Loo Properties AS hagi B.U vastu hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmiseks ja tahteavalduse kohtulahendiga asendamiseks, alternatiivselt võlatunnistuse tagastamiseks koos hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmise ja tahteavalduse kohtulahendiga asendamiseks B.U vastuhagi Loo Properties AS vastu leppetrahvi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.05.2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
300 000 eurot
B.U apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Loo Properties AS (eelnevalt OÜ Loo Properties, registrikood 12194245, asukoht XXX 1, XXX-i), lepinguline esindaja vandeadvokaat 1(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-9733
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
Raul Markus (e-post: XXX) ja seaduslik esindaja SR Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): B.U (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe (e-post: XXX) 03.12.2015
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 21.05.2014 otsus tühistada osas, millega rahuldati Loo Properties AS hagi B.U vastu ja jaotati menetluskulud.
3.1.Loo Properties AS hagi B.U vastu jätta rahuldamata.
3.2.B.U vastuhagi Loo Properties AS vastu jätta rahuldamata.
3.3.Poolte menetluskulud maakohtus jätta nende endi kanda. 3.4.B.U menetluskulud ringkonna- ja Riigikohtus jätta Loo Properties AS kanda, Loo Properties AS menetluskulud ringkonna- ja Riigikohtus jätta tema enda kanda.
4.Tühistada Harju Maakohtu 05.03.2013 määrusega seatud hagi tagamine, millega määrati hagi tagamise korras keelata B.U-l hüpoteegi, mis koormab kinnistut nr 13722002, käsutamine, sh hüpoteegi mistahes koormamine ja hüpoteegist tulenevate õiguste realiseerimine, kuni käesolevas kohtuasjas tehtava lahendi jõustumiseni ning määrati kanda hüpoteegi käsutamise keelumärge kinnistusraamatusse.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Loo Properties AS (varem Loo Properties OÜ, hageja) esitas 28.02.2013 Harju Maakohtule hagi B.U (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat andma nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 13722002 neljandasse jakku kantud hüpoteegi kustutamiseks ja asendada kostja nõusolek kohtulahendiga. 18.10.2013 hagi täienduses palus hageja alternatiivselt kohustada kostjat tagastama võlatunnistus, samuti kohustada kostjat andma nõusolek hüpoteegi kustutamiseks ja asendada nõusolek kohtulahendiga. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 2(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-9733
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.11.2012 ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (leping), mille alusel seati kostja kasuks 300 000 euro suurune ühishüpoteek hageja omandis olevatele kinnisasjadele. Kinnistute ühendamisel muutus ühishüpoteek hüpoteegiks. Hageja ei olnud lepingu sõlmimise ajal kostjale võlgu ja seega ei olnud vaja hüpoteeki seada. Ka lepingus sisalduvas tagatiskokkuleppes ei ole viidet hüpoteegiga tagatavale konkreetsele kohustusele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 1 järgi võib hageja nõuda hüpoteegi kustutamist. Hageja on nõudnud kostjalt hüpoteegi kustutamist, kuid kostja ei ole reageerinud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel palus hageja asendada kostja nõusolek hüpoteegi kustutamiseks kohtulahendiga.
3.Kuigi hageja ja kostja on 15.05.2012 sõlminud laenulepingu (laenuleping), millest nähtub, nagu oleks hagejal kostja vastu kohustus, ei ole kostjal hageja vastu sellest laenulepingust tulenevat nõuet. Laenuleping on üksnes deklaratiivne võlatunnistus, mille aluseks oli osaühingu Catmet (Catmet) kui nõude loovutaja ja kostja kui nõude omandaja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping (loovutusleping). See leping on aga tühine. Tegemist on äriühingu (Catmet) ja tema juhatuse liikme (kostja) vahel sõlmitud lepinguga ja äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 3 järgi on osaühingu ja tema juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud. Catmeti osanikud ei ole teinud otsust, millega oleksid nõude loovutamise lepinguga nõustunud. Kuna nõude loovutamise leping on tühine, siis ei omandanud kostja selle lepingu alusel nõuet hageja vastu, mida oleks saanud vormistada laenulepinguks. Lisaks kutsusid Catmeti osanikud kostja 15.05.2012 otsusega juhatusest tagasi. Kui kostja kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi enne nõude loovutamise lepingu sõlmimist, on nõude loovutamise leping tühine ka TsÜS § 129 lg 1 järgi kui esindusõiguseta tehtud tehing, mida ei ole heaks kiidetud. Kui kohus leiab, et laenuleping on konstitutiivne võlatunnistus, siis palus hageja kostjalt võlatunnistuse VÕS § 1028 lg 1 alusel välja mõista. Kuna nõude loovutamise leping on tühine, siis ei omandanud kostja lepingu alusel nõuet hageja vastu ning kostja rikastus konstitutiivse võlatunnistuse saamisega alusetult ja kostja peab võlatunnistuse hagejale tagastama.
