Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik
Kohtuasi
Loo Properties AS-i hagi Aleksander Järve (Järv) vastu hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmiseks ja tahteavalduse kohtulahendiga asendamiseks, alternatiivselt võlatunnistuse tagastamiseks koos hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmise ja tahteavalduse kohtulahendiga asendamisega Aleksander Järve vastuhagi Loo Properties AS-i vastu leppetrahvi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 5. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-9733
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Loo Properties AS-i kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
300 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Loo Properties AS, esindaja vandeadvokaat Raul Markus Kostja Aleksander Järv
Asja läbivaatamise kuupäev
31. august 2015. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-9733 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2.
Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Loo Properties AS-ile.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Loo Properties AS (varem Loo Properties OÜ, hageja) esitas 28. veebruaril 2013 Harju Maakohtule hagi Aleksander Järve (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat andma nõusolek
Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 13722002 neljandasse jakku kantud hüpoteegi kustutamiseks ja asendada kostja nõusolek kohtulahendiga. 18. oktoobri 2013. a hagi täienduses palus hageja alternatiivselt kohustada kostjat tagastama võlatunnistus, samuti kohustada kostjat andma nõusolek hüpoteegi kustutamiseks ja asendada nõusolek kohtulahendiga. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15. novembril 2012 ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (leping), mille alusel seati kostja kasuks 300 000 euro suurune ühishüpoteek hageja omandis olevatele kinnisasjadele. Kinnistute ühendamisel muutus ühishüpoteek hüpoteegiks. Hageja ei olnud lepingu sõlmimise ajal kostjale võlgu ja seega ei olnud vaja hüpoteeki seada. Ka lepingus sisalduvas tagatiskokkuleppes ei ole viidet hüpoteegiga tagatavale konkreetsele kohustusele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 1 järgi võib hageja nõuda hüpoteegi kustutamist. Hageja on nõudnud kostjalt hüpoteegi kustutamist, kuid kostja ei ole reageerinud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel palus hageja asendada kostja nõusolek hüpoteegi kustutamiseks kohtulahendiga. Kuigi hageja ja kostja on 15. mail 2012 sõlminud laenulepingu (laenuleping), millest nähtub, nagu oleks hagejal kostja vastu kohustus, ei ole kostjal hageja vastu sellest laenulepingust tulenevat nõuet. Laenuleping on üksnes deklaratiivne võlatunnistus, mille aluseks oli osaühingu Catmet (Catmet) kui nõude loovutaja ja kostja kui nõude omandaja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping (loovutusleping). See leping on aga tühine. Tegemist on äriühingu (Catmet) ja tema juhatuse liikme (kostja) vahel sõlmitud lepinguga ja äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 3 järgi on osaühingu ja tema juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud. Catmeti osanikud ei ole teinud otsust, millega oleksid nõude loovutamise lepinguga nõustunud. Kuna nõude loovutamise leping on tühine, siis ei omandanud kostja selle lepingu alusel nõuet hageja vastu, mida oleks saanud vormistada laenulepinguks. Lisaks kutsusid Catmeti osanikud kostja 15. mai 2012. a otsusega juhatusest tagasi. Kui kostja kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi enne nõude loovutamise lepingu sõlmimist, on nõude loovutamise leping tühine ka TsÜS § 129 lg 1 järgi kui esindusõiguseta tehtud tehing, mida ei ole heaks kiidetud. Kui kohus leiab, et laenuleping on konstitutiivne võlatunnistus, siis palus hageja kostjalt võlatunnistuse VÕS § 1028 lg 1 alusel välja mõista. Kuna nõude loovutamise leping on tühine, siis ei omandanud kostja lepingu alusel nõuet hageja vastu ning kostja rikastus konstitutiivse võlatunnistuse saamisega alusetult ja kostja peab võlatunnistuse hagejale tagastama.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ekslik on hageja väide, et hagejal ei olnud kostja vastu tagatavaid kohustusi. Nõude loovutamise lepinguga omandas kostja Catmetilt rahalise nõude hageja vastu. Laenulepingu järgi oli hageja võlg 95 562 eurot 39 senti, mis tuli koos intressiga tagastada hiljemalt 31. detsembriks 2014, kuid seda ei tagastatud. Nõude loovutamise lepingule on alla kirjutanud kostja, Catmet ja hageja esindaja ning see leping kehtib. Loovutusleping sõlmiti enne, kui kostja volitused Catmeti juhatuse liikmena lõppesid. Laenuleping on konstitutiivne võlatunnistus, sest sellega luuakse uus kohustus uutel
tingimustel. Lisaks on olemas ka 14. mai 2012. a osanike otsus, millega osanikud on ühehäälselt otsustanud sõlmida kostja ja Catmeti vahel nõude loovutamise lepingu ja volitada kostjat sõlmima Catmeti nimel lepingut. Ka aktsiaseltsiks ümber kujundatud Catmeti nõukogu on 14. jaanuari 2014. a otsusega nõude loovutamise lepingu sõlmimise heaks kiitnud. Lepingu kui tagatiskokkuleppe abstraktsusest ei saa järeldada, et kostjal ei olnud hageja vastu nõuet. AÕS § 279 lg 3 ei välista abstraktset tagatiskokkulepet. Eelnevast tulenevalt ei ole AÕS § 349 lg 1 kohaldamiseks alust ja hageja ei saa nõuda hüpoteegi kustutamist.
