Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Y.Y (isikukood XXX), seaduslik esindaja I.C lepinguline esindaja vandeadvokaat Argo Küünemäe
,
Kostja M.X (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu M.X 16.03.2024 esitatud dokumentaalne tõend.
2.Jätta Harju Maakohtu 30.08.2023 otsus muutmata.
3.Harju Maakohtu 30.08.2023 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata Y.Y hagi M.X vastu tagasiulatuva elatise saamiseks perioodi 19.01.2022–12.10.2022 eest.
Jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-22-15313 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Y.Y (hageja, laps) esitas 13.10.2022 oma ema I.C hagi elatise väljamõistmiseks.
(ema) kaudu M.X (kostja, isa) vastu
2.Hagiavalduse kohaselt on alates 19.01.2022 lapsevanemate vahel abielulised suhted lõppenud ja laps elab koos emaga. Kostja ei ole alates 19.01.2022 osalenud hageja igapäevaste kulutuste kandmisel. Lapse ema saatis 15.06.2022 kostjale e-kirja, milles nõudis hageja igapäevaste kulutuste katmiseks igakuise elatise 210 eurot tasumist. Hageja igakuised kulud on kokku 744 eurot.
3.Hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 19.01.2022–12.10.2022 eest kokku 2203,75 eurot ning elatise 225,64 eurot kuus alates 13.10.2022 kuni hageja täiskasvanuks saamiseni.
4.Hageja suurendas oma nõuet 31.07.2023 menetlusdokumendis ja täpsustas nõuet 14.08.2023 menetlusdokumendis tulenevalt asjaolust, et 2022. aastal oli pool kuupalga alammäärast 327 eurot ja 2023. aastal 362,50 eurot ning alates 01.04.2023 on miinimumelatise suurus 260,33 eurot.
5.Kostja võla arvestus on järgmine: 19.01.2022–12.10.2022 eest 2203,75 eurot; 12.10.2022– 16.12.2022 eest 451,28 eurot (2x225,64); 16.12.2022–01.04.2023 eest 676,92 eurot (3x225,64); 01.04.2023–31.07.2023 eest 1041,32 eurot (4x260,33). Kokku pidi kostja tasuma hagejale elatist perioodil 19.01.2022–31.07.2023 4373,27 eurot, millest tuleb maha arvata kostja poolt perioodil 16.12.2022–06.06.2023 tasutud elatis 700 eurot. Seega on 31.07.2023 seisuga kostja elatise võlg hageja ees 3673,27 eurot.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatise perioodi 19.01.2022–31.07.2023 eest kokku 3673,27 eurot ning igakuise elatise alates 01.08.2023 summas 260,33 eurot, milline suurus muutuks iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lastetoetuse suuruse muutmisest, kuni alaealise täiskasvanuks saamiseni. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
8.Kostja ei ole rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Kostja peab hageja seadusliku esindaja poolt hageja hooldusõiguse vaidluses esitatud valede tõttu tegema igakuiseid kulutusi selleks, et saaks lapsega kohtuda Tallinnas (transpordikulu Kehtna-Tallinn-Kehtna ning mängukeskuste ja söögikohtade tasud). Lisaks on kostja kogu vaidlusaluse perioodi jooksul toetanud hagejat rahaliselt, ostnud riideid, mänguasju ja toitu. Kokku on olnud kostja kulud hagejaga koosolemiseks umbes 150 eurot kuus, lisaks kulutused riietele ja mänguasjadele, ulatudes kokku üle 200 euro kuus. Sellises mahus kulutused ületavad kostja sissetulekut ja kostja on olnud sunnitud müüma oma varem soetatud kunstiteoseid. Hageja seadusliku
2-22-15313 esindaja pahatahtliku käitumise tulemusena on hakanud kostja rahalised vahendid ammenduma. Lisaks peab kostja ülal pidama oma teist last M. M.X-i.
