Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Nõue, põhjendused, vastuväited vastuhagile Hagi 15.11.2012 sõlmisid pooled notariaalselt tõestatud lepingu ühishüpoteegi seadmiseks hageja kinnistutele nr XXX, XXX summas 300 000 eurot. Ühishüpoteek on kantud kinnistusraamatusse eelmärgitud kinnistutele. Hagejal ei olnud siis ega praegu kohustusi kostja ees. Puudus vajadus ühishüpoteegi seadmise lepingu sõlmimiseks ja hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmiseks. Käesolevaks hetkeks on kinnistud ühendatud ja uus number on XXX, seega koormab mainitud kinnistut hüpoteek summas 300 000 € kostja kasuks. Alus hüpoteegi seadmiseks puudub. Hüpoteek tuleb kustutada, kostja nõusolekut ei anna. Laenulepingu 15.05.12 järgse nõude on kostja omandanud väideavalt nõude loovutamise teel 15.05.12 OÜ XXX ja XXXvahel, kes ei saanud nõude loovutamise lepingut XXX nimel sõlmida, sest oli samal ajal juhatuse liige ja tehing väljus igapäevase majandustegevus (metallitoodete valmistamine, müük) raamest (ÄS § 181 lg 3, TsÜS § 129 lg 1, 174 lg 1). Osaühingul ei olnud nõukogu ja osanikud ei ole otsust teinud nõude loovutamiseks nõusoleku andmiseks. Tehing on tühine. Samal päeval kui nõudeloovutamise leping sõlmiti, 15.05.12, kutsuti kostja OÜ XXX juhatusest tagasi, nõude loovutamist ole OÜ XXX heaks kiitnud. Kuna nõuet pole saadud, ei ole laenulepingu aluseks olevat kohustust, mis tulenes tühisest nõude loovutusest, kostja ees. Viidatud laenuleping on deklaratiivne võlatunnistus ja kuna kostja pole nõuet pole saanud, ei ole hagejal kohustust kostja ees. Hagejal on kohustused OÜ XXX ees. XXXon esitanud 14.05.12 osanike otsuse, mida pole nimetatud nõude loovutamise lepingus ning XXXpole kordagi varem märkinud 14.05.12 otsuse olemasolust, kuid oleks pidanud selle olemasolust juba olema varasemalt teadlik. Hageja arvates on märgitud dokument võltsitud ja kannab varasemat kuupäeva kui tegelikult see koostati, lisaks pole seda kajastatud ka OÜ XXX raamatupidamisarvestus. Märgitud dokument ilmus välja siis, kui XXXoli kaotamas kontrolli äriühingu üle (aktsiate avalik pakkumine) ja need kanti üle XXXkontrolli all olevale ühingule. 18.11.2013 võõrandati pandipidaja nõude rahuldamiseks XXXkuuluvad aktsiad, kuid ei too teinud avaldust registrile aktsiate omandi ülekandmiseks. 21.11.13 edastas XXX14.05.12 osanike otsuse XXXele ja 28.11.13 kinnitab, et olenemata enampakkumise tulemustest, on XXX AS aktsiad üle läinud OÜ-le XXX, mis kuulub 100% kostjale ja mille juhatuse liige kostja on. 05.11.12 sai hageja juhatuse liige XXXteada, et teda kutsutakse tagasi juhatuse liikmest. 05.11.12 sõlmiti tagatiskokkulepe, 26.11.2012 kutsuti XXXtagasi juhatuse liikmest ja hiljem ilmuvad 15.05.15 kandvad nõude loovutamise leping, laenuleping. 10.01.2014 oli XXXAS XXX nõukogu liige, seega kuulub tehingu tegemine ÄS § 298 lg 1 p 9 järgi seltsi koosoleku pädevusse. 15.05.12 kui tehti nõude loovutamine, oli XXXOÜ XXX juhatuse liige. 