Loo Properties AS hagi Aleksander Järve vastu hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmiseks ja tahteavalduse kohtulahendiga asendamiseks, alternatiivselt võlatunnistuse tagastamiseks koos hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmise ja tahteavalduse kohtulahendiga asendamiseks; Aleksander Järve vastuhagi Loo Properties AS vastu leppetrahvi saamiseks
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Loo Properties AS (registrikood 12194245; asukoht Linnuka tee 1, Liivamäe küla, Jõelähtme vald, 74207 Harjumaa); hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Markus (epost: [email protected]); Kostja: Aleksander Järv (isikukood 36808290284; elukoht Kauge 10-2, 11215 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Henrik Kirsimäe (epost: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aleksander Järv avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Välja mõista Loo Properties AS-lt Aleksander Järv kasuks menetluskulud 6 208 eurot.
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Loo Properties AS-l tasuda Aleksander Järv’ile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (6 208 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.
Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus rahuldas 21.05.2014.a otsusega hageja hagi osaliselt ning jättis hagi ja vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda. 05.03.2015.a Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tühistati Harju Maakohtu 21.05.2014.a otsus osas, millega rahuldati hagi ja jagati menetluskulud. Ülejäänud osas jäi Harju Maakohtu otsus jõusse. Maakohtu menetluskulud jäeti poolte endi kanda, apellatsiooniastme kulud hageja kanda. Riigikohtu 29.09.2015.a otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2015.a otsus ning saadeti asi asja uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kassatsioon rahuldati osaliselt.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2015.a otsusega tühistati Harju Maakohtu otsus osas, millega rahuldati hageja hagi kostja vastu ning jaotati menetluskulud. Maakohtu menetluskulud jäeti poolte endi kanda ja kostja ringkonnas- ja Riigikohtus kantud menetluskulud hageja kanda. 21.03.2016.a määrusega jättis Riigikohus hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
3.Harju Maakohus palus 23.03.2016.a e-kirjaga kostjal esitada menetluskulude nimekiri ringkonna- ja Riigikohtus kantud menetluskulude kohta 30 päeva jooksul, arvates 21.03.2016.a. Kostja lepinguline esindaja esitas 11.04.2016.a kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus edastas 26.04.2016.a kohtukirjaga kostja menetluskulude nimekirja hageja esindajale ning andis hagejale tähtaja 7 päeva eelnimetatud dokumentide kättesaamisest menetluskulude nimekirjale vastamiseks. Hageja esindaja sai eelnimetatud dokumendid kätte 01.05.2016.a. Hageja vastuväited kostja avaldusele menetluskulude kindlaksmääramiseks esitati Harju Maakohtule 09.05.2016.a, tähtaegselt. Kostja menetluskulud
4.Kostja palub hagejalt välja mõista kostja menetluskulud summas 6 844 eurot (käibemaksuga), millest 2 500 eurot moodustab kostja poolt menetluses tasutud riigilõiv ning 4 344 eurot (käibemaksuga) õigusabiteenus. Kostja kinnitab, et menetluskulude nimekirjas viidatud kulud on tekkinud ja kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa sel põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu palub ta hüvitada ka menetluskuludelt arvestatud käibemaksu.
5.Täiendavalt palub kostja hagejalt välja mõista viivis protsendina menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele
6.Hageja leiab, et TsMS § 171 g 1 järgi, mille kohaselt kannab apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata, ei pea hageja kostja poolt riigikohtus kantud kulutusi hüvitama. Kostja palub välja mõista menetluskulud, mis on seotud asja menetlemisega ringkonna- ja riigikohtus. Hageja selgitab, et hageja kassatsioonkaebus ei jäänud rahuldamata ja sellega seotud kohtukulude temalt väljamõistmine ei ole TsMS § 171 lg 1 järgi võimalik.
7.Hageja leiab, et kostja esindaja poolt apellatsioonkaebuse koostamiseks kulunud 6h 30min on ebamõistlikult palju. Arvestades, et asja arutamine maakohtus oli põhjalik, ei ole apellatsioonkaebuse koostamiseks enam kui 3 tunni ulatuses õigusabi osutamine põhjendatud.
