Hiiumaa valla (Hiiumaa Vallavalitsuse kaudu) avaldus X ja Y hooldusõiguse peatamiseks nende alaealise lapse Q suhtes ning Qle eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 12.12.2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Hiiumaa vald (Hiiumaa Vallavalitsuse kaudu), lepingulised esindajad ML ja AÜ Puudutatud isik Q (laps) (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja Kadi Sitska Puudutatud isik X (ema) (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja Peep Rajavere Puudutatud isik Y (isa) (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta vastu määruskaebemenetluses esitatud tõendid. Jätta Pärnu Maakohtu 12.12.2023. a määrus muutmata. Jätta X määruskaebus rahuldamata. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2-23-12700
1.Hiiumaa vald (Hiiumaa Vallavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 06.09.2023 Pärnu Maakohtule avalduse X (lapse ema) ja Y (lapse isa) hooldusõiguse peatamiseks alaealise lapse Q (laps, poeg) suhtes ning avaldaja lapsele eestkostja määramiseks.
1.1.Avalduse kohaselt on vanematel ühine laps, kuid vanemad ei ela koos ning lapse isa viibib kinnipidamisasutuses. Vanemad elasid perena koos lapse üheaastaseks saamiseni. Alates 21.02.2022 on lapse ema ja lapse rahvastikuregistri järgne elukoht Hiiumaal. Varem elas pere Haapsalus ning Haapsalu linna lastekaitse on perega tegelnud alates 2020. aastast. Lapse emale on koostatud tegevuskava kainena püsimiseks. Laps oli 2022. a märtsis Haapsalu väikelaste turvakodus. 12.04.2022 jõudis Hiiumaa vallavalitsuse sotsiaaltöötajani teave, et lapse vanemad tarbivad Haapsalus alkoholi. 19.04.2022 helistas lapse ema lastekaitse spetsialistile ja andis teada, et soovib oma elu jätkata Hiiumaal koos lapsega, ilma lapse isata. 21.05.2022 lubati laps Hiiumaale ema juurde. 20.03.2023 anti lapse ema kasutusse noore pere eluruum. 16.08.2023 pöördus Hiiumaa valla laste heaolu spetsialistile poole lapse lasteaiakasvataja. Kasvataja sõnul ei olnud laps alates eelmisest neljapäevast lasteaeda jõudnud ning kasvatajani on jõudnud kuuldus, et lapse ema tarbib alkoholi. Samal päeval tegid Hiiuma valla laste heaolu spetsialistid ema elukohta kodukülastuse. Lapse ema ei olnud kodus, hiljem selgus, et korteri võti oli jäänud korterisse ning lapse ema proovis redeliga akna kaudu korterisse siseneda. Laps oli sel ajal naabrite juures. Lapse ema oli tarvitanud alkoholi, elamine oli väga segamini ja räpane. 17.08.2023 tegid valla töötajad uuesti kodukülastuse, nüüd oli korter korras. Lapse ema selgitas, et kuna tal oli puhkus, ei viinud ta last lasteaeda. Lapse ema tunnistas, et oli valesti käitunud. 28.08.2023 helistasid lasteaia kasvatajad jälle valda ning teatasid, et laps pole lasteaeda jõudnud ning tõenäoliselt tarbib ema jälle alkoholi. Lastekaitse töötajad tegid samal päeval kodukülastuse ning leidsid lapse särgi väel koridorist. Laps oli järelevalveta ja tal oli silm sinine. Lastekaitse töötaja tegi otsuse lapse ajutiselt perekonnast eraldamise kohta. Laps viidi ajutiselt vanaema juurde, kus ta oli ka varem sageli viibinud. Samal päeval õnnestus lastekaitsetöötajal pääseda ka lapse ema elukohta. Lapse ema oli sellises alkoholijoobes, mis ei võimaldanud tal ennast arusaadavalt väljendada. Lapse ema juures viibis ka tema alkoholijoobes meessõber. 29.08.2023 kell 11:42 tehti lapse ema elukohta politsei väljakutse, milles teatati 48-aastasest joobes ja verisest meesterahvast, kellega lapse ema oli alkoholi tarbinud. Samal päeval tegi valla töötaja ema juurde kodukülastuse. Lapse ema oli alkoholijoobes ning korteris oli ka võõras mees. Ema selgitas, et laps oli kukkunud vastu diivanilauda, sellepärast oli tal silm sinine. 30.08.2023 vestles logopeed lapsega, et uurida, mis lapsega juhtus. Lapse kõne oli varasemaga võrreldes arusaamatumaks muutunud. 01.09.2023 kohtus valla spetsialist emaga. Ema tunnistas, et libastus ja lubas, et enam seda ei juhtu. Ema selgitas, et 15.09.2023 kohtub ta oma psühholoogiga ning nõustus proovima uuesti tugiisikuteenust. Ema korter oli korras ning ema oli kaine. 03.09.2023 õhtul tegi lapse lasteaiakasvataja väljakutse, kuna talle oli helistanud lapse joobes ema. Politseipatrull tuvastas emal alkoholijoobe 1,08 mg/l. Laps oli politsei saabumisel kortermaja koridoris. Laps viidi vanaema juurde. 04.09.2023 hommikul tegi valla töötaja lapse ema elukohta kodukülastuse. Ukse avas mees, kellega lapse ema oli kuus päeva tagasi kohtunud. Lapse ema magas sügavalt ning ei kontakteerunud. 05.09.2023 pidi lapse ema kohtuma piirkonna politseinikuga. Ema kohtumisele ei ilmunud ning kui talle tehti kodukülastus, oli ta alkoholijoobes.
