2.Välja mõista N Oilt poja M Oi kasuks igakuine elatis:
2.1.alates 14.03.2024. a kuni 01.04.2024. a summas 151 (ükssada viiskümmend üks) eurot ja 50 senti (baassumma 249,78 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot=260,33:31päeva=8,40x18päeva=151,20);
alates 01.04.2024. a kuni M Oi täisealiseks saamiseni 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) eurot ja 72 senti (sh baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest 40 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4.
3.Igakuine elatis tuleb tasuda hiljemalt kuu viimasel kuupäeval hageja seadusliku esindaja A Oa arveldusarvele nr xxx, selgitusega „elatisraha, kuu ja aasta mille eest elatis makstakse“.
4.Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
5.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid.
6.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
7.Õigeksvõtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGEJA NÕUE
1.Viru Maakohtu menetluses on M Oi hagi N Oi vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatis hagi esitamisest M Oi täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summas 260,33 eurot. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4. Hageja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses ega soovi olla kohtu poolt ära kuulatud enne asjas kohtuotsuse tegemist.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja oma vastuses märgib, et ta tunnistab haginõuet ja on nõus maksma elatist hagejale hagi esitamise päevast kuni hageja täisealiseks saamiseni 260,33 eurot kuus iga aastase indekseerimisega ehk kostja võttis hagi õigeks. Samuti esitas kostja kohtule kirjaliku kompromissettepaneku.
3.Kohus palus hageja kompromissettepanekule.
esindaja
kirjaliku
seisukohta
kostja
vastusele
ja
4.Hageja seaduslik esindaja edastas kohtule e-kirjaga omapoolse seisukoha kostja vastusele, väljendades soovi, et elatise suurus oleks võrdne %-ga kostja palgast.
5.Kohus kohustas hageja seaduslikul esindajal hiljemalt 02.04.2024. a täpsustada ja esitada konkreetne seisukoht, kas ta jääb esitatud haginõude juurde ja kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
6.Hageja seaduslik esindaja kohtunõudele ei reageerinud, vastuväiteid ja seisukohta ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja N O võttis esitatud vastuses hagi õigeks (tunnistas hagi).
9.Kuigi TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100, § 101 lg 1.
10.PKS § 96 järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma.
11.PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on alates 01.04.2023. a on 249,78 eurot ja alates 01.04.2024. a 272,76 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist
loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Keskmine brutopalk 2022. aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot ning 2023 keskmine brutopalk oli 1 832 eurot ja 3% sellest on 54,96 eurot. PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb käesoleval juhul elatise miinimumsuurus järgmiselt: - PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 249,78 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 249,78 + 50,55 =300,33 eurot. Alates 01.04.2024 baassumma 272,76+54,96=327,72 eurot. - PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb igakuisest elatisest maha arvestada pool lapsetoetus. Hagi esitamisest so 14.03.2024. a kuni 01.04.2024. a arvestatakse elatis 249,78+50,55-40= 260,33 eurot kuus (päevas 8,40 eurot) ning alates 01.04.2024. a on igakuine elatis 287,72 eurot kuus (272,76+54,96-40= 287,72)
12.Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga.
13.Hageja on palunud välja mõista elatis miinimummääras, kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summas. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4
14.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus N Oilt M O kasuks elatise alates 14.03.2024 miinimumsummas kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4.
15.TsMS § 445 lg 1 sätestatust tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Hageja märkis elatise tasumise kuupäeva ning arvestades, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette, siis kohustab kohus kohtuotsusega kostjat maksma elatist iga kuu viimaseks kuupäevaks iga kalendrikuu eest ette, hagiavalduses märgitud arveldusarvele.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
16.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.