4.Hageja ei tunnistanud vastuhagi ja palus jätta selle rahuldamata. Poolte vahel ei ole kehtivat lepingut, mille alusel saaks leppetrahvi nõuda. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et laenuleping on kehtiv, palus hageja vähendada leppetrahvi või jätta see välja mõistmata, sest aadressi muutusest ja ümberkujundamisest teatamata jätmisel on ebamõistlik kohaldada nii suurt leppetrahvi. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.Ekslik on hageja väide, et hagejal ei olnud kostja vastu tagatavaid kohustusi. Nõude loovutamise lepinguga omandas kostja Catmetilt rahalise nõude hageja vastu. Laenulepingu järgi oli hageja võlg 95 562 eurot 39 senti, mis tuli koos intressiga tagastada hiljemalt 31.12.2014, kuid seda ei tagastatud. Nõude loovutamise lepingule on alla kirjutanud kostja, Catmet ja hageja esindaja ning see leping kehtib. Loovutusleping sõlmiti enne, kui kostja volitused Catmeti juhatuse liikmena lõppesid. Laenuleping on konstitutiivne võlatunnistus, sest sellega luuakse uus kohustus uutel tingimustel. Lisaks on olemas ka 14.05.2012 osanike otsus, millega osanikud on ühehäälselt otsustanud sõlmida kostja ja Catmeti vahel nõude loovutamise lepingu ja volitada kostjat sõlmima Catmeti nimel lepingut. Ka aktsiaseltsiks ümber kujundatud Catmeti nõukogu on 14.01.2014 otsusega nõude loovutamise lepingu sõlmimise heaks kiitnud.
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-9733
7.Lepingu kui tagatiskokkuleppe abstraktsusest ei saa järeldada, et kostjal ei olnud hageja vastu nõuet. AÕS § 279 lg 3 ei välista abstraktset tagatiskokkulepet. Eelnevast tulenevalt ei ole AÕS § 349 lg 1 kohaldamiseks alust ja hageja ei saa nõuda hüpoteegi kustutamist.
8.Kostja esitas 30.09.2013 hageja vastu vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja 28 668 euro 60 sendi suuruse leppetrahvi.
9.Vastuhagi kohaselt loovutas Catmet kostjale nõude hageja vastu selleks, et täita oma kohustust kostja vastu. Laenulepinguga kinnitasid hageja ja kostja üle nõude, mille kostja nõude loovutusega omandas. 6.09.2013 nõudis kostja hagejalt laenulepingu rikkumise tõttu leppetrahvi. Hageja on rikkunud laenulepingu p 3.1.1, sest ei ole kostjale teatanud oma aadressi muutumisest, ja p 3.1.2–3.1.3, sest ei ole teatanud enda ümberkujundamisest aktsiaseltsiks. Laenulepingu p 3.2 kohaselt oli laenuandjal lepingu p-s 3.1 ettenähtud teatamiskohustuse täitmata jätmisel õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi 10% laenusummast iga rikkumise eest. Kuna laenusumma oli 95 562 eurot 39 senti, siis on kostjal õigus nõuda hagejalt lepingu p-de 3.1.1, 3.1.2 ja 3.1.3 rikkumise eest leppetrahvi kokku 28 668 eurot 60 senti. Esimese astme kohtu otsus
10.Harju Maakohus rahuldas 21.05.2014 otsusega hagi, märkides, et kostja kasuks hageja kinnisasjale registriosa number 13722002 seatud hüpoteek summas 300 000 eurot tuleb kustutada; tuvastas kostja kohustuse anda tahteavaldus hageja kinnisasjalt hüpoteegi kustutamiseks ja märkis otsuses, et jõustunud kohtuotsus asendab kostja tahteavaldust. Hageja alternatiivse nõude laenulepingust tuleneva võlatunnistuse tagasiandmiseks ja hüpoteegi kustutamise tahteavalduse andmiseks jättis kohus rahuldamata. Samuti jättis maakohus rahuldamata kostja vastuhagi leppetrahvi nõudes. Menetluskulud jättis maakohus nii hagis kui vastuhagis kostja kanda.