15.05.2012 kostja ja XXX vaheline tehing oli tühine, sest puudus osanike nõusolek. Seega ei saanud 10.01.2014 AS XXX nõukogu, mille liige XXXon, heaks kiita 15.05.12 tehingut, kuna tegemist oleks nõukogu liikme ja äriühingu vahelise tehingu heakskiitmisega, mille pädevus on seltsi koosolekul. Äriseadustiku regulatsiooni eesmärgiks on välistada, et organ, kuhu tehingu tegija kuulub saaks tehingule anda nõusolekut või seda heaks kiita. Lisaks on otsus tühine ÄS § 303 lg 1, 322 lg 3, 7 järgi (RK 3-2-1-144-11). XXXosales 10.01.14 tema enda poolt esindusõiguseta tehtud tehingu (15.05.12) hilisemal heakskiitmisel, Otsus on vastuolus heade kommetega. Olukorras kus hageja vaidlustas 15.05.2012 tehingu kehtivuse ja temale sellest tulenevad õiguslikud tagajärjed, on tehingu heakskiitmine mitu aastat hiljem, vastuolus heade 2 (10)

kommetega. TsÜS § 129 lg 4 tuleneb heakskiidu 2- nädalane vahe. Kostja pidi viivitamatul pöörduma XXX poole tehingust teadasaamisel selle heaks kiitma. XXXi 2012. aruandes käsitleti nõuet XXXvastu, justkui poleks loovutust olnudki. Juhul kui kohus peaks käsitlema 15.05.12 laenulepingut konstitutiivse võlatunnistusena, siis on kostja/vastuhageja saanud selle aluseta, kuna hagejal ei ole mingit kohustust kostja ees. Nimelt oli seaduse alusel XXXkui OÜ XXX juhatuse liikme õigused nõude loovutamise lepingu sõlmimisel piiratud (tagasi kutsutud, ei ole majandustegevuses tehtud tehing) ja nõusolekut pole osanike poolt antud ega hiljem heaks kiidetud, mistõttu on nõude loovutamise leping tühine ja kostjal ei ole hageja vastu nõuet ja kostja rikastus konstitutiivse võlatunnistuse alusel alusetult hageja arvel. Hageja on alusetult olematu kohustuse katteks teinuid soorituse ja andnud võlatunnistuse ja kostjal on kohustus võlatunnistus hagejale tagastada VÕS § 1028 lg 1 järgi. Hageja palub 1) kinnistusraamatust hüpoteek 300 000 €, mis on kostja kasuks seatud, kustutada ja tuvastada selle tõttu AÕS § 349 lg 1, TsÜS § 68 lg 5 järgi kostja kohustus teha vastav tahteavaldus, milles sisu on järgmine „ XXXhüpoteegipidajana avaldab soovi kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXX IV jakku kantud hüpoteek XXX, ik XXX, kasuks summaga 300 000 eurot igakordse omaniku kohustusega lauda kohesele sundtäitmisele, 2) hageja palub asendada vastav tahteavaldus kohtulahendiga, 3) alternatiivselt palub kohustada XXXtagasi andma 15.05.2012 laenulepingust tulenev võlatunnistus ja koos sellega tegema järgmise tahteavalduse „ XXXhüpoteegipidajana avaldab soovi kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXX IV jakku kantud hüpoteek XXX, ik XXX, kasuks summaga 300 000 eurot igakordse omaniku kohustusega lauda kohesele sundtäitmisele“, 4) menetluskulud palub jätta kostja kanda, Vastuväited vastuhagile Kuna võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega, ei tulene XXXOÜ-le mingeid kohustusi laenulepingust (RK lahend 3-2-1-21-06, 3-2-1-69-06, 3-2-1-149-11, 3-2-1104-02, 3-2-1-146-11 p 9, 3-2-1-134-11), sest viidatud laenuleping on oma olemuselt vaadeldav deklaratiivse võlatunnistusena, mitte konstitutiivne. Laenulepingu alusel olevat nõuet XXXpole, sest ta pole omandanud OÜ-lt XXX nõuet hageja vastu. Nõudeõiguse loovutamise leping on tühine, kuna osanikud nõusolekut pole anud nõude loovutamislepingu tegemiseks XXXele, kes oli OÜ XXX juhatuse liige kui tegi tehingu endaga, tehing väljus OÜ XXX igapäevase majandustegevuse raamest. Hilisemalt pole seda ka heaks kiidetud. 