Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

II.2. Määrata kindlaks X (isa) suhtluskord Y (ema) juures elava ühise poja Qga (laps) alljärgnevalt:

II.2.1

esimese 12 nädala jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, kusjuures esimeseks loetakse nädal, mille teisipäev järgneb kohtumääruse jõustumise päevale, kohtub isa lapsega järgmiselt:

-

nädalatel 1 – 4 kohtub isa lapsega paarisnädalatel selliselt, et võtab neljapäeval ja reedel lapse lasteaiast kell 15.30 ja viib ema elukohta tagasi mõlemal päeval hiljemalt kell 18, laupäeval ja pühapäeval võtab isa lapse ema elukohast kell 10 ja viib ema elukohta tagasi mõlemal päeval hiljemalt kell 18;

-

nädalatel 5 – 8 kohtub isa lapsega paarisnädalatel selliselt, et võtab neljapäeval ja reedel lapse lasteaiast kell 15.30 ja viib ema elukohta tagasi mõlemal päeval hiljemalt kell 18, laupäeval võtab isa lapse ema elukohast kell 10 ja viib ema elukohta tagasi pühapäeval hiljemalt kell 18;

-

nädalatel 9 – 12 kohtub isa lapsega paarisnädalatel selliselt, et võtab neljapäeval lapse lasteaiast kell 15.30 ja viib ema elukohta tagasi hiljemalt kell 18, reedel võtab lapse lasteaiast kell 15.30 ja viib ema elukohta tagasi pühapäeval hiljemalt kell 18;

-

juhul, kui laps tööpäevadel ei ole lasteaias, siis võtab isa lapse ema elukohast;

II.2.2

pärast p-s II.2.1 nimetatud ajavahemiku möödumist kohtub isa lapsega kalendrinädala numbri põhiselt järgmiselt: -

iga paaris nädala neljapäeval selliselt, et isa võtab lapse kell 15.30 lasteaiast ja toob tagasi lapse ema elukohta pühapäeval hiljemalt kell 18. Juhul kui laps ei viibi paaris nädala neljapäeval lasteaias, siis võtab isa lapse tema ema elukohast;

-

paaritu nädala kolmapäeval ja neljapäeval selliselt, et isa võtab lapse lasteaiast mitte varem kui 15.30 ja toob lapse tagasi ema elukohta kell 18;

II.2.3

isa kohustub lapsega suhtlemise ajal järgima lapse tavapärast päevakava ning lasteaiaga seotud ürituste ajakava;

II.2.4

paarisaastatel veedab laps jõulupühad (24.–25.12) isaga ja aastavahetuse (31.12.–01.01) emaga ning paaritul aastal vastupidi. Nendel päevadel võtab isa lapse tema ema elukohast perioodi esimesel päeval kell 12 ja toob tagasi ema elukohta perioodi viimasel päeval kell 18;

II.2.5

paarisaastal veedab laps ülestõusmispüha isaga ning paaritul aastal emaga;

II.2.6

erandina ülejäänud suhtluskorrast veedab laps isadepäeva ja isa sünnipäeva alati isaga ja emadepäeva ning ema sünnipäeva alati emaga;

II.2.7

lapsel on õigus eemaloleva vanemaga vabalt suhelda sidevahendite teel. Vanem peab lapsega sidevahendi abil ühenduse võtmisel arvestama lapse päevakavaga; 2 (8)

II.2.8

vanemad kohustuvad järgima lapse sotsiaalseid kohustusi (sugulaste ja sõprade sünnipäevad, lasteaia üritused jne) sõltumata sellest kumma vanema juures laps parasjagu viibib;

II.2.9

lapsel on õigus veeta isaga suvevaheajal (periood 01.06.–31.08.) üks katkematu 14-päevane periood. Täpse aja lepivad vanemad kokku hiljemalt iga aasta 15. aprilliks. Kui kohtumäärus jõustub kuupäeval, mis on hilisem kui 1. aprill, aga varasem kui 1. august, siis lepivad vanemad suvevaheajal isaga koos veedetava aja kokku kahe nädala jooksul alates määruse jõustumisest. Kui kohtumäärus jõustub augustikuus, siis veedab laps isaga 14 päeva alates määruse jõustumisele järgnevast 7. päevast, aga mitte kauem kui 31. augustini. Kui vanemad ei saavuta kokkulepet suvevaheajal isaga koos veedetava aja kohta, siis määrab selle isa, teatades emale ajast ette vähemalt 14 päeva.