9.Kostja igakuisteks tuludeks on sotsiaaltoetus 49,09 eurot ja töövõimetustoetus 505 eurot kuus. Kostja on võtnud laenu 1250 eurot ja müünud 9 maali 3950 euro eest. Kostjal on kulusid kokku 844 euro ulatuses, s.h söök 200 eurot, elekter 30 eurot, sidekulud (sh ülalpeetav M. M.X) 79 eurot, jäätmed 10 eurot, vesi 25 eurot, auto 200 eurot, sh kütus 175 eurot, küte 600 eurot (mis jaguneb 50% ettevõtte ja 50% eraisiku kulu). Nimetatule lisanduvad veel kulud hügieenile, riietele ja jalanõudele.
10.Kostja oleks võimeline elatist tasuma maksimaalselt 100 eurot kuus (selliseid kulutusi on kostja siiani hagejaga seoses ka teinud ehk täitnud ülalpidamise kohustust vastavalt oma võimalustele). Sellisel juhul ei jääks halvemasse seisu kostja ise ja tema teine laps.
11.Hageja ei ole tagasiulatuva nõude esitamisel arvestanud asjaoluga, et kostja on oma võimete piires täitnud ülalpidamiskohustust ning täiendavalt tagasiulatuvalt elatise välja mõistmise korral ei oleks kostja oma majandusliku seisundi tõttu võimeline seda nõuet täitma. Maakohtu otsus
12.Maakohus rahuldas 30.08.2023 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi eest 13.10.2022–30.06.2023 kokku 1587,82 eurot ja alates 01.07.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 05.04.2035) 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Maakohus märkis, et elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja tagasiulatuva elatise nõude perioodi eest 19.01.2022–12.10.2022 jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
13.Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96–100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tasus kostja hagejale perioodil 16.12.2022–13.06.2023 igakuiselt elatist 100 eurot, kokku 700 eurot. Seega ei ole kostja hagejale elatist vähemalt miinimumulatuses tasunud ja elatise nõude esitamine kostja vastu on õiguslikult põhjendatud.
14.Kostja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et on ostnud hagejale riideid, mänguasju ja toitu. Samuti puudusid tõendid, et vanematel oleks kokkuleppeid asjade ostmise osas. Kokkuleppe puudumisel tuleks ülalpidamiskohustust täita elatise tasumisena.
15.Maakohus asus seisukohale, et hageja igakuised kulud kokku on põhjendatud vähemalt kahekordses elatise miinimummääras. Maakohus arvestas hageja igakuiste kulude nimekirjas toodud andmete alusel, et hageja keskmise igakuine kulu on 744 eurot, sh toit ja jook 100 eurot, lasteaed 61,86 eurot, meelelahutus (raamatud, kunst, mänguasjad, arvuti, sport, vaba aeg, teater, kino) 134 eurot, ravimid 26 eurot, riided ja kingad 87,75 eurot, hügieen 16,50 eurot, eluasemekulud (üür ja kommunaalkulud) 289 eurot, sidekulud (telefon ja internet) 20,97 eurot ja transport 7,50 eurot. Hageja esile toodud kululiigid olid vajalikud ja nende suurus mõistlik.
2-22-15313
16.Maakohus analüüsis, kas kostja väited tema majandusliku olukorra kohta annavad aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
16.1.Krediidiasutustele tehtud päringute vastustest nähtus, et perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023 tasus Eesti Töötukassa kostjale keskmiselt 518,42 eurot kuus ning Sotsiaalkindlustusamet 49,09 eurot kuus, kolmandad isikud tasusid nimetatud perioodil kostjale kokku 2982 eurot (s.h A OÜ), s.o keskmiselt 497 eurot kuus ning sularaha laekus kokku kostja kontole 3850 eurot, s.o keskmiselt 641,67 eurot kuus. Nimetatud andmete kohaselt luges maakohus tuvastatuks, et kostja 6 kuu keskmine sissetulek oli 1706,18 eurot.
16.2.Maakohtu hinnangul ei saa kostjat pidada varatuks, kuna kostjale kuulub 3 sõiduautot (Ford Sierra, Rover 75, Jaguar XJ), haagis Böcmann Topp Master De Lux ja kinnisasi Rapla maakonnas. Lisaks on kostja juhatuse liige ja osanik A OÜ-s. Hageja esitas tõendina fotod kostja omandis olevatest kunstiteostest, mis kohtu hinnangul võivad olla keskmiselt hinnalisemad. Kostja selgitustest ja tema konto väljavõttest nähtuvalt on kostja juba tegelenud ka kunstiteoste müümisega.
