Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 15.06.2018.a. Rakvere Linnavalitsuses. Poolte abielusuhted lõppesid 15.04.2022.a. ning alates sellest ajast elasid pooled eraldi leibkondades. Jaanuaris 2024.a poolte abielu lahutati. Pooled üritasid enne abielu lahutamist saavutada kokkulepet abielu kestel soetatud vara jagamise osas, kuid kompromissi saavutada ei õnnestunud. Hageja tegi kostjale omapoolse ettepaneku ühisvara jagamiseks ja omandatu tagastamiseks, kuid kostja ettepanekuga ei nõustunud ning pidas seda alusetus.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub poolte ühisvara hulka: -roller 100 eurot (ostetud 08.10.2021.a eraisikult 100 euro eest); -paat 200 eurot(soetatud 14.06.2022 eraisikult maksumusega 300 eurot); -sõiduauto Volvo 3000 eurot (sõiduauto soetati kohe pärast abiellumist, 19.06.2018.a. Auto vormistati T. P. nimele. Pärast kooselu lõppu vormistas T. P. hageja teadmata auto kolmandale isikule (ema nimele), kuid tegelikkuses kasutab jätkuvalt sõidukit T. P.. Hageja teeb ettepaneku jagada ühisvara selliselt, et - E.P. omandisse jätta roller ja paat, mille väärtusest poole ehk 150 eurot hüvitab E.P. kostjale. -T. P. omandisse jätta sõiduauto Volvo, mille väärtusest pool 1500 eurot hüvitab T. P. hagejale. Tasaarvestades hüvitised, tuleb T. P.l hüvitada hagejale 1350 eurot.
3.Hageja väitel on kostja hageja lahusvara arvelt omandanud: - Teler Philips 32 ́ - väärtus 255 eurot (E.P. omandas eseme 12.10.2022.a oma onu S.E. pärandusena) ; - 20.08.2022 laen 550 eurot (võetud ajal, mil poolte abielusuhted olid lõppenud) - 03.09.2022 laen 625 eurot (võetud ajal, mil poolte abielusuhted olid lõppenud). - abielusõrmus - hagejale kuuluva kinnistu võti.
4.Hageja palub kohtul 4.1 jagada poolte ühisvara 4.1.1 jätta E.P. omandisse roller ja paat, mille väärtusest poole ehk 150 eurot hüvitab E.P. kostjale. 4.1.2 T. P. omandisse jätta sõiduauto Volvo, mille väärtusest poole so 1500 eurot hüvitab T. P. hagejale.
4.1.3 välja mõista T. P.lt hageja kasuks hüvitis enamsaadud ühisvara arvelt 1350 eurot 4.2 tagastada (hüvitada) E.P.lt võetud laenud ja televiisor Philips kokku väärtuses 1350 eurot 4.3 kohustada T. P.t tagastama hagejale abielusõrmus ja hagejale kuuluva kinnistu välisukse võti.
II
KOSTJA T. P. VASTUVÄITED
5.Kostja tunnistab hagi osaliselt, ei tunnista osas, mis puudutab sõiduautot Volvo. Kostja selgitab, et ei keeldunud ühisvara jagamisest ning tegi ettepaneku jagada ühisvara kohtuväliselt, kuid hageja sellega ei nõustunud, mistõttu tuleb kostja arvates jätta menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja nõustub hageja väitega selles, et poolte abielu on kohtuotsusega lahutatud. Pooled elavad alates 15.04.2022. a lahus. Õige on ka hageja väide, et pooled on juba kohtueelselt läbirääkimisi pidanud. Kostja ei nõustu osaliselt hageja poolt hagiavalduses esitatud ühisvara nimekirjaga. Sõiduauto Volvo on võõrandatud ja selle eest saadud raha (1500 eurot), mille kostja kulutas enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Ka hagejale kandis kostja sõiduki müügist saadud rahast osa. Kui kohus peaks sõiduauto Volvo väärtust siiski ühisvara jagamisel arvestama, siis teatab kostja, et ta ei nõustu kindlasti hageja poolt kohtule esitatud Volvo väärtusega. Sõiduk on ligikaudu 20 aastat vana ning selle läbisõit on ligikaudu 424 000 km. Sõiduk on tegelikult omandatud kostja lahusvara arvel, kuid sai liiklusregistris kostja nimele registreeritud paar päeva pärast poolte abiellumist. Müügitehing toimus tegelikult mõni päev enne poolte abielu sõlmimist ning sõiduki eest tasus kostja enda lahusvaraks oleva rahaga.