II.2.10 käesolevas suhtluskorras kajastamata küsimustes on vanematel õigus eraldi kokku leppida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; II.2.11 määratud suhtluskord kehtib kuni lapse 8-aastaseks saamiseni või kooli minemiseni, sõltuvalt sellest kumb sündmus saabub varem. II.3. Menetluskulud jätta iga menetlusosalise enda kanda, v.a lapse esindaja riigi õigusabi kulu, mis jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

isa võtab lapse paaris nädala pühapäeval kell 18 ema juurest ja toob tagasi ema juurde paaritu nädala pühapäeval kell 18, arvestades seejuures lapse igapäevast rutiini; lapsega koos olev vanem ei tee eemalolevale vanemale takistusi lapsega suhtlemiseks. Pooled tagavad võimaluse suhelda lapsel eemal viibiva vanemaga telefoni või muu suhtlusvahendi kaudu, arvestades seejuures lapse igapäevast rutiini; 3 (8)

-

-

-

-

-

-

-

lapse sünnipäeval on mõlemal vanemal õigus lapsega kohtuda, olenemata, kelle juures laps parajasti viibib; isadepäeva veedavad lapsed isaga ja emadepäeva emaga; jõulude ajal viibib laps paaris aastatel isa juures 24. – 25. detsember ja ema juures 26.– 27. detsember ning paaritutel aastatel vastupidi. Paaritutel aastatel veedab laps isaga 31. detsember – 1. jaanuar ja paaris aastatel need päevad ema juures. Neil päevadel võtab isa lapse kodunt kell 12 ning toob tagasi perioodi lõppedes kell 18; paarisaastatel veedab laps lihavõtted (ülestõusmispüha) isaga ning paaritutel aastatel emaga; kui laps haigestub, peab vanem sellest teist vanemat koheselt teavitama. Vanem, kelle juures laps viibib, hindab lapse tervislikku seisundit ning vajadust pöörduda arsti poole; kolmandate isikute poolt korraldatavatel olulistel perekondlikel tähtpäevadel (juubelid, pulmad jne) on vanemal õigus veeta lapsega aega ka sel juhul, kui need langevad teise vanemaga veedetavale nädalale. Sellisel juhul vahetavad vanemad tähtpäevale langeva nädalavahetuse sellele järgneva nädalavahetusega, või vanemate kokkuleppel muu ajaga, leppides selles eelnevalt SMS-i või e-posti teel omavahel kokku vähemalt 1 kuu enne sündmust. Vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut (st edasi jookseb suhtlemisgraafik samamoodi kui siis, kui nädalavahetusi ei oleks vahetatud); isal on õigus osaleda lapse lasteaia üritustel. Mõlemad vanemad saavad külastada last koolis, treeningus või lasteaias; isaga veedetud nädalal peab isa arvestama lapse igapäevast elukorraldust, s.o. lapse sõprade sünnipäevi, teisi tähtpäevi ja lapse jaoks tähtsaid sündmusi, nt treeningud vms; vanemad peavad tagama lapsele sarnase elurütmi, võimaldades lapsele tervisliku toidu, füüsilise tegevuse ja viibimise värskes õhus ning piisava uneaja ning jälgima, et laps ei vaataks järjest televiisorit ega oleks arvutis/telefonis; kui laps viibib isa juures käesoleva suhtluskorra järgi, on isal õigus lapsega reisida Euroopa Liidu liikmesriikides (kohtulahendi tegemise aja seisuga), samuti Norra Kuningriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis. Emal on õigus lapsega reisida samuti eelpool nimetatud riikides ajal, kui laps viibib tema juures käesoleva suhtluskorra alusel. Isa juures peab lapsel olema kaasas pass või muu isikut tõendav dokument; teiste pühade/sündmuste osas lepivad vanemad vajadusel täiendavalt e-posti teel kokku, võimalusel nii varakult kui võimalik. Vanemad peavad silmas lapse heaolu ning võimaldavad mh lapsel osalemist üritusel, mis langevad ajale, mil ta peaks olema teise vanemaga (nt teise laste sünnipäevad, perekliikmete sünnipäevad, peod jne); suhtluskorraga reguleerimata küsimustes lepivad pooled omavahel kirjalikult kokku. Kokkulepe loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastava kokkuleppe sõlmimine võib toimuda ka e-posti teel; kumbki vanem austab lapse kiindumisest teise vanemasse ja hoidub lapse juuresolekul teise vanema halvustamisest ning lapses eemal viibiva vanema suhtes hirmu või vastumeelsuse kujundamisest. Kumbki vanem ei mõjuta last emotsionaalsete põhjendustega tegema valikuid vanemate vahel.

lihavõtte, isadepäeva ja emadepäeva kohtumistel, et kord oleks täidetav ilma kokkulepeteta. Lisaks soovitakse reguleerida küsimusi, mis on seotud hooldusõiguse lõpetamise või otsustusõiguse saamisega (reisimine välismaal). Eemal viibiva vanemaga suhtlemise aeg sidevahendi kaudu peab olema konkreetselt kindlaks määratud. Suhtlemise korraga ei ole vaja määrata kindlaks suhtlemist kolmandate isikute poolt korraldatavatel olulistel perekondlikel üritustel ega lasteaia üritustel, sama moodi puudub vajadus reguleerida vanemate poolt lapse külastamist koolis, treeningus, haiglas või lasteaias. Samuti ei ole vaja suhtlemise korda kirja panna küsimusi, milles vanemad sõlmivad kokkuleppe (suvevaheaja veetmine). Suhtlemise kord ei peaks sisaldama ka deklaratiivseid märkusi lapse kiindumuse austamise ja lapses hirmu või vastumeelsuse kujundamise või vanemate vahel valiku tegemise kohta.