16.3.Kostja igakuiste kulude tõendamiseks esitas kostja enda konto väljavõtte Circle K maksete kohta 13,5 kuu eest kokku 2068,49 eurot (s.o keskmine igakuine kulu 153,22 eurot kuus) ja A OÜ konto väljavõtted maksete kohta Eesti Energia AS-le, Estonian Pellets OÜ-le, Eesti Keskkonnateenused AS-le, Tele 2 AS-le ja Kehtna vesi OÜ-le 13,5 kuu kohta kokku 4525,34 eurot (s.o keskmine kulu kuus 335,21 eurot). Kuigi tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja elukohaks A OÜ omandis olev kinnisasi, siis ei saa maakohtu hinnangul lugeda osaühingu kantud kulutusi kostja igakuisteks kuludeks. Esitatud tõendite pinnalt sai üksnes järeldada, et suurem osa kostja märgitud igakuistest kuludest kantakse äriühingu arvelt. Maakohus pidas usutavaks, et teatud igakuised kulud võivad kostjal tekkida, kuid need on kostja poolt väljatoodud ulatuses tõendamata.
16.4.Kostja tõendas, et tal on lisaks hagejale veel üks alaealine laps M. M.X, kuid vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kostja ühtegi tõendit väidetavate kulude olemasolu ega kandmise kohta. Maakohus selgitas, et üksnes pangakonto väljavõtete esitamine ei tõenda teise lapse kulude olemasolu ega kandmist. Maakohus leidis, et kostja ei tõendanud, et ta ei ole tulenevalt oma majanduslikust olukorrast suuteline oma alaealisi lapsi võrdväärselt ülal pidama.
16.5.Kostja tõendas, et tal on tuvastatud puuduv töövõime perioodil 06.02.2021–05.02.2024. Samas tuvastas maakohus, et kostjal on piisavalt olnud sissetulekuid ja vara, mille arvelt kostja saab tasuda elatist ning kanda lisaks ka enda ja oma teise lapse kulusid. Kostjal on võimalus ülalpidamise kohustuse täitmiseks müüa oma sõidukeid, kunstiteoseid ja kinnisvara, mida elamiseks ei kasutata. Samuti on võimalus võõrandada oma osalus osaühingus.
17.Eeltoodu alusel puudus alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära, kuna kostja on oma majanduslikust olukorrast tulenevalt suuteline pidama hagejat ülal ilma, et tema enda või teise lapse olukord muutuks vähemkindlustatuks. Maakohus arvestas elatise väljamõistmisel asjaoluga, et kostja on hagiavalduse esitamisest kuni 30.06.2023 tasunud hagejale elatist kokku 700 eurot.
18.Tagasiulatuva elatise nõude perioodi eest alates 19.01.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni jättis maakohus rahuldamata. Maakohus arvestas kostjal tuvastatud töövõime puudusega ja asjaoluga, et võimalik vara müük peaks katma eelkõige hageja igakuist elatist. Korraga
2-22-15313 suurema summa väljamõistmine kostjalt (arvestades ka võlga, mis on tekkinud alates hagi esitamisest) võib kostja panna olukorda, mis võib seada ohtu nii igakuise elatise maksmise hagejale kui ka kostja poolt teise lapse suhtes ülalpidamiskohustuse täitmise. Apellatsioonkaebus
19.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati, ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
20.Kostja ei ole hageja ülalpidamiskohustust rikkunud. Kostja on oma võimete kohaselt täitnud hageja ülalpidamiskohustust nii enne hagi esitamist kui ka pärast seda. Kostja arvates on ebaõige maakohtu järeldus, et elatis tuleb välja mõista siis, kui elatist on makstud miinimummäärast väiksemas summas. Kohus peab hindama, kas millises määras on kostja võimeline hagejale ülalpidamist andma. Kostja oleks võimeline elatist tasuma maksimaalselt 100 eurot kuus.
21.Maakohus tuvastas, et kostjal on puuduv töövõime kuni 05.02.2024, kuid ei arvestanud sellega, et puudest tulenevalt on kostjal lisakulutusi. Näiteks on liikumispuude tõttu kostjale vajalik sõiduk.