3.Kostja esitas 30. septembril 2013 hageja vastu vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja 28 668 euro 60 sendi suuruse leppetrahvi. Vastuhagi kohaselt loovutas Catmet kostjale nõude hageja vastu selleks, et täita oma kohustust kostja vastu. Laenulepinguga kinnitasid hageja ja kostja üle nõude, mille kostja nõude loovutusega omandas. 6. septembril 2013 nõudis kostja hagejalt laenulepingu rikkumise tõttu leppetrahvi. Hageja on rikkunud laenulepingu p 3.1.1, sest ei ole kostjale teatanud oma aadressi muutumisest, ja p 3.1.23.1.3, sest ei ole teatanud enda ümberkujundamisest aktsiaseltsiks. Laenulepingu p 3.2 kohaselt oli laenuandjal lepingu p-s 3.1 ettenähtud teatamiskohustuse täitmata jätmisel õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi 10% laenusummast iga rikkumise eest. Kuna laenusumma oli 95 562 eurot 39 senti, siis on kostjal õigus nõuda hagejalt lepingu p-de 3.1.1, 3.1.2 ja 3.1.3 rikkumise eest leppetrahvi kokku 28 668 eurot 60 senti.
4.Hageja ei tunnistanud vastuhagi ja palus jätta selle rahuldamata. Poolte vahel ei ole kehtivat lepingut, mille alusel saaks leppetrahvi nõuda. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et laenuleping on kehtiv, palus hageja vähendada leppetrahvi või jätta see välja mõistmata, sest aadressi muutusest ja ümberkujundamisest teatamata jätmisel on ebamõistlik kohaldada nii suurt leppetrahvi.
5.Harju Maakohus rahuldas 21. mai 2014. a otsusega hagi, märkides, et kostja kasuks hageja kinnisasjale seatud hüpoteek tuleb kustutada. Samuti tuvastas maakohus kostja kohustuse anda tahteavaldus hageja kinnisasjalt hüpoteegi kustutamiseks ja märkis otsuses, et jõustunud kohtuotsus asendab kostja tahteavaldust. Hageja alternatiivse nõude laenulepingust tuleneva võlatunnistuse tagasiandmiseks ja hüpoteegi kustutamise tahteavalduse andmiseks jättis kohus rahuldamata. Samuti jättis maakohus rahuldamata kostja vastuhagi. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on laenuleping deklaratiivne võlatunnistus, sest sellega ei loodud uut kohustust, vaid hageja tunnistas sellega oma võlga kostja ees. Seega peab võla puudumist tõendama hageja. Hagejal ei ole VÕS § 1028 lg 1 järgi alusetust rikastumisest tulenevat võlatunnistuse tagastamise nõuet. Nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks pidi kostjal olema ÄS § 181 lg 3 järgi Catmeti osanike nõusolek. Eluliselt ei ole usutav, et kostjal oli nõude loovutamiseks osanike nõusolek. Kostja ei ole esitanud osanike otsuse originaali, millega kostja ja teine osanik Vladislav Stradomski otsustasid Catmeti osanikena anda kostjale õiguse loovutuslepingu sõlmimiseks, väites, et otsuse originaal on kaduma läinud. Istungil esitati üksnes otsuse notariaalselt kinnitatud koopia. Maakohus jättis osanike otsuse tõendina arvestamata kui ebausaldusväärse. Kohus nõudis dokumendi originaali, kuid seda ei
esitatud ja dokumendi ehtsuse kohta ei saanud ekspertiisi teha. Kostja esitatud V. Stradomski
24.jaanuari 2014. a kiri ei kinnita osanike nõusolekut ega otsuse olemasolu. Seega on nõude loovutamise leping ÄS § 181 lg 3 esimene lause alusel tühine ja sellel ei ole õiguslikke tagajärgi. Kuigi 10. jaanuaril 2014 on selleks ajaks aktsiaseltsiks ümber kujundatud Catmeti nõukogu teinud otsuse, millega on nõude loovutamise lepingu heaks kiitnud, on see otsus vastuolus heade kommetega ja seega TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine, sest heakskiit on saadud enam kui aasta pärast lepingu sõlmimist. Lisaks on otsus vastuolus ÄS § 322 lg-ga 1, sest nõukogu otsuse tegemisel osales ka kostja, kuid ta ei oleks tohtinud hääletamisel osaleda, sest otsustati temaga tehtud tehingu heakskiitmist.