10.01.2014 tehtud AS nõukogu otsus on tühine, vastuolus heade kommetega. Seega ei saa vastuhageja nõuda ka leppetrahvi. Alternatiivselt palub vähendada leppetrahvi. Arvestades, et osaühingu ümberkujundamine aktsiaseltsiks on pigem laenuandja riskide vähendamine, ei ole mõistlik, et leppetrahvi suurus on 10% laenust. Ümberkujundamine on olemuselt omandivormi muutmine, mistõttu kahekordset trahvi nõuda on ebamõistlik Ettevõtte ametliku aadressi muutmine ja sellest teatamata jätmise eest leppetrahvi nõudmine 10% laenust on samuti ebamõistlik, sest ei kahjusta kuidagi laenuandja positsiooni. XXXele ei ole mingit kahju sellest rikkumisest tekkinud, mistõttu tuleks leppetrahvi nõue jätta rahuldamata täies ulatuses. Menetluskulud palub jätta XXXkanda. Tõendid: Notariaalne leping (I kd l lk7-12), nõude loovutamise leping (lk 76, I kd) osanike otsus 15.05.12 XXX AS aktsiate enampakkumise tulemuste tõestamise akt, Veringe OÜ registriandmete väljavõte, XXX05.11.2012 kiri XXX 3 (10)

Kostja vastuväited hagile, vastuhagi Vastuväited hagile Hagi tuleb jätta rahuldamata. 15.11.2012 kui sõlmiti ühishüpoteegileping, oli hagejal kohastus kostja ees. Poolte vahel oli sõlmitud 15.05.12 laenuleping ja hageja võlgnes kostjale 95562,39€ tagastamise tähtajaga 31.12.2014. Laen tuli tagastada koos intressidega 20% aastas märgitud ajaks. Lisaks võib sõlmida AÕS § 279 lg 3 järgi ka hüpoteeki tulevaste nõuete tagamiseks. Et tagatiskokkuleppes pole viidet laenulepingule, ei tähenda, et hagejal pole kohustust kostja ees. 15.05.2012 omandas kostja rahalise nõude hageja vastu OÜ-lt XXX, kellel oli võlasuhe kostjaga. Nõude loovutamise leping on 3-poolne, kirjutatud alla ka hageja poolt, laenuleping ega nõude loovutamine pole tühised. 15.05.12 nõude loovutamise leping sõlmiti enne kostja tagasikutsumist juhatusest. Laenuleping on konstitutiivne võlatunnistus, kuna loob kostja ees uue võlaõigusliku kohustuse ja selle täitmise tingimused. Alternatiivne nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja tegutses heas usus, osanike nõusolek oli olemas nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks, kostja teadis seda ja kostja oli ise osanik OÜ-s XXX,. Kostja volitused kehtisid kuni 15.05.2012, enne tegi ta nõude loovutamise lepingu. Osanike otsus 15.05.2012 allkirjastati tegelikult 16.05.2012 tagasiulatuvalt eelmise päeva dateeringuga, mida kinnitab asjaolu, et notariaalne kandeavaldus 15.05.12 osanike otsuse alusel koostati ja sitati alles 17.5.12, sest varem polnud see võimalik sest otsus oli tegemata ja allkirjastamata. XXX AS juhatuse liige ja aktsionär (ka XXX OÜ osanik) XXXkinnitas 21.11.213, et XXXoli osanike nõusolek 15.05.12 nõude loovutamise lepingu allakirjutamiseks. See nõusolek anti ekirjale lisatud 14.05.12 osanike otsusega. Hageja poolt esitatud 15.05.2012 otsus, millega kutsuti tagasi XXX OÜ juhatusest XXX, oli allkirjastatud tagasiulatuvalt ja päras seda