22.Kui kostja ei suuda täita kohtulahendit, siis lisanduvad elatisele ka täitemenetluse kulud. See halvendaks veelgi kostja majanduslikku seisundit ning lõppkokkuvõttes oleksid kannatajateks kostja ja tema mõlemad alaealised lapsed. Eluliselt usutavaks ja kostja poolt tõendatuks tuleb pidada kostja väidet, et tal tuleb teha ka teise lapse ülalpidamiseks kulutusi, sest vastasel korral oleks ka M. M.X esitanud kostja vastu kohtusse elatise nõude.
23.Maakohus võttis põhjendamatult arvesse perioodil 01.01.2023–30.06.2023 kostjale kolmandatelt isikutelt, sh A OÜ-lt, laekunud summasid ja jõudis selle tulemusena järeldusele, et kostja 6 kuu keskmine sissetulek on olnud 1706,18 eurot. Kostja rõhutab, et A OÜ kohustused ületavad varasid, mistõttu saab rääkida pigem likvideerimisele kuuluvast äriühingust. Selleks, et A OÜ saaks oma võlgnevused (ca 300 000 eurot) likvideeritud, tuleb tal vara (sh vähesed alles jäänud kunstiteosed ja kinnistu, mis on kõik äriühingu omandis) võõrandada. Äriühingu võlgade tasumise asemel hagejale elatise maksmisel rikuks kostja seadusega juhatuse liikmele pandud kohustusi ja viiks võlausaldajate poolt nõuete esitamiseni kostja kui juhatuse liikme vastu. Maakohus jättis asja lahendamisel äriseadustiku § 187 lg 2 tähelepanuta ja käsitas seetõttu ebaõigesti äriühingu arvel olevaid rahalisi vahendeid automaatselt kostjale kuuluvana. Pole välistatud, et mingi aeg võib mõni A OÜ võlausaldaja esitada võlgniku vastu pankrotiavalduse. Äriühingul ei ole töötajaid. Kostja poolt läbi äriühingu tulu teenimine ei ole võimalik. Laekunud summad on tasu varasemalt tehtud tööde eest. Kostja tervislikku seisundit arvesse võttes tuleb eeldada, et äriühingus ei toimu ega hakka toimuma majandustegevust, mille raames oleks kostjal võimalik teenida endale täiendavat tulu. Kostja peab äriühingule kuuluva vara arvelt esmajärjekorras likvideerima äriühingu võlad ja alles seejärel on võimalik äriühingu vara võõrandada. Äriühingu vara võõrandamisel muutuks kostja kodutuks, kogu müügist saadav tulu läheks kõik võlgade katteks ja jääks puudugi.
24.Kostjale on sõiduki olemasolu eksistentsiaalselt vajalik, kuid maakohtu viidatud sõiduauto Ford Sierra on aastate eest vanarauaks viidud ning sõiduauto Rover 75 ja haagis Böcmann Topp Master De Lux on sisuliselt ainult metalli väärtusega.
2-22-15313
25.Kostja tegelikuks igakuiseks sissetulekuks on 550 eurot. Selleks, et kostja saaks toime tulla enda ja kahe lapse ülalpidamisega, on kostja võõrandanud oma vara. Hageja esitatud varade väärtused ei vasta tõele ja on ilmselgelt ülepaisutatud. Kostja selgitas 02.02.2023 toimunud eelistungil, et talle kuulub üksnes XXX kinnistu, millele puudub juurdepääs, ning millel asuval majal on sisse kukkunud katus ja müürid. Kinnistut on võimatu müüa.