11.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on laenuleping deklaratiivne võlatunnistus, sest sellega ei loodud uut kohustust, vaid hageja tunnistas sellega oma võlga kostja ees. Seega peab võla puudumist tõendama hageja. Hagejal ei ole VÕS § 1028 lg 1 järgi alusetust rikastumisest tulenevat võlatunnistuse tagastamise nõuet.
12.Nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks pidi kostjal olema ÄS § 181 lg 3 järgi Catmeti osanike nõusolek. Eluliselt ei ole usutav, et kostjal oli nõude loovutamiseks osanike nõusolek. Kostja ei ole esitanud osanike otsuse originaali, millega kostja ja teine osanik VS otsustasid Catmeti osanikena anda kostjale õiguse loovutuslepingu sõlmimiseks, väites, et otsuse originaal on kaduma läinud. Istungil esitati üksnes otsuse notariaalselt kinnitatud koopia. Maakohus jättis osanike otsuse tõendina arvestamata kui ebausaldusväärse. Kohus nõudis dokumendi originaali, kuid seda ei esitatud ja dokumendi ehtsuse kohta ei saanud ekspertiisi teha. Kostja esitatud VS 24.01.2014 kiri ei kinnita osanike nõusolekut ega otsuse olemasolu. Seega on nõude loovutamise leping ÄS § 181 lg 3 esimene lause alusel tühine ja sellel ei ole õiguslikke tagajärgi.
13.Kuigi 10.01.2014 on selleks ajaks aktsiaseltsiks ümber kujundatud Catmeti nõukogu teinud otsuse, millega on nõude loovutamise lepingu heaks kiitnud, on see otsus vastuolus heade kommetega ja seega TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine, sest heakskiit on saadud enam kui aasta pärast lepingu sõlmimist. Lisaks on otsus vastuolus ÄS § 322 lg-ga 1, sest nõukogu otsuse tegemisel osales ka kostja, kuid ta ei oleks tohtinud hääletamisel osaleda, sest otsustati temaga tehtud tehingu heakskiitmist. Kohtu hinnangul ei omanud asjas tähtsust see, millal esitati äriregistrile OÜ Catmet osanike otsus kostja tagasikutsumiseks OÜ Catmet juhatuse liikme kohalt ja millal notar selle tõestas.
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-9733
14.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et 15.05.2015 nõudeõiguse loovutamise leping ei ole kehtiv ning nõude loovutamist kui käsutust ei ole toiminud. Apellatsioonkaebus
15.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega AS Loo Properties hagi kostja vastu rahuldati. Maakohtu otsus on arusaamatu ja vastuoluline, kuna see on jäetud loogiliselt ja veenvalt põhistamata. Maakohtu tuvastatud asjaolud ei põhine täielikult tõenditel ning maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti. Kohtu väited ei ole usutavad ega loogilised. Kohtuotsus ei vasta TsMS § 436 lg 1 nõuetele.
16.15.05.2012 nõudeõiguse loovutamise puhul ei olnud tegemist OÜ Catmet igapäevasest majandustegevusest väljuva tehinguga, vaid varem võetud rahalise kohustuse täitmisega. OÜ Catmet pidas majanduslikult põhjendatuks täita oma rahaline kohustus kostja ees rahalise nõude loovutamisega hageja vastu. Seeläbi toimus OÜ Catmet poolne kohustuse täitmise asendamine. Laenulepingul põhinevast võlasuhtest tuleneva võlaõigusliku kohustuse täitmine toimub iseenesest algse kokkuleppe (laenulepingu) alusel. Majandustegevuses võetud võlaõigusliku kohustuse täitmine ei kujuta endast eraldi igapäevasest majandustegevusest väljuvat tehingut, mis antud osaühingu puhul eeldanuks osanike nõusolekut.