7.Kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et roller ja paat jäävad hageja ainuomandisse, hagejal ei ole vastuväiteid ka rolleri ja paadi väärtuste osas. Hagiavalduses väidab hageja, nagu oleks kostja omandanud vara hageja lahusvara arvel. Kostja sellega ei nõustu. Televiisor PHILIPS 32 ́ on tõepoolest kostja valduses. Televiisori soetasid pooled abielu ajal, 2020. a, S. E.le kingituseks, hiljem päris hageja selle oma onu järel ja kinkis kostja alaealistele lastele. Televiisori soetusmaksumus oli 152 eurot. Tänasel päeval ei ületa selle maksumus kindlasti 50 eurot. Eluliselt ei ole kuidagi usutav, et peaaegu neli aastat kasutatud televiisor maksab peaaegu kaks korda rohkem võrreldes sama televiisori soetusmaksumusega.
8.Samuti ei nõustu kostja hageja väidetega selle kohta, nagu oleks kostja hagejalt laenu saanud. Hageja väited selle kohta, nagu oleks ta kostjale mingit laenu andnud, on tõendamata. Abikaasad saavad teha teineteisega tehinguid vaid lahusvaraga. Abieluliste suhete lõppemise aeg ei oma alates 01.07.2010. a, mil jõustus kehtiv perekonnaseadus, enam vähimatki tähtsust.
9.Abielusõrmus on hageja kingitus kostjale. Kui kostja eeldab, et seda tuleb käsitleda poolte ühisvarana ja jagada vastavalt ühisvara jagamise sätetele, oleks hageja pidanud kostjat sellest juba sõrmust kinkides teavitama. Kostja ei saanud seda kuidagi eeldada. Hagejale kuuluval kinnisasjal paikneva elamu välisukse võtme nõustub kostja hagejale tagastama.
10.Hageja valduses on pooltele ühisomandina kuuluvad kaks narivoodit koos madratsitega, nimetatud esemed on ostetud 2019. a hinnaga kokku 278,99 eurot. Praegu ei ületa nende väärtus kindlasti 150 eurot, kui pooltel õnnestub kompromiss sõlmida, nõustuks kostja tasuma nende eest hagejale kuni 150 eurot tingimusel, et narivoodid koos madratsitega hakkavad kuuluma kostjale. Samuti on hageja valduses kostja poja kitarr, ka seda soovib kostja enda valdusesse.
11.Kokkuvõttes on kostja seisukohal, et - ühisvara jagamise käigus on võimalik jagada vara, mis abikaasadele ühisvara jagamise ajal kuulub, sõiduauto Volvo abikaasade ühisomandisse enam ei kuulu ja seda ei saa ka jagada; - paadi ja rolleri jäämise kohta hageja ainuomandisse ning nimetatud esemete väärtuse osas kostjal vastuväited puuduvad; - hageja väited kostjale antud laenude kohta on õiguslikult alusetud ja tõendamata ning tuleb seega jätta tähelepanuta; - abielusõrmus on hageja kingitus kostjale ning seega kuulub kostja lahusvara hulka ja ei kuulu koos muu ühisvaraga jagamisele, hageja kinnistul paikneva elamu välisukse võtme on kostja nõus hagejale tagastama. Juhul, kui kohus leiab siiski, et sõrmuste puhul on tegemist poolte ühisvaraga, teeb kostja ettepaneku jagada kaks abielusõrmust selliselt, et üks hakkab kuuluma ainuomandina hagejale ja teine kostjale. III
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et N. K. hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.Poolte abielu sõlmiti 15.06.2018.a. Rakvere Linnavalitsuses. Abielu lahutati Tartu Maakohtu 10.01.2024.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-23-14710. Kohtuotsus jõustus 10.02.2024.a. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 66 lg 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, mil kohtuotsus jõustub. Kohtuotsus jõustus 10.02.2024.a, seega lõppes poolte abielu 10.02.2024.a. PKS § 35 lp 3 kohaselt lõpeb varaühisuse varasuhe, kui abielu lahutatakse (PKS § 35 p 3). Poolte ühisvarasuhe lõppes 10.02.2024.a.