1.2.Avaldaja leidis, et eelnevad asjaolud viitavad, et lapse vanemad ei suuda lapse hooldusõigusega seotud kohustusi täita (last kasvatada, tema järele vaadata, tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda). Ema on alkoholisõltlane ning ei ole võimeline lapse heaolu tagama. Lühikese ajavahemiku jooksul on ema jätnud lapse mitu korda abitusse seisundisse. Laps on sattunud ka varem lapsevanema hoolimatu käitumise või oskamatuse tõttu hädaohtlikku olukorda. Kohalik omavalitsus on pakkunud perele erinevaid toetavaid sotsiaalteenuseid, kuid nendest pole abi olnud. Lapsele turvalise ja toetava
2-23-12700 kasvukeskkonna tagamiseks tuleb leida lapsele asendushoolduse võimalus kuni lapse ema läbib alkoholisõltlastele mõeldud programmi (nt Lootuse küla) ja on valmis pühenduma lapse kasvatamisele.
2.07.09.2023. a määrusega rahuldas Pärnu Maakohus avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas vanemate hooldusõiguse kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni. Maakohus määras Hiiumaa valla kohtumenetluse ajaks ajutiseks eestkostjaks. Menetlusosaliste seisukohad Lapse ema seisukoht
3.Lapse ema tunnistas oma alkoholiprobleemi ning selgitas, et on uurinud alkoholiravi võimalusi oma perearstilt. Ema avaldas, et töökohas ei ole tal alkoholi tarbimisega seoses mingeid probleeme olnud. Ta on olnud tööl kaine ning saanud oma elukorraldusega suurepäraselt hakkama. Perearst on tuvastanud, et emal on risk sattuda alkoholisõltuvusse. Augusti lõpus oligi alkoholi tarbimises tagasilangus. 28.09.2023 paigaldati emale alkoholismiravi preparaat, mis aitab alkoholi tarbimist ära hoida. Lapse ema rääkis, et tal on uus elukaaslane, kes on talle suureks toeks ja abiks. Elukaaslane on alkoholi tarbimise maha jätnud. Alates 01.10.2023 lubas ema alustada anonüümsete alkohoolikute (AA) grupis käimist. Ema avaldas, et on valmis tegema kõik, et juhtunut heastada ning kaineks jääda. Ema kinnitas, et lapse isast lahkumineku järel on tema elu Hiiumaal olnud stabiilne. Ema soovib võimaldada ka oma lapsele stabiilset elu. Ema palus, et asja lahendamisel võetakse arvesse tema siirast kahetsust. Ema lubas jääda kaineks ning anda lapsele tagasi turvalise ja stabiilse kodu. Lapse isa seisukoht
4.Lapse kinnipidamisasutuses viibiv isa avaldas, et nõustub lapse asenduskodus viibimisega, kuna seal on head tingimused. Kinnipidamisasutusest välja saades soovib isa ennast parandada ning läbida Lootuse küla programmi. Lapse isa lähedased toetavad teda, aitavad teda elukoha ja töö leidmisel. Lapse isa nõustub avaldusega ajani, mil ta viibib kinnipidamisasutuses. Asenduskodu on lapsele turvaline koht, kus teda aidatakse ja temaga tegeletakse. Laps tunneb end seal turvaliselt, hoolitsetult ja armastatuna. Lapse isa selgitas, et lapse emal olid alkoholiprobleemid enne nende kooselu ja ka kuueaastase kooselu ajal. Lapse isa leidis, et tema kinnipidamisasutuses viibimise ning sõltuvusravi vajaduse tõttu on lapse hooldusõiguse peatamine vajalik ja põhjendatud. Lapse esindaja seisukoht
5.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et lapse isa suhtes hooldusõiguse peatamine on põhjendatud, kuna lapse isa kannab kriminaalkaristust, mille tõttu ta on üle kahe aasta kinnipidamisasutuses. Lapse esindajale teadaolevalt viibis laps alates 15.09.2023 hooldusperes. Ema sai lapse olukorrast teada 09.09.2023, kuna enne seda ei olnud ema seisund selline, et ta olukorda mõistaks. Esindaja suhtles lapse hooldusperega ning tegi 02.10.2023 lapse hooldusperre kodukülastuse. Hoolduspere ema kirjeldas last, kui tavalist 3,5-aastast poissi, kellel on logopeediline probleem, mistõttu tema kõnest on keeruline aru saada. Perre tulles oli laps kinnine, ei lubanud ennast puudutada. Hooldusperes on laps hakanud avanema ning on aru saada, et lapse elus on olnud vähe hellust ja inimlikku lähedust. Lapse esindaja vestles ka lapsega. Lapse kõnest oli keeruline aru saada, kõnest puudusid osad häälikuid ning osad häälikud olid vahetuses. Tõenäoliselt on lapsega kodus vähe suheldud. Hoolduspere ema
