalt uurimistööd, leidis isa tervise portaalidest vastused, et kui köha on kestnud vähemalt kuus
2-23-253 nädalat, tuleks pöörduda perearsti juurde. Külastades 05.12.2023 perearstikeskust, sai kinnitust, et tegemist ei ole ainult köhaga, vaid Fl oli tekkinud äge hingamisteede põletik ning lisaks vaevas teda rinoviirus. Hinnates kogu protsessi asjaolusid ja väiteid, et lastele on parem üks kindel kodu, annab isa mõista, et tal on selleks valmisolek olemas. Ema vastuavaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
7.Ema nõustub, et koostöö vanemate vahel oli talutav, kuid ei nõustu, et lastele oleks selline ajutise kokkuleppe alusel elukorraldus sobinud. Selline elukorraldus kahjustab vanema lapse Q vaimset stabiilsust ja mõjub halvasti tema õppeedukusele. Noorem laps F on kõigest kolmeaastane ning harjunud palju aega koos emaga veetma, mistõttu on selline elukorraldus tema jaoks eriti traumeeriv. Isa on avalduses tunnistanud, et enne lahkuminekut oli tema ülesandeks perele raha teenida ning ema ülesandeks laste eest hoolitseda. Seega on lapsed, eriti F, harjunud olema pidevalt koos emaga ning pikkade perioodide kaupa eemalolek mõjub lastele väga halvasti.
8.Lisaks on isa lapsi korduvalt öösiti üksi koju jätnud, kuid isa ei ole seda probleemiks pidanud. Isa liialdab alkoholiga ja on mitmel korral lapsi vastu võttes olnud silmnähtavalt tugevas pohmellis. Isa senisest käitumisest nähtub, et tegelikkuses ei sobi ta lastega sedavõrd suurel määral koos olema. Isa on saatnud poja nädalavahetuseks vanaema juurde, kuna tal endal ei ole olnud aega lapsega tegeleda. Kui on isa kord lastega viibida, kasutab ta tütart lapsehoidjana, mis omakorda tekitab tütres üha suuremat viha ja trotsi, sh väikese venna suhtes.
9.Vastuavalduses soovib Y suhtluskorra kindlaks määramist järgmiselt: laste põhielukohaks on ema elukoht; lapsed viibivad isaga iga paarisnädala neljapäeva õhtust kuni pühapäeva õhtuni; Q üleandmine toimub ema elukohas; F üleandmine toimub kuni kooliminekuni lasteaias; isa võtab lapsed ema elukohast ja lasteaiast ning viib nad pühapäeval hiljemalt kella 18:00-ks ema elukohta tagasi; sügis-, talve- ja kevadvaheajad veedab isa lastega vaheaja alguse nädala pühapäeva õhtust järgmise pühapäevani; jõuluvaheaja esimese nädala veedavad lapsed paaritul aastal koos emaga ja paarisaastal koos isaga, ülejäänud jõuluvaheaja veedavad lapsed paarisaastal koos emaga ja paaritul aastal koos isaga suvevaheaja veedavad lapsed kummagi vanema juures ühe nädala kaupa vaheldumisi pühapäevast pühapäevani; kui vanem läheb lastega suvel välisreisile, võivad lapsed vanemate eelneval kirjalikul kokkuleppel selle vanemaga viibida järjest kuni 11 päeva; pärast reisi jätkub endine suhtluskord nädala kaupa pühapäevast pühapäevani; laste sünnipäevad korraldab ja peo eest tasub paaritul aastal isa ja paarisaastal ema; ema ja isa sünnipäevadel kehtib erisus: vanemad lubavad, et kui lapsed viibivad suhtluskorrajärgselt emaga, kuid on isa sünnipäev, võivad nad õnnitlemiseks isaga kohtuda ja vastupidi, kohtumise pikkuseks on maksimaalselt 3 tundi; sama kehtib laste sünnipäevadel: vanem võib lastega kohtuda õnnitlemiseks sünnipäeva õigel päeval, kellaajad lepitakse varem e-posti teel kokku; perekondlikud tähtpäevad (isadepäev, emadepäev) veedavad lapsed selle vanema juures, kellega tähtpäev on seotud; vanemad ei tee takistusi teisele vanemale lastega reisimiseks – vanem teavitab e-kirja teel teist vanemat reisist, reisi aja ja sihtkoha täpsusega, hiljemalt seitse päeva riigisisese reisi puhul ja vähemalt kolm nädalat välisriiki reisimise puhul enne reisi algust; vanem peab andma nõusoleku isiklikult teisele vanemale; vanemad reisivad lastega oma suhtluskorra ajal, kui puudub teistsugune kokkulepe; vanem, kelle juures lapsed viibivad, tagab nende tervise, turvalisuse, heaolu ja järelevalve, sh vanem, kelle juures jääb laps jääb haigeks, ravib lapse terveks; vanem lähtub lapse heaolu tagamisel tema vanusest ning tagab, et vaadatavad teleprogrammid oleksid eakohased ja hoidub lastele vägivaldse sisuga telesaadete ja filmide näitamisest; vanemad arutlevad ja võtavad laste tervise ja haridusega seonduvad otsused vastu koos, lähtudes laste heaolust ja parimatest
2-23-253 huvidest; vanemate omavahelised läbirääkimised toimuvad e-posti teel; vanemad ei halvusta teineteist laste ees ega kahjusta lapse ja teise vanema suhteid mingil viisil; vanemad tagavad, et kolmandad isikud ei kahjustaks vanemate ja lastevahelisi suhteid; korras nimetamata jäänud lastega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades laste parimaid huve; mõlemal vanemal on kodus olemas laste jaoks vajalikud tarbeesemed ja riided, mis välistab vajaduse panna lastele asjad kaasa ja tagab, et vanemad panustavad võrdselt; vanemad kannavad lasteaiatasu ja huviharidusega (trenn, huviringid) seonduvad kulud riikliku peretoetuse arvelt; muud kulud kannavad vanemad vahetult; lapsetoetused jäävad laekuma ema arvelduskontole.
10.07.09.2023 nõustus ema eestkosteasutuse ettepanekuga. Lõplikes seisukohtades palus ema jätta isa avaldus rahuldamata. Lastele määratud esindaja seisukohad
11.Lastele määratud esindaja hinnangul on mõlemal lapsel mõlema vanemaga hea läbisaamine ja lähedased suhted. Lastel on mõlema vanema kodus olemas eluks vajalik, kodud on korras. Kummalegi vanemale ei ole võimalik teha etteheiteid suhtumise kohta lastesse või tahtesse laste hooldusõigust laste huvidest lähtudes teostada. Esindaja kuulas ära lapsed. 3-aastane F kas veel ei oma vanusest tulenevalt seisukohta või ei osanud seda selgelt väljendada. Q esindajale korduvalt, et välja kujunenud elukorraldus, kus nad vennaga viibivad vahelduvalt isa ja ema juurdes, temale sobib. Õe seisukohta kuuldes F noogutas intensiivselt kaasa. Esindaja rõhutab, et Q kasutas mõistet „sobib“, mitte „meeldib“ või „tahan“. Esindaja on seisukohal, et laste vahelduv elukoht on küll konkreetsel juhul mõeldav, kuid küsimus on, kas see on laste huvidest lähtudes parim lahendus. Kohtule on esitatud sisuliselt kolm erinevat nägemust võimalikust suhtluskorrast. Esindaja on seisukohal, et ema poolt soovitu ei oleks parim, sest isa jääks laste elus tagaplaanile, suhtlus temaga oleks minimaalne. Ka oleks tegemist järsu elumuutusega Qle ja vastuolus temasooviga. Kaaluda tuleks isa taotletu ja lastekaitse paku vahel. Kuigi esindaja ei toeta isa taotletud vahelduva elukoha soovi, vastaks see vanema lapse soovile.