14.Poolte vahel abieluvaralepingut sõlmitud ei olnud. Varaühisuse korral lähevad abikaasade ühisomandisse abielu kestel omandatud esemed ja muud varalised õigused (PKS § 25). Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga (PKS § 37 lg 11) ja jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti (§ 37 lg 3). Ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga (PKS § 38). Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses (VÕS) kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasade vahelistes suhetes kohaldatakse perekonnaseaduses vara jagamise kohta sätestatut.
15.Kuivõrd poolte abielu lõppes 10.02.2024.a, siis tuleb ühisvara koosseis kindlaks teha abielu lahutamise aja seisuga (abielu lõppemise aja seisuga).
Riigikohus on märkinud, et ühisvara väärtus tuleb määrata kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (vt Riigikohtu 02.06.2010.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-38-10).
16.Vastavalt PKS § 37 lg 1 jagavad abikaasad varaühisuse lõppedes ühisvara omavahel Sama paragrahvi 3. lõike järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 tulenevalt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kaasomandi jagamise viisid sätestab AÕS § 77 lg 2, mille kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel. Kaasomandi lõpetamise asjades saab kohus AÕS § 77 lg 2 alusel valida vaid sellise asja jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt Riigikohtu 03.10.2018 lahend tsiviilasjas 2-16-15236/59 p 18; 10.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17, p 10).
17.Pooled ei vaidle selle üle, et ühisvara hulka kuulub - roller Lingben mudel LB5OQT-35; - paat Viiking 380 Classic, reg. nr XXX; - narivoodi (dtl 52, 30 00:08:05) Poolte vahel ei ole vaidlust ka rolleri ja paadi väärtuses (roller 100 eurot, paat 300 eurot, dtl 1213; kostja vastus dtl 33, istungi protokoll dtl 51) Narivoodi väärtuse kohta on kostja esitanud Hansapost.ee arve nr 600620449 30.01.2019.a. (dtl 42) 278,99 eurot. Kostja märgib hagile esitatud vastuses, et käesoleval ajal ei ületa narivoodi väärtus 150 eurot (dtl 35). Hageja viitas kostja esindaja saadetud vastusele hageja ettepanekule ühisvara kohtuväliseks jagamiseks (ettepanek dtl 4-5, kostja vastus dtl 8-9), milles kostja märgib, et narivoodi maksumus koos madratsitega on 250 eurot (dtl 9). Kohus on seisukohal, et arvestades narivoodi ja madratsite soetamise aega (2019.a.) ei ole tõenäoline, et kasutamisega nende väärtus ajas (5 aastat) ei ole muutunud (278,99 eurot) või on muutunud minimaalsel määral (250 eurot). Kohus nõustub kostja vastuse hagile märgituga, et käesoleval ajal ei ületa narivoodi väärtus 150 eurot. Hageja väitis kohtuistungil, et on narivoodi eest kostjale tasunud 125 eurot (dtl 52, 00:08:54), väide on tõendamata, kostja vaidles hageja väitele vastu (dtl 52; 00:10:35). Lisaks eeltoodule märgib kohus, et abielu ajal teineteisele tehtud rahaülekandeid (makseid jms) ei saa ühisvara jagamisel arvestada. PKS § 27 lg 3 sätestab, et lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka.
