W hagi C ja Y vastu elatise vähendamise nõudes W avaldus Cga ja Yga suhtlemiskorra määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.11.2023 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
W apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
C elatise osas 423,91 eurot ja Y elatise osas 357,35 eurot Suhtluskorra vaidluses 0 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja / avaldaja W (isikukood XXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Kostja I / puudutatud isik I C (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja II / puudutatud isik II Y (isikukood
XXXXXXXXXX)
Puudutatud isikute I ja II esindaja (riigi õigusabi korras) vandeadvokaat Leino Biin Kostjate seaduslik esindaja / puudutatud isik III Q (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Kohalik omavalitsus Tallinna Linnavalitsus (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 16.11.2023 kohtuotsus osas, millega maakohus mõistis ajavahemikul 20.02.2023–31.03.2023 Wlt C kasuks välja elatise 206,16 eurot kuus ületavas
1(9)
osas ja Y kasuks 175,24 eurot kuus ületavas osas ja jättis alates 01.04.2023 väljamõistetava elatise osas arvestamata lasterikka pere toetusega (maakohtu resolutsiooni p-d 4, 5, 7, 8, 9).
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista ajavahemikul 20.02.2023–31.03.2023 Wlt C kasuks välja elatis 206,16 eurot kuus ja Y kasuks 175,24 eurot kuus ja arvestada alates 01.04.2023 väljamõistetava elatise osas lasterikka pere toetusega.
3.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Hageja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta elatise muutmise vaidluses poolte endi kanda ja suhtluskorra osas W kanda, v.a riigi õigusabi korras lapsi esindanud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda.
6.Määrata Q hüvitatavate menetluskulude suuruseks 115 eurot ja mõista see välja Wlt Q kasuks. Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
7.Jätta rahuldamata W avaldus laste Cga ja Yga suhtlemiskorra määramiseks.
8.Rahuldada W hagi C vastu elatise vähendamise nõudes ja muuta Harju Maakohtu 08.05.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-411 kinnitatud kompromissis määratud elatist alates 20.02.2023.
9.Mõista Wlt välja C kasuks elatis alates 20.02.2023 kuni 31.03.2023 206,16 eurot kuus.
10.Mõista Wlt välja C kasuks elatis alates 01.04.2023 kuni C täisealiseks saamiseni 206,16 eurot kuus (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 54,17 ((325 : 2) : 3) pool lasterikka pere toetusest, mis omakorda jagada laste arvuga), mis muutuvad iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
11.Rahuldada W hagi Y vastu elatise vähendamise nõudes ja muuta Harju Maakohtu 08.05.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-411 kinnitatud kompromissis määratud elatist alates 20.02.2023.
12.Mõista Wlt välja Y kasuks elatis alates 20.02.2023 kuni 31.03.2023 summas 175,24 eurot kuus.
13.Mõista Wlt välja Y kasuks elatis alates 01.04.2023 kuni 02.08.2024 (kaasa arvatud) 221,28 eurot kuus (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 15%) – 54,17 ((325 : 2) : 3) pool lasterikka pere toetusest, mis omakorda jagada laste arvuga), mis muutuvad iga aasta
1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
2(9)
14.Mõista Wlt välja Y kasuks elatis alates 03.08.2024 kuni täisealiseks saamiseni igakuiselt summas, mille arvutamise alused on järgmised: alates 01.04.2024 kehtiv elatise baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 50% lapsetoetusest, – pool lasterikka pere toetusest, mis omakorda jagada laste arvuga, mis muutuvad iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
15.Wl tuleb tasuda C ja Y elatis ette iga kuu 10. kuupäevaks Q pangakontole.
16.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta elatise muutmise vaidluses poolte endi kanda. Suhtluskorra vaidluses jäävad menetlusosaliste maakohtu menetluskulud nende endi kanda ja ringkonnakohtu menetluskulud W kanda, v.a riigi õigusabi korras lapsi esindanud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda.
