Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. aprill 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-6380
Kohtuasi
X hagi Y ja C vastu ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. veebruari 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y ja C ühine apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Raivo Piirla Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja C (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja Anto Variku
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Y ja C ühine apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tühistada tsiviilasjas nr 2-23-6380 tehtud Harju Maakohtu 29. veebruari 2024. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
3.Rahuldada Y ja C ühine apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta apellatsioonkaebusega esitatud tõendite vastuvõtmine maakohtu otsustada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 28. aprillil 2023 (täpsustatud 15. ja 24 mail 2023) Harju Maakohtule hagi Y (kostja I) ja C (kostja II, koos kostjad) vastu ühisvara jagamise nõudes.
1.1.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt mõisteti kostjalt I Pärnu Maakohtu 30. augusti 2022. a määrusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-22-121521 hageja kasuks välja võlgnevus 8000 eurot, menetluskulud 20 eurot ning riigilõiv 240 eurot. Kostja esitas 9. detsembril 2022 võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse, mille alusel kohtutäitur algatas täitemenetluse (täiteasi nr 008/2022/2803). Kohtutäitur edastas 17. aprillil 2023 hagejale täitmise võimatuse akti, kuna kostjal I ei ole piisavalt lahusvara tema vastu esitatud nõuete täitmiseks. Seega on kostja I suhtes läbiviidud sundtäitmine olnud edutu.
1.2.Kostja I ja kostja II on abielus ning neile kuulub ühisvarana kinnisasja 1/2 kaasomandist Tallinnas XXX (registriosa nr XXXXXXX). Viidatud kinnisasjale ei saa sissenõuet pöörata, kuna kostja II ei ole andnud kinnisasja müümiseks nõusolekut. Hageja kui sissenõudja taotles perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 alusel ühisvara jagamist. Hageja leidis, et ühisomand tuleb müüa avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kostjate vahel võrdselt. Kostja vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
2.1.Kostjale I teadaolevalt ei eksisteeri hageja ja kostja I vahel võlaõiguslikke või lepinguväliseid suhteid, mistõttu ei saa hagejal kostja I vastu nõudeid olla. Seejuures esitas kostja I 10. juunil 2023 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale määruskaebuse, milles palus olulise menetlusnormi rikkumise tõttu maksekäsu tühistamist.
2.2.Kostjatele jääb arusaamatuks hageja nõue kostja II kaasomandi müümiseks avalikul enampakkumisel, sest seadus sellist nõuet esitada ei võimalda. Samuti jääb kostjatele arusaamatuks, miks on vaja pärast ühisomandi jagamist kostjale II kuuluv osa avalikul enampakkumisel müüa.
2.3.Kostjad tõid esile, et kohus ei ole pädev määrama, mis ulatuses saab kohtutäitur ühisvara jagamisest saadavast rahast rahuldada hageja nõudeid. Seetõttu on hageja nõue täita ühisvara jagamise tulemusena kostjale I jääva osa arvelt hageja nõue ka õiguslikult perspektiivitu. Seejuures peab täitemenetlus olema proportsionaalne ja koormama võlgnikku ainult nii palju, kui see on vajalik ja mõistlik. Praegusel juhul soovib hageja väidetava 8260 euro suuruse nõude täitmiseks jätta kostjad ja nende lapsed ilma kodust, mille hinnanguline väärtus on 500 000 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 29. veebruari 2024. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ning jagas kostjate ühisvarasse kuuluva kinnisasja 1/2 kaasomandist müügiga avalikul enampakkimisel ning jagas saadava raha kostjate vahel võrdselt. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, jättes menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
3.1.Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja esitanud tõendid, et hageja nõuet kostja I vastu ei õnnestu täita kostja I lahusvara arvelt ega kostjate ühisvara arvelt, kuna kostja II ei ole andnud nõusolekut nõude pööramiseks ühisvarale. Seega on hagejal õigus taotleda kostjate ühisvara jagamist. Maakohus märkis, et kostjate vastuväited nõude puudumise osas ei ole asjasse puutuvad, sest maksekäsk on jõustunud.
3.2.Maakohus leidis, et hageja taotletud viisil ühisvara jagamine on kooskõlas seadusega (PKS § 37 lg 3 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2). Maakohtus märkis, et arusaamatuks jääb kostjate väide nõude perspektiivituse kohta. Apellatsioonkaebus
4.Kostjad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Alternatiivselt palusid kostjad muuta maakohtu otsust osas, millega kohus otsustas müüa kinnisasjast tekkiv kostja II kaasomandi osa avalikul enampakkumisel.