kuupäeva. XXXei ole 14.05.2012 XXX OÜ otsuse originaali ja seetõttu on AS XXX 10.01.2014 nõukogu tagantjärgi kiitnud heaks 15.05.2012 nõude loovutamise lepinguga seonduva. AS XXX nõukogu on kiitnud heaks minevikus 15.05.12 tehingu kooskõlas ÄS § 181 lg 3 ja sellega pole otsustatud tehingu tegemist tulevikus. ÄS § 303 lg 1 kohaldub üldkoosoleku otsustele ja § 322 lg 3 kohaldub seltsi ja nõukogu liikme vahelise tehingule, kuid 15.05.12 lepingu puhul oli tegemist osaühingu ja juhatuse liikme vahelise tehinguga. XXXpole osalenud 10.01.14 otsuse tegemisel, st ei osalenud heakskiidu andmise otsustamisel, ehkki otsuse elektrooniline vorm on allkirjastatud kõigi poolt. Vastuhagi XXXoli 27.08.2010 asutatud XXX OÜ osanikuks ja juhatuse liige 23.05.12. Äritegevusega seoses asutati 18.11.2011 OÜ XXX kasutuses oleva kinnisvara majandamiseks XXXOÜ. 04.01.12 andis XXXosanikuna XXX OÜ-le laenu. Nii oli XXXil tekkinud kohustus XXXees. 15.05.12 loovutas XXX OÜ omakorda XXXele XXX OÜ-le kuuluva nõude XXXOÜ vastu, mis tal sellel hetkel XXXOÜ vastu oli ja sellega täitis XXX OÜ oma kohustusi XXXees. 15.05.12 leping on 3poolne, kõigi poolt alla kirjutatud. 15.05.12 uuendasid XXXja XXXOÜ nõude loovutamise teel omandatud nõuet ja sõlmisid laenulepingu: intress, tähtajad, leppetrahvid. 19.04.13 esitas pretensiooni kõrvalkohustuse täitmiseks, mida XXXOÜ ei teinud ja leidis, et leping on tühine. 06.09.13 palus XXXmaksta leppetrahvi lepingu p 3.1.1 tuleneva kohustuse rikkumise tõttu, mida vastukostja ei tunnistanud. 25.09.13 esitas jälle leppetrahvi nõude lepingu p 3.1.2, 3.1.3 tuleneva kohustuse rikkumise tõttu, mida kostja ei tunnistanud. 15.05.12 lepingu p 3.1.1. peab laenusaaja teatama 3-päeva jooksul oma aadressi muudatusest, mida kostja pole teinud ehkki 18.02.13 muutis aadressi (enne oli XXX, Tallinn, 18.02.13 alates XXX). Kostja pole aadressi muudatusest 4 (10)

teatanud. Lepingu p 3.1.2. 3.1.3 järgi peab 3 päeva jooksul teatama võlausaldajale kui äriühing kujundatakse ümber, muutub omandivorm. 18.09.2013 alates on vastukostja ümberkujundatud aktsiaseltsiks, millest pole ta lepingu järgi XXX teatanud. Nende kohustuste rikkumise tõttu peab vastukostja maksma leppetrahvi p 3.2 järgi 10% laenusummast iga rikkumise eest eraldi – so p 2.1.1 järgi 95562,39 €-lt vastavalt p 3.1.1, 3.1.2, 3.1.3 eest kokku 28668,60 €. XXXpalub XXXAS-lt välja mõista 28668,60€ ja menetluskulud palub jätta vastaspoole kanda. Tõendid: Laenuleping kiri 20.12.12, majandusaasta aruanne, 04.01.12 leping, laenuleping XXXja OÜ XXX vahel 15.05.12, pretensioonid, leppetrahvi nõuded, vastused, XXXAS registriväljavõte, avaldus registrile, 21.11.2013 e-kiri, 14.05.2012 XXX OÜ osanike otsus 14.05.12, AS XXX nõukogu otsus 10.01.2014, e-kiri ja kiri 24.01.14. Kohtu põhjendused Kuna hagi ja vastuhagi asjaolud on omavahel seotud, käsitleb kohus neid põhjendavas osas ühtselt ning nimetab lihtsuse huvides läbivalt XXXAS-i hagejaks ja XXXe’t kostjaks. Vaidlustamata asjaolud •

• • •

•