2-23-12700 kirjelduse kohaselt on laps veetnud suure osa oma vabast ajast teleri ees. Laps oskab teleripulti kasutada ning leidis lastesaated kergesti. Hooldusperes on teleri ees istumine vähenenud. Kuna laps ei ole kehaliselt aktiivne olnud, on tema lihased nõrgad. Hooldusperes on laps õppinud ise puu otsa ronima, suudab batuudil hüpata ja WC-s käies püksid jalast ära võtta. Kui esindaja lahkus, puges laps hoolduspere ema sülle, kallistas teda ja andis talle musi. Eelnevast järeldas esindaja, et lapse elus on olnud vähe hellust. Laps igatseb väga hoolimist ja armastust. Pere ülejäänud lapsed on lapse omaks võtnud.
5.1.Lapse esindaja suhtles telefoni teel lapse emaga. Lapse ema kahetses juhtunut ning avaldas lootust, et see, mis toimus 2023. a augustis, ei kordu enam kunagi. Lapse ema sõnul on ta leidnud enda kõrvale inimese, kes teda mõistab ja toetab. Koos uue elukaaslasega on lapse ema käinud alkoholiravil ning AA grupis. Üks kord kuus saab lapse ema psühholoogilist nõustamist. Lapse ema põhjendas alkoholi liigtarvitamist lapse isa terroriseerimisega. Lapse ema sõnul jätkab lapse isa ema ahistamist. Lapse emal on tekkinud lapse isa käitumise tagajärjel paanikahood ning sellises seisundis ei suutvat ta end enam kontrollida.
5.2.Lapse esindaja hinnangul tuleb lapse ema hooldusõigus peatada, sest lapse ema ei ole suutnud juba mõnda aega oma lapse eest hoolitseda. Lapse ema sammud alkoholisõltuvusest vabanemiseks on vajalikud, kuid nende tulemused ei saabu kohe. Emal on vaja oma probleemidega tegelda. Seega on parem, kui laps elab sel ajal turvalises ja stabiilses keskkonnas. Laps vajab kindlasti logopeedilist abi. Kuna hooldusperel on kogemus olemas, siis on hea, kui lapsel on sealt poolt kõne arendamiseks tugev toetus olemas. Esindaja leidis, et enne hooldusõiguse taastamist tuleks lapse emal läbida vanemlusprogramm „Imelised aastad”. Ärakuulamine
6.Maakohus kuulas 17.11.2023 ära lapse vanemad, lapsele määratud esindaja ning ema esindaja. Lapse ema tunnistas tehtud vigu ning leidis, et avaldus on põhjendatud kuni ema saab vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ läbitud ning oma elu korda. Lapse ema selgitas, et laps on ema alkoholiprobleemide tõttu üle aasta (turvakodus) emast lahus olnud. Ema selgitas, et tal oli keeruline last üksi kasvatada. Ema soovis kolida lapse ja ühe tuttavaga Soome elama. Ema esindaja leidis, et ei näe ema hooldusõiguse peatamiseks seaduses sätestatud aluseid ning et praegu ei ole õige teha asjas lõpplahendit, vaid anda emale aega oma elu järje peale saamiseks. Lapse esindaja leidis, et ema joomise tõttu jäi laps talle vajalikust tähelepanust ja hoolitusest ilma ning ta peab tõestama, et suudab olla parem vanem ning alkoholiprobleeme enam ei teki. Lapse ema peab teadma, kuidas last arendada ja suunata. Lapse esindaja leidis, et hooldusõiguse peatamine ei kahjusta ema õigusi. Kui lapse ema on valmis, saab ta tulla hooldusõiguse ennistamise taotlemiseks uuesti kohtusse. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Pärnu Maakohus rahuldas 12.12.2023. a määrusega avalduse ning peatas vanemate hooldusõiguse nende ühise alaealise lapse suhtes kuni peatamise aluste äralangemiseni. Maakohus määras Hiiumaa valla kuni lapse vanemate hooldusõiguse ennistamiseni lapse eestkostjaks, hooldusõiguse ennistamata jätmise korral kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud, mis jäid riigi kanda.