6.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Hageja palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 5. märtsi 2015. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi ja jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus jättis hagi tervikuna rahuldamata. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Maakohtus kantud menetluskulud jättis ringkonnakohus poolte endi kanda, apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus õigesti, et laenuleping on deklaratiivne võlatunnistus ja hagejal ei ole nõuet VÕS § 1028 lg 1 järgi. Kuid maakohus eksis, kui leidis, et nõude loovutamise leping on ÄS § 181 lg 3 esimese lause järgi tühine. Kui kostja rikkus Catmeti juhatuse liikmena loovutuslepingu sõlmimisel oma kohustusi, ei too see kaasa loovutuslepingu tehingu tühisust. Olukorda, kus esindaja teeb esindatava huve kahjustava tehingu, millega rikutakse esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi, reguleerib TsÜS § 131, mille lg 1 kohaselt võib esindatav tühistada esindaja tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuse rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Seega, kui esindaja tegi esindatava nimel tehingu iseendaga, rikkus ta esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi (ÄS § 181 lg 3) ja sellist tehingut on võimalik tühistada. Kõnealuse rikkumise tõttu ei saa tehingut pidada heade kommete vastaseks. Hageja ei ole menetluses väitnud, et esindatav oleks loovutuslepingu tühistanud. Hageja ise ei saakski seda lepingut tühistada. Pigem on kostja püüdnud menetluses tõendada, et Catmet kui esindatav oli loovutuslepinguga igati nõus. Kuigi kostja ei ole TsÜS § 131 lg-st 1 tulenevat asjaolu eraldi esile toonud, tuli kohtul endal hageja nõue õiguslikult kvalifitseerida ning sellest lähtuvalt hinnata hagi aluseks olevaid asjaolusid. Eelnevast tulenevalt ei olnud maakohtul alust pidada loovutuslepingut
tühiseks ja sellel põhinevast laenulepingust kui deklaratiivsest võlatunnistusest tulenevat kohustust olematuks. Seetõttu ei olnud kohtul ka alust hagi rahuldada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus vaidluse lahendamisel vale õigusnormi, leides ekslikult, et ÄS § 181 lg 3 tuleb jätta kohaldamata, kuna vaidlusalust õigussuhet reguleerib erinormina TsÜS § 131 lg 1. ÄS § 181 lg 3 sätestab tehingu tühisuse aluse ja kui tehing on tühine, siis ei saa seda enam tühistada. ÄS § 181 lg 3 ei loo juhatuse liikmele iseendaga tehingu tegemiseks kohustusstandardit, mille rikkumise korral saaks ühing tehingu TsÜS § 131 alusel tühistada. Sellise tõlgenduse korral jääksid juriidilise isiku õigused kaitseta, kui juriidilisel isikul olekski vaid üks juhatuse liige, sest tema ei esitaks avaldust iseendaga tehtud tehingu tühistamiseks.
