Kostja Rxxxx Mxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg
08.04.2024
RESOLUTSIOON
1.Jätta Rxxxxx Kxxxx hagi rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Rxxxxx Kxxx esitas 28.12.2023 Rxxxx Mxxxx vastu hagi elatise suurendamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis 500 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest. Hagiavalduse kohaselt on kostjalt tsiviilasjas 2-08-19909 hageja kasuks välja mõistetud elatis 2175 krooni kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.
19.05.2008 elatise välja mõistmisel olid hageja kulud 10 423 krooni ehk 666,21 eurot. Praeguseks on hageja igakuiste vajaduste struktuur ja summa muutunud. Hageja on 15-aastane noormees, lõpetab 9. klassi ja tegeleb aktiivselt tennisespordiga. Hageja on MK Tenniseklubi liige, treenides 4 korda nädalas ning on oma vanuseklassis Eestis paremuselt 36. kohal. Hageja kulud on kokku vähemalt 1400 eurot kuus, sellest tuleb maha arvestada pool lastetoetust, s.o 40 eurot kuus. Hageja soovib suurendada elatise summalt seniselt 292 eurolt 500 euroni ühes kuus alates 28.12.2023. Hageja selgitas kohtuistungil, et eluasemega seotud kulude hulgas on ka laen. Elekter on rohkem kui 300 eurot, hageja toidukulud on rohkem kui 500 eurot kuus ja tennisetrenni kuumakse 230 eurot. Kostjal on võimalik tööd otsida ka väljastpoolt Eestit.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt jäi ta 10 kuud tagasi töötuks ja tal pole nii kaua sissetulekut olnud. Kostja tegi Soomes torutöid, aga tema tööandja läks pankrotti ning kostja ei saa töötukassalt toetust. Töötuse tõttu on kostjal tekkinud võlgu umbes 8000 eurot. Kui kostja Soomes töötas, oli tema sissetulek keskmiselt 2000 eurot kuus (neto). Sellest läks üüriks umbes 800 eurot kuus, lisaks toit ja muud kulud.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et Tartu Maakohtu 06.01.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-19909 on Rxxxx Mxxxxxt välja mõistetud elatis Rxxxxx Kxxxx ülalpidamiseks 2175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool kuupalga alammäärast.
5.Tulenevalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-st 96; 97 on vanemad kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. Elatise suurus arvutatakse PKS § 101 alusel, arvestades ülalpidamise vähendamise ja suurendamise eelduseid. PKS § 2172 lg 1 sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta
1.jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale praegu elatist 292 eurot kuus.
6.PKS § 2172 lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Käesoleval ajal on PKS § 101 alusel välja mõistetava elatise summaks 287,72 eurot. Kostjal on kohustus tasuda elatist 292 eurot kuus ning hageja taotleb selle elatise suurendamist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei osale lapse kasvatamises ega tee lapsele ühtegi kulutust.
7.PKS § 99 tuleneb, et elatise suuruse määramisel tuleb kohtul arvestada lapse vajadusi ja tema tavalist elulaadi. Kohus peab arvestama lapse võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud ning tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 lg 3 kohaselt saab kohus lisaks lähtuda elatise
suurendamisel vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Suurema elatise väljamõistmine PKS § 102 lg 3 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, kuid kohus peab otsustuse aluseks olevad asjaolud menetluses välja selgitama ning otsustust nõuetekohaselt põhjendama. Riigikohus on selgitanud, et „Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust“ (vt Riigikohtu 10. juuni 2017 otsus nr 3-2-1-35-17). Lisaks on Riigikohus leidnud, et vanemate majandusliku seisundi järsu halvenemise korral saab last võrreldes teiste võlausaldajatega eelistada vaid mõistlikus ulatuses (Riigikohtu 26. aprilli 2017 otsus nr 3-2-1-111-16). Seega on Riigikohus leidnud, et laps peab jagama vanemate tavalist elulaadi.
