Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-22-7490 29. aprill 2024, Narva
Kohtuasi
M S hagi I I vastu täisealisele abivajavale lapsele elatise väljamõistmise nõudes 1800 eurot (200 × 9) Hageja M S (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja (eestkostja) L S (isikukood XXX) Kostja I I (isikukood XXX) Hagimenetlus 29.04.2024 kirjalikus menetluses
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Tsiviilasi nr 2-22-7490
1.M S (hageja) oma seadusliku esindaja eestkostja (ema) L S kaudu esitas 19. mail 2022 Viru Maakohtule hagi I I (kostja) vastu täisealisele abivajavale lapsele elatise nõudes. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist summas 200 eurot kuus. Elatis palutakse üle kanda hageja pangakontole. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja keskmisteks kuludeks 760 eurot kuus ja nendeks: 1) Eluasemekulud 130 eurot 2) Kulud toidule 300-400 eurot 3) Riided ja jalatsid 200 eurot + 200 eurot 4) Hügieen 10 eurot 5) Tervishoiukulud 20 eurot. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega.
2(8)
Tsiviilasi nr 2-22-7490
Ka andis kohus pooltele teada, et, määramaks hageja ja tema vanemate varalist seisundi kindlaks, teeb kohus päringud ka Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale ja AS-ile Pensionikeskus. Kohus pärib info järele alates 1. maist 2022. Vastuste saamisel lisab kohus need asja materjalide juurde ja edastab menetlusosalistele. Samuti on kohus teinud osapooltele ettepaneku sõlmida kompromissi.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb seega jätta rahuldamata. Viru Maakohus 18. septembri 2019. a määrusega nr 2-09-21087 pikendas piiratud teovõime tõttu M S (hageja) üle seatud eestkoste ning tema eestkostjaks määrati L S kuni 17. septembrini 2024. M S ei ole valimisõiguse tähenduses hääleõiguslik. Perekonnaõiguslike tehingute osas on M S arusaamisvõimetu. Eestkostja ülesanneteks on M S esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Seega on hageja nõude aluseks perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 3 ja § 96. Vastavalt PKS §-le 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei 3(8)
Tsiviilasi nr 2-22-7490
mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 97 p 3 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Sellise nõude eeldusteks on asjaolud, et kostja on hageja vanem, et hageja ei ole võimeline ennast ise ülal pidama ning et kostja ei anna hagejale elatist või annab seda ebapiisavalt. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on kostja laps ning et kostja ei anna hagejale elatist. Hageja ei esitanud 5. märtsi 2024. a kohtumääruses tehtud ettepanekust hoolimata kohtule Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti otsuseid hagejal esineva puude ning töövõime ulatuse tuvastamise kohta. Ent kohtu hinnangul selgub hageja abivajadus Viru Maakohtu 18. septembri 2019. a määrusest nr 2-09-21087. Määrusest nähtuvalt põeb hageja skisofreeniat ning tema paranemist ette näha ei ole. Hageja ei saa aru oma tegude tähendusest ega oska neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid sh pisitehinguid. Eesti Töötukassa 05.03.2024. a teatise kohaselt on hagejale määratud puuduv töövõime ajavahemikul 13.01.2022–12.01.2027. Samuti puudub vaidlus poolte vahel käesolevas asjas, et hageja on abivajav isik. Täisealise lapse elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtub kohus PKS § 99 lg-st 1, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Täisealine laps peab elatise saamiseks PKS § 99 järgi igal juhul tõendama kohtumenetluses oma vajadused (Riigikohtu 19. oktoobri 2015. a määrus nr 3-2-1-119-15, p 10). Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja keskmised kulud 760 eurot kuus ja nendeks on eluasemekulud 130 eurot, toidukulud 300–400 eurot, riided ja jalanõud 200 eurot + 200 eurot, hügieen 10 eurot, tervishoiukulud 20 eurot. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus tegi hagejale 5. märtsi 2024. a kohtumääruses ettepaneku tuua välja tema tegelikud igakuised kulutused (eluaseme- (s.h elekter), toidu-, sõidu-, tervisehoiu-, hügieeni-, riiete-, jalanõude- ja sidekulud, muud vältimatud püsikulutused jne), nende keskmine suurus ühes kuus ning esitada põhjendused ja tõendid (nt pangakontode väljavõtted, teenuste osutajate arved ja andmed nende tasumise kohta jne) iga kuluartikli kohta eraldi. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et, kuivõrd ta koos emaga elab, tuleb mõned kulud jagada pooleks ja märkida ära kulutuste suurust vaid hagejal lasuvas osas. Hageja kohtu ettepanekule ei reageerinud. Hagi vastuses kostja välja tõi, et hageja esitatud kulutuste loetelus toodud summad on üle paisutatud. Toidukulud 300–400 eurot kuus on ülemäärased ja ebarealistlikult suur summa. Samuti ei kulu kindlasti igakuiselt 400 eurot riieteks ja jalanõudeks. Asjaolu, et inimesed tarbivad iga päev toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Kohtu hinnangul on toidukulud suuruses 300 eurot kuus küll põhjendatud. Siinkohal arvestab kohus viimaste aastate jooksul olnud keskmise toidukorvi kallinemisega. Hageja on välja toonud kulutused riietele 200 eurot kuus ja jalanõudele 200 eurot kuus, mis teeb aastas riiete kulud 2400 eurot ja jalanõude kulud samas suuruses. Kohtu hinnangul saab üldtuntuks lugeda, et lapsed vajavad iga päev riideid ja jalanõusid, küll aga kohus nõus kostja 4(8)
Tsiviilasi nr 2-22-7490
käsitlusega, et need kulud hageja toodud suuruses on ülepaisutatud. Võttes arvesse Eesti kliima, kus erineval aastaajal kantakse erinevaid riideid, ei ole siiski eluliselt usutav, et hageja riiete ja jalanõude soetamiseks kulutatakse kokku 4800 eurot aastas. Kohus kontrollis, kas hagejal on oma enda sissetulek ehk kas hageja on võimeline ennast ise ülal pidama. Maksu- ja Tolliameti töötamiste registris puuduvad andmed hageja töötamise kohta. Maksu- ja Tolliameti 7. märtsi 2024. a teatise järgi ajavahemiku 01.05.2022–31.01.2024 eest ei ole hagejale väljamakseid tehtud. Eesti Töötukassa 05.03.2024. a teatise kohaselt hageja töötuna arvel ei ole. Hagejale on määratud puuduv töövõime 13.01.2022–12.01.2027 ning määratud töövõimetoetus: 05.05.2022 – 489,90 eurot, 03.06.2022 – 506,23 eurot, 05.07.2022 – 489,90 eurot, 02.08.2022 – 506,23 eurot, 02.09.2022 – 506,23 eurot, 02.10.2022 – 489,9 eurot, 02.11.2022 – 506,23 eurot, 05.12.2022 – 489,90 eurot, 05.01.2023 – 506,23 eurot, 03.02.2023 – 506,23 eurot, 06.03.2023 – 457,24 eurot, 05.04.2023 – 506,23 eurot, 05.05.2023 – 558 eurot, 03.06.2023 – 576,60 eurot, 03.07.2023 – 558 eurot, 02.08.2023 – 576,60 eurot, 03.09.2023 – 576,6 eurot, 06.10.2023 – 558 eurot, 06.11.2023 – 576,6 eurot, 06.12.2023 – 558 eurot, 05.01.2024 – 576,6 eurot, 06.02.2024 – 576,60 eurot, 06.03.2024 – 539,04 eurot. Seega, keskmine hageja töövõimetoetus on 530,83 eurot kuus (12 209,09 eurot ÷ 23 kuud). Seejuures on 2022. aastal hageja töövõimetoetus keskmiselt 498 eurot kuus (3984,52 ÷ 8), 2023. aastal 542,86 eurot kuus (6514,33 ÷ 12) ja 2024. aastal 564,08 eurot (1692,24 ÷ 3). Sotsiaalkindlustusameti 7. märtsi 2024. a teatise kohaselt on hagejale ajavahemikul alates 01.05.2022 kuni käesoleva ajani määratud ning makstud puudega tööealise toetus iga kuu 41,68 eurot. Kohus loeb tõendatuks Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti teatistega, et aastal 2022 moodustas hageja enda keskmine sissetulek 539,68 eurot kuus (498 + 41,68), aastal 2023 – 584,54 eurot kuus (542,86 + 41,68) ning aastal 2024 – 605,76 eurot kuus (564,08 + 41,68). Viru Maakohtu 18. septembri 2019. a määrusest nr 2-09-21087 nähtuvalt hageja paranemist ette näha ei ole. Seega ei ole kohtul alust arvata, et hageja sissetulekud töövõimetoetuse ja puudega tööealise toetuse näol lõppevad või vähenevad. AS-i Pensionikeskus 12. märtsi 2024. a vastuse järgi on hageja nimel avatud pensionikonto. Hageja ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust. Äriregistris puuduvad andmed, et hagejale kuuluks liikmesus hooneühistus, või et ta ajaks äri. Kinnistusraamatus puuduvad andmed, et hagejale kuuluks kinnisavara. Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed, et hagejale kuuluksid sõidukid. Samuti puuduvad Transpordiameti liiklusregistris andmed, et hageja oleks teistele isikutele kuuluva sõiduki vastutavaks kasutajaks. Kohus leiab, et hageja enda sissetulek võimaldab tal end küllalt ülal pidada. Vastupidist hageja tõendanud ei ole. Kohus tegi 5. märtsi 2024. a kohtumääruses hagejale ettepaneku täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks, sh tuua ära, milliste eluvajaduste rahuldamiseks ei piisa tal oma sissetulekuid. Hageja ei esitanud kohtule mitte midagi. Hagejale ülalpidamise andmise kostja võimekuse analüüsimine 5(8)
Tsiviilasi nr 2-22-7490
Eesti Töötukassa 5. märtsi 2024. a teatise kohaselt on kostja vanaduspensionil alates 04.02.2019. Sotsiaalkindlustusameti 7. märtsi 2024. a teatise kohaselt on alates 01.05.2022 kuni käesoleva ajani määratud ning makstud kostjale pension: - 01.05.2022–31.12.2022 iga kuu 541,54 eurot, - 01.01.2023–31.03.2023 iga kuu 571,92 eurot, - 01.04.2023–07.03.2024 iga kuu 651,15 eurot. Hinnatõusu leevendamise toetus 50 eurot, maksti 11.2022 (ühekordne toetus). Kostja poolt esitatud Sotsiaalkindlustusameti 04.02.2019 pensioni määramise otsusest nr 53993 (dtl 77-78) nähtuvalt on kostja vanaduspension alates 1. aprillist 2023 ümber arvutatud eluaegselt ja kostja pensioni suurus on 651,15 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti töötamiste registrist ei nähtu kostja töötamist pärast 4. veebruari 2019. Maksu- ja Tolliameti 7. märtsi 2024. a teatise ja teatisele lisatud TSD kokkuvõtete järgi on kostjale ajavahemiku 01.05.2022–31.01.2024 eest tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 12 559,83 eurot (sh pension – 12 559,58 eurot ja intressid – 0,25 eurot). Väljamakseid tegid Sotsiaalkindlustusamet ja AS SEB Pank. AS-i Pensionikeskus 12. märtsi 2024. a vastuse järgi ei ole kostja liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. Äriregistris puuduvad andmed, et kostjale kuuluks liikmesus hooneühistus, või et ta ajaks äri. Kinnistusraamatus puuduvad andmed, et kostjale kuuluks kinnisavara. Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed, et kostjale kuuluksid sõidukid. Samuti puuduvad Transpordiameti liiklusregistris andmed, et kostja oleks teistele isikutele kuuluva sõiduki vastutavaks kasutajaks. Kohus leiab hageja ja kostja sissetulekuid võrreldes, et need on peaaegu võrdsed ja vahe ei ole suur. Hageja ega kostja ei oma vara mitte. Kostja esitas oma pangakonto XXX väljavõtted ajavahemiku 22.05.2023 - 22.03.2024 eest kulutuste kohta elektrienergia ja kommunaalkulude tasumise kohta (dtl 79, 80), millede kohaselt tasus ta E AS-ile ja E OÜ-le elektrienergia eest kokku 227,90 eurot, mis teeb keskmiselt 25,32 eurot kuus (227,90 ÷ 9). P Korteriühistule oli tasutud kokku 698 eurot, mis teeb keskmiselt 116,33 eurot kuus (698 ÷ 6). Kostja märkis, et lisaks elektri ja kommunaalide püsikuludele peab kostja tasuma kulutused toidule, ravimitele, hügieenivahenditele, riietele jm eluks vajalikud kulutused. Asjaolu, et inimesed tarbivad iga päev toitu, vajavad riideid ja jalanõusid, hügieenivahendeid, ravimeid on üldtuntud ja tõendamist mittevajavad asjaolud. PKS 102 lg-st 1 tulenevalt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
Hageja ema Larissa Sedova varaline olukord ja sissetulekud
6(8)
Tsiviilasi nr 2-22-7490