7.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt nähtub esitatud avaldusest, et lapse ema on ohustanud lapse heaolu, kuna jättis lapse hooletusse ning ei ole suutnud oma vanemakohustusi täita. Lapse isa ei saa kinnipidamisasutuses viibimise tõttu last kasvatada. Ebastabiilsed ja usaldamatud suhted vanematega kahjustavad lapse arengut. Vanemate probleemiks on
2-23-12700 alkoholisõltuvus ning lapse tähelepanu ja hoolitsuseta jätmine. Laps vajab stabiilset elukeskkonda, kus on tagatud kindel päevakava, lapse juhendamine ning tema tervise eest hoolitsemine. Lapsele on vaja teha seoses aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) kahtlusega uuringud. Laps on viibinud lühiajaliselt oma vanaema juures, kuid vanaema füüsiline ja vaimne tervis ei võimalda tal lapsega pikemaajaliselt toime tulla. Ükski teine sugulane ei ole avaldanud valmisolekut last kasvatada ning eestkostja ülesandeid täita. Lapsevanema hoolimatu või oskamatu käitumise tagajärjel on laps ka varem sattunud hädaohtlikku olukorda. Laps viibis alates 02.02.2022 Haapsalus turvakodus ning lubati ema juurde elama 21.05.2022. Lapsele turvalise ja toetava keskkonna tagamiseks tuleb lapsele võimaldada asendushooldust ajani, mil ema läbib alkoholisõltlastele mõeldud programmi ja on valmis pühenduma lapse kasvatamisele.
7.2.Menetluskulud jättis maakohus menetlusosalisete endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud, mis jäid riigi kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub Pärnu Maakohtu 12.12.2023. a määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ning eestkoste seadmata ning jätta lapse ja ema esindajate menetluskulud riigi kanda.
8.1.Lapse ema hinnangul on maakohus asjas tähtsust omavad asjaolud ebaõigesti tuvastanud. Maakohus tuvastas ekslikult, et lapse ema ei ole alkoholisõltuvuse tõttu kestvalt võimeline lapse hooldusõigust teostama. Istungil arutamise ajaks ei olnud lapse ema enam kui kaks kuud alkoholi tarvitanud. Lapse ema käib psühholoogi juures nõustamisel. Lapse emale on paigaldatud alkoholiravipreparaat tähtajaga kolm aastat. Alates 2023. a septembrikuust käib lapse ema iga nädala pühapäeval Kärdlas AA koosolekul. Lapse ema osaleb vanemlusprogrammis „Imelised aastad“, mis kestab veebruarikuuni. Lapse emal ei olnud alkoholiprobleeme ning lapse hooldusõiguse teostamise probleeme ajavahemikul 2022. a mai kuni 2023. a august, s.o üle aasta. Sel perioodil sai lapse ema valla hinnangul lapse eest hoolitsemisega hakkama ja vald ei sekkunud pere ellu. Lapse ema võttis vastu kogu abi, mida vald talle pakkus. Lapse ema toimetulekut lapsega kinnitab ka tema töökaaslase iseloomustus. Pärast kohtuistungit ei ole lapse ema alkoholi tarbinud. Lapse ema on üürinud Kärdlas endale ja lapsele 3-toalise korteri ning selle lapsele ja endale vajalikuga sisustanud. Laps on emal uues kodus külas käinud. Lapse ema on lapseootel, mida tõendab ämmaemanda e-kiri. Lapseootus on täiendav kaalukas asjaolu, mis annab emale jõudu karskena jätkata. Lapse ema soovib, et tema lapsed kasvaksid koos ning et laps oleks temaga koos juba lapseootuse ajal.
8.2.Lapse ema ei nõustu lapse esindaja seisukohaga, et tal puuduvad vajalikud vanemlikud oskused. Laps on saanud kodus vähemalt korra päevas sooja toitu. Lapse ema pöördus lapsele vajalike uuringute läbiviimiseks Rajaleidja keskusesse. Laps osales uuringutel, kuid need jäid lapse perest eraldamise tõttu pooleli. Lapse ema suhtleb lapsega ning toetab tema kõne arengut. Õige ei ole lapse esindaja seisukoht, et laps otsib asenduspere vanematega lähedust põhjusel, et tal puudus oma kodus lähedus. Laps otsibki vanematelt lähedust, hellust ja kallistusi.