17.Määrata Q ringkonnakohtus hüvitatavate menetluskulude suuruseks 115 eurot ja mõista see välja Wlt Q kasuks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale (v.a praeguse otsuse p 15) võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.W (hageja / avaldaja) esitas 20.02. ja 21.03.2023 Harju Maakohtule avaldused elatise vähendamise nõudes ja lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Elatise vähendamise hagi on suunatud C (kostja I / puudutatud isik I) ja Y (kostja II / puudutatud isik II) vastu, suhtlemiskorra osas on menetlusosalisteks lisaks eelnimetatutele laste ema Q (lapse ema, puudutatud isik III).
1.1.Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele - avaldaja ja Q on kostjate vanemad, kelle kooselu on lõppenud ja lapsed elavad emaga; - Harju Maakohus kinnitas 08.05.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-411 vanemate vahel kompromissi, millega hageja kohustus maksma kostjatele elatist ajavahemikus 09.01.2018– 31.12.2018 igakuiselt 200 eurot ning alates 01.01.2019 kuni kostjate täisealiseks saamiseni (vastavalt 03.08.2024 ja 15.03.2026) elatist perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras; - hagejal on lisaks kostjatele 09.09.2013 sündinud laps Milana, kellele ta maksab igakuiselt elatist 220 eurot;
3(9)
- kooselu järgselt oli vanematel suuline kokkulepe lastega suhtlemise osas, kuid suhete halvenemise tõttu ei luba ema sageli isal lastega suhelda; - kostjad viibivad hageja juures vähemalt 7 päeva kuus, milleks hageja on esitanud kohtule suhtluskorra avalduse; - hageja sissetulek on 1500 eurot (neto) ja tema väljaminekuteks on elatis kostjatele 584 eurot, elatis tütrele 220 eurot; toit 300 eurot; eluaseme kulu 180-210 eurot; elekter 50-60 eurot; side- ja internetiteenused 20-40 eurot; ravimid 10-20 eurot; sõiduki kindlustus, bensiin ja hooldus 250 eurot.
1.2.Hageja palub vähendada kokkulepitud elatist kostja I osas 125 euroni kuus ning kostja II osas 105 euroni kuus alates 20.02.2023 kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja sissetulekust ei piisa tütre ülalpidamiseks.
1.3.Hageja palus kohtul määrata kindlaks lastega suhtlemise kord viisil, et lapsed viibivad võrdse aja nii ema kui isaga, elades paaritutel nädalatel isa juures ja paarisnädalatel ema juures; samuti määrata suhtlemiskord pühadeks. Menetlusosaliste vastuväited
2.Kostjad I ja II vaidlesid elatise vähendamise hagile vastu ja palusid selle rahuldamata jätta. Puudutatud isik III vaidles suhtluskorra määramisele vastu ja palus seda mitte määrata.
2.1.Hageja varalises olukorras ei ole toimunud muutusi võrreldes 2018 kompromissi sõlmimise ajaga. Elatiskokkulepe hõlmab ka olukorda, kui kostjad I ja II viibivad isa juures 7 ööpäeva kuus.
2.2.Puudutatud isik III ei ole keelanud lastel isaga suhtlemist, kuid 16- ja 14-aastased lapsed valivad ise, millal (mis nädalapäeval) neil on mugavam isaga suhelda. Lastel on hea suhe mõlema vanemaga. Võttes arvesse laste vanust, soove ja laste ning isa elukohti, ei ole suhtluskorra määramine laste huvides.
2.3.Lasnamäe Linnaosa Valitsus suhtluskorra määramist ei toetanud. Laste suhted isaga on head, kuid nad soovivad isaga suhelda nii nagu varem, s.o vabagraafiku alusel. Isa töögraafik on ebaregulaarne. C õpib XXX, elab Sillamäel ühiselamus ja ei tule kõikidel nädalavahetusetel koju. Seetõttu talle isa pakutud suhtluskord ei sobiks. Ema ei ole lastel takistanud isaga suhtlemist.