18.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte ühisvarasse kuuluvate esemete väärtus on: -roller 100 eurot (dtl 12) -paat 300 eurot (dtl 13) -narivoodi 150 eurot
19.Hageja väitel on kostja hageja lahusvara arvelt omandanud ja palub tagastada: - Teleri Philips 32 ́ - väärtus 255 eurot (E.P. päris oma onult); - 20.08.2022 laen 550 eurot (võetud ajal, mil poolte abielusuhted olid lõppenud) - 03.09.2022 laen 625 eurot (võetud ajal, mil poolte abielusuhted olid lõppenud). - abielusõrmus - hagejale kuuluva kinnistu võti. Kohtuistungil loobus hageja nii teleri kui väidetavalt laenuna antud rahaliste vahendite tagastamise nõudest (dtl 50; 00:00:54; dtl 51; 00:03:33) Hagejale kuuluva kinnistu välisukse võtme tagastas kostja hagejale kohtuistungi lõppedes (dtl 56, 00:34:08) Abielusõrmuse tagastamise nõuet ei pea kohus põhjendatuks.
Abielusõrmus on kohtu hinnangul kink abikaasale, mis jääb abikaasa isiklikuks omandiks. Abielusõrmust on väiklane pidada lahusvaraks (kinkiva abikaasa lahusvaraks), mida üks abikaasa teisele nn abieluaegseks kasutamiseks annab. Abielusõrmuse tagastamise nõue mõjub süüdistuse või karistusena abielu luhtumise (lahutuse) eest. Abielulahutuse puhul peaks kesksel kohal olema abikaasade eneseanalüüs, võime edasi liikuda ja uuesti alustada (uusi suhteid luua).
20.Poolte vahel on vaidlus sõiduauto Volvo osas. Vaidlust ei ole selles, et varaühisuse lõppemise ajaks pooltel sõiduautot ei ole, ehk teisisõnu ühisvara jagamisel ei saa sõiduautot varana arvesse võtta. Hageja leiab, et kuivõrd sõiduauto kuulus abikaasade ühisvarasse ning kostja võõrandas selle oma vennale hageja teadmata ja nõusolekuta, tuleb kostjal hüvitada pool sõiduauto turuväärtusest (hageja hinnangul sõiduauto turuväärtus 2000 eurot, dtl 39) T. P. võõrandas Volvo V70 reg.märk XXX 14.05.2022.a. oma vennale T. P. 1500 euro eest (dtl 37). T. P. on 24.05.2022 kandnud hagejale 210 eurot (dtl 38). Kohtuistungil selgitas T. P., et ülekanne oli tehtud hüvitisena auto eest ja osa sai hageja sularahas (dtl 54, 00:21:54). Hageja sellega ei nõustunud. Hageja väitis, et 210 eurot oli tasutud talle võla tagastamisena (dtl 53, 00:14:05) Kehtiva PKS § 27 lg 6 kohaselt loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Kohtuistungil kinnitas E.P., et Volvo oli kostja kasutuses juba enne abielu (dtl 55, 00:29:02), registrisse kanti kostja nimele pärast abielu sõlmimist (dtl 55; 00:29:06), ostu-müügilepingut ei tehtud, tõendatud ei ole asjaolu, kas hageja oma vahenditega selle soetamisel enne abielu osales. Kostja väitel soetas ta sõiduki oma lahusvarasse kuuluvate rahaliste vahendite arvel. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Sama pargrahvi 2. lõike järgi kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Seega saab eeldada, et kui sõiduauto oli kostja valduses enne abielu sõlmimist, oli võõrandajaga saavutatud kokkulepe ka omandi ülemineku kohta enne abielu sõlmimist, millest tulenevalt ei kuulunud sõiduauto poolte ühisvara hulka. Transpordiregistri kanne (kande tegemise aeg) ei ole samastatav omandiõiguse tekkimise ajaga, ehk omandiõigus vallasasjale ei teki registrisse kandmisega, seega ei saanud registrikandega sõidukist abikaasade ühisvara, mida (või mille müügist saadudu vahendeid) oleks võimalik jagada.
21.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus E.P. ühisvara jagamise hagi T. P. vastu osaliselt: - jätab E.P. ainuomandisse rolleri (väärtusega 100 eurot); paadi (väärtusega 300 eurot) ja narivoodi (väärtusega 150 eurot) so vara koguväärtusega 550 eurot ja mõistab E.P.lt hüvitisena enamsaadud vara arvel T. P. kasuks välja 275 eurot. - sõiduauto Volvo eest 1000 euro hüvitamise ja abielusõrmuse tagastamise nõuded jätab kohus rahuldamata
Menetluskulude jaotus
22.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt PKS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.