8.Samuti ei ole põhjendatud 15.10.2015.a seisukoha kujundamiseks kasutatud 3 tundi. Õigustatud võib olla 1 tund.
9.Hageja leiab, et TsMS § 175 järgi on kostja esindaja kulude põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitamine võimalik maksimaalselt 18 tunni ulatuses maksumusega 2 160 eurot.
Kohtumääruse põhjendused
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
11.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
12.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
13.Kostja palub hagejalt välja mõista kostja menetluskulud summas 6 844 eurot (käibemaksuga), millest 2 500 eurot moodustab kostja poolt menetluses tasutud riigilõiv ning 4 344 eurot (käibemaksuga) õigusabiteenus. Täiendavalt palub kostja hagejalt välja mõista viivis protsendina menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
14.Esmalt hindab kohus hageja poolt kostja menetluskuludele esitatud vastuväiteid. Hageja leiab, et TsMS § 171 g 1 järgi, mille kohaselt kannab apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata, ei pea hageja kostja poolt riigikohtus kantud kulutusi hüvitama. Kostja palub välja mõista menetluskulud, mis on seotud asja menetlemisega ringkonna- ja riigikohtus. Hageja selgitab, et hageja kassatsioonkaebus ei jäänud rahuldamata ja sellega seotud kohtukulude temalt väljamõistmine ei ole TsMS § 171 lg 1 järgi võimalik. Kohus ei nõustu hageja poolt esitatud seisukohaga. Käesolevas tsiviilasjas on kostja esitanud Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 05.03.2015.a otsusega rahuldas ning jättis maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ning apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Hageja esitas eelnimetatud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mis Riigikohtu poolt 29.09.2015.a otsusega osaliselt rahuldati ning tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2015.a otsus, saates ühtlasi asja uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Viimane tegi 30.12.2015.a otsuse, millega tühistas Harju Maakohtu otsuse osas, millega rahuldati Loo Properties AS hagi Aleksander Järve vastu ja jaotati menetluskulud. Antud otsusega rahuldati Aleksander Järve apellatsioonkaebus ning apellatsiooni ja kassatsiooni astme menetluskulud jäeti hageja kanda. Ka Tallinna Ringkonnakohus tugineb enda otsuses TsMS § 171 lg-le 1, mille kohaselt, kuivõrd kostja apellatsioonkaebus rahuldati, jäävad apellatsiooni- ja kassatsioonikulud hageja kanda.
Kuigi hageja kassatsioonkaebus rahuldati ning asi saadeti Tallinn Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, rahuldati lõplikult Aleksander Järve apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2015.a otsusega ning vastav otsus jõustus 21.03.2016.a, kui Riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kuna Ringkonnakohtu otsusega jäid apellatsiooni ja kassatsiooni astme menetluskulud hageja kanda, siis tuleb maakohtul sellest ringkonnakohtu lahendist juhinduda. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud hagejalt kostja kassatsiooniastme kulude väljamõistmine kostja kasuks.
15.Järgnevalt leiab hageja, et kostja esindaja poolt apellatsioonkaebuse koostamiseks kulunud 6h 30min on ebamõistlikult palju. Arvestades, et asja arutamine maakohtus oli põhjalik, ei ole apellatsioonkaebuse koostamiseks enam kui 3 tunni ulatuses õigusabi osutamine põhjendatud. Kohus nõustub hageja poolt esitatud vastuväitega osaliselt. Kohtule avaldusega esitatud toimingute spetsifikatsiooni kohaselt on konkreetselt apellatsioonkaebuse koostamisele ja esitamisele kulunud kostja esindajal 5 tundi, maakohtu otsuse õiguslikule analüüsile 1 h 30 min ning 21.05.2014.a 45 min, kliendiga nõupidamisele 30 min. Kostja poolt esitatud apellatsioonkaebus on esitatud viiel lehel, millest ca 3,5 lehekülge moodustab sisuline osa. Harju Maakohtu otsus on koostatud kümnel leheküljel. Kohus, hinnanud maakohtu menetluses kostja poolt esitatud dokumente, maakohtu otsust ning võrreldes neid kostja esindaja poolt esitatud apellatsioonkaebusega, selle sisu ja mahuga, ning hinnates neid spetsifikatsiooni kohaselt toimingutele kulunud ajaga (otsusega tutvumine ja apellatsioonkaebuse koostamine), leiab, et põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebuse koostamiseks on 4 tundi. Teistele toimingutele kulunud aeg (maakohtu otsuse analüüs, kliendiga nõupidamine) on esitatud ulatuses põhjendatud nende sisu ja mahtu hinnates. Eelnimetatud toimingute eest kogu ajakuluga 6 h 45 min kuulub tasumisele õigusabikulu summas 972 eurot (6h 45min x 120 €/h + 20% km).
