lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-3764/10

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 17.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-24-3764/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
868
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-3764

Tsiviilasi

E. R. hagi V. R. vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: E. R. (isikukood xxxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

15. aprill 2024

Kostja: V. R. (isikukood xxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Rahuldada E. R. hagi V. R. vastu abielu lahutamiseks.

2.Lahutada E. R. ja V. xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Võru Maavalitsuses.

R.

3.Abielu lahutamise järel jääb E. R. perekonnanimi „R. “.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Toimetada otsus pooltele kätte.

abielu,

mis

on

sõlmitud

perekonnanimeks abiellumisel võetud

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel esitama apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13404/14

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.E. R. (hageja) esitas 7. märtsil 2024 Tartu Maakohtule hagi V. R. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Võru Maavalitsuses. Poole abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja abielu ei ole võimalik taastada. Hageja ei soovi elada kostjaga abielulises suhtes. Probleemid peresuhetes on kestnud juba pikemat aega (kostjal on alkoholiprobleemid 10 aastat), poolte vahel puuduvad abielulised suhted juba kaks aastat. Hageja ei soovi, et kohus määraks leppimisaja, kuna ei soovi abieluliste suhete taastamist.

Kostja vaidles hagile vastu.

Poolte abielulised suhted ei ole lõppenud. Kostja ei vaielnud vastu hageja väitele alkoholi tarvitamise kohta viimase 10 aasta jooksul. Kostja on alkoholi tarbinud valuvaigistina tervislike probleemide tõttu. Hageja pidanuks kostjaga probleemidest rääkima.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4.Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Võru Maavalitsuses.
5.Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
6.Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kuigi kostja vaidles abielu lahutamise nõudele vastu ja poolte väited on kohati vastuolulised – hageja sõnul pooled enam ei suhtle, kuid kostja väitel aetakse jätkuvalt koos igapäevaasju (dtl-d 21–22) –, saab kohtu arvates pidada poolte abielusuhteid lõppenuks. Abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole. Pooled elavad küll ühes majas, kuid viimased 1,5 a erinevatel korrustel. Kostja väitel on selle tinginud tema tervislik seisund (opereeritud põlved), kuid kui pooltel olnuks tegelik soov abikaasadena abielu jätkata, leidnuks nad kohtu arvates selleks ka kostja tervislikku seisundit arvestava viisi. Lisaks on mõistetav, et ühes majas elades tuleb teatud igapäevaasju koos ajada. Samuti on alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta. Kohus selgitas pooltele istungil abielu lahutamise menetluse peatamise võimalust TsMS § 357 lg 1 alusel (dtl 22). Leppimise soov oli vaid kostjal, hageja seda ei soovinud ja oli kindlal veendumusel, et ta ei taha abielu säilitada ja leppida (dtl 21, 22, 23). Ennekõike põhjendas hageja seda kostja 10 a kestnud alkoholi liigtarvitamise tõttu, millele kostja vastu ei vaielnud (dtl 22). Hageja kirjeldas, et on proovinud probleemi lahendada (dtl 22). Ta pöördus esimest korda ühenduse AA (Anonüümsed Alkohoolikud) poole juba 2006. a-l, kui hageja arvates tarbis kostja siis alkoholi liigselt, kuid probleem on praeguseks süvenenud. Hageja palus veel kolm aastat tagasi kostja täisealistel lastel ja vennal veenda kostjat pöörduma nõustamisele ning aasta tagasi sõltuvussuhete

nõustajal endal kostjaga rääkida. Kostja käis nõustamisel ühe korra. Kuna sellel tulemust kostja alkoholi liigtarvitamisele ei olnud, puudub hagejal veendumus, et kostja end tulevikus muudab. Kohus ei pea ka põhjendatuks menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada. Kohus veendus, et hageja on jõudnud endas selgusele, et abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet ning kui üks abikaasadest ei soovi enam abielulist kooselu jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Ükski inimene ei saa vastu tahtmist abielus olla, abielu põhineb absoluutsel vabatahtlikkusel. Olukorras, kus kostjal on ühepoolne soov abielu jätkata, kuid hageja tahe lahutamiseks on kindel, on leppimisaja andmine ebamõistlik. Mõlemad abikaasad peaksid ennast abielus hästi tundma, ning leppimisaega tuleks anda pooltele, kellel mõlemal on tahe abielu säilitamiseks. Kohtul ei ole võimalik abikaasasid lepitust otsima või perenõustaja juures käima sundida. Abikaasasid on võimalik leppimisele suunata ainult nende mõlema soovil ja nõusolekul, ja kui hageja kategooriliselt keeldub kostjaga leppimast, ei ole võimalik suunata pooli nõustamisele. Eelmärgitut arvestades tuleb poolte abielu lahutada.

7.Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on avaldanud soovi jätta enda perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „R. “. Seetõttu jääb abielu lahutamise järel kostja perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „R. “.
8.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.08.20262-26-10823/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 26.08.20262-25-17685/12Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval