Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

1 (4)

alates toetuste muutumisest toetuste muutunud suurust. Alates toetuse maksmise lõpetamisest ei arvestata elatise suurust määrates toetust. Mõista AxxxxGxxxxxxxx CxxxxxxxxxGxxxxxx kasuks välja 347,10 eurot tagasiulatuva elatisena perioodi 01.10.2023. a kuni 09.11.2023. a eest. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Jätta menetluskulud kostja Axxx Gxxxxxx kanda. Menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohus kinnitas 09.12.2021. a tsiviilasjas nr 2-21-18128 Cxxxxxxxx Gxxxxxx ja Axxx Gxxxxxx vahel sõlmitud kompormissi, mille kohaselt AxxxxGxxxxx kohustub alates 01.11.2021. a tasuma Cxxxxxxxx Gxxxxxx ülalpidamiseks igakuiselt 100 eurot ning seda kuni Cxxxxxxxx Gxxxxxx täisealiseks saamiseni. Tartu Maakohtu menetluses on käesolevalt tsiviilasi nr 2-23-15919, s.o Cxxxxxxxx Gxxxxx hagi Axxx Gxxxxx vastu elatise suurendamise nõudes. Hageja taotleb, et mõista kostjalt alates 2023. a oktoobrist välja igakuine elatis miinimumsummas. Elu on kallinenud ning laps osaleb tantsutrennides. Last tuleb viia lasteaeda autoga. Laps isa juures ei ööbi. Elatis mõista välja muutuva suurusena ning alates 2023. a oktoobrist. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus võttis 28.11.2023. a määrusega hagiavalduse menetlusse ning edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega aadressile xxxx xxxxxxküla,xxxxxx vald, Tartu maakond. Menetlusdokumendid võttis vastu Üxx Gxxxxx, s.o kostja isa. Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Oluline on seegi, et kohtu 22.03.2024. a kiri saadeti samuti eelpool märgitud aadressile ning kohtudokumendi võttis vastu kostja Axxx Gxxxxx isiklikult 27.03.2024. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

2 (4)

PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Sünni tõendi kohaselt on Axxx Glxxxx Cxxxxxxxx Gxxxxxx isa. Seega on kostja, kui hageja isa, kohustatud hagejat ülal pidama. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Käesolevalt on hagiavaldus elatise suurendamise nõudes esitatud põhjendusega, et laps osaleb tantsutrennides ning lasteaeda tuleb teda viia autoga, lisandub üleüldine elukalliduse tõus. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg 4). Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (PKS § 101 lg 5). PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.04.2023. a on elatise baassumma 249,78 eurot ja keskmine brutokuupalk 2022. a eest 1685 eurot. Alates 01.04.2024. a on elatise baassumma 272,76 eurot ja keskmine brutopalk 2023. a eest 1832 eurot. Hageja seaduslikul esindajal on üks laps, s.o hageja. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja kasuks varasemalt välja mõistetud elatis on käesoleval ajal kehtivast elatisemäärast oluliselt väiksem, mistõttu on eluliselt usutav, et varasemalt väljamõistetud elatis 100 eurot kuus ei ole piisav lapse ülalpidamiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. Justiitsministeerium on välja töötanud elatiskalkulaatori (www.just.ee/elatiskalkulaator), mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel võimalik lihtsustatud korras välja arvutada PKS § 101 alusel määratavat seadusjärgset miinimumelatist. Selleks tuleb kalkulaatorisse sisestada laste

3 (4)

sünniajad ning märkida, kellele maksab riik lapsetoetust ja lasterikka pere toetust ning mitu ööpäeva aasta jooksul keskmiselt viibib laps elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus. Kui sisestada elatiskalkulaatorisse lapse sünnikuupäev ning märkida, et laps isa juures ei viibi ning lapsetoetus makstakse lapse emale, siis moodustub hagejale makstava elatise suuruseks alates 01.10.2023. a kuni 09.11.2023. a, s.o tagasiulatuva elatise suuruseks 347,10 eurot (260,33+86,77). Tagasiulatuv elatis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus mõistab alates 10.11.2023. a hageja kasuks välja igakuise elatise summas 260,33 eurot, sh 249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) ning seda kuni hageja täisealiseks saamiseni 10.11.2034. a. Nimetatud summa muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3, 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Perioodil 01.01.2024. a kuni 31.03.2024. a oli igakuise elatise suuruseks samuti 260,33 eurot (baassumma 249,80 eurot + 50,55 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest). Alates 01.04.2024. a on igakuise elatise summaks 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest). Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega ning on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest. Ka ei ole hageja osalenud menetluses lepingulise esindaja vahendusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.