17.15.05.2012 laenulepingus sisaldub konstitutiivne võlatunnistus. Nõude loovutamise järgselt läks kostjale üle õigus nõuda vastava rahalise kohustuse täitmist hagejalt. 15.05.2012 laenulepinguga võttis hageja aga endale uue ja otsese rahalise kohustuse kostja ees, millist tal eelnevalt ei olnud. Kuna tegemist on uue abstraktse kohustusega VÕS § 30 mõttes, siis ei olnud antud laenulepingu puhul tegemist deklaratiivse võlatunnistusega.
18.Kostjal oli esindusõigus 15.05.2012 nõudeõiguse loovutamiseks ja iseendaga tehingu tegemiseks. VS on oma 21.11.2013 e-kirjaga kinnitanud, et kostjal oli 15.05.2012 nõude loovutamiseks esindusõigus olemas ning et kostja kutsuti OÜ Catmet juhatusest tagasi pärast nõude loovutamise lepingu sõlmimist. Kostja esindusõigus iseendaga tehingu tegemiseks tulenes 14.05.2012 OÜ Catmet osanike otsusest, kuna 14.05.2012 osanike otsusega anti kostjale eelnevalt volitused, heakskiit ja nõusolek endaga tehingu tegemiseks.
19.Maakohtu järeldused 14.05.2012 osanike otsuse ehtsuse osas ei ole põhjendatud. Maakohtu etteheide 14.05.2012 osanike otsuse esitamisega aja suhtes on äärmiselt ebaõiglane arvestades kostja tõendamiskoormust. Kostja ei saanud 25.11.2013 esitada 14.05.2012 osanike otsuse originaali, kuna kolmas isik Catmet AS edastas selle dokumendi kohta vaid lihtkoopia, millise kostja edastas kohtule. Kuna Catmet AS-il oli antud otsusest vaid üks originaaleksemplar, siis oli Catmet AS nõus kostjale koostama ja väljastama notariaalselt kinnitatud ärakirja originaalist, mis notariaalmärkest tulenevalt asendab originaali (tõestamisseadus (TõS) § 41 lg 1). Hageja ei ole põhistanud piisavalt 14.05.2012 osanike otsuse võltsitust. Seega ei ole põhistatud maakohtu järeldus, et dokumendi võltsitus oleks põhjendatud, mis annaks õiguse jätta antud tõendit arvestamata. Maakohtu muud etteheited kostja poolt tõendite esitamise ajastuse osas ei ole põhjendatud, kuna kostja tõendamiskoormus on otseselt sõltuv olnud kolmanda isiku Catmet AS-i tegevusest ja viimase poolt edastatud materjalidest ning tõenditest. Maakohtu seisukoht menetlustähtaegade järgimata jätmise või tõendite esitamise hilinemises osas ei ole asjakohased. 10.01.2014 Catmet AS-i tagasiulatuv heakskiit 15.05.2012 nõudeõiguse loovutamiseks on kehtiv. Maakohus on tõlgendanud ja kohaldanud ebaõigesti ÄS § 322 lõikeid 1, 3 ja 7. ÄS § 322 lg 1 kohaselt on nõukogu otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-9733 liikmetest. Kui võtta aluseks, et kostja hääletas 10.01.2014 heakskiidu andmisel nõukogu liikmena ja lähtudes ÄS § 322 lg-st 3, siis kostja häält ei saa arvestada antud heakskiidu andmisel. Kui nõukogu hääletamise tulemustest eraldada kostja hääletus, siis on ikkagi täidetud ÄS § 322 lg 1 sätestatud enamuse põhimõte, sest kaks nõukogu liiget hääletasid otsuse poolt ning seega on otsus vastu võetud häälteenamusega ja on kehtiv. Sisulist vastuolu antud heakskiidu andmisel esinenud ei ole. Lisaks ei ole maakohus suutnud selgitada ega põhistada, milliste heade kommetega antud nõukogu otsus vastuolus on. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Vahepealne menetluse käik
21.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.03.2015 otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi ja jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus jättis hagi tervikuna rahuldamata. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Maakohtus kantud menetluskulud jättis ringkonnakohus poolte endi kanda, apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
22.Riigikohus rahuldas 29.09.2015 otsusega kassatsioonikaebuse osaliselt ning tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2015 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 21.05.2014 otsus tuleb kaevatavas osas tühistada. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ning jaotab menetluskulud.