8.3.Asjaolu, et vanem suudab tugimeetmete abil teha alkoholi tarvitamises enam kui aastase pausi, alkoholi tarvitamise periood on suhteliselt lühike ja vanem jätkab pärast tagasilangust uuesti alkoholismivastase ravi (implantaat) ja tugimeetmetega (psühholoog, AA, imelised aastad), et vähendada järgmise tagasilanguse tekkimise riski, näitavad, et ema soovib muutuda ja suudab hoolimata alkoholisõltuvusest üldjuhul võtta vastutust nii enda kui oma lapse eest. Seega ei ole õige, et ta on kestvalt ehk tähtajatult võimetu lapse hooldusõigust teostama.
2-23-12700
8.4.Vald sekkus 2023. a augustis ja septembris õigesti ning eraldas lapse põhjendatult perekonnast, sest sel hetkel ei olnud lapse ema võimeline hooldusõigust teostama, kuid see seisund oli ajutine ning on praeguseks lõppenud.
9.Lapse esindaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Esindaja suhtles hoolduspere emaga, kes rääkis, et lapse emotsionaalne ja füüsiline areng on vahepeal olnud silmnähtav. Laps liigub aktiivselt, tunneb uute asjade vastu huvi, tema jonnimised ei ole enam nii intensiivsed, ta suhtub rahulikult olukorda, kui teler kinni pannakse ja palutakse magama minna või muud vajalikku teha. Laps käib lasteaias tasandusrühmas, kus on kolm korda nädalas logopeedi tunnid. Laps käis nina-kõrva-kurgu arsti vastuvõtul ja tal tuvastati kuulmekäigus vesi. See võib arsti sõnul tekitada kuulmislangust ning omakorda logopeedilist probleemi. Hoolduspere ema möönis, et on märganud, et laps vahel ei kuule, mida talle öeldakse, kuid ta ei osanud seda kuulmislangusega seostada. Vesi on kuulmekäiku tekkinud ilmselt põetud nohu-köha-kõrvapõletike tagajärjel. Hoolduspere ema selgitas, et laps suhtleb emaga kaks korda nädalas telefoni/videokõnes ning üle kahe nädala saab emaga vahetult kokku. Hoolduspere emale teeb muret, et laps on liiga usaldav ja valmis kergesti võõrastega suhtlema ja kaasa minema. Lapse esindaja hinnangul ei ole praegusel hetkel lapse ema hooldusõiguse ennistamine lapse huvides, kuna ei ole 100% kindlust, et ema on suuteline lapse hooldusõigust teostama. Laps vajab stabiilset keskkonda, et tagada tema haridustee, vaimne ja füüsiline heaolu parimal moel. Vastasel korral võivad lapsel avalduda uuesti probleemid tervise, suhtlemise ja arenguga. Laps vajab stabiilset lähedussuhet, mis tal varem puudus.
9.1.Lapse ema alkoholisõltuvuse ravi on veel pooleli. Asjaolu, et lapse ema on uuesti lapseootel, on küll positiivne uudis, kuid see teadmine teeb ettevaatlikuks. Kui ema ei olnud võimeline isegi ühe lapsega toime tulema ning tarbis stressiolukorras alkoholi, siis kahe lapsega ei ole toimetulek kergem ega vähem stressitekitav. Laps vajab keskmisest lapsest rohkem tähelepanu. Seega ei ole eluliselt usutav, et imiku kõrvalt on ema võimeline panustama lapse kõne aregusse piisaval määral, kuna ta ei suutnud seda teha lapsega koos elades. Kuna vald toetab lapse kohtumisi emaga, säilib emal side lapsega. Hooldusõiguse peatamine ei takista emal lapsega suhtlemist ja lähedaste suhete säilitamist. Laps vajab oma ellu stabiilsust, mida ei ole õige lõhkuda. Ema varasemat käitumist arvestades ei ole lapse esindaja veendunud, et lapse ema läbitud koolitused, programmid ja teenused on juba lapse emale püsivat mõju avaldanud. See ajavahemik on olnud liiga lühike, et olla veendunud uute käitumismustrite kinnistumises.
9.2.Lapse isa leidis, et lapsele tuleb tagada stabiilne ning turvaline keskkond. Lapse isa ei olnud veendunud, et lapse ema uus elukaaslane on võimeline lapse ema lapse kasvatamisel toetama, kuna ta ei ole varem oma laste kasvatamisel osalenud. Samuti osaleb ema uus elukaaslane juba mitmendat korda alkoholiravil.
10.Avaldaja leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Lapse emal on vanemlusprogramm „Imelised aastad“ veel pooleli, mistõttu on hooldusõiguse ennistamine ennatlik.