2.4.Laste ema avaldas, et vanemad elavad lahus 14 aastat ja ta ei ole isale lastega suhtlemisel takistusi teinud. Emal ei oleks võimalik sundida selles eas lapsi suhtluskorda täitma. Kui lastel on tähtpäevad, on alati kutsutud ka isa, kes on tulemata jätmist tööga põhjendanud. Tähtpäevadest on osa võtnud laste isapoolne vanaema. Suhtluskorra avaldus võib olla tingitud asjaolust, et laste isa ei soovi lastele elatist maksta.
2.5.Laste esindaja avaldust ei toetanud. C on 17-aastane ja Y 15-aastane. Mõlemad on kogu teadliku elu elanud koos emaga, kuid säilinud on ka suhtlus isaga. Vastumeelsust isaga suhtluse vastu lastel ei ole, aga nad soovivad püsivalt elada koos emaga ega taha vahelduvat elukohta. Ema nende suhtlust isaga ei keela ega piira. Isaga suhtlevad ja kohtuvad pojad siis, kui nad seda soovivad. Arvestades noormeeste vanust, tuleb nende seisukohtadega arvestada. Noorukid elavad juba suurel määral enda elu ja vastu nende tahtmist määratav suhtluskord lihtsalt ei toimiks. Esitatud suhtluskorra nõue on vastuolus noorukite huvidega.
4(9)
2.6.Laste isa jäi selle juurde, et laste ema teeb talle takistusi lastega suhtlemisel. Isa suhtleb lastega igapäevaselt telefoni teel. Kui isa on pojaga kokku leppinud kohtumise ja sellest ema teavitanud, on ema keeldunud. Isa elukorraldus on vahepealsel ajal muutunud: esmaspäevast-kolmapäevani elab ta oma ema juures Põhja-Tallinnas ja neljapäevast-pühapäevani Sakus. Kui pojad või üks poegadest on suhtluskorra alusel tema juures, siis pigem on nad Põhja-Tallinnas, et pojad saaksid ka vanaemaga aega veeta. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis avalduse suhtluskorra määramiseks rahuldamata. Elatise vähendamise hagi rahuldas maakohus osaliselt. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud suhtluskorra määramise avalduses, mis jäid riigi kanda. Maakohus viitas suhtluskorra vaidluse lahendamisel perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg-tele 1, 2 ja
3.1.Maakohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud: - vanematel on ühine hooldusõigus; - lapsed on alates sünnist (vastavalt XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX) elanud koos emaga; - lapsed on isaga suhelnud vastavalt vanemate ühekordsetele kokkulepetele; - laste ema ei keela lastel isaga suhelda.
3.2.Maakohus kuulas kohtuistungil ära nii lapsed kui vanemad, kes jäid oma seisukohtade juurde. Ärakuulamise tulemusel jõudis kohus veendumusele, et avaldaja ei ole kavandatavat ja avalduses märgitud laste elukorraldust tema kahe elukoha korral põhjalikult läbi mõelnud ja kohtule teatavaks teinud. Seetõttu ei saa kindlalt väita, et isa suudab lastele tagada võimalikult häid elamisja õppetingimusi, mis on vajalikud laste pikema aja jooksul isa juures viibimiseks. Avaldaja viibiks koos lastega üle nädala oma ema juures Põhja-Tallinna linnaosas ja on lastele avaldanud, et ta üüriks lastega koos elamiseks suurema korteri. Samas õpib C Narvas ja elab kooli ajal Sillamäel ühiselamus. Seetõttu ei ole Cl võimalik viibida isa juures kooliajal. Y õpib YYY Lasnamäel, mis on isa elukohast Põhja-Tallinnas või Saku vallas kaugemal kui ema elukohast.
3.3.Laste vanematel puuduvad erimeelsused isa ja laste suhtlemise osas ja ema ei takista isal lastega suhtlemist. Avaldaja ei ole toonud kohtu ette konkreetseid juhtumeid, mille põhjal võiks väita, et laste vanemad ei ole jõudnud isa ja laste suhtlemises kokkuleppele. Isaga suhtlevad ja kohtuvad pojad siis, kui nad seda soovivad. Puudub vajadus suhtlemiskorra määramiseks kohtu poolt ja kohus jätab avalduse rahuldamata.