26.Eelnevast tuleneb, et maakohus järeldas ebaõigesti, et kostjal on piisav sissetulek ja vara, mille arvelt kostja saab tasuda elatist ning kanda enda ja oma teise lapse kulusid. Vastustaja seisukoht
27.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
29.TsMS § 442 lg 5 alusel võtab kolleegium esmalt seisukoha kostja apellatsioonimenetluses esitatud uue tõendi kohta. Kostja tugines apellatsioonkaebuses muu hulgas asjaolule, et tal on puuduv töövõime. Kuivõrd maakohtule tõendina esitatud Eesti Töötukassa 09.01.2023 otsuse järgi lõppes kostja töövõime vähenemise periood 05.02.2024, pidas ringkonnakohus vajalikuks saada täiendavat teavet, kas kostja töövõime ulatust on uuesti hinnatud. Eeltoodust tulenevalt andis ringkonnakohus kostjale võimaluse esitada täiendav tõend enda puuduva töövõime kohta. Kostja esitas 16.03.2024 ringkonnakohtule Eesti Töötukassa 26.12.2023 otsuse kostjale töövõimetoetuse määramise kohta (dtl-d 672–673). Ringkonnakohtu hinnangul on esitatud dokumentaalne tõend asjakohane ning kolleegium võtab selle vastu TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel.
30.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse on vaidlustanud kostja osas, milles maakohus hagi rahuldas. Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles maakohus hageja tagasiulatuva elatise nõude perioodi eest 19.01.2022–12.10.2022 rahuldamata jättis. Eeltoodud osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
31.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitanud, ja puudub vajadus maakohtu põhjenduste kordamiseks. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud.
32.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas esineb PKS § 102 lg 1 järgi alus jätta kostjalt hageja kasuks elatis välja mõistmata tulenevalt sellest, et kostjal on puuduv töövõime,
2-22-15313 teine ülalpeetav ja väidetavalt kehv majanduslik olukord. Kostja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas hageja vajadused.
33.Ringkonnakohus rõhutab, et kohus ei või üldjuhul mõista vanemalt alaealise lapse kasuks välja PKS §-s 101 sätestatust väiksemat elatist. Kui muud isikud vabanevad PKS § 102 lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles nad ei ole oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimelised andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, siis alaealise lapse vanemad oma ülalpidamiskohustusest sellises olukorras PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane ning peavad kasutama enda käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ühetaoliselt ülalpidamiseks.
34.PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus vähendada miinimumelatist üksnes mõjuval põhjusel, s.t olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline mõjuval põhjusel andma lapsele ülalpidamist. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve ja seda, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Mh võib mõjuvaks põhjuseks olla ka lapse miinimumist väiksemad vajadused, s.t kohus saab mõista vanemalt välja miinimumist väiksema elatise, arvestades mh kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad, kuid seda vaid juhul, kui pool on tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28.1–28.2; RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p 18; 07.02.2018, 2-16-118651, p 12; 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13). Seega mõjuval põhjusel võib kohus elatist küll vähendada, kuid sellise mõjuva põhjuse olemasolu tuleb kohustatud vanemal tõendada.
35.Maakohus selgitas pooltele põhjalikult tõendamiskoormust ja muu hulgas kohustas kostjat tõendama oma majanduslikku olukorda ja oma teise lapse ülalpidamiskohustusega seonduvat (dtl-d 250–257). Ringkonnakohus märgib, et vaatamata sellele, et elatise vaidlus ei ole tavapärane võistlev kohtumenetlus, menetletakse TsMS § 5 lg 1 järgi hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid ka omal algatusel, kuid see ei ole võimalik kohustatud vanema ega tema teise lapsega seotud kulude kandmise osas, kuna neid asjaolusid teab üksnes kohustatud vanem. Kohus ei saa elatisnõude osalist rahuldamata jätmist põhjendada asjaoludega, mida pool ei ole suutnud korrektselt esitada ega tõendada.
36.Kostja leiab, et olukorras, kus kohustatud vanem kannab lapse kulusid ulatuses, mis on temale võimetekohane, puudub kohtul alus elatise väljamõistmiseks ja kohus peab sellisel juhul hindama, kas kostja on täitnud ülalpidamist sellisel viisil, milles ta on võimeline seda hagejale võimaldama. Maakohus ongi otsuses tõendeid hinnates tuvastanud, millises ulatuses on kostja kohtu hinnangul võimeline hagejale elatist tasuma. See, et kostja hindab oma majanduslikku võimekust kohtust erinevalt, ei anna alust leida, et hagi oleks tulnud jätta täielikult rahuldamata.
37.Vaidlus puudub selles, et kostjal on teine alaealine laps M. M.X (dtl 41). Kostja heidab ette, et maakohus ei pidanud eluliselt usutavaks ja tõendatuks kostja väidet, et tal tuleb teha kulutusi ka teise lapse ülalpidamiseks. Maakohus leidis, et kostja ei ole oma teise lapse M.
2-22-15313 M.X osas ülalpidamiskulude kandmist tõendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et üksnes teise lapse olemasolu ei anna alust mõista elatis välja miinimummäärast väiksemas summas. Vaidluse korral ei saa kohus teise lapse ülalpidamiskohustuse täitmist eeldada, vaid kostja peab tõendama, et ta oma teist last ka reaalselt üleval peab ja millises summas regulaarselt teise lapse ülalpidamiskulusid kannab. Kostja ei ole seda tõendanud. Väitmine, et vastasel korral oleks M. M.X esitanud kostja vastu kohtusse hagi elatise nõudmiseks, ei ole tõendamiskoormise täitmine.
38.Vaidlus puudub selles, et kostjal on puuduv töövõime (dtl-d 263–265 ja 672–673). Maakohus tuvastas, et kostja majanduslik olukord võimaldab kostjal tasuda hagejale elatist, vaatamata tema puuduvale töövõimele. Kostja ei nõustu maakohtu järeldustega tema majandusliku olukorra tuvastamisel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud poolte esitatud ja kohtu kogutud tõendite põhjal, et kostjal on olnud piisav sissetulek ja vara, mille arvelt saab kostja tasuda elatist hagejale ja kanda lisaks ka enda ja oma teise lapse kulusid. Maakohus võttis põhjendatult arvesse kolmandatelt isikutelt laekunud summasid, kostja osalust A OÜ-s, kostjale kuuluvaid sõidukeid ja kinnisvara. Kostja väide, et kostja sõidukid on üksnes metalli väärtusega ja kinnistu müügikõlbmatu, jääb paljasõnaliseks.
39.Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et temale kuuluva A OÜ puhul saab rääkida pigem likvideerimisele kuuluvast äriühingust ja kostjal puudub võimalus läbi äriühingu tulu teenida. Kohus hindab elatise väljamõistmisel kostja võimekust elatist tasuda kohtumenetluse aja seisuga ega pea spekuleerima, milline võib kostja majanduslik olukord olla tulevikus, s.o antud juhul seda, kuidas kostjale kuuluval äriühingul võiks teoreetiliselt edaspidi minna. Kostja üldsõnaliste väidete alusel ei saa kohus veenduda kostjale kuuluva äriühingu väidetavates kehvades majandusnäitajates.
40.Põhjendatud ei ole kostja etteheide, et kuigi maakohus tuvastas, et kostjal on puuduv töövõime, ei arvestanud kohus sellega, et oma puudest tulenevalt on kostjal ka lisakulutusi seoses sõiduki omamise vajadusega. Maakohus on arvestanud tõendina kostja esitatud konto väljavõtet Circle K maksete kohta. Muid tõendeid sõiduki kasutamisega seonduvalt kostja ei esitanud. Maakohus tuvastas, et suurema osa kostja väidetud kuludest kannab kostjale kuuluv äriühing. Kostja ei ole seda järeldust ümber lükanud.
41.Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maakohtuga, et kostja väljatoodud asjaolud, s.o tervislik seisund, mittetöötamine, piisava isikliku vara väidetav puudumine ja teine ülalpeetav, ei anna praegusel juhul alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsusest nähtub, et maakohus hindas kostja sissetuleku suurust ja vara väärtust ning kooskõlas PKS §-ga 102 ja asjakohase kohtupraktikaga seda, kas kostja töövõime puudumine ja teise lapse olemasolu annab alust mõista elatis välja miinimummäärast väiksemas summas. Maakohus tuvastas, et kostja ei ole varatu ja tema töövõime puudumine ei ole tal takistanud sissetulekut teenida, ning leidis, et kostja on võimeline maksma hagejale elatist PKS § 101 lg-te 3–5 alusel arvutatud summas ilma, et tema enda olukord muutuks vähemkindlustatuks. Lisaks selgitab kolleegium, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15).
2-22-15313 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
43.Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad samuti TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kolleegiumi hinnangul ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumiseks. Asjas ei ole toodud esile asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et kulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid TsMS § 164 lg-s 3 sätestatud asjaolud. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
44.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.