MAAKOHTU MÄÄRUS

-

-

-

isa kohtub lapsega iga paaris nädala neljapäeval selliselt, et isa võtab lapse kell 15.30 lasteaiast ja toob tagasi lapse ema elukohta pühapäeval hiljemalt kell 18. Juhul kui laps ei viibi paaris nädala neljapäeval lasteaias, siis võtab isa lapse tema ema elukohast; isa kohtub lapsega paaritu nädala kolmapäeval ja neljapäeval selliselt, et isa võtab lapse lasteaiast mitte varem kui 15.30 ja toob lapse tagasi ema elukohta kell 18; isa kohustub lapsega suhtlemise ajal järgima lapse tavapärast päevakava ning lasteaiaga seotud ürituste ajakava; paarisaastatel veedab laps jõulupühad (24.–25.12) isaga ja aastavahetuse (31.12–01.01) emaga ning paaritul aastal vastupidi. Nendel päevadel võtab isa lapse tema ema elukohast perioodi esimesel päeval kell 12 ja toob tagasi ema elukohta perioodi viimasel päeval kell 18; paarisaastal veedab laps ülestõusmispüha isaga ning paaritul aastal emaga; erandina ülejäänud suhtluskorrast veedab laps isadepäeva ja isa sünnipäeva alati isaga ja emadepäeva ning ema sünnipäeva alati emaga; lapsel on õigus eemaloleva vanemaga vabalt suhelda sidevahendite teel. Vanem peab lapsega sidevahendi abil ühenduse võtmisel arvestama lapse päevakavaga; vanemad kohustuvad järgima lapse sotsiaalseid kohustusi (sugulaste ja sõprade sünnipäevad, lasteaia üritused jne) sõltumata sellest kumma vanema juures laps parasjagu viibib; lapsel on õigus veeta isaga suvevaheajal (periood 01.06–31.08) üks katkematu 14-päevane periood. Täpse aja lepivad vanemad kokku hiljemalt iga aasta 15. aprilliks; suhtluskorras kajastamata küsimustes on vanematel õigus eraldi kokku leppida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; suhtluskorra kokkulepe kehtib kuni lapse 8-aastaseks saamiseni või kooli minemiseni, sõltuvalt sellest kumb sündmus saabub varem.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse esindamise riigiõigusabi kulu, mis jäi riigi kanda.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

-

-

-

nädalatel 1 – 4 kohtub isa lapsega paarisnädalatel selliselt, et võtab neljapäeval ja reedel lapse lasteaiast kell 15.30 ja viib ema elukohta tagasi mõlemal päeval hiljemalt kell 18, laupäeval ja pühapäeval võtab isa lapse ema elukohast kell 10 ja viib ema elukohta tagasi mõlemal päeval hiljemalt kell 18; nädalatel 5 – 8 kohtub isa lapsega paarisnädalatel selliselt, et võtab neljapäeval ja reedel lapse lasteaiast kell 15.30 ja viib ema elukohta tagasi mõlemal päeval hiljemalt kell 18, laupäeval võtab isa lapse ema elukohast kell 10 ja viib ema elukohta tagasi pühapäeval hiljemalt kell 18; nädalatel 9 – 12 kohtub isa lapsega paarisnädalatel selliselt, et võtab neljapäeval lapse lasteaiast kell 15.30 ja viib ema elukohta tagasi hiljemalt kell 18, reedel võtab lapse lasteaiast kell 15.30 ja viib ema elukohta tagasi pühapäeval hiljemalt kell 18; juhul, kui laps tööpäevadel ei ole lasteaias, siis võtab isa lapse ema elukohast;

Pärast nimetatud ajavahemiku möödumist kohtub isa lapsega kalendrinädala numbri põhiselt nii nagu määras maakohus ehk: iga paaris nädala neljapäeval võtab isa lapse kell 15.30 lasteaiast ja toob tagasi ema elukohta pühapäeval hiljemalt kell 18. Juhul kui laps ei viibi paaris nädala neljapäeval lasteaias, siis võtab isa lapse ema elukohast; - paaritu nädala kolmapäeval ja neljapäeval võtab isa lapse lasteaiast mitte varem kui 15.30 ja toob lapse tagasi ema elukohta kell 18.

7 (8)

vanemad ei saavuta kokkulepet suvevaheajal isaga koos veedetava aja kohta, siis määrab selle isa, teatades emale ajast ette vähemalt 14 päeva.

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.