12.Esindaja toetab lastekaitsespetsialisti 30.08.2023 suhtluskorra ettepanekut. Ettepanek on tasakaalustatud, korrektselt põhjendatud ja nii laste kui vanemate huve arvestav. Lastel oleks pigem üks koht, mida nimetada koduks, nad ei peaks end pidevalt jagama kahe elukoha vahel ja laste elus oleks enam stabiilsust. Ühe kodu positiivset rolli toetab Q terapeut. Lapsed ilmselt harjuks uue suhtluskorraga. Eestkosteasutuse seisukoht
13.Lastekaitsetöötaja kohtus emaga neljal korral. Kohtumiste käigus on ema jäänud seisukohale, et lastel peaks olema üks kodu, kust nad lähevad haridusasutusse. F võiks olla isa juures nädalas üksikud päevad ja Q-l on väga keeruline olnud kooliasjade kokku korjamine kahe vanema juurest. Lastele on see olnud väsitav, kuid kuna nad tahavad isaga aega veeta, on nad kohandunud olema vanemate juures 11 päeva kaupa.
14.Ema sõnul on Q-l olnud isa juures vahel liigne vastutus venna ees, laps ei pea sellise vastutusega elama. Ema toob välja olukorra, kus Q oli sõbrannal külas, aga isa pidi mingil põhjusel ära minema ega ei saanud F suhtes järelevalvet tagada ja viis poja Q järelevalve alla viimase sõbranna juurde ilma sealse vanemaga kokku leppimata. Isa on korra Q koolitöödesse kaasatuna käitunud mitte hea vanemana olukorras, kus lapsel oli vaja e-maili kontoga koolis tööd teha, kuid tal oli parool ununenud ja selle vahetamiseks oli vaja mõlema vanema
2-23-253 nõusolekut. Isa õhtul koheselt ei reageerinud ja ema ning Q vahetasid isa kinnituseta parooli ära. Kahjuks oli Q-l koolis parool siiski lukus ja seda kasutada ei saanud ning saades vanemate abil tunnis teada parooli, et koolitööd kaasa teha tunnis, selgus, et isa oli lapsel vahetanud ära parooli ning selleks oli „isekas Q “. Selline käitumine isa poolt oli ema arvates Q suhtes solvav ja vanemale kohatu käitumine.
15.F oma soove ja emotsioone väga ei avalda ja on isaga koos olles saanud hakkama. Üks häiriv seik, mida ema jagas, oli, et isa võttis F ja sõitis temaga Tartusse, et minna koos lastega vaatama Filmi Avatar, mille kestus on rohkem kui 3 tundi. Ema oli isale öelnud, et selline sõit ja filmi vaatamine ei ole Fle eakohane, kuid isa käis lapsega siiski kinos. Ema ei pea sellist käitumist laste suhtes mõistlikuks ning ta ei tunne end hästi, kui lapsed isa juurde usaldab.
16.Isaga on lastekaitsetöötaja kohtunud kolmel korral. Esimese kohtumise põhjuseks oli pikale veninud perelepitusprotsess ja isa soov kohtuda ning uurida, millal kaasatakse lastekaitsetöötaja. Isa selgitas, et tema osaks pere toimimisse panustada on olnud raha teenimine, et ema saaks lastele ja kodule pühenduda. See oli nende ühine soov, et laste ja kõigi nende haridust ja vajadusi puudutavate teemadega tegeleb ema ja isa käib tööl ning teenib perele raha. Kooselu oli jõudnud punkti, kus plaaniti lahutust ning isa sooviks oli hakata osalema laste eludes samaväärselt emaga, kuid vanemad ei jõudnud kokkuleppele, kus ja kellega lapsed elavad ning kuidas toimub nendega suhtlemine. Isa on arvamusel, et ema on liigselt noorema lapse külge klammerdunud. Vanemad leidsid lahenduse, et ema jääb lastega elama nende praegusesse elukohta ja isa kolib teise elukohta ning lapsed hakkavad tema juures käima. Hetkel on lapsed 11 päeva isaga ja 11 päeva emaga, on sellega harjunud.
17.Lastekaitsetöötaja kohtus Q ga 13.10.2022 XXXs. Vestlusest selgus, et algul oli selline korraldus, kus ta peab oma kooliasju ja riideid ja muud vajalikku ema ja isa elukoha vahet vedama harjumatu ja väsitav, kuid ta on leppinud ja harjunud sellega. Kevadel oli väga väsitav ja see mõjutas hindeid koolis. Tähelepanu tundides hajus ja ta ei saanud aru, mida õpetaja soovis. Isa juures elades on isa vahel käinud õhtuti kõrval olevas garaažis tööd tegemas, kuid vajadusel Q helistab isale ja isa tuleb tuppa. Ühist aega isa või emaga ei ole, sest alati on temaga koos ka vend. Tahaks oma aega vanemaga vennata. Isaga tahaks minna kardiga sõitma ja emaga koos ujulasse. Selle kohta, et isa muutis ära tema e-maili parooli „isekas Q “ ütleb laps, et algul oli see ehmatav, kuid enam see teda ei sega.
18.Mõlemal vanemal on lastega suhtlus hea ning mõlemad on huvitatud osalema laste elus, nende eest hoolitsema, neid kasvatama ja nendega aega veetma. Võttes aluseks laste huve ei ole isa soov seada suhtluskord sisse selliselt, et lapsed on 1,5 nädalase intervalliga vanemate juures, on lastele ealiselt koormav. 3-aastase F ja 12-aastase Q huvid ei ole antud olukorras seatud esiplaanile. Oluline on, et lapsed saaksid mõlema vanemaga vahetult suhelda ja vanemal oleks võrdne õigus teostada lapse hooldusõigust, mida seni on vanemad võimaldanud ja mille eest hea seisnud. Ema juures on olnud laste alaline elukoht senini. Selline elukorraldus vähendaks antud hetkel Q koormust ning vajadust rangelt järgida ja võtta kaasa nädalasisesel perioodil õppetööks vajalikud tarbed, kui on aeg minna teise vanema juurde. Lapsel saaks jälle tekkida kindel rutiin ja võimalus õppetööks vajalikke asju korrastatult ühes kohas hoida.
19.30.08.2023 esitas eestkosteasutus järgneva ettepaneku: laste alaline elukoht on ema juures; paarisnädalal on esmaspäevast neljapäeva hommikuni nii Q kui F ema elukohas; sama nädala neljapäeva õhtul jääb Q ema elukohta ja F läheb isa elukohta, nii saavad mõlemad lapsed ühe vanemaga üksühele aega; sama nädala reede õhtust (peale kooli, trenne, lasteaeda) on nii Q kui F esmaspäeva hommikuni isa juures, kes viib F lasteaeda ning Q läheb isa elukohast kooli;
2-23-253 paaritul nädalal on nii Q kui F esmaspäeva õhtust alates ema elukohas kuni järgmise nädala neljapäevani, mil Q läheb peale kooli isa elukohta ja Fle läheb lasteaeda järgi ema ning F on öösel ema elukohas; nii saavad lapsed jällegi vanematega üksühele aega; reedest kuni järgmise nädala esmaspäeva hommikuni on mõlemad lapsed isa elukohas; kui lapsed on ema elukohas, on isal õigus neile iga päev helistada või suhelda elektrooniliste kanalite kaudu laste ärkveloleku ajal õhtuti (kell 18.00–21.00); ema peab võimaldama lastel kohtuda vähemalt nii, et laste ja isa kahe kohtumise vahel ei oleks rohkem kui kaks päeva (st kolme päeva jooksul on vähemalt ühel päeval isal võimalik kohtuda õhtuti ühe või mõlema lapsega kuni 2 t korraga), kohtumise täpse aja ja viisi lepivad vanemad omavahel kokku e-maili või sõnumivahetuse teel; vanemate kokkulepe on selliste kohtumiste eelduseks (ei piisa kokku leppimisest ainult lapsega).
20.15.12.2023 esitas eestkosteasutus kohtule lõpliku seisukoha ja menetlusosaliste allkirjastatud kokkuleppe laste rahaliste vahendite kasutamise kohta, mille palub kohtul kinnitada. Ühtlasi tõi välja, et vanemate põhiliseks murekohaks on asjaolu, et mil moel toimida juhul, kui lapsed haigestuvad. Vallavalitsus palus kohtul võimalusel sätestada ka see, et mil moel toimub suhtluskorra graafik juhul, kui laps on haigestunud. Vallavalitsus tegi ettepaneku, et see vanem, kelle juures laps haigestus, ravib lapse terveks ning seejärel toimub üleandmine teisele vanemale. Haigestumine tuleb fikseerida perearstiga telefoni või kirja teel. Ajal, mil laps on haige, tegeleb vastutav vanem aktiivselt tema ravimisega ning lapse viibimiskohaks haiguse perioodil on selle vanema kodu.