4.1.Kostjad on jätkuvalt seisukohal, et hagejal ei ole nõudeid kostja I vastu. Hagejal on olnud võlaõiguslik suhe Q OÜ-ga, mis on kostjaga I seotud ettevõte. Küll aga ei saa õiguslikult samastada äriühingu juhatuse liikmena tegutsevat isikut ja iseseisva õigusvõimaga füüsilist isikut, kuna äriühingute puhul kehtib piiratud vastutuse põhimõte. Seega ei olnud hagejal alust maksekäsu kiirmenetluses esitada nõudeid kostja I vastu.
4.2.Kostja II on jätkuvalt seisukohal, et tema kaasomandi osa müümiseks avalikul enampakkumisel puudub mõistlik õigustus. Seejuures puuduvad vaidlustatud otsuses ka sellekohased põhjendused. Kostjate ühisomandi lõpetamine ja kostja II kaasomandi müümine avalikul enampakkumisel oleks kostja II kui asjasse puutumatu isiku jaoks äärmiselt ebaõiglane ja koormaks teda põhjendamatult. Samuti on arusaamatu, miks leidis maakohus, et avalikul enampakkumisel kaasomandite osade müügist saadav raha tuleb pärast täitemenetluse lõpetamist kostjate vahel jagada võrdselt, kuigi kostjal II ei ole hageja ees kohustusi ning tema vastu ei ole esitatud ka nõuet.
4.3.Kostjad on jätkuvalt seisukohal, et kohus ei saa asuda ise täitemenetlust korraldama ning kohtutäituri eest täitetoiminguid tegema. Kostjad kordasid varasemaid maakohtus esitatud seisukohti.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg 1 alusel menetlusse ja osaliselt rahuldada. Maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause alusel tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
6.Kostjate apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on jätkuvalt küsitav, kas kostjate ühisvara jagamise eeldused on täidetud ning kas maakohus valis ühisomandi lõpetamiseks õige viisi.
Arvestades, et maakohtule on kohustuslikud vaid ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel, ei saa ringkonnakohus maakohtule ette kirjutada, millisele järeldusele tuleb jõuda tõendite hindamisel või asjaolude tuvastamisel (TsMS § 658 lg 2; vt nt RKTKo 28.02.2017, 3‐2‐1‐143‐16, p 30).
7.Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (vt nt RKTKo 03.10.2018, 2-16-19599/58, p 11). Praegusel juhul tingib asja maakohtule uueks läbivaatamiseks see, et maakohus ei täitnud TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesandeid ning rikkus selgitamiskohustust. See võis omakorda mõjutada asja lahendust, samuti ei vasta maakohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele ning läbimata on kohasele põhjendamisele eelneva etapina asjaolude tuvastamine (TsMS § 656 lg 1 p 5). Ühisomandi lõpetamise vaidluses tuleb vastavad selgitused anda maakohtul, sest vastuhagi tuleb esitada maakohtu menetluses. Apellatsioonkaebuse põhjal on asja tagasisaatmine põhjendatud, sest maakohtu rikkumiste tagajärjel jäid kostjate õigused olulisel määral kaitseta ning see võis tingida ka ebaõige kohtulahendi (vt RKTKo 25.11.2020, 2-18-10961/41, p 12).
8.Apellatsioonkaebusest tulenevalt ei nõustu kostja II sellega, et kinnisasjast tekkiv talle kuuluv kaasomandi osa müüakse avalikul enampakkumisel, sest ühisomandi lõpetamine ja kaasomandi osa müümine avalikul enampakkumisel oleks tema jaoks äärmiselt ebaõiglane ja põhjendamatult koormav. Kuigi kostja II sellisel viisil otsuse täitmise korra taotlemine ei ole AÕS § 77 lg 2 järgi võimalik, saab sellisest taotlusest järeldada, et kostjatel on soov jagada ühisvara teistsugusel viisil, nt saab kaaluda kinnisasja reaalosadeks jagamise võimalust. Kolleegiumi hinnangul pidi maakohus kostjate võimalusi puudutavad selgitused igal juhul andma, sest kostjate seisukohtadest nähtuvalt ei saanud kostjad nõude eeldustest olevatest asjaoludest aru, samuti sellest, et kostjat II häiris oht ilma jääda kohasest kaitsest. Juhul, kui maakohus on õiges menetlusetapis selgituste andmise kohustuse täitnud ja kui kostja sellest hoolimata selleks ettenähtud aja jooksul vastuväidet või vastuhagi ei esita, ei saa seda hiljem teha (vt RKTKo 22.03.2022, 2-19-18320/73, p 15.4). Asja materjalidest nähtuvalt ei selgitanud maakohus kostjatele vastuväidete ega vastuhagi esitamise võimalusi. Isegi, kui ringkonnakohtul on teatavates piirides võimalik kõrvaldada selgitamiskohustuse rikkumisi ja kostjad soovivad vastuhagi esitada, tekib automaatselt asja maakohtule lahendamise saatmise vajadus. Kuna asjas on vaja läbi viia uus eelmenetlus, siis on menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas, et asja lahendatakse algusest peale maakohtus.