3.4.Elatise vaidluses viitas maakohus PKS § 102 lg-le 2, § 2172 lg-tele 1 ja 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-tele 1 ja 2.
3.5.Tsiviilasjas nr 2-18-411 on kostjad I ja II taotlenud elatise väljamõistmist alates 09.01.2018 PKS § 101 lg-s 1 sätestatud suuruses ja nii on pooled samas asjas määrusega kinnitatud kompromissis kokku leppinud. Kuna PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras elatise arvutamise alused on alates 01.01.2022 muutunud, siis on hagejal õigus vastavalt PKS § 2172 lgtele 1 ja 2, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele, pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse.
5(9)
3.6.Järgnevalt kontrollis maakohus, kas hageja sissetulek võimaldab tal maksta kostjatele elatist kompromissis määratud suuruses, st kas elatise maksmise järgselt jätkub hagejal samas suuruses raha elatise maksmiseks tütrele ja enda ülalpidamiseks. Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite alusel, et hageja kolme kuu keskmine sissetulek oli 1814,48 eurot. Tulenevalt hageja sissetulekust on hageja ülalpidamisvõime keskmiselt 300-362,90 eurot kuus (1500:5, 1814,48:5, 3 last ja hageja). Kasutades tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, kulub hageja enda ülalpidamiseks 2 osa sissetulekust, kuna laste osas on ülalpidamiskohustus ka teisel vanemal. Tulenevalt hageja ülalpidamisvõimest on hagejal võimalik maksta lastele elatist vähemalt miinimumsummas.
3.7.Kuna elatise nõue oli 2018. a esitatud alammääras, ei pea kostjate seaduslik esindaja laste vajadusi tõendama. Hageja avaldas kohtuistungil, et on nõus tasuma lastele elatist elatisekalkulaatori järgi, st kehtivas miinimumsummas.
3.8.PKS § 101 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 kohaselt oli alates 01.01.2020 kuni 31.12.2021 elatise miinimumsumma 292 eurot kuus. PKS § 2172 lg-st 1 tulenevalt on hageja alates 2022. a 1. jaanuarist kohustatud tasuma mõlemale kostjale elatist 292 eurot kuus. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt on kostja I elatise miinimumsumma ajavahemikul 20.02.2023–31.03.2023 215,64 eurot kuus ja kostja II puhul 183,29 eurot kuus.
3.9.Elatise suuruse arvestamisel võttis kohus aluseks Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Kohus esitas otsuses arvutuskäigu, mille tulemusena tuli hagejal tasuda elatist ajavahemikul 20.02.-31.03.2023 kostjale I 215,64 eurot kuus ja kostjale II 183,29 eurot kuus. Elatisesumma hõlmas järgmisi komponente: 209,20 eurot on baassumma PKS § 101 lg 3 mõttes, millele on liidetud 46,44 eurot, mis on kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast PKS § 101 lg 4 mõttes ning millest on maha arvatud 40 eurot, mis on 50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 esimese lause mõttes. Elatist saavad lapsed samas peres. Vanim laps (17 a) saab elatise täismäära. Teise lapse (15 a) ja vanema lapse (17 a) vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu teine laps saab 15% vähendatud määra. Alates 01.04.2023 tuli elatist tasuda vastavalt kostjale I 260,33 eurot kuus ja kostjale II 221,28 eurot kuus. Elatisesumma hõlmab järgmiseid komponente: 249,78 eurot on baassumma PKS § 101 lg 3 mõttes, millele on liidetud 50,55 eurot, mis on kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast PKS § 101 lg 4 mõttes ning millest on maha arvatud 40 eurot, mis on 50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 esimese lause mõttes. Elatist saavad lapsed samas peres. Vanim laps (17 a) saab elatise täismäära. Teise lapse (15 a) ja vanema lapse (17 a) vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu teine laps saab 15% vähendatud määra.