11.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
12.15.02.2024 esitas lapse ema esindaja täiendava tõendi selle kohta, et läbis 2024. a veebruaris vanemlusprogrammi „Imelised aastad“. Lapse ema ja esindaja hinnangul on nimetatud tõend oluline asjaolu, mis tõendab vanema võimet lapse huvides hooldusõigust
2-23-12700 teostada. Lapse ema osales koolitusel 42 tunni ulatuses ning tema võime lapse eest hoolitseda on paranenud ning ta ei ohusta last ebapiisavate vanemlike oskuste tõttu.
13.11.04.2024 esitas lapse ema esindaja taotluse nõuda avaldajalt seisukohta menetluse jätkamise vajaduse kohta. Ema esindaja tõi esile, et esialgse õiguskaitse korras lapse ema hooldusõiguse peatamisest on möödunud juba piisavalt pikk aeg ning avaldaja hooldusõiguse peatamise avalduse lahendamise ajaga võrreldes on olukord nüüdseks muutunud. Avaldaja väljendas 17.11.2023 toimunud istungil, et lapse ema hooldusõiguse taastamine võib tulla kõne alla pärast programmi Imelised Aastad läbimist. Lapse ema on programmi edukalt läbinud juba kaks kuud tagasi. Esindaja hinnangul ei ole enam mõistlik lahendada praegust asja olukorra muutumist arvestamata. See võib luua vajaduse alustada kohe pärast asja lahendamist uut menetlust lapse ema hooldusõiguse taastamiseks. Lapse heaolu kahjustab emast eemalviibimine, mis võib tekitada lapse emast võõrandumise.
14.15.04.2024 esitas avaldaja seisukoha lapse ema taotlusele. Avaldaja hinnangul vajab laps endiselt asendushooldust ja hoolduspere tuge, et säilitada lapsele turvaline kasvukeskkond ja stabiilne hooldus arvestades lapsel ilmnenud terviseprobleeme. Avaldaja selgitas, et laps vajab logopeedilist tuge ning märtsi alguses tehti talle adenoidioperatsioon ning kuulmekäigust eemaldati vesi. Selle tulemusena on lapse kuulmine paranenud. Praegu on veel pooleli lapse psühholoogilised uuringud, mille käigus peaks selguma, kas lapsel on kiindumushäire. Avaldaja leidis, et ema on küll läbinud vanemlusprogrammi ja on lapsega kohtumistel ja suhtlemisel kasutanud õpitud võtteid, kuid lapse ema ei osale avaldajale teadaolevalt aktiivselt AA programmis, kuna Hiiumaal see võimalus puudub. Avaldaja hinnangul on lapse ema tagasilangusest veel liiga vähe möödas, et olla 100% veendunud, et lapse ema on võimeline lapsele stabiilse ja turvalise kasvukeskkonna tagama ning valmis oma last ise kasvatama. Lapse huvides ei ole jätta teda praegu ilma abist ja toest, kuna see võib põhjustada uuesti probleemid tervise, suhtlemise ja üldise arenguga.
15.18.04.2024 esitas lapse ema täiendava tõendi, millega soovis avaldaja seisukohti ümber lükata. Lapse ema kinnitas, ei on hoidunud alkoholi tarbimisest viimase seitsme kuu jooksul ning tema rasedus katkes veebruaris. Raseduse katkemine ei kallutanud teda uuesti alkoholi tarbima ning ta saab vajalikku psühholoogilist nõustamist. Ema käib endiselt samas kohas tööl ning teda on edutatud vanemteenindajaks. Lapse ema täiendab oma teadmisi lapse kasvatamisest. Lapse ema hinnangul ei ole talle Lootuse küla või muu sotsiaalprogrammi läbimine alkoholisõltuvusest vabanemiseks vajalik, kuna alkoholismist vabanemine on väga individuaalne protsess, milles võib edu saavutada erinevate meetoditega.
16.19.04.2024 esitas lapse isa täiendava arvamuse, milles avaldas, et ei toeta lapse emale tagastamist, vaid leiab, et laps on hooldusperes hästi kohanenud ja peaks praegu sinna jääma.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ema määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
18.Esmalt vaatab ringkonnakohus läbi lapse ema määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
18.1.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab TsMS § 238 lg 1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas
2-23-12700 tähtsust. TsMS § 236 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline tõendi esitamisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada.
19.15.02.2024 esitas ema uue tõendina vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ läbimise tõendi. Ringkonnakohus võtab uue tõendi toimiku juurde. Samuti esitas ema 18.04.2024 uued tõendid ja selgitused, millega soovis hajutada avaldaja kahtlusi, et ta ei ole võimeline ise lapse eest hoolt kandma.