9.Praeguses asjas taotleb hageja kostjate ühisvara jagamist. Kostjate ühisvarasse kuulub Tallinnas XXX kinnisasja 1/2 kaasomandist (dtl-d 16-17). Teine osa kinnisasja 1/2 kaasomandist kuulub kostjale II. Praegune vaidlus puudutab vaid kostjate ühisomandisse kuluvat kaasomandi osa.
9.1.Abikaasa vastutab kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses PKS § 33 lg 1 p-des 1-3 sätestatud juhtudel. Muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa PKS § 33 lg 3 järgi oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist.
9.2.Ühisvara jagamise nõude eelduseks TMS § 14 lg 2 järgi on see, et sissenõudjal on täitedokument, millest tulenevat nõuet täitemenetluses täidetakse. Hageja esitas täitemenetluse
sissenõudjana võlgnikust kostja I ja tema abikaasa kostja II vastu ühisvara jagamise hagi, kuna hagejal ei ole mõlemat abikaasat kohustavat täitedokumenti. Hageja nõue põhineb täitemenetluses täidetaval kohtulahendil, milleks on maksekäsk (dtl-d 8–9). Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele. Maakohus peab kostjatele asja uuel läbivaatamisel selgitama, et kostjate esitatud väited maksekäsu täidetavuse ja nõude olemasolu kohta ei pruugi olla edukad (dtl 142). Materiaalõiguslikud vaidlused sundtäidetava nõude olemasolu üle saab lahendada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Olukorras, kus sundtäitmist ei ole lubamatuks tunnistatud, saab hageja võlausaldajana nõuda kostjate ühisvara jagamist.
9.3.Abikaasade ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus. Siinses asjas esitas hageja kaasomandi lõpetamise viisina asja müümise avalikul enampakkumisel (AÕS § 77 lg 2). Seega ei pidanud maakohus asja lahendamisel hindama kostjate ja võlausaldaja huvisid, sest kohtule oli esitatud ainult üks kaasomandi lõpetamise viis. AÕS § 77 lg 2 kohaselt saab kohus kaasomandi lõpetamise viiside vahel valida üksnes sellekohase nõude, st hagi või vastuhagi alusel (vt RKTKo 09.05.2006, 3-2-1-45-06, p 19).
9.4.Asja materjalidest nähtuvalt ei saanud kostjad aru, et hageja taotletud viisil ühisvara lõpetamise välistamiseks tuleb neil esitada vastuhagi, milles tuleb taotleda teistsugust lõpetamise viisi. Nii piirdusid kostjad nõude välistamiseks väidetega, mis puudutasid täitemenetluses täidetava nõude puudumist ja selle vaidlustamist. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel kostjatele selgitada, et juhul, kui kohus tuvastab TMS § 14 lg 2 alusel esitatud hagi rahuldamise eelduse, tuleb ühisvara teistsugusel viisil jagamiseks esitada kostjatel vastuhagi. Kui kohtule on esitatud AÕS § 77 lg 2 järgi erinevaid viise asja jagamiseks, tuleb sobiva viisi valikul lisaks abikaasade huvidele arvestada ka sissenõudja huviga saavutada täitedokumendist tuleneva nõude täitmine.
10.Ringkonnakohus selgitab enampakkumise tingimusi puudutavaid asjaolusid. Kohtupraktikas on varem leitud, et kohus saab TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poolte taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra (vt RKTKo, 21.05.2014, 3-2-1-38-14, p 16). Kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab nõuda kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui vastav taotlus kohtule esitatakse, tuleb taotluses põhistada, miks on just konkreetses asjas vajalik määrata kindlaks enampakkumise tingimused. Kohus ei saa asuda ise täitemenetlust korraldama ega kohtutäituri eest täitetoiminguid tegema. TMS § 52 lg 1 teise lause kohaselt rahuldatakse sissenõudja nõue küll esemete müügist saadud raha arvel, kuid see toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (TMS § 105 jj) ja kuulub TMS § 3 lg 1 kohaselt kohtutäituri pädevusse (RKTKm 17.05.2023, 2-22-4541/22, p 9; RKTKm 26.10.2022, 2-20-15758/39, p 11).
11.Apellatsioonkaebusega esitatud tõendite vastuvõtmise jätab ringkonnakohus maakohtu otsustada. Kaebuse rahuldamise tingivad maakohtu olulised menetlusnormi rikkumised, mille kindlakstegemiseks pole vaja tõendeid hinnata. Samas ei saa välistada, et ringkonnakohtu juhiste järgi asja uuesti läbivaatavale maakohtule on esitatud tõendid vajalikud.
12.Kuna maakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ja menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 6 järgi määrab kindlaks maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.