Maakohtu määrus
21.Maakohus jättis vastu võtmata ja tagastas isa poolt 21.12.2023 seisukohaga esitatud täiendavad tõendid. Samuti jättis rahuldamata isa taotluse menetlustähtaja ennistamiseks ning asja juurde vastuvõtmata 23.12.2023 vastuväite ema menetluskulude nimekirjale. Maakohus jättis rahuldamata isa avalduse suhtlusõiguse kindlaksmääramiseks ja rahuldas ema vastuavalduse suhtlusõiguse kindlaksmääramiseks.
22.Maakohus määras isa ja laste vahelise suhtluskord kindlaks alljärgnevalt: 1) laste alaline elukoht on nende ema elukoht; 2) paarisnädalal viibivad nii Q kui F ema elukohas esmaspäevast neljapäeva hommikuni; sama nädala neljapäeva õhtul jääb Q ema elukohta ja F läheb peale lasteaia päeva lõppu isa elukohta; isa võtab F kuni kooli minekuni lasteaiast; sama nädala reede õhtust (peale kooli, trenne, lasteaeda) on nii Q kui F esmaspäeva hommikuni isa juures, kes viib F lasteaeda ja Q kooli; isa paneb lastele kaasa kõik nendega kaasas olnud ning muud laste jaoks vajalikud riided ning koolitarbed; 3) paaritul nädalal viibivad nii Q kui F esmaspäeva õhtust alates ema elukohas kuni järgmise nädala neljapäevani, mil Q läheb peale kooli isa elukohta ja Fle läheb isa lasteaeda järgi reedel peale lasteaia lõppu; reedest kuni järgmise nädala esmaspäeva hommikuni on mõlemad lapsed isa elukohas; 4) kui lapsed on ema elukohas, on isal õigus neile iga päev helistada või suhelda elektrooniliste kanalite kaudu laste ärkveloleku ajal õhtuti (kell 18.00– 21.00); 5) ema võimaldab lastel isaga kohtuda nädala sees (mitte puhkepäevadel, st reede, laupäev, pühapäev) ema suhtluskorra ajal kolme päeva jooksul vähemalt ühel õhtul ühe või mõlema lapsega kuni 2 t korraga; kohtumise täpse aja ning viisi lepivad vanemad omavahel kokku e-maili või sõnumivahetuse teel; vanemate vaheline kokkulepe on kohtumiste eelduseks (ei piisa kokku leppimisest ainult lapsega); kohtumiseks võetakse arvesse Q treeninguid ja muid kohustusi; 6) kogu lastega seotud info edastatakse vanemate, mitte laste vahel e-maili või sms-i teel; lapsi ei kaasata infovahendajaks; 7) sügis-, talve- ja kevadvaheajad (jõuluvaheaja suhtes kehtib erisus) veedavad lapsed kummagi vanema
2-23-253 juures ühe nädala kaupa vaheldumisi pühapäeva õhtust järgmise pühapäevani; laste üleandmise kellaaeg ja koht lepitakse vanemate vahel eelnevalt omavahel kokku; 8) jõuluvaheaja esimese nädala veedavad lapsed paaritul aastal koos emaga ning paarisaastal koos isaga; ülejäänud jõuluvaheaja veedavad lapsed paarisaastal koos emaga ja paaritul aastal koos isaga; 9) suvevaheaja veedab F kummagi vanema juures ühe nädala kaupa vaheldumisi pühapäevast pühapäevani ja Q kummagi vanema juures kahe nädala kaupa vaheldumisi pühapäevast pühapäevani; laste üleandmise koha ja kellaajad lepivad vanemad eelnevalt kokku; kui vanem läheb lastega suvel välisreisile, võivad mõlemad lapsed vanemate eelneval kirjalikul kokkuleppel selle vanemaga viibida järjest kuni 14 päeva; pärast reisi jätkub endine suhtluskord; 10) laste sünnipäevad korraldab paaritul aastal isa ja paarisaastal ema; 11) laste, ema ja isa sünnipäeval (st õigel päeval) kehtib erisus; vanemad lubavad, et kui lapsed viibivad suhtluskorrajärgselt emaga, kuid on isa sünnipäev, võivad lapsed õnnitlemiseks isaga kohtuda ja vastupidi; kohtumise pikkus on maksimaalselt 3 tundi; sama kehtib laste sünnipäevadel ehk vanem võib kohtuda laste õnnitlemiseks nende sünnipäeva õigel päeval, kellaajad lepitakse varem e-posti teel kokku; 12) perekondlikud tähtpäevad (isadepäev, emadepäev) veedavad lapsed selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on; 13) vanemad ei tee takistusi teisele vanemale lastega reisimiseks; vanem teavitab e- kirja teel teist vanemat reisist aja ja sihtkoha täpsusega, hiljemalt seitse päeva riigisisese reisi puhul ja vähemalt kolm nädalat välisriiki reisimise puhul enne reisi algust; vanem peab andma vastava nõusoleku isiklikult teisele vanemale; reisikindlustuse teeb lapsele see vanem, kes lapsega reisile läheb; vanemad reisivad lastega oma suhtluskorra ajal, kui puudub teistsugune kokkulepe; 14) vanem, kelle juures lapsed viibivad, tagab nende tervise, turvalisuse, heaolu ja järelevalve; vanem, kelle juures jääb laps haigeks, seal ravitakse ta terveks; haigestumine tuleb Fkseerida perearstiga telefoni või kirja teel; 15) vanem lähtub lapse heaolu tagamisel tema vanusest ja tagab, et vaadatavad televisiooniprogrammid oleksid eakohased ja hoidub lastele vägivaldse sisuga telesaadete ja Filmide näitamisest; 16) vanemad arutlevad ning võtavad laste tervise ja haridusega seonduvad otsused vastu koos, lähtudes laste heaolust ja parimatest huvidest; 17) vanemate omavahelised läbirääkimised toimuvad e-posti teel; 18) vanemad ei halvusta teineteist laste ees ega kahjusta lapse ja teise vanema suhteid mingil muul viisil; vanemad tagavad, et kolmandad isikud ei kahjustaks vanemate ja lapse vahelisi suhteid; 19) korras nimetamata jäänud lastega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades laste parimaid huve; 20) mõlemal vanemal on kodus olemas laste jaoks vajalikud tarbeesemed ja riided; see välistab olukorra, kus vanemad panevad lastele asjad kaasa, kuid midagi ununeb maha, ja tagab selle, et vanemad panustavad võrdselt; 21) lapsetoetused jäävad laekuma ema arvelduskontole; lastega seotud kulutuste osas lähtuvad vanemad 15.12.2023 allkirjastatud kokkuleppest.
23.Maakohus kinnitas ema, isa, laste esindaja Leino Biini, MU ja EA poolt 15.12.2023 allkirjastatud kokkuleppe, mille sisu on alljärgnev: lapse konto on tema taskuraha konto ning selle konto rahaasju kasutab üksnes alaealine laps ise; trenni, kooli, lasteaia, huvitegevuse kulud jagatakse vanemate vahel võrdselt, kui vanemad ei lepi kokku teisiti; hetkel katab ema lasteaia kulud ning F kunstiringi ja Q trenni kulud; isa katab F trennikulu; vanema soovil asetleidnud kulutused jäävad vastutava vanema kanda, nt reisid ja muud väljasõidud; pikemaajaliste kulutuste jooksvaks piiriks on mõlemale vanemale ühes kalendrikuus 50 eurot lapse kohta, kui vanemad ei lepi kokku teisiti; tasaarveldus vanemate vahel toimub iga kahe kuu tagant, hiljemalt 10. kuupäeval, vanemad suhtlevad antud teemadel e-maili vahendusel.
24.Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, laste riigi õigusabi kulud jättis riigi kanda.
2-23-253
25.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised ning hinnanud esitatud tõendeid, on seisukohal, et isa avaldus tuleb jätta rahuldamata ja ema vastuavaldus tuleb rahuldada.