24.Asja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel vaidlus selles, kas nende vahel on kehtiv võlasuhe, millest tulenevalt on põhjendatud kostja kasuks hageja kinnisasjale seatud hüpoteegi säilimine. Poolte vahel 15.05.2012 sõlmitud laenulepingu (I kd, tlk 61-65) järgi omandas kostja 15.05.2010 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga nõude hageja vastu summas 95 562,39 eurot. Laenulepinguga leppisid pooled kokku, et nad sõlmivad loovutatud nõude suhtes eraldi laenulepingu, milles lepivad kokku summa tagasimaksmise tingimustes ja korras. Laenulepingu p 2.1.2 järgi oli laenusaaja poolt laenusumma ja intresside täieliku tagasimaksmise lõpptähtaeg 31.12.2014. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja kostjale laenulepingujärgset laenusummat ja intresse maksnud ei ole. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et poolte vahel sõlmitud leping on käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena. Kuna hageja väidab käesolevas asjas, et tal kostja ees võlga ei ole, siis on hageja kohustus tõendada võla puudumist.
25.15.05.2012 nõude loovutamise lepinguga (I kd, tlk 76-77) loovutas OÜ Catmet, keda lepingu sõlmimisel esindas juhatuse liige B.U, B.U-le Loo Properties OÜ vastu nõude summas 95 562,39 eurot, mis tekkis loovutaja ja võlgniku vahel 02.02.2012 sõlmitud laenulepingust. Hageja väidete kohaselt on OÜ Catmet ja kostja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping tühine, sest osanike nõusolek nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks puudus. Kuna leping on tühine, ei olnud kostjal poolte vahel sõlmitud
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-9733 laenulepingu sõlmimisel nõuet hageja vastu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 15.05.2012 nõude loovutamise leping on tehtud väljaspool OÜ Catmet igapäevast majandustegevust. ÄS § 181 lg 3 kohaselt on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Poolte vahel on vaidlus selles, kas nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks oli olemas OÜ Catmet osanike nõusolek või hilisem heakskiit.
26.Osanike otsus on mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 mõttes. Kostja esitas maakohtule 25.11.2013 menetlusdokumendiga 14.05.2012 osanike otsuse (I kd, tlk 181), mille järgi oli B.U-l osanike nõusolek 15.05.2012 nõude loovutamise lepingu allkirjastamiseks. Samal päeval, st 25.11.2013 teatas maakohus pooltele, et tsiviilasjas nr 2-13-9733 on eelmenetlus lõppenud. Otsuses asus maakohus seisukohale, et kostja poolt esitatud osanike otsus on ilmselt ebausaldusväärne, mh seetõttu, et dokument esitati menetluslikult hilises staadiumis koopiana ja tuleb seetõttu jätta arvestamata ning tähelepanuta. TsMS § 237 lg 1 kohaselt annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatut järgides. Käesolevas asjast ei nähtu, et maakohus oleks määranud TsMS § 237 lg-s 1 nimetatud tähtaja. Seega rikkus maakohus menetlusõiguse normi. Kuna tähtaega tõendite esitamiseks ei antud, siis on maakohtu seisukoht, et tõend esitati hilinenult, ebaõige. Asjas on esitatud 14.05.2012 osanike otsuse ärakiri, mille õigsus dokumendi originaalist on notariaalselt kinnitatud (II kd, tlk 9 ja pöördel). Seega on tõendatud, et otsuse originaal on olnud olemas.
27.TsÜS § 111 lg 1 järgi, kui tehingu kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust, võib kolmas isik nõusoleku andmise või sellest keeldumise avaldada tehingu teinud isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele. Nõusolek võib olla tehingu tegemisele eelnev või antud tagantjärele (heakskiit). TsÜS § 113 järgi kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Kuna OÜ-l Catmet oli kaks osanikku, ning üks neist oli kostja, kes samal ajal oli ka OÜ Catmet juhatuse liige, siis omab käesolevas asjas tähtsust see, kas kostjal oli OÜ Catmet teise osaniku VS nõusolek vaidlusaluse nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks. Kuna osanike nõusolek juhatuse liikmega tehingu tegemiseks võib olla antud nii enne tehingu tegemist, kui ka pärast ehk heakskiiduna TsÜS § 111 mõttes, siis leiab ringkonnakohus, et osaniku nõusolek vaidlusaluse nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks oli kostjal olemas. Nõusoleku olemasolu tehingu tegemiseks kinnitas VS täiendavalt ( II kd, tlk 35-36).