16.Täiendavalt leiab hageja, et põhjendatud ei ole 15.10.2015.a seisukoha kujundamiseks kasutatud 3 tundi. Õigustatud võib olla 1 tund. Kohus nõustub osaliselt hageja poolt esitatud vastuväitega. Kostja poolt 15.10.2015.a kohtule esitatud menetlusdokument on koostatud kolmel lehel, mille sisuline osa on kohtu hinnangul ca kaks lehekülge. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et dokumendi koostamiseks on selle sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ajakuluna 2 tundi. Kuivõrd kostja esindaja ei ole spetsifikatsioonis välja toonud, milline aeg kulus kliendiga suhtlemisele, arvestab kohus varasemalt spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu kliendiga suhtlemisele ning peab antud toimingule eelnenud menetlusdokumente ja toiminguid arvestades põhjendatud ajakuluks 15 minutit. Eeltoodust tulenevalt on antud toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtu hinnangul 2h 15min ning selle eest kuulub tasumisele 324 eurot (2h 15min x 120 €/h + 20% km).
17.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on kostja lepingulise esindaja ajakulu 15.07.2014.a, 17.07.2014.a kohtumäärustega tutvumisele, puuduste kõrvaldamisele ja kliendiga suhtlemisele kogukuluga 20 minutit, arvestades teostatud toimingute mahtu. Antud õigusabiteenuse eest kuulub tasumisele 48 eurot (20min x 120 €/h + 20% km).
18.Vastavalt avaldusele lisatud spetsifikatsioonile on kostja lepingulisel esindajal kulunud 28.08.2014.a vastustaja vastusega tutvumisele ja õiguslikule analüüsile 1h 30min, kliendiga suhtlemisele 01.09.2014.a 10min, 09.01.2015.a seisukoha koostamisele ja edastamisele 2h. Kohus leiab, et kõik eelnimetatud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Vastustaja vastus oli esitatud seitsmel lehel, tihedas tekstis, sisulise vastusega, mille läbitöötamisele ja õiguslikule analüüsile kulunud aeg 1h 30min on põhjendatud. Kliendiga suhtlemine 10 min ulatuses on samuti põhjendatud, kuivõrd kliendi edukaks esindamiseks kohtumenetluses on vajalik esindatavale anda menetluse käigust ülevaade ning selgitada välja kliendi edasised soovid.
Kohus, hinnanud kostja esindaja poolt kohtule 09.01.2015.a esitatud seisukoha sisu ja mahtu, on seisukohal, et märgitud aeg on vajalik ja põhjendatud vastava dokumendi esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt kuulub vastavate toimingute eest tasumisele 528 eurot (3h 40min x 120 €/h + 20% km).
19.Kostja lepinguline esindaja on märkinud, et 28.01.2015.a kulus tal istungiks ettevalmistusele 30 min ning 29.01.2015.a istungil osalemisele 1 tund. Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud ajakulu osaliselt põhjendatud. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et 29.01.2016.a istung avati kell 10:04 ning lõppes kell 10:39. eeltoodust tulenevalt kestis istung kokku 35 minutit (II kd, tl 101-102). Eeltoodust tulenevalt on vajalik ning põhjendatud aeg istungil osalemiseks 35 minutit. Arvestades istungi pikkust ning asja materjale, leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja poolt märgitud ajakulu istungiks ettevalmistumiseks 30 minuti ulatuses on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kuulub eelnimetatud toimingute eest tasumisele 156 eurot (1h 5min x 120 €/h + 20% km).