9.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 2 ning § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Kassatsiooniastmes ei vaidle pooled enam hageja alternatiivse nõude ehk võlatunnistuse tagastamise ja nõusolekut andma kohustamise nõude üle. Samuti ei vaidle pooled kassatsiooniastmes kostja vastuhagi esemeks olnud leppetrahvi nõude üle. Kumbki menetlusosaline ei esitanud apellatsioonkaebust selle osa peale maakohtu otsusest, millega maakohus jättis rahuldamata hageja alternatiivse nõude ja kostja vastuhagi, seega on maakohtu otsus selles osas TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel on kehtiv võlasuhe, millest tulenevalt on põhjendatud kostja kasuks hageja kinnisasjale seatud hüpoteegi säilimine, või ei ole poolte vahel kehtivat võlasuhet ja seega on alus hüpoteek kustutada. Hageja on menetluses väljendanud seisukohta, et väidetavat võlasuhet (kohustust, mis tulenes Catmetilt loovutuslepinguga saadud nõudest ja mis vormistati 15. mail 2012 ümber laenulepinguks) ei eksisteeri, kuna loovutusleping on tühine. Kostja leiab, et leping kehtib, kuna osanike nõusolek loovutuslepingu sõlmimiseks oli olemas ja loovutuslepingu on heaks kiitnud ka aktsiaseltsiks ümber kujundatud Catmeti nõukogu.
13.Kohtute tuvastatud asjaoludel sõlmiti nõude loovutamise leping kostja ja Catmeti vahel, kusjuures kostja oli laenulepingu sõlmimise ajal Catmeti juhatuse liige. Kostja on nõude loovutamise lepingule alla kirjutanud nii enda nimel kui ka Catmeti esindajana. Osaühingu juhatuse liikme ja osaniku vahel tehingu tegemist reguleerib ÄS § 181 lg 3, mille kohaselt
on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt on ilma nõukoguta osaühingu osanike pädevuses juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine ja selles tehingus osaühingu esindaja määramine. Kuna tuvastatud asjaoludel ei olnud tegu ÄS § 181 lg 3 teises lauses kirjeldatud olukorraga ehk osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel tehtud tehinguga, siis vajas vaidlusalune nõude loovutamise leping osanike nõusolekut.
14.Maakohus leidis, et osanike nõusolekut ei ole kohtule esitatud, kuna kostja ei esitanud kohtu nõudmisel osanike otsuse originaali. Samuti leidis maakohus, et nõukogu heakskiit esitati menetluses hilinenult. Kolleegium leiab, et maakohus rikkus eelmenetluse korraldamise kohustust, jättes määratlemata selge vaidluseseme (TsMS § 392 lg 1) ja andmata pooltele selge ja lõpliku tähtaja tõendite esitamiseks (TsMS § 237 lg 1). Ringkonnakohus oleks pidanud seda puudust märkama ja selle kõrvaldama. Maakohus on rajanud oma otsuse sellele, et tal on kahtlus, et kohtule esitatud osanike otsuse notariaalselt tõestatud koopia ei ole ehtne. Seejuures järeldub hageja ekspertiisitaotlusest (millest ta küll hiljem loobus) ja kohtu järeldustest, et peamine etteheide tõendile oli see, et otsus võib olla vormistatud mitte otsuses märgitud kuupäeval, vaid tagantjärele. Samas tuleneb maakohtu lahendist, et dokumendi originaal oli siiski olemas, kuid läks hiljem kaotsi, sest maakohus möönab, et vähemalt sel ajal, kui notar kinnitas dokumendi ärakirja, pidi originaal olemas olema. Selliselt on maakohtu otsus vastuoluline. Maakohus jättis osanike otsuse kui tõendi arvestamata põhjendusega, et see ei ole usaldusväärne, kuna selle ehtsust ei saa kontrollida. Seega asus maakohus oma otsuses sisuliselt seisukohale, et see tõend on asjakohatu. Sellises olukorras oleks maakohus pidanud keelduma kõnealuse tõendi vastuvõtmisest ja andma kostjale TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võimaluse tõendada osanike otsuse olemasolu või heakskiitu muude tõenditega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-14, p 10). Seda aga maakohus ei teinud. Kolleegium märgib, et maakohus eksis veel ka selles, et kuigi hageja oli esitanud kostja vastu kohustamisnõude ja palunud "kohustada kostjat andma nõusolek hüpoteegi kustutamiseks", rahuldas maakohus otsuse resolutsiooni järgi hoopis tuvastusnõude ja "tuvastas kostja kohustuse anda nõusolek hüpoteegi kustutamiseks". TsÜS § 68 lg 5 järgi asendab juhul, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega pidigi hageja esitama kohustamishagi, mitte tuvastushagi ja maakohus oleks pidanud samuti lahendama resolutsiooniga kohustamisnõude.