8.Kohus peab usutavaks, et hageja praegused kulud on hagiavalduses välja toodud 1400 eurot kuus. Hageja on kulude suuruse kohta esitanud piisavalt tõendeid (dtl 32-39). Samas ei saa asuda seisukohale, et kõik kulud oleksid hagejale vajalikud ning kostja elulaadi arvestades põhjendatud. Asjaolu, et hageja ema on võimaldanud hagejal teha kulutusi tema soovitud summas ei tähenda, et kostjal oleks kohustus hageja kulutuste eest tasuda. Kostja selgituste kohaselt on ta olnud 10 kuud töötu. Kostja kinnitas, et ta ei ole saanud ka töötutoetust ning tal on tekkinud võlgu 8000 eurot. Kostjal ei ole kehtivat ID-kaarti, kuna tal ei ole raha riigilõivu tasumiseks. Hageja ei vaidlustanud kostja väiteid. Kohtul tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda kostja praegusest majanduslikust olukorrast. See, et kostja teenis Soomes tööl käies 2000 eurot kuus, ei ole praegu elatise suurendamise aluseks. Kostjal ei ole olnud oskust leida erialast tööd omal algatusel. Kostjal on kohustus teenida nii palju sissetulekut, et ta saaks lapsele tasuda PKS § 101 alusel arvutatud summa, s.o praegu välja mõistetud 292 eurot. Kostjal ei ole kohustust tagada omale sissetulek, mis võimaldaks lapsele paremat elulaadi kui seadusjärgne elatis. Kohus ei leia, et kostjal on kohustus otsida väljastpoolt Eestist tööd, kuna hageja on harjunud kulutama 1400 eurot kuus. Sissetulekust peaks jääma kostjale vahendeid, et tagada enda toimetulek. Kostja on töötu ega ole võimeline oma majandusliku olukorra tõttu tasuma hagejale suuremat elatist kui 292 eurot kuus.
9.Kohus ei pea ühtegi hageja nimetatud kulutust selliseks, mis tooks kaasa elatise välja mõistmise üle PKS § 101 nimetatud määra. Hageja eluasemekulude hulgas on eluasemelaen, mis on seotud hageja seadusliku esindaja omandiga ning ei saa olla hageja kulutus. Elektrikulud 300 eurot kuus ei ole samuti lapse puhul tavapärane ning ainult temaga seotud kulu. Kohus ei pea mõistlikuks hageja nimetatud summade ulatuses igakuiseid kulutusi toidule (500 eurot), transpordile (150 eurot) ja riietele (200 eurot) isegi arvestades sellega, et tegemist on 16-aastase noormehega. Kui hageja vanemad elaksid ühise perekonnana, ei oleks selliste kulutuste tegemine tõenäoliselt mõeldav. Lisaks ei oleks töötu vanemaga peres võimalik lubada lapsele trenni, millega seotud kulud on 340 eurot
kuus. Kostja ei ole andnud oma nõusolekut või heakskiitu selleks, et hageja nii kulukas trennis käiks. Ükski hageja nimetatud kulutus ei ole täies mahus selline, mida vanemad teeks ka juhul, kui peres on majanduslikult raske olukord. Hageja loetelus ei ole hageja tervisest tulenevaid sundkulutusi. Lahus elavate vanemate laps ei saa olla majanduslikult paremas olukorras kui laps, kelle sama palju teenivad vanemad elavad koos. Kostjalt välja mõistetud elatis on niigi veidi suurem kui PKS § 101 alusel arvutatav elatise miinimumsumma. Kui eeldada, et mõlemad vanemad panustavad hageja ülalpidamiseks võrdses mahus ning lisandub riiklik lapsetoetus, siis on hageja vajadusteks kasutada 664 eurot (80+292+292). Kohtu hinnangul vastab see hageja kui terve ja tavapäraste vajadustega lapse vajadustele.
10.Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Menetluskulud Tulenevalt TsMS §-st 164 lg 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.