20.Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tutvumisele, õiguslikule analüüsile ja kliendiga suhtlemisele on kostja esindajal kulunud 05.03.2015.a 1h, kassatsioonkaebusega tutvumisele, õiguslikule analüüsile ja kliendiga suhtlemisele 12.05.2015.a 2h, vastuse koostamisele ja edastamisele 28.05.2015.a 3h, Riigikohtu otsusega tutvumisele 29.09.2015.a 2h, 06.10.2015.a kliendiga nõupidamisele 15min ja 14.10.2015.a õiguslikule analüüsile 15min. Tallinna Ringkonnakohtu otsus on koostatud üheksal lehel, kassatsioonkaebus kuule lehel, kostja poolt esitatud vastus kolmel lehel, Riigikohtu otsus kaheksal lehel. Kohus, töötanud läbi eelnimetatud dokumendid, nende sisu, võrrelnud varem esitatud seisukohtadega ning lähtunud vastavate menetlusdokumentide mahust, on seisukohal, et nende koostamisele ja läbitöötamisele kostja esindaja poolt kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Sealhulgas on põhjendatud kliendiga suhtlemine, nõupidamine ja nendele toimingutele kulunud aeg. Kliendiga suhtlemise põhjendatust ja vajalikkust on kohus käsitlenud, hinnanud ja selgitanud käesolevas määruses eespool. Eeltoodust tulenevalt kuulub käesoleva määruse punktis 19 väljatoodud toimingute eest tasumisele 1 224 eurot (8,5h x 120 €/h + 20% km).
21.Kostja lepingulisel esindajal on kulunud 16.10.2015.a vastustaja seisukohaga tutvumisele, õiguslikule analüüsile ja kliendiga suhtlemisele 20min, 22.10.2015.a seisukoha koostamisele ja edastamisele 1h 40min, 02.12.2015.a istungiks ettevalmistumisele 20min, 03.12.2015.a vastustaja taotlusega tutvumisele 15min, 03.12.2015.a istungil osalemisele 30 min, 30.12.2015.a Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tutvumisele, õiguslikule analüüsile ja kliendiga suhtlemisele 1h. Kohus leiab, et vastustaja seisukohaga tutvumisele ning õiguslikule analüüsile kulunud aeg on põhjendatud, kuivõrd esitatud seisukoht on mahukas ning sisuline, esitatud kümnel leheküljel; sh on kohtu hinnangul põhjendatud kliendiga suhtlemine asjatundliku õigusteenuse osutamiseks ning menetluses ülevaate andmiseks. Kostja lepingulisel esindajal on kulunud seisukoha koostamisele ja edastamisele 1h 40min. Esitatud menetlusdokument on lühike, koostatud küll kahel leheküljel, ent sisulist osa on dokumendis esindatud vaid ca 0,5 lehekülje ulatuses. Hinnates dokumenti, selle sisu ja mahtu, on kohus seisukohal, et vastava dokumendi koostamise aeg ei saa olla pikem kui 45 minutit. Eeltoodust tulenevalt on 22.10.2015.a menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakulu 45 minutit. Muud punktis 21 väljatoodud toimingud ning nende ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud, kontrollides kohtutoimiku materjalide pinnal istungi kestust ja selle sisu, vastustaja taotluse ja
Tallinna Ringkonnakohtu otsuse mahtu ja sisu. Eeltoodust tulenevalt on käesoleva määruse punktis 21 märgitud kostja lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 3h 20min, mille eest kuulub tasumisele 456 eurot (3h 10min x 120 €/h + 20% km).
22.Kostja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel 15.07.2014.a riigilõivu summas 2 500 eurot. Kohus peab antud kulu põhjendatud ning vajalikuks kostja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas.
23.Kokku loeb kohus põhjendatuks kostja ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud menetluskulusid seoses õigusabiteenusega 25h 45min ulatuses summas 3 708 eurot (käibemaksuga) ning riigilõivu summas 2 500 eurot. Kokku on käesoleval juhul põhjendatud kostja menetluskulud summas 6 208 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt ning hagejalt välja mõista kostja menetluskulud summas 6 208 eurot.
24.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (6 208 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
25.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.