15.Ringkonnakohus leidis kostja apellatsioonkaebust lahendades, et asjas ei kohaldu ÄS § 181 lg 3, vaid TsÜS § 131. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kui esindaja teeb esindatava nimel tehingu iseendaga, rikub ta esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja see tehing ei ole
mitte ÄS § 181 lg 3 järgi tühine, vaid sellist tehingut on võimalik TsÜS § 131 alusel tühistada. Kolleegium leiab, et selline seisukoht on ekslik ja seega kohaldas ringkonnakohus asja lahendamisel vale materiaalõigusnormi. ÄS § 181 lg 3 ja TsÜS § 131 reguleerivad erinevaid õiguslikke olukordi. ÄS § 181 lg 3 kehtestab osaühingu juhatuse liikmele esindusõiguse piirangu, mis erandina kehtib ka kolmandate isikute suhtes - tehing, mille on teinud juhatuse liige ja ühing omavahel, on tühine, kui sellega ei ole nõustunud osanikud või nõukogu. Tegemist on lojaalsuskohustusest tuleneva juhatuse liikme esindusõiguse piiranguga, mille kohaselt on juhatuse liige õigustatud tegema iseendaga tehingu üksnes juhul, kui tehingu tegemise on heaks kiitnud juhatusest kõrgemalseisev organ (osanikud või nõukogu). Kui sellist nõusolekut ei ole, siis on tehing tühine (ÄS § 181 lg 3). TsÜS § 131 seevastu reguleerib tehingu tühistamist esindaja kohustuste rikkumise tõttu ja selle esimese lõike kohaselt võib esindatav tühistada esindaja tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Kuigi nii ÄS § 181 lg 3 kui ka TsÜS § 131 reguleerivad huvide konflikti juhtumeid, reguleerivad need normid siiski erinevaid olukordi. Kui juhatuse liige ja osaühing on teinud tehingu ja sellega ei ole nõustunud ega seda ka hiljem heaks kiitnud osanikud ning kui tehing ei ole tehtud osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel, siis on selline tehing tühine. Tühist tehingut ei pea tühistama ja seda ei saagi tühistada, sest tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi.
16.Alljärgnevalt selgitab kolleegium, kuidas on võimalik tuvastada osanike nõusoleku olemasolu ÄS § 181 lg 3 mõttes. Riigikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et osanike otsuste vastuvõtmiseks on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177) ja osanikud väljendavad oma tahet eelkõige osanike otsuste kaudu. Osanike otsus on mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes (vt nt Riigikohtu 20. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13, p 21; 1. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12; 25. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10). Osanikud võivad võtta otsuseid vastu kolmel viisil: osanike koosolekul (ÄS § 170-1721), koosolekut kokku kutsumata, korraldades hääletamise kirja teel (ÄS § 173 lg-d 1-4) või erandina ka kirjaliku ühehäälse otsusena muid formaalsusi järgimata (ÄS § 173 lg-d 6 ja 7). Kuid ÄS § 181 lg 3 ei eelda tingimata seda, et osanike nõusolek peaks olema antud osanike otsuse vormis, see võib olla antud ka iseseisvate kirjalike tahteavaldustena (vt selle kohta ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-15, p 13).
17.TsÜS § 111 lg 1 sätestab, et kui tehingu kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust, võib kolmas isik nõusoleku andmise või sellest keeldumise avaldada tehingu teinud isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele. Nõusolek võib olla tehingu tegemisele eelnev või antud tagantjärele
(heakskiit). TsÜS § 113 järgi kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Eelnevast tulenevalt võib ka osanike nõusolek juhatuse liikmega tehingu tegemiseks olla antud nii enne tehingu tegemist kui ka pärast ehk heakskiiduna TsÜS § 111 mõttes.