20.Kui vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ohustab lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus PKS § 134 lg 1 järgi ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, mh PKS § 134 lg-s 3 ning §-des 135 ja 136 loetletud meetmeid. PKS § 123 lg 1 järgi lähtub kohus vanema hooldusõiguse asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve. Viidatud sätetest nähtub, et kohtul on PKS § 134 lg 1 eelduste täidetuse korral võimalik lapsele ohu ärahoidmiseks kasutada erinevaid abinõusid. Seejuures tuleb last ähvardava ohu tõrjumiseks kohaldada just selles olukorras kõige sobivamat abinõu.
21.PKS § 140 lg-te 1 ja 2 järgi peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu hooldusõigust teostama, ning taastab selle, kui peatamise alus on ära langenud. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et vanema hooldusõiguse peatamise tulemusena säilib vanemal küll hooldusõigus, kuid PKS § 140 lg 3 järgi ei või vanem hooldusõiguse peatumise ajal seda teostada. Kestev võimetus hooldusõigust teostada tähendab PKS § 140 lg 1 mõttes seda, et vanema hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud. Hooldusõiguse peatamiseks annab PKS § 140 lg 1 järgi alust see, kui vanem ei saa pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse, sh vanema vangistuse, raske haiguse või teadmata kadumise korral hooldusõigust teostada (RKTKm 11.052016, nr 3-2-1-26-16, p 19; 04.12.2013, nr 3-2-1-142-13, p 16; 14.11.2012, nr 3-2-1-121-12, p 14). Riigikohus on varasemas praktikas rõhutanud, et hooldusõiguse peatamine on PKS § 140 mõtte kohaselt ajutine meede, mille eesmärgiks on tagada lapse õiguse ja huvide kaitse olukorras, kus lapsel on küll hooldusõiguslik vanem õiguslikus mõttes olemas, kuid tegelikult ei saa hooldusõiguslik vanem lapse õigusi ja huve kaitsta ega lapse heaolu tagada (RKTKm 04.12.2013. a, nr 3-2-1142-13, p 16) (vt RKTKm 16.01.2019, 2-18-3298/40, p 16.2 teine ja kolmas lõik).
22.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus praegusel juhul seaduses sätestatud kaalutlusõigust valesti teostanud ning lapse ema hooldusõiguse peatamisel diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on lähtunud kohtupraktikas selgitatud põhimõtetest ning lapse huvidest. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega.
23.Toimiku materjalidest nähtuvalt on lapse ema oma alkoholisõltuvusega võidelnud juba pikemat aega ning ei ole seetõttu suutnud tagada terve lapse eluea jooksul lapsele stabiilset, turvalist ja toetavat kasvukeskkonda. Lastekaitsespetsialistid on perega lapse sünnist alates aktiivselt tegelenud (dtl 4, juhtumikirjeldused dtl 9-10). Laps on pidanud viibima oma vanemate sõltuvusprobleemide tõttu turvakoduteenusel (dtl 4). Lapsel on tekkinud ebastabiilse kasvukeskkonna tagajärjel arengu- ja käitumisprobleemid. Lasteaia 07.03.2023 iseloomustuse kohaselt avaldusid lapsel lasteaeda tulles väga tugevalt tähelepanu- ja keskendusmihäired ning laps oli agressiivne (dtl 4). Lapsel on probleeme ka kõne arenguga ning ta on saanud pikema aja jooksul logopeedilist abi. Toimiku materjalide kohaselt on lapse ema saanud alkoholiravi ning osaleb järjepidevalt psühholoogilisel nõustamisel. Samuti läbis ema hiljuti vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ (dtl 336). Siiski ei veena need asjaolud kolleegiumi selles, et ema on praeguseks valmis ja suuteline oma lapse eest järjepidevalt piisaval määral hoolitsema. Viimasest tagasilangusest on möödas liiga vähe aega, et tekiks kindlus, et ema
2-23-12700 suudab lapse kasvatamisega parimal ja lapsele sobivaimal moel toime tulla. Viimase joomaperioodi eel enne 2023. a augustit oli ema samuti pikemat aega kaine (vt määruskaebuse väited, dtl 301), kuid siis toimus tagasilangus. Kolleegium nõustub lapse esindaja seisukohaga, et lapse arengu ja terviseprobleeme, vanust ning pere varasemat käekäiku arvestades, oleks praegusel juhul lapse ema hooldusõiguse ennistamine ning lapse ema hoole alla andmine ennatlik. Laps on sellises vanuses, kus tema kehaline, sotsiaalne ja vaimne areng sõltub väga palju sellest, millises keskkonnas ta viibib. Lapse arenguks vajaliku abi (logopeediline