26.Kohus lahendab asja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lõike 1 punktile 8 ja § 550 lõike 1 punktile 6 hagita menetluses. Hagita asja läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 477 lõige 5).
27.Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 143 lõikele 21. Vanemad suhtluskorras kokkuleppele ei jõudnud. Peamiseks vaidlusaluseks punktiks on, kelle juurde jääb lapse alaline elukoht ning kelle suhtes suhtlemiskord kokku lepitakse. Isa on küll 11.04.2023 vastuses märkinud, et on nõus, et laste alaliseks elukohaks on ema elukoht, kuid isa muud seisukohad nii kirjalikult kui suulisel ärakuulamisel ei toeta seda, et laste alaliseks elukohaks jääks ema elukoht. Isa on pakkunud välja suhtluskorra, mille kohaselt lapsed viibivad mõlema vanema juures võrdse aja ehk taotleb lastele vahelduvat elukohta. Lõplikes seisukohtades on avaldanud isa valmisolekut, et laste alaliseks elukohaks võiks olla ka tema elukoht.
28.Maakohus viitas PKS § 143 lõigetele 1 ja 2, samuti lastekaitse seaduse (LasteKS) § 5 punktile 3 ja § 21 lõikele 2. Kohus kuulas vanema lapse Q ära 29.08.2023. Vestlusest kumas läbi, et laps soovib olla mõlema vanemaga. Ka laste esindajale avaldas Q , et talle sobib praegune elukorraldus, kus saab olla vanematega võrdse aja. F, ilmselt tema vanust arvestades, ei osanud ise seisukohta esitada, aga noogutas õele kaasa. Kohtule tundus, et Q avaldatu on siiras, kuigi isa märkis kohtuistungil, et on Q ette valmistanud selleks, et saabub hetk, kui kohus lapse ära kuulab. Kohtu hinnangul ei olnud Q vanemate poolt mõjutatud. Samas märkas kohus teatud ärevust ning kinnisust, kui kohtunik esitas küsimusi vanemate kohta ning kuidas Q näeks tulevast suhtluskorda ette. Kohus on seisukohal, et tõrksus võib tuleneda sellest, et laps ei soovi, et vanemad tema pärast kohtus käivad ja omavahel läbi ei saa. Isa kinnitas istungil, et ütles Qle, et nad käivad emmega kohut nende ehk laste pärast. Kohus on seisukohal, et Q avaldatu, et talle sobib vahelduv elukoht, võib olla tingitud ka asjaolust, et laps ei taha üht vanemat teisele eelistada, ei taha, et vanemad nende pärast vaidlevad ning on valinud seega sellise viisi, kus leiab, et vanemad kõige vähem tema avaldatud arvamuse pärast kurvastaksid, kuna peab mõlemaid vanemaid võrdselt kalliks.
29.Põhiline, mida kohus peab antud asjas hindama on see, kas võrdses osas laste suhtlemiskorra jagamine on nende parimates huvides või see on nendele koormav. Kohus peab iga menetluse asjaolusid kaaluma lähtudes antud asja erisustest ning kuigi Riigikohtu praktika ei toeta enam võrdset suhtlemiskorda, ei tähenda see, et antud juhul oleks selline lahendus kindlasti lastele koormav. Kohus peab hindama kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis.
30.Kohus on kaalunud, milline suhtlemiskord oleks kõige enam laste huvides. Hinnates kõiki asja juurde võetud tõendeid kogumis ning arvestades Q arvamuse ja menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega ning ärakuulamisel kogetuga, leiab kohus, et antud juhul ei oleks võrdne vanemlus, kus lastel puuduks üks kindel elukoht, laste huvides. Vanemate vahel on suured erimeelsused ning lahendamata emotsionaalsed küsimused. Võrdne suhtlemiskord eeldab, et vanemad suudavad üksteisega suhelda ning lapsi puudutavates otsustes kokkuleppele jõuda. Arvestades vanemate üldist konfliktsust, ei ole kohtu hinnangul mõeldav, et nad suudaksid omavahel milleski kokku leppida. Lisaks leiab kohus, et 50-50 suhtlemiskord oleks lastele koormav. Lastele on oluline kindlus- ja turvatunne, mida ei saa kohtu hinnangul tagada, kui neil
2-23-253 ei ole üht kindlat elukohta. Lastel peab turvalise kasvamise ja stabiilsuse huvides olema üks kodu.
31.Kuigi Q on avaldanud, et talle sobib nädal aega vaheldumisi mõlema vanema juures elada ja see ei ole talle koormav, ei toeta ükski teine menetluses esitatud seisukoht ega tõendid vahelduvat elukohta. Kuigi kohus peab arvestama laste arvamusega, ei saa kohus otsustust rajada ainuüksi lapse arvamusele. Nagu eelpool märgitud, tunnetas kohtunik lapse ärakuulamisel, et kuigi Q siiralt soovib mõlema vanemaga ühtviisi aega koos veeta, ei taju laps tegelikult adekvaatselt enda vajadusi, vaid seab vanemate vajadused esikohale. Kohus peab aga lähtuma lahendit tehes laste huvidest.
32.Seadusest tulenevalt ei ole vanemal eelduslikult õigus nõuda, et laps viibiks kummagi vanema juures võrdse aja. Ka kohtupraktikas on välja kujunenud kindel seisukoht, et laste arengu huvides on omada üht kindlat kodu. Lisaks stabiilsusele tagab see, et vähemalt ühel vanemal on hea ülevaade laste elus toimuvast. Vaheldumisi ühe ja teise juures elamine ei vasta üldjuhul laste huvidele, kuna ei taga lapsele normaalset ja stabiilset elukorraldust ja seda eriti koolis käimise ajal. Lapse selline elamine kahe kodu režiimis oleks mõeldav üksnes mõlema vanema täielikul üksmeelel ja ühisel soovil ning vanemad saavad alati ja ilma kohtuta selliselt ka kokku leppida. Vanemate üksmeele ja kokkuleppe puudumisel tuleb eelistada laste igapäevast elamist ühe vanema juures ja kokkulepitud või määratud suhtlemiskorra alusel suhtlemist lahus elava vanemaga. Kohus arvestab Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-13-07 antud selgitusega, et vanemate võrdsuse ja huvide põhimõtet piirab lapse huvi põhimõte, mistõttu ei pea kohus PKS § 143 alusel vanema ja lapse suhtlemiskorda kindlaks määrates tagama vanematele võimalikult võrdset õigust lapsega suhelda.
33.Q ärakuulamisel tekkinud vahetu mulje, samuti lapse esindaja seisukohtadega tutvudes, on kohus veendunud, et lapsed armastavad mõlemaid vanemaid ja tahavad mõlemaga koos olla ega eelista üht teisele. Seega leiab kohus, et suhtlemiskord peaks olema selline, mis annaks lastele võimalikult palju aega koos olla mõlema vanemaga, samas peaks jääma lastele üks kindel elukoht. Lapsed vajavad kasvamiseks ja arenemiseks stabiilset ja stressivaba keskkonda. Ema soovib, et lastel oleks üks kindel põhielukoht ning seda toetab ka Kohila Vallavalitsus ning laste esindaja, samuti kliiniline gestaltpsühhoterapeut KT.
34.Kohus, arvestades ärakuulamistel arutatut ja menetlusosaliste poolt avaldatut ning hinnanud asjas esitatud tõendeid, leiab, et laste alaline elukoht peaks olema ema juures. Kuigi mõlema vanema juures on lastel vajalikud elamistingimused täidetud, on kohtu hinnangul laste parimates huvides, kui nende elukoht jääb ema juurde. Isa on läbivalt menetluses taotlenud vahelduvat elukohta ega ole taotlenud, et laste alaline elukoht võiks jääda tema juurde. Vaid lõplikes seisukohtades on isa vastavat valmisolekut avaldanud, kuid ka seda mitte otseselt. Seda, et laste alaline elukoht oleks ema juures, on toetanud ka Kohila Vallavalitsus ja laste esindaja. Asjaoludest nähtuvalt on ema olnud see, kes poolte kooselu ajal rohkem laste eest hoolitses, kui isa roll oli pigem raha teenida, et võimaldada perele materiaalne heaolu.