PKS § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. PKS § 105 lg 3 alusel kontrollis kohus ka hageja ema varalise olukorra ja sissetulekud. Maksu- ja Tolliameti töötamiste registri andmetel töötas hageja ema XXX ajavahemikul 02.09.2013 – 01.07.2024. Enam kandeid hageja ema töötamise kohta ei nähtu. Kinnistusraamatu andmetel kuuluvad hageja emale kaks eriomandit: XXX asuv 50,80 m2 suurune eriomand (registriosa 1496508) ja XXX asuv 31,80 m2 suurune eriomand (registriosa 1972508). Asja materjalide kohaselt elab hageja koos emaga aadressil XXX. Kohus tegi hagejale 5. märtsi 2024 määruses ettepaneku selgitada, kes elab aadressil XXX asuvas eriomandis, kes maksab kommunaalkulusid, kas korter antakse üürile ja kui jah, siis üüri suurust. Hageja ei vastanud kohtule. Äriregistri andmete kohaselt on hageja ema mittetulundusühingu Sillamäe spordiklubi puuetega inimeste ja nende perede „F” (registrikood XXX) juhatuse liige. Äriregistris puuduvad andmed, et hagejaemale kuuluks liikmesus hooneühistus. Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed, et hageja emale kuuluks sõidukid. Samuti puuduvad Transpordiameti liiklusregistris andmed et hageja ema oleks teistele isikutele kuuluva sõiduki vastutavaks kasutajaks. Eesti Töötukassa 5. märtsi 2024 teatise kohaselt hageja ema on registreeritud töötuna arvel alates 26.02.2020 kuni käesoleva ajani. Maksu- ja Tolliameti 7. märtsi 2024. a teatise ja teatisele lisatud TSD kokkuvõtte järgi on hageja emale ajavahemiku 01.05.2022 – 31.01.2024 eest tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 0,05 eurot (s.h intressid – 0,05 eurot). Väljamakset tegi AS SEB Pank. AS-i Pensionikeskus 12. märtsi 2024 vastuse järgi ei ole hageja ema liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. Sotsiaalkindlustusameti 7. märtsi 2024 teatise kohaselt alates 01.05.2022 kuni käesoleva ajani ei ole hageja emale toetust ega pensioni määratud. Kohus leidis juba, et hageja enda sissetulek võimaldab tal end piisavalt ülal pidada. Kohtu hinnangul kostja sissetuleku suurus ja vara puudumine, mille arvel oleks võimalik kostja ülalpidamisvõimet suurendada, ei võimalda kostjal andma hagejale ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Samuti kohtu hinnangul ei nähtu hageja ema sissetuleku ja varalise seisundi kohta viidatud tõenditest, et hageja ema annab hagejale ülalpidamist samas suuruses kui nõutakse kostjalt. Hageja ema omandis oleva teise eriomandi kasutamise kohta, mis asja materjalidest tulenevalt ei hageja ega tema ema ei kasuta elamiseks, ei esitanud hageja ei selgitusi ega tõendeid. Ülaltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul kostjalt elatise nõudmine põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. 7(8)
Tsiviilasi nr 2-22-7490
Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 ja PKS § 102 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulusid pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd jäeti hagi rahuldamata, seega sai otsus tehtud hageja kahjuks, siis peaks kohus jätma menetluskulud hageja kanda. Ent kohus võib TsMS § 162 lg 4 alusel jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kostja menetluskulude jätmine hageja kanda oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja oli õigustatud esitama elatise nõude kohtusse, sest kostja ei täitnud hageja ülalpidamiskohustust. Tegemist on elatise nõudmise hagiga, mille järgi on hagejaks abivajav laps. Kohus ei pea õiglaseks säärastel asjaoludel jätta ei täielikult ega osaliselt kostja menetluskulusid hageja kanda. Kohus jätab TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2 kooskõlas määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Osapoolte menetluskulud jäävad nende endi kanda ning seetõttu ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.