3.10.Kohus rahuldas hagi elatise vähendamise nõudes ja muutis kompromissis määratud elatist. Hagejalt kuulus väljamõistmisele kostja I kasuks igakuine elatis alates 20.02.2023
6(9)
miinimummääras, vastavalt PKS § 101 lg-le 1 kuni kostja I täisealiseks saamiseni ja kostja II kasuks kuni 02.08.2024 kaasa arvatud. Kuna kostja II arvestuslik elatise suurus muutub vanima lapse täisealiseks saamisel, siis mõistis kohus hagejalt välja kostja II kasuks elatise alates 03.08.2024 kuni täisealiseks saamiseni igakuiselt summas, mille arvutamise alused on järgmised: alates 01.04.2024 kehtiv elatise baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest, mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega elatise muutmise hagi rahuldada ja määrata suhtluskord hageja taotletud viisil. Maakohus ei võtnud arvesse, et ema takistab lastega suhtlust ja lapsed on materiaalses sõltuvuses emast, mistõttu selgitavad asju emale kasulikul moel. Apellant kinnitab, et ema takistab lastega suhtlemist. Elatise nõude osas tuleb arvestada, et laste emal on kolmas laps, tänu millele ta saab lasterikka pere toetust. Hageja juhtis sellele kohtu tähelepanu maakohtus. PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seetõttu peaks kostja I elatise suurus olema hageja arvestuste kohaselt 206,16 eurot ja kostjal II 175,24 eurot. Vastused apellatsioonkaebusele
5.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu suhtluskorra osas, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad ei esitanud vastuväiteid hageja arvestusele elatise osas. Lasnamäe Linnaosa Valitsus, laste esindaja ja laste ema jäid suhtluskorra osas maakohtus esitatud seisukohtade juurde ja palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja elatise 206,16 eurot ületavas osas ja kostjale II 175,24 eurot ületavas osas ja jättis arvestamata lasterikka pere toetusega. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha ise uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus nimetab apellanti siinses otsuses kergema jälgitavuse nimel läbivalt hagejaks.
7.Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-des 3.1 ja 3.6 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle menetlusosalised ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
7(9)
8.Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega suhtluskorra määramise vaidluses, järgib neid ja ei korda (TsMS § 654 lg 6). Hageja on apellatsioonkaebuses jäänud maakohtus esitatud väidete juurde, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega analüüsinud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud elulisi asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada, et laste ema takistab lastel isaga suhtlemist. Üksnes hageja sellekohasest kinnitusest ei piisa kohtule sellise järelduse tegemiseks.
9.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väited, et maakohus oleks elatise vähendamisel pidanud arvestama laste ema perele makstava lasterikka pere toetusega (PKS § 101 lg 5 alusel).
9.1.Kuigi toimikust ei nähtu, et hageja oleks sellele oma menetlusdokumentides või kohtuistungil maakohtu tähelepanu pööranud, ilmneb kolmanda lapse kasvamine ema peres kohtu poolt tehtud riigiportaal Eesti.ee päringutest (tl 30–33).
9.2.Vanemal, kes kasvatab vähemalt kolme last, kelle eest makstakse talle lapsetoetust (PHS § 16 lg 1 p 1), on vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 16 lg 1 p-le 5 ja § 21 lg-le 1 õigus saada ka lasterikka pere toetust. Seda toetust makstakse nii kaua, kuni vanem saab lapsetoetust vähemalt kolme lapse eest. Laste ema ei ole vastuses apellatsioonkaebusele selle toetuse saamist vaidlustanud.
9.3.Nii lapsetoetust kui lasterikka pere toetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni ja lapsed ei ole jõudnud sellisesse vanusesse, millal toetuste maksmine lõpetatakse.
9.4.Lasterikka pere toetus (kui peres on 3–6 last) oli PHS § 21 lg 2 redaktsioonide kohaselt 2023. aastal 650 eurot ja see on 2024 aastal 450 eurot.1 Elatise suuruse määramisel tuleb peretoetuse suuruse muutumisega arvestada.