35.Kohus selgitab, et ei ole tuvastanud asjaolusid, et ühe vanema juures oleks lastel kuidagi turvalisem ja arendavam keskkond kui teise juures. Kohus ei tuvastanud, et isal oleksid alkoholiprobleemid, nagu väidab ema, või et isa jätaks lapsi põhjendamatult üksinda. Ei ole tõendamist leidnud ka ema väited, et Q isa kardaks või et Q käitumisprobleemid tuleneksid isapoolsest käitumisest. Ka lapse terapeut on hinnangus märkinud, et Q käitumisprobleemid võivad tuleneda erinevatest põhjustest, milleks koosmõjus võib olla lapse iga, üleelatud vanemate lahutusprotsess ning käimasolev kohtumenetlus.
2-23-253
36.Samuti ei ole kohus tuvastanud, et ema jätaks lapsed põhjendamatult ravimata. Poolte lõplikes seisukohtades väljatoodud üksteise süüdistused laste ebapiisava ravimise suhtes tuleb jätta antud asjas tähelepanuta. Kui vanemad ei suuda kokku leppida laste tervise küsimustes, on võimalus esitada kohtule uus avaldus otsustusõiguse küsimuses. Kohtu seisukoht, et laste alaline elukoht tuleks määrata ema juurde, ei ole tinginud asjaolu, et lastel võiks olla kuidagi isa juures halvem kasvukeskkond, vaid asjaolust, et laste vanust arvestades on neil paratamatult emaga suurem kiindumussuhe ning vajadus enim just ema hoolitsuse järgi. Kaasa räägib ka asjaolu, et ema on oli ka vanemate kooselu ajal see, kes kodu ja pere eest hoolt kandis. Samuti ei ole isa taotlenud avalduses, et laste alaliseks elukohaks oleks tema elukoht.
37.Kohus ei kahtle, et mõlemad vanemad armastavad lapsi väga ning soovivad laste elus võimalikult palju osaleda, kuid 50-50 jagatud vanemlus ei ole paraku laste huvides. Lapsed vajavad stabiilset ja turvalist elukeskkonda, mis tähendab konkreetsel juhul ühte kindlat elukohta ja võimalust teise vanemaga suhelda vastavalt suhtlemiskorrale. Nii Kohila Vallavalitus kui laste esindaja toetavad seda, et laste alaline elukoht oleks ema juures. Seda toetab ka kliinilise gestaltpsühhoterapeut KT arvamus. Kohtul tuleb lähtuda laste parimatest huvidest ja mh usaldada erialaspetsialisti arvamust, kes peab lastele parimaks lahenduseks elada ema juures.
38.Suhtlemisõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine. Kohtul on kohustus kaaluda sellise suhtluskorra määramist, mis on lapsele vähem koormav. Eestkosteasutus on esitanud endapoolse nägemuse suhtluskorrast, mis oleks kõige enam laste huvides. Laste esindaja toetab valla ettepanekut, ema on avaldanud, et on nõus sellega, kuigi lõppseisukohtades märkis, et jääb vastuavalduses toodud suhtluskorra juurde. Isa ei ole vallavalitsuse suhtluskorra ettepanekuga nõus.
39.Kohus leiab, et Kohila Vallavalitsuse poolt pakutud suhtluskord on igati lapse huvides ja kohus kehtestab isa ja laste vahelise suhtluskorra, arvestades nii vallavalitsuse kui ema vastuavalduses toodud suhtlemiskorra punktidega. Kohus märgib, et istungil sai vastuavalduses toodu menetlusosalistega läbi arutatud ning enamuse punktide suhtes ei olnud ka isal vastuväiteid. Ka isa kirjaliku vastuse kohaselt punktid 5–16 talle sobisid, punktide 1–3 osas on vaidlus. Istungil arutati ka, et koolivaheajad peaksid vaheldumisi olema, kuna jõuluvaheaeg on kaks nädalat, siis see on eriregulatsioon, aga ühenädalased vaheajad on kas ema või isaga. Lapsed liiguvad nädala kaupa. Leiti, et märtsi lõpuks võiks paika panna, millisel nädalal võetakse puhkus ja üks kahenädalane reis võiks jääda suvevaheaega. Suvevaheajal võiks F olla teise vanema juures ühe nädala kaupa ja Q kahe nädala kaupa, siis üks nädal neil ka ühes kodus kattuks. Oldi üksmeelel, et see vanem, kes lapsega reisib, teeb talle reisikindlustuse ning maksab selle eest enda kontolt.
40.Kohus on seisukohal, et määruse resolutsioonis toodud suhtluskord arvestab mõlema vanema ettepanekuid viisil, mis tagab lapse ja vanemate omavahelise suhtluse ja sideme piisaval määral. Kui olukord muutub määral, et asjaolusid arvestades oleks mõistlik ja põhjendatud suhtluskorra muutmine, on pooltel õigus taotleda muudatusi, nt lepitusmenetluse kaudu (TsMS § 563).
41.Kohus kinnitab käesoleva määrusega ka menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkuleppe, mis on kohtule esitatud Kohila Vallavalitsuse poolt 15.12.2023. Kohus leiab, et kokkulepe on laste huvides.
2-23-253
42.Kohus on lahendit tehes arvesse võtnud ja hinnanud järgnevaid tõendeid: isa 21.02.2023 avalduse tervikteksti lisad 1–2; ema 20.03.2023 vastuavalduse lisa 1; isa 11.04.2023 seisukoha lisad 1–2; ema 10.07.2023 esitatud kirjalikud tõendid, lisad 1–3; isa 16.08.2023 seisukoha juurde esitatud tõendid, lisa 1 (fotod), lisa 2; ema 16.11.2023 esitatud kliinilise gestaltpsühhoterapeudi KT arvamus.
43.Kohus jätab asja juurde võtmata isa 21.12.2023 lõpliku seisukoha juurde esitatud tõendid (kokku 21 lisa). Tõendid on iseloomustavad ehk ilmselgelt esitatud selleks, et näidata üht vanemat kohtule soodsamas valguses kui teist. Antud asjas on asjaolude kohta esitatud kohtule piisavalt erinevaid tõendeid. TsMS § 238 lõike 1 punkti 2 kohaselt ei ole tõendil asjas tähtsust eelkõige, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Lisaks puudutavad tõendid eelkõige asjaolu, et vanemad omavad eriarvamusi laste tervise küsimustes. Sellisel juhul peaks kaaluma kohtusse uue avalduse esitamist, kui vanemad ei suuda saavutada kokkuleppeid laste isikuhoolduse küsimustes. Käesolevas menetluses on avaldused esitatud vaid suhtlemiskorra reguleerimiseks.
44.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt kohus määrab menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Maakohus viitas TsMS § 172 lõigetele 1 ja 3. Ema on esitanud menetluskulude nimekirja summas 5490 eurot. Nimekirja kohaselt on Advokaadibüroo Concordia osutanud temale õigusteenust kestvusega 25 h 26 min tunnihinnaga 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Ema leiab, et õiglane on jätta tema menetluskulud isa kanda, sest isa on pahauskselt kasutanud menetlusõigusi ja esitanud avalduse, mis ei vasta laste huvidele. Isa (maakohtu otsuses ekslikult nimetatud F) on esitanud menetluskulude nimekirja 21.12.2023 summas 10 eurot (riigilõiv). 23.12.2023 on isa esitanud vastuväite ema menetluskulude nimekirjale ja taotluse tähtaja ennistamiseks.
45.Kohus jätab rahuldamata isa taotluse tähtaja ennistamiseks ega võta asja juurde ega arvesta hilinenult esitatud vastuväitega ema menetluskulude nimekirjale. Taotluses ei esitatud tehnilisi probleeme tõendavat tõendit. Ema menetluskulude nimekiri oli esitanud juba 15.12.2023, seega oleks saanud vastuväite esitada ka koos lõplike seisukohtadega, millist tähtaega oli kohus juba nagunii isale pikendanud.