28.Asja materjalidele on lisatud ka Catmet AS 10.01.2014 nõukogu otsus, mille järgi otsustas nõukogu heaks kiita endise juhatuse liikme B.U ja OÜ Catmet vahel 15.05.2012 sõlmitud nõude loovutamise lepingu, millega B.U omandas äriühingult nõude summas 95 562, 39 eurot Loo Properties OÜ vastu hinnaga 95 562,39 eurot, milline tasaarvestati sama suure B.U nõudega äriühingu vastu. Maakohus leidis, et viidatud nõukogu otsus on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine, seepärast, et B.U, kes oli otsuse vastuvõtmisel Catmet AS nõukogu liige, hääletas samuti otsuse vastuvõtmise poolt, samuti seetõttu, et nõukogu otsus tehingule heakskiidu andmise kohta võeti vastu enam kui aasta pärast tehingu tegemist. Riigikohus on käesolevas asjas tehtud lahendis osutanud, et TsÜS § 33 lg 1 järgi on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Kui otsuse tegemisel hääletab isik, kes seaduse järgi ei võinud hääletada, on antud hääl tühine, kuid TsÜS § 33 lg 3 järgi saab juhul, kui hääled mõjutasid otsuse tegemise võimalikkust või otsuse sisu, nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Seega, kui kostja isegi hääletas nõukogu otsuse poolt, ei arvestata tema
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-9733 hääli häälte kokkulugemisel ega häälteenamuse määramisel ja kui tema hääli arvestamata hääletas poolt piisav arv teisi nõukogu liikmeid, on nõukogu otsus võetud vastu kooskõlas seadusega. Samuti osutas Riigikohus, et seadus ei näe heakskiidu jaoks ette mingit üldist õigustlõpetavat tähtaega, seega ei saa üksnes asjaolu, et heakskiit on antud enam kui aasta pärast vaidlusaluse loovutuslepingu sõlmimist, muuta otsust heade kommete vastaseks. TsMS § 693 lg 2 järgi on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Seetõttu on ekslik maakohtu seisukoht, et Catmet AS 10.01.2014 nõukogu otsus on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine.
29.Hageja on asjas väitnud, et Catmet AS nõukogu ei olnud nõude loovutamise tehingu heakskiitmiseks pädev organ, kuna sellel ajal, kui nõukogu otsuse vastu võttis, oli nõukogu liikmeks ka B.U. Ringkonnakohus hageja käsitlusega ei nõustu. Nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal oli B.U OÜ Catmet juhatuse liige, seega hilisemalt, kui OÜ Catmet oli ümber kujundatud AS-iks ning tal oli nõukogu, oli ÄS § 317 lg 8 järgi nõukogul õigus juhatuse liikme ja äriühingu vahel sõlmitud leping heaks kiita.
30.Eelpooltooduga on tõendatud nii OÜ Catmet osaniku nõusolek ja heakskiit, kui ka Catmet AS nõukogu heakskiit vaidlusaluse nõude loovutamise tehingu tegemiseks. Hageja viited ÄS § 181 lõikele 4 ei ole põhjendatud, sest seadusest ei tulene, et vaidlusaluse lepingu sõlmimiseks oleksid osanikud või nõukogu pidanud määrama äriühingule esindaja. Seega on poolte vahel võlasuhte olemasolu tõendatud ja hageja hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
31.05.03.2013 määrusega tagas maakohus hagi. Kooskõlas TsMS § 386 lg-le 4 tuleb hagi tagamine tühistada. Menetluskulude jaotus
32.Kuna apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, siis lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus kostja menetluskulud ringkonna- ja riigikohtus hageja kanda, hageja menetluskulud tema enda kanda. Kuna maakohus jäeti kostja vastuhagi rahuldamata, ja käesoleva otsusega jäetakse hagi rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud maakohtus jätta nenede endi kanda.Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2) (vt selle kohta Riigikohtu 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22). /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.