18.Kolleegium märgib, et ekslik on ka maakohtu käsitlus nõukogu otsuse tühisusest. Nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal oli Catmet osaühing, hiljem kujundati ta ümber aktsiaseltsiks ja asjas tuvastatu kohaselt tegi nõukogu 10. jaanuaril 2014 otsuse vaidlusaluse loovutuslepingu heakskiitmise kohta. Asjas tuvastatu kohaselt kirjutasid otsusele alla kõik nõukogu liikmed, sh kostja, kes oli sel ajal juba Catmeti nõukogu liige. Maakohus leidis, et selline otsus on vastuolus heade kommetega ja tühine, sest heakskiit on saadud enam kui aasta pärast lepingu sõlmimist. Lisaks leidis ringkonnakohus, et nõukogu otsus on vastuolus ÄS § 322 lg-ga 1, sest nõukogu otsuse tegemisel osales ka kostja, kuid ta ei oleks tohtinud hääletamisel osaleda, sest otsustati temaga tehtud tehingu heakskiitmist. TsÜS § 33 lg 1 järgi on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Kui otsuse tegemisel hääletab isik, kes seaduse järgi ei võinud hääletada, on antud hääl tühine, kuid TsÜS § 33 lg 3 järgi saab juhul, kui hääled mõjutasid otsuse tegemise võimalikkust või otsuse sisu, nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Seega, kui kostja isegi hääletas nõukogu otsuse poolt, ei arvestata tema hääli häälte kokkulugemisel ega häälteenamuse määramisel ja kui tema hääli arvestamata hääletas poolt piisav arv teisi nõukogu liikmeid, on nõukogu otsus võetud vastu kooskõlas seadusega. Lisaks ei ole asjas esitatud asjaolusid, millest nähtuvalt oleks nõukogu otsus kehtetuks tunnistatud, sest selleks tulnuks kolme kuu jooksul alates otsuse tegemisest esitada kohtusse hagi (ÄS § 322 lg 4 teine lause). Ekslik on ka maakohtu seisukoht, et nõukogu otsus on tühine seepärast, et heakskiit anti liiga hilja. Seadus ei näe heakskiidu jaoks ette mingit üldist õigustlõpetavat tähtaega, seega ei saa üksnes asjaolu, et heakskiit on antud enam kui aasta pärast vaidlusaluse loovutuslepingu sõlmimist, muuta otsust heade kommete vastaseks.
19.Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu otsus oli menetlusosalistele ka üllatuslik, kuna ringkonnakohus korraldas asjas küll kohtuistungi, kuid ei arutanud seal pooltega pooltest erinevat õigussuhtele antavat kvalifikatsiooni. Pooled ei vaielnud enne ringkonnakohtu otsuse tegemist selle üle, kas nõude loovutamise tehing on tühistatud või mitte, ega ka selle üle, kas selle oleks saanud tühistada. Kohtu ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause) (vt Riigikohtu 15. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 27; 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39; 22. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16). Küll aga peab kohus menetluses juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt TsMS § 348 lg-d 1-3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4) (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 18). Seega hindas
ringkonnakohus praeguses asjas vastuolus TsMS § 436 lg-ga 4 asjaolusid mõlemast poolest erinevalt, kuid ei arutanud seda enne pooltega. See on menetlusõiguse normi oluline rikkumine.
20.Kuna ringkonnakohus kohaldas vale materiaalõiguse normi ja rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, siis tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul muu hulgas arvestada maakohtus esitatud tõenditega ja nende alusel ning käesolevas otsuses toodud juhiste kohaselt asi uuesti lahendada (vt käesoleva otsuse p-d 12-16). Hinnata tuleb, kas on tuvastatud Catmeti osanike otsuse või osanike tahteavalduste olemasolu, millest nähtuks nõustumine nõude loovutusega, või kas osanikud (või hiljem aktsiaseltsiks ümber kujundatud Catmeti nõukogu) on vaidlusaluse tehingu heaks kiitnud. Kolleegium märgib lisaks, et kostja enda antud tahteavaldusel loovutusega nõustumise kohta ei ole õiguslikku tähendust, kui ta ühtlasi oli nii Catmeti juhatuse liige kui ka osanik, sest osanik ei saa hääletada (tahet avaldada), kui otsustatakse tehingu tegemist temaga (ÄS § 177 lg 1). Seega on osanike nõusoleku olemasolu hindamisel tähendus vaid teise osaniku, V. Stradomski kirjalikul tahteavaldusel, millest nähtub nõustumine nõude loovutamise lepingu sõlmimisega.
21.Menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja uuel läbivaatamisel. Menetluskulude rahaline suurus määratakse madalama astme kohtus kindlaks TsMS § 174 lg-tes 4 ja 6 sätestatu kohaselt.
22.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.