46.Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Lahend tehakse alaealiste laste huvidest lähtuvalt. Lapse riigi õigusabi kulud tuleb jätta riigi kanda. Kohus ei tuvastanud, et isa oleks esitanud avalduse kohtusse pahauskselt või mitte laste huvidest lähtuvalt. Ema kulude isa kanda jätmine oleks ebaõiglane. Asjaoludest nähtuvalt on isa üritanud saavutada kohtuvälist lahendit ja leppida suhtluskord kokku kohtuväliselt. Ainuüksi asjaolu, et isa on esitanud suhtluskorra avalduse, mis emale ei ole vastuvõetav ning mida kohus ei rahulda, ei tähenda, et avaldus oleks esitatud pahatahtlikult. Isa määruskaebus
47.Isa vaidlustab maakohtu määruse osaliselt, paludes tema avaldust uuesti menetleda ja võtta vastu 21.12.2023 esitatud tõendid. Isa soovib jätkuvalt täies mahus osaleda laste kasvatamises ning taotleb võrdset suhtluskorda.
48.E-toimikus oli isa avalduse staatus “menetlusse võtmise otsustamisel” kuni hetkeni, kui ema avaldus varahooldusõiguse peatamiseks tsiviilasjas 2-23-172 jäeti rahuldamata. 29.08.2023 ärakuulamisel menetleti ainult ema vastuavaldust. Isa 21.02.2023 avaldus jäi menetlemata.
2-23-253
49.Isa lõplike seisukohtade terviktekst on täisväärtuslik ainult koos lisadega, mis jäeti vastu võtmata.
50.Maakohus täheldas, et ema poolt esitatud isa mustav versioon ei leidnud kinnitust. Pahauskselt on näidatud isa väga halvas valguses.
51.KN ei tööta enam lastekaitsespetsialistina ja tema arvamus ei ole enam ajakohane ning sisaldab mitmeid valeväiteid. Tema organiseeris ema soovil Q-le isa teadmata teraapia ega teavitanud sellest isa. Viimati kohtus isa lastekaitsetöötaja TIga 2023. a augusti alguses (mitte 05.01.2023), et Q saviteraapiasse minekut arutada. Ta lubas augusti keskpaigas mõlemale vanemale vastava info saata. Lubaduseks see jäigi. Isa ei ole teraapiale vastu, aga jääb arusaamatuks, miks teine vanem lülitatakse laste hooldusest välja.
52.Laste esindaja lõplik seisukoht oli ebakindel ja vastuolus kogu muu tekstiga. Olukorras, kus Q t tuleb küsitlema võhivõõras inimene, ei saagi oodata kohest avatud vestlust. Mõiste “sobib” on Q-le isikupärane väljend. Kohtumine kestis maksimaalselt pool tundi, kuhu mahtusid vestlused kõik koos, isaga eraldi, lastega eraldi. Laste esindaja on veendunud, et Q-l välja kujunenud seisukoht, milles laps toetab isa poolt taotletavat vahelduvat viibimiskohta, on lapse tegelik soov ja tahe. F ei ole seisukohta suhtluskorra küsimuses suuteline avaldama, seega isa poolt taotletav suhtluskord vastaks vanema lapse soovile. Muid asjaolusid või põhjendusi, miks isa poolt soovitav suhtluskord oleks parim, esile toodud ei ole. Laste esindaja on seisukohal, et ema poolt soovitud suhtluskord ei oleks parim, sest isa jääks laste elus tagaplaanile, suhtlus isaga oleks minimaalne, suhtluskord oleks järsk elumuutus Q-le ja vastuolus tema sooviga. Tähelepanuta on jäänud, et laste esindaja viitas tsiviilasjas nr 2-23-12172 esitatud seisukohas, et ema survestab pahauskselt kohut uute avalduse esitamisega.
53.Jääb arusaamatuks, miks oli vaja Q käest küsida, kas ta soovib olla isaga rohkem aega omaette, s.o ilma vennata. Asjaolu, et Q nagu oleks pidevalt lapsehoidja rollis, on saanud kinnitust ainult ema paljasõnalistes väidetes. Kui on olnud selleks vajadus, on isa alati Q arvamust kuulda võtnud. Nt korraldades suusareis Rootsi korraldati Q soovil vennata. Q-l kehtis Euroopa ravikindlustus ja lisaks sai tehtud reisikindlustus.
54.Maakohus tutvus tõenditega osaliselt ja jättis olulised tõendid läbi vaatamata.
55.Enne kohtusse pöördumist läbiti perelepitus, millega kaasnes tähtajaline allkirjastatud lepe. Lisaks sai notariaalselt kinnitatud abielu lahutus, kus dokumenteeriti, et vastastikused pretensioonid puuduvad. Kokkuleppe kehtivuse perioodil oli koostöö vanemate vahel talutav. Esines küll erimeelsusi, aga uus elukorraldus vaja sisseelamist. Isa tegi leppe lõppemise eel ettepaneku selle pikendamiseks, millest ema keeldus. Samuti keeldus ema igasugusest koostööst laste nimel.
56.Tegemist on sissekirjutusega ema juures, mitte koduga. Kui lastel saaks olla kaks sissekirjutust, puuduks vaidlus selles osas.
57.Q ärakuulamisel ja tema arvamuse arvestamisel on rikutud tema õigusi, mis tulenevad ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklitest 9, 12. Isa on teinud kõik võimaliku, et kohut vältida. Lisaks ei näinud isa põhjust lapsele valetada, miks võõras onu meid külastas. Q on mitmekordselt ja selgelt ennast väljendanud. Vahelduvas kodus on lapsed tänaseks elanud sisuliselt kaks aastat ning neile on see juba harjumuspärane. Juhtides tähelepanu sõnale “koormav”, tuleb nentida, et ainult ühel inimesel on keeruline kord nädalas hoolitseda selle eest, et isa juurde minnes asjad kaasa saaks. Q hoolitseb oma asjade eest reeglina ise.
2-23-253 Konfliktsus on teadlikult kavandatud, millele viitavad mitmed paljasõnalised mustavad väited ema poolt. Isa on teinud kõik võimaliku, et lahutuse järgselt oleks lastel suhtlemine mõlema vanemaga minimaalselt koormav. Ema soovis lahutust, isa ei lahkunud kodust.
58.Arvestades, kuidas menetlus on kulgenud ning milliseid asjaolusid arvesse võetakse, leiab isa, et ainuke lahendus, mis tagaks distsiplineeritud suhtlemise, oleks määrata laste sissekirjutus isa alalisse elukohta.
59.Teraapias arutati Q kuuldes isa võimalikke negatiivseid külgi. Väidetavalt mindi teraapiasse ema-tütre suhteid parandama. Terapeudi hinnang on koostatud ema esindaja ristküsitluse tulemusel. Ema kodu ei ole stressivaba keskkond, kui tal on Q ga suhted keerulised. Q on korduvalt öelnud, et teraapias käimine oli talle väga ebameeldiv.
60.Isa on algselt silmas pidanud ainult ema juures sissekirjutust ja seda 50/50 vanemluse korral. Lõplikes seisukohtades avaldas isa selget valmisolekut, et laste elukoht võiks olla ka tema juures.
61.Asjaolu, nagu oleks kooselu ajal ainult ema laste eest hoolitsenud, on ema paljasõnaline väide. Isa pidigi rohkem tööl pingutama, kui otsustati ühiselt, et peale emapalga lõppemist on ema veel ühe aasta Fga kodune. Isa töö oli kodust 500 m kaugusel ja isa oli vajadusel alati kättesaadav. Suuremad erimeelsused peres tekkisid just sel perioodil eelarve ja laste kasvatamise küsimustes. Riiklikku lapsetoetust pidas ema enda töötasuks. Aasta enne emapalga lõppemist palus isa emal hakata korrektset eelarvet pidama, et oldaks valmis, kui emapalk läbi saab. Ema keeldus sellega tegelemast. Järjepanu kadus ülevaade, kuhu ja kui palju raha kulub. Lisaks halvenesid ema suhted Q ga. Seda tõendab terapeudi hinnang. Ema keeldus isa nõuannetega arvestamast.
62.Ei ole õige, et vanust arvestades on lastel paratamatult emaga suurem kiindumussuhe ja nad vajavad enim just ema hoolitsust. Lapsed on mõlema vanema vastu kiindumust üles näidanud. Eriti F kiindumussuhe praeguses eas isa vastu järjest süveneb ning ta näitab seda igapäevaselt välja.