ja meditsiiniline abi) tagamiseks on väga oluline tagada järjepidev hooldus ja stabiilne kasvukeskkond. Hoolduspere ema sõnul on lapse füüsiline ja emotsionaalne areng hooldusperes viibimise ajal olnud silmnähtav (dtl 283). Hoolduspere on suutnud väga lühikese aja jooksul tagada lapsele sellise arengukeskkonna, kus lapse kõne ja käitumine on kiiresti ja märgatavalt paranenud (dtl 283). Maakohtu määruse tühistamise ning lapse ema hooldusõiguse ennatliku ennistamise korral võib laps sattuda uuesti ebastabiilsesse keskkonda ning jääb ilma toetusest ning hoolitsusest, mis on tema arengut ning terviseprobleeme arvestades hädavajalikud. Ka enne viimast tagasilangust lubas ema, et ei sea oma last enam ohtu, ning kinnitas, et suudab lapse eest hoolt kanda (dtl 11), kuid ema hilisemad teod seda lubadust ei kinnitanud. Kõik need asjaolud kogumis toetavad kolleegiumi järeldust, et praegusel juhul ei ole lapse ema veel valmis lapse heaolu sellisel määral tagama, et lapse ema hooldusõiguse võiks ennistada. Avaldaja esindaja kinnitab oma 15.04.2024 esitatud täiendavas seisukohas samuti vajadust lähtuda praegusel juhul sellest, millisel kujul on lapse jaoks vajalik abi ja toetus kõige paremini tagatud. Avaldaja hinnangul ei ole ema alkoholiprobleemist ja sellega kaasnenud olukorrast veel piisavalt palju aega möödunud, et veenduda ema suutlikkuses lapsele turvalist kasvukeskkonda tagada, mistõttu võib lapse tervis ja heaolu uuesti ohtu sattuda. Kolleegium nõustub nende seisukohtadega. Lapse ema 18.04.2024 esitatud täiendavad selgitused ja tõendid on küll kinnituseks sellele, et lapse emal on väga suur soov saada paremaks lapsevanemaks, kes suudab oma last paremini toetada. Kolleegium tunnustab lapse ema sellesuunalisi püüdlusi. Praegusel juhul tuleb otsustus teha siisiki lähtudes esmajärjekorras lapse parimatest huvidest. Lapse arengu ja tervise huvides on säilitada elukorralduse stabiilsus. Laps on hooldusperes hästi kohanenud, tema arengut ja ravi on seal igakülgselt toetatud, laps saab emaga regulaarselt kohtuda. Seega pole ohtu, et laps emast võõrandub. Lisaks selgitas avaldaja 15.04.2024 esitatud seisukohas, et lapsel on pooleli psühholoogilised uuringud, mille käigus peaks selguma, kas lapsel on kiindumushäire. Seega ei ole praegusel hetkel õige last hooldusperest ära võtta. See võib põhjustada uusi psühholoogilisi probleeme. Emal on võimalus jätkata oma vanemlike oskuste arendamisega, et ajaks, mil laps on saanud piisavalt vajalikku ravi ja tuge, olla talle ise parem ja küpsem ning vastutustundlikum lapsevanem. Emale on vaja anda aega tõestada, et tema soov saada lapsele paremaks vanemaks ning loobuda alkoholist on püsiv, stabiilne ja järjekindel.
24.Vastuseks määruskaebuse väidetele, et laps on saanud kodus sooja toitu ning lapse ema on lapse kõne arengut toetanud, leiab ringkonnakohus, et toimiku materjalid ei kinnita ema väiteid lapsele stabiilse kasvukeskkonna ning arenguks vajalike teenuste kasutamise ja tingimuste loomise kohta. Ema määruskaebuses selgitatud käitumine, mille kohaselt ta on kogu vajaliku abi vastu võtnud, et enda olukorda parandada ja lapse heaolu tagada, ei ole toimunud piisavalt pika aja jooksul, et nende meetmete efektiivsust kinnitada. Abinõude efektiivsus selgub pikema aja jooksul, mistõttu ei ole kolleegiumil lõplikku kindlust, et ema suudab juba praegu oma lapse heaolu paremini tagada kui lapse hoolduspere. Kolleegium ei saa praegusel ajahetkel hinnata, milline on piisav ajavahemik avaldaja tegutsemismustri positiivsete muutuste kinnistumiseks, sest seda tuleb hinnata asjaolude kogumis. Kui avaldaja igapäevane tegutsemine, elukorraldus ja lapse psüühika viitavad, et suure tõenäosusega saab avaldaja lapse eest hoolitsemisega hästi hakkama ja lapse ohustamise tõenäosus on minimaalne, saab avaldaja taotleda oma hooldusõiguse taastamist.
2-23-12700
25.Neil põhjustel jääb lapse ema määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades vaidluse asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a lapsele ja emale riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaatide tasutaotlused lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.