9.5.Hageja on esitanud apellatsioonkaebuses elatise arvestuskäigu peretoetusi arvestades, millele kostjad I ja II ei ole vastu vaielnud. Ringkonnakohus on arvestuskäiku kontrollinud ja ei tähelda selles vigu. Arvestuskäik on kostja I puhul järgmine: 249,78 (baassumma) + 50,55 (3% hageja sissetulekust 1685 * 0,03 = 50,55) – 54,17 ((325 : 2) : 3) pool lasterikka pere toetusest, mis omakorda jagada laste arvuga) – 40 (pool lapsetoetusest 80 : 2 = 40) = 206,16 eurot. Arvestuskäik on kostja II puhul järgmine: 249,78 (baassumma) + 50,55 (3% hageja sissetulekust 1685 * 0,03 = 50,55) – 54,17 ((325 : 2) : 3) (pool lasterikka pere toetusest, mis omakorda jagada laste arvuga) – 40 (pool lapsetoetusest 80 : 2 = 40) = 206,16 * 0,85 (elatise vähendamine teisele lapsele 15% ulatuses, kuna kostjate I ja II vanusevahe on väiksem kui kolm aastat) = 175,24 eurot. Kokkuvõttes tuleb hagejalt kostjale I välja mõista elatis ajavahemiku eest 20.02.2023–31.03.2023 206,16 eurot kuus ja kostjale II 175,24 eurot kuus. Edasise elatise arvestuskäigu osas tuleb maakohtu otsust (resolutsiooni p-de 5, 8 ja 9) täiendada lasterikka pere toetusega arvestamisega.
Andmed on avalikult kättesaadavad: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/perehuvitised-ja-muudtoetused/peretoetused/lasterikka-pere-toetus
8(9)
10.Seoses suhtluskorra osas apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad puudutatud isiku III menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Lastele riigi poolt määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 1). Apellatsioonkaebus rahuldatakse elatise nõude osas osaliselt, kuid elatise nõudes kannavad pooled oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1 ja RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või annaksid alust järeldada, et kulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid TsMS § 164 lg-s 3 sätestatud asjaolud.
11.Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus puudutatud isiku III menetluskulude suuruse apellatsiooniastmes kindlaks vaid suhtluskorra määramise asjas (TsMS § 174 lg 1 alusel).
11.1.Kostjate I, II ja puudutatud isiku III (taotluse tekstis ilmselt ekslikult Katrin Ulmana) menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on esindaja osutanud õigusteenust 2,5 h tunnitasuga 100 eurot, kokku 250 eurot. Osutatud õigusabiteenuse sisuks on apellatsioonkaebusega tutvumine 1,5 h ja sellele vastuse koostamine 1 h.
11.2.Hageja menetluskulude taotlusele vastuväiteid ei esitanud.
11.3.Apellatsioonkaebuses keskendus hageja elatise nõudele. Tema argumendid suhtluskorra osas piirdusid tema kinnitusega, et laste ema takistab tal lastega suhtlemist, ja palvega määrata juba maakohtus soovitud suhtluskord. Seda arvestades ei saanud suhtluskorra osas apellatsioonkaebusega tutvumine võtta rohkem kui 15 min. Vastuses apellatsioonkaebusele vastab esindaja apellatsioonkaebusele üksnes suhtluskorra osas. Arvestades vastuse sisu ja mahtu (ca 3 lk), on selle koostamise vajalik ajakulu 1 h põhjendatud. Seega on puudutatud isiku III vajalik ja põhjendatud kulu apellatsioonimenetluses (1 h 15 min * 100) = 115 eurot ja nimetatud summa tuleb hagejalt puudutatud isiku III kasuks välja mõista.
12.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulud jaotati ja kindlaks määrati, kusjuures rahalist kindlaksmääramist vaid juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Siinsel juhul seega menetluskulude kindlaksmääramisele kaevata ei saa. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.