63.Menetluses sai kinnitust, et ema käib Tallinnas tööl, lahkub kodust enne kella 7 hommikul ja jõuab Kohilasse tagasi ca 18. Seega argipäeval on kodu 10–11 tundi emata. Lahutuse järgselt alustas isa uut elujärku ning uued valikud on olnud laste heaolu kesksed, jättes isiklikud hobid ja elustiili tahaplaanile, pühendudes täielikult lastele.
64.Uus elukorraldus tekitaks lastele suure segaduse. Eriti keeruliseks muutuks see F jaoks, kelle treeninguid saaks isa toetada ainult üks kord kuus. Asjaolu, et ema koduaknast kool paistab, ei ole määrav, et Q treeningud ja võistlused oleksid tagatud. Maakohtu määrusega keelatakse isal sellega tegeleda. Määrus on meelevaldne laste isoleerimine ja isale määratud lähenemiskeeld. Isa ja ema kodude vahemaa on 5 km. Kui muidu on käsitletud laste ekraaniaega probleemina, siis määrusega sunnitakse lapsed läbi ekraani igapäevaselt suhtlema isaga ja seda ajal, mil õhtune rutiin (õppimine, õhtusöök, kvaliteetaeg perega) oleks tugevalt häiritud. Lastel peab olema võimalus vajadusel igal ajal teise vanemaga suhelda. Seda toetab selgelt ka ÜRO lapse õiguste konventsioon. Määrus tõukab vanemad püsisuhtesse, mis ei anna lootustki, et nad oma eludega edasi liikuda saavad. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
2-23-253
65.Laste ema, lastele määratud esindaja ja eestkosteasutus vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Ema palub määruskaebemenetlusega seotud kulud jätta kaebuse esitaja kanda.
66.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
67.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lõike 1 punkti 2 ja § 659 alusel tuleb vaidlustatud määrus tühistada osas, milles maakohus määras laste alaliseks elukohaks ema elukoha (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 5.1). Samuti tuleb täpsustada määruse resolutsiooni punkte 3 ja 4 vanemate avalduste rahuldamise ulatuse osas. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust muuta ega tühistada. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lõikest 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Samuti jaotab ringkonnakohus määruskaebemenetluse kulud.
68.TsMS § 659 koosmõjus § 442 lõikega 5 lahendab ringkonnakohus esmalt määruskaebemenetluses esitatud seni lahendamata taotlused. Isa esitas määruskaebuses täiendavaid dokumentaalseid tõendeid (dtl 335–348, 352–357), samuti taotluse võtta vastu maakohtus 21.12.2023 esitatud, kuid vaidlustatud lahendis vastuvõtmata jäänud dokumentaalsed tõendid (dtl 270–293). Ema esitas vastuses kaebusele samuti täiendavaid dokumentaalseid tõendeid (dtl 383–385).
69.Ringkonnakohus on seisukohal, et mõlema vanema taotlused tuleb jätta rahuldamata. Kuigi määruskaebemenetluses on TsMS § 662 lõike 3 järgi lubatav esitada täiendavaid tõendeid, kohaldub ka selles olukorras TsMS § 238 lõige 1, millest tulenevalt võtab kohus vastu ainult asjakohaseid tõendeid, st selliseid tõendeid, millel on konkreetse tsiviilasja lahendamise seisukohalt tähtsust. Sama sätte kohaselt ei ole tõendil asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, mh kui asjaolu ei ole vaidlusalune, või on kohtu hinnangul selle asjaolu kohta esitatud juba piisavalt tõendeid (lõike 1 punktid 1, 2). Praeguses asjas saavad taotletavad tõendid tõendada asjaolusid seonduvalt kas laste isikuhooldusega (tervis, trennid) või vanemate vaheliste pingeliste suhetega või vanemate vaheliste varaliste suhtega. Ükski nimetatud asjaoludest ei oma määruskaebemenetluses tähtsust, sest: 1) menetluses on vanemate avaldused suhtluskorra määramiseks isa ja laste vahel (PKS § 143), mitte otsustusõiguse või ainuhooldusõiguse osaliseks üleandmiseks ühele vanemale (PKS § 119, § 137 lõige 1); 2) vaidlustatud ei ole maakohtu põhjendusi osas, kus kohus tuvastas, et vanemate vahelised suhted on konfliktsed, kuid mõlemad vanemad on võimelised ja tahavad laste eest hoolitseda ning lastel on mõlema vanemaga turvaline olla. Kolleegium ei tuvastanud isa 21.12.2023 esitatud tõendite vastuvõtmisest keeldumisel menetlusõiguse normide olulist rikkumist, mis annaks aluse teha maakohtust erinev otsustus. Nende tõendite alusel ei oleks maakohtul olnud alust teha teistsugust lahendit.
70.TsMS § 659 alusel kohaldub määruskaebemenetluses TsMS § 651 lõige 1, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määruse vaidlustas isa osaliselt, st määratud suhtlemiskorrast ei vaidlustatud punkte 5.8, 5.9, 5.12, 5.15–5.18. Punkt 6 on vaidlustatud osaliselt. Samuti ei ole vaidlustatud maakohtumenetlusega seotud kulude jaotust.
2-23-253
71.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus kohaldas ebaõigesti PKS § 143, kui määras isa ja laste suhtlemise korra kindlaksmääramise menetluses laste elukohaks nende ema elukoha. Sellega andis maakohus emale tegelikult ainuhooldusõiguse laste igakordse viibimiskoha määramise küsimuses ja lõpetas selles osas vanemate ühise hooldusõiguse, millise avalduse saab aga esitada ja seda menetleda PKS § 137 lõike 1 alusel. Sellist avaldust praeguses asjas kohtumenetlusse kummagi vanema poolt ei esitatud ja kummagi vanema avaldust ei olnud maakohus ka selliselt tõlgendanud. Selline punkt sisaldus küll ema vastuavalduses pakutud suhtluskorras, kuid ka selle avalduse võttis maakohus menetlusse kui suhtluskorra määramise avalduse (dtl 78–79). Mõlema vanema avaldused lahendas maakohus PKS § 143 alusel. Kui maakohus tõlgendas ema avaldust osaliselt ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise (laste viibimiskoha määramise osas) ja selles küsimuses ainuhooldusõiguse saamise avalduseks, oleks tulnud seda menetlusosalistele selgitada, mh isale seda, et sel juhul tuleb ka temal samasisuline avaldus esitada, kui ta soovib laste elukohta puudutava küsimuse määramise õigust endale. Määruskaebuse põhjenduste punktist 3 (30) nähtuvalt seostas isa maakohtus seda suhtluskorra punkti laste elukoha registreeringuga ema (praeguses) elukohas, kuid kohtumääruse jõustumise korral saab ema õiguse ka elukoha vahetamisel määrata, et laste elukohaks saab tema uus elukoht. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lõigete 1 ja 2 kohaselt on isiku elukohaks koht, kus ta alaliselt või peamiselt elab ning elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas. Kuna tsiviilasja materjalidest nähtuvalt küsimuses, kus on praeguses elulises olukorras (mõlemad vanemad elavad suhteliselt lähestikku samas maakonnas) laste peamine elukoht (ema juures), vaidlust vanemate vahel ei ole, ei pea ringkonnakohus mõistlikuks saata tsiviilasja osaliselt tagasi maakohtusse, vaid rikkumise parandamiseks piisab vaidlustatud määruse resolutsioonist punkti 5.1 välja jätmisest. Vanemate avaldustest ega muudest tsiviilasja materjalidest ei nähtu ka, et laste huvide kaitseks oleks praegu vajalik vanemate ühise hooldusõiguse piiramine laste elukoha määramise õiguse osas ja et seetõttu peaks kohus hakkama vanemate avaldusi täiendavalt tõlgendama (Riigikohtu määrus nr 2-20-1708, punkt 19). Kolleegium selgitab, et mõlema vanema poolt taotletavat suhtlemiskorda on võimalik määrata olukorras, kus laste elukoha registreering on ema elukohas. Eeltoodust tulenevalt kuulub isa kaebus rahuldamisele osas, milles on vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punkti 5.1.
72.Ringkonnakohus on seisukohal, et isa kaebus kuulub rahuldamisele ka osas, milles maakohus määras lahendi resolutsiooni punktis 3, et isa avaldus suhtluskorra määramiseks jääb rahuldamata, ja punktis 4, et ema avaldus kuulub rahuldamisele. Asjaolu, et maakohus määras isa ja laste vahelise suhtluskorra, tähendab, et isa vastava taotlusega avaldus rahuldati vähemalt osaliselt. Kuna määratud tingimused ei ühti osaliselt isa taotletutega, tähendabki see, et isa avaldus rahuldati osaliselt. Kuna ka ema avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb vastavalt muuta maakohtu määruse resolutsiooni punkte 3 ja 4. Maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ringkonnakohtu poolt tehtavad muudatused ebaõigeks ei muuda.
73.Eelnevalt käsitlemata ulatuses ringkonnakohus isa kaebuse rahuldamiseks alust ei näe. Muutmata osas järgib ringkonnakohus maakohtu põhjendusi ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6 koosmõjus §-ga 659). PKS § 143 lõike 21 alusel vanemate vaidluse korral toimub vanema ja lapse suhtlemise korra määramine TsMS § 475 lõike 1 punkti 8 alusel hagita menetluses ja tegemist on kohtu kaalutlusotsusega, mille kohus teeb oma siseveendumuse kohaselt, lähtudes eelkõige laste huvidest ning arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve (PKS § 123 lõige 1). Sellisesse kohtu kaalutlusotsusesse sekkub kõrgema astme kohus üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus praeguses asjas diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Maakohus lähtus
2-23-253 lahendi tegemisel laste ja teiste asjaomaste isikute huvidest ning on oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsuse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt hagita perekonnaasja lahendamisel on. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Maakohus hindas tõendeid kogumis, sh asjaomaste isikute arvamusi, ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas arvamuse. Kolleegium möönab, et maakohtu poolt määratud korraga muutub teatud ulatuses 2022. a perelepitaja abiga saavutatud suhtlemise kord, kuid maakohus põhjendas asjakohaselt sellise otsustuse vajalikkust lastele ja kooskõla nende huvidega. Ringkonnakohtul ei ole pädevust maakohtu otsustusse sekkuda.
75.Tsiviilasja materjalid ei toeta isa arusaama, et tema 21.02.2023 avaldus jäi maakohtus menetlemata. Isa esitas suhtluskorra avalduse Pärnu Maakohtusse 06.01.2023 (dtl 1–5). Maakohus andis korduvaid tähtaegu avalduses puuduste kõrvaldamiseks ning peale 21.02.2023 puuduste kõrvaldamise avaldust võttis isa avalduse 28.02.2023 menetlusse (dtl 47–48). Seejärel võttis maakohus 21.03.2023 menetlusse ema vastuavalduse (dtl 78–79) ja edaspidistest menetlustoimingutest (ka peale kohtukooseisu vahetumist) nähtub mõlema avalduse samaaegne menetlemine (maakohtu korraldavad määrused dtl 102–104, 172–174, 177–184, 220–224). Asjaolu, et maakohus ei määranud suhtlemise korda selliste tingimustega nagu soovis isa, ei tähenda, et isa avaldust ei oleks kohus menetlenud.
76.Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja tegutseb ja annab arvamused eestkosteasutuse nimel vastavalt temale antud pädevusele. Konkreetse töötaja töölt lahkumine ei tähenda, et tema arvamust ei saaks ega peaks kohus enam arvestama, kui eestkosteasutus ei ole ise avaldanud, et selle töötaja varasemat arvamust ei toeta. Praeguses asjas ei ole vald kohtule avaldanud, et oleks K. Nurmsalu antud arvamusest loobunud. Eestkosteasutus tegutseb laste huvides sõltumatult vanematest ja asjaolu, et asutuse arvamus ei ühti vanema(te) arvamusega, ei ole kohtu jaoks piisavaks aluseks selle arvestamata jätmisel. Sama seisukoht laieneb ka asjaolule, et isa ei ole rahul lastele riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaadist lepingulise esindaja poolt antud arvamustega. Tegemist on alaealiste laste esindamisel pikaajalist kogemust omava vandeadvokaadiga, kelle pädevuses ja kohusetundes ei ole kohtul alust kahelda.
77.Kolleegium ei analüüsi vanemate vastastikuseid väiteid teise vanema pahausksuse kohta. Maakohus tuvastas asjakohaselt tõenditele tuginedes, et kumbki vanem ei ole lastele ohtlik ja mõlemad on valmis ning võimelised laste eest vajadusel hoolitsema. Vanemad on küll emotsionaalsed, kuid ringkonnakohus loodab, et mõistlike inimestena suudavad nad aja möödudes laste nimel siiski suhelda vajadusel ka teineteisega sügavalt sisse hingates ja külma pead hoides. Laste kasvades kasvab ka nende iseseisvus mh otsustada, kumma vanema juures üks või teine neist soovib rohkem viibida ja kumma vanema kodu enda koduks pidada. Kindlasti ei ole mõistlikku alust samastada maakohtu poolt määratud suhtluskorda isa suhtes lähenemiskeeluga lastele. Vanemad oleksid laste kaudu „püsisuhtes“ (isa väljend kaebuses) ka juhul, kui maakohus oleks määranud suhtluskorraks nn 50 / 50 variandi. Ka sellisel juhul oleks säilinud vanematel ühine hooldusõigus, st kohustus ja õigus hoolitseda ühiselt oma alaealiste laste eest ja otsustada ühiselt lastega seotud asju (PKS § 116). PKS § 145 lõige 2 teeb erandi vaid lapse igapäevaelu (tavahoolduse) osas. Viidatud sätte kohaselt on hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta. Sama sätte lõike 3 kohaselt, kui laps viibib mh kohtulahendi
2-23-253 alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib.
78.Laste jaoks on oluline, et nad saaksid mõlema vanemaga jagada oma argipäeva rõõme ja muresid ning et kumbki vanem ei jääks kõrvale korrapärasest suhtlusest. Ringkonnakohus ei pea antud juhul maakohtu määratud suhtluskorra täitmise takistuseks ka vanemate omavahelise suhtluse keerukust. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 143 lõike 1 kohaselt on mõlemal vanemal kohustus ja õigus oma lapsega isiklikult suhelda ning lõike 2 järgi peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Määratud suhtluskorra järgi ei pea vanemad üldjuhul isiklikult kokku puutuma, kuna noorema lapse üleandmine toimub lasteaias ja vanem laps läheb ise isa juurde. Seega on maakohtu määratud korras viidud vanemate vahetu suhtlemine miinimumini, mis peaks olema nii laste kui vanemate huvides.
79.Ringkonnakohus selgitab, et vanemad peavad lähtuma enda isiklikku elu puudutavate otsuste tegemisel alati sellest, et nende ühistel lastel on õigus suhelda mõlema vanemaga ja arvestama, et otsused oleksid kõiki osapooli võimalikult vähe koormavad. Praegusel ajahetkel suhtluskorra määramisel lähtub kohus praeguse aja teadmistest. PKS § 143 lõike 3 järgi võib kohus lapse huvides piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. Seega juhul, kui aastate jooksul vanemate ja laste (või ühe neist) elukorraldus muutub oluliselt, saavad vanemad sõlmida uue kokkuleppe või taotleda kohtult suhtluskorra muutmist.
80.Ringkonnakohus ei tuvastanud, et Q ärakuulamisel oleks maakohus rikkunud ÜRO lapse konventsiooni artiklit 9. Laste ärakuulamine kohtu poolt toimub vastavalt TsMS §-le 5521 ning sel toimingul ei ole midagi ühist lapse eraldamisega vanematest vastu tema tahtmist. Isa ei selgita kaebuses täpsemalt, milles tema arvates Q õiguste rikkumine seisnes. Ringkonnakohus tsiviilasja materjalide alusel mingeid rikkumisi ei tuvastanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
81.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jäi riigi kanda. Maakohtu määrus jääb olulises osas (määratud suhtluskorra osas) muutmata. Seega ei ole põhjendatud muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
82.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lõike 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lõike 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (hagita perekonnaasi) ja seda, et kohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lõige 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata, välja arvatud laste esindaja tasu ja kulud, mille ringkonnakohus määrab kindlaks eraldi määrusega vastava taotluse alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.