15.11.2012 sõlmisid pooled notariaalselt tõestatud lepingu ühishüpoteegi seadmiseks hagejale kuuluvale kinnistule nr XXX, XXX summas 300 000 € (notariaalselt tõestatud leping nr 5464 esitatud, t/l 7, I kd) Ühishüpoteek kanti kinnistusraamatusse eelmärgitud kinnistutele. Kinnisasjad nr XXX, XXX on ühendatud ja uus number on XXX, Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriossa kantud kinnistustule nr XXX on seatud hüpoteek summas 300 000 € kostja XXXkasuks, mille kohaselt kohustub igakordne kinnistu omanik alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (registriosa väljavõte t/l 15-17, I kd) 15.05.2012 tehtud nõudeõiguse loovutamise leping XXXe, OÜ XXX vahel on tehtud väljaspool OÜ XXX igapäevast majandustegevust.

Vaidlus Pooled vaidlevad selle üle, kas laenuleping, mis on 15.05.12 poolte vahel sõlmitud ja mille aluseks on 15.05.12 väidetavalt nõude loovutamise lepingust tulenev nõue hageja vastu, on kehtiv; kas nõude loovutus on kehtiv tulenevalt sellest, kas XXXoli OÜ XXX nimel nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks esindusõigus ning kas tehing on heaks kiidetud või ei. Samuti on vaidlus selles, kas viidatud laenuleping on vaadeldav deklaratiivse võlatunnistusena või konstitutiivse võlatunnistusena. Laenuleping kui võlatunnistus Kostja poolt kohtule esitatud laenulepingust 15.05.2012 (II kd lk 10jj originaal) nähtub, et selle on sõlminud XXXOÜ ja XXX. Lepingu preambulast nähtuvalt on pooled võtnud lepingu sõlmisel aluseks selle, et 15.05.2012 omandas laenuandja XXXnõudeõiguse loovutamise lepinguga nõudeõiguse 95562,39 eurot laenusaaja vastu. Lepingu järgi on laenusaaja XXXOÜ ning lisaks on laenulepingus pidanud pooled silmas, et sõlmivad nõude suhtes eraldi laenulepingu ja et selles lepivad kokku nõude moodustatava summa tagasimaksmise tingimused ning korra. Lepingu ülejäänud artiklid kajatavad laenu, intresside, leppetrahvide ja muid tingimusi. Nõudeõiguse loovutamise lepingule 15.05.12 on hageja ka alla kirjutanud (originaal, t/l 15, II kd) ja seda hageja vaidlustanud pole. Kuna kostja on menetluses korduvalt väitnud, et tal oli 15.05.12 nõude loovutamise lepingut sõlmides OÜ XXX nimel esindusõigus ning lisaks on väitnud, et 5 (10)

nõudeõiguse loovutamise tehing on heaks kiidetud AS XXX nõukogu poolt 10.01.14 (enam kui aasta lepingu sõlmimisest), siis leiab kohus, et kostja on seostanud vaidlusalusest laenulepingust tulenevat nõuet hageja vastu just selle nõudega, mille kostja ise omandas 15.05.12 nõudeloovutamise lepingu alusel hageja vastu. Kuna 1) kostja on ise olnud veendunud selles, et laenusuhte alus tuleneb nõudeõiguse loovutamise lepingust, 2) kostja on pidanud nõudeõiguse loovutamise lepingut kehtivaks, 3) pooled on kirjutanud alla nii laenu- kui nõudeõiguse loovutamise lepingule (mõlemad pärinevad 15.05.12) ja viidanud laenulepingus otseselt nõudeõiguse loovutamise lepingule ja seostanud laenu kui sellist nõude loovutamise lepingust tuleneva kostja nõudega hageja vastu, siis leiab kohus, et pooled on nõude loovutamise lepingust tuleneva nõude ümber kujundanud laenusuhteks VÕS § 396 lg 2 ja sellega on hageja deklareerinud oma kohustust kostja ees. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et pooled oleksid 15.05.12 laenulepingut sõlmides kujundanud täiesti iseseisva nn uue loova õigussuhte ehk konstitutiivse võlatunnistuse VÕS § 30 lg 1 lause I poole järgi, mis oleks nõude loovutamise lepingust tulenevast võlasuhtest eraldiseisev. Seega leiab kohus, et viidatud laenulepingut 15.05.12 tuleb vaadelda VÕS § 30 lg 1 II lause järgi deklaratiivse võlatunnistusena, kuna sellega on pooled ise omavahelisi õigusi ja kohustusi deklareerinud ja hageja tunnistanud võlga kostja ees. Deklaratiivse võlatunnistuse järgse kohustuse täitmist või võla puudumist peab tõendama hageja. Kuna tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega viidatud laenulepingu näol, ei ole hagejal ka VÕS § 1028 lg 1 järgi alusetust rikastumisest tulenevat nõuet kostja vastu võlatunnistuse tagastamiseks, täpsemalt sellest tunnistusest tuleneva õiguse tagastamiseks. Nõudeõiguse loovutusest, XXXesindusest ÄS § 181 lg 1 I lause järgi võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt ning lg 3 sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Vaidlus puudus selles, et 15.05.2012 tehtud nõudeõiguse loovutamise leping XXXe, OÜ XXX vahel, millest on teadlik ka hageja, on tehtud väljaspool OÜ XXX igapäevast majandustegevust. 15.05.2012 seisuga oli XXX osaühing. Nõudeõiguse loovutamise lepingust 15.05.12 (originaal, II kd lk 15) nähtuvalt on kostja sõlminud ühelt poolt enda nimel ja teiselt poolt XXX OÜ nimel juhatuse liikmena lepingu. Hageja esitas kohtule 15.05.12 osanike koosoleku otsuse, mille kohaselt on samal päeval kostja OÜ XXX juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud. Seda, et kostja juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuti, ei ole kostja vaidlustanud, kuid väitis, et ta kutsuti tagasi pärast seda, kui vaidlusalune nõude loovutamise leping 15.05.12 oli sõlmitud. Mingeid tõendeid, millal on 15.05.12 otsus kellaajaliselt vastu võetud, pooled kohtule esitanud pole. Seega ei ole vaidluse all asjaolu, et 15.05.2012 nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimiseks pidi XXXolema ÄS § 181 lg 3 I järgi XXX OÜ osanike nõusolek. Et XXXoli ise osanik, vaidlust polnud, kuid nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimiseks OÜ XXX juhatuse liikmena, pidi olema ka teise osaniku, kelleks oli XXX(vaidlus puudus), nõusolek. Kostja väitis, et tegelikult oli tal juba 14.05.2012 (ärakiri, II kd lk 9) vastav nõusolek, kuna 14.05.2012 otsustasid tema ja XXXOÜ XXX osanikena anda XXXele nõusoleku juhatuse liikmena nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimiseks selliselt, et XXXomandab osaühingult nõude 95562,39 € hageja vastu 95562,39 € eest, mis tasaarvestatakse sama suure XXXnõudega osaühingu vastu. Hageja tõstatas vaidluse tõendi ehtsuse/võltsituse üle. Kostja esitas kohtule vaid dokumendi notariaalselt kinnitatud ärakirja ja seda alles 25.11.2013 ehk 6 (10)

menetluse sellises staadiumis, kus esialgsetes väidetes (25.03.13, 24.05.13 vastus hagile, 30.09.13 vastuhagi) ei olnud kostja kordagi märkinud sellise otsuse enda olemasolust ning seda kinnitava dokumendi olemasolust/kaotsiminekust vmt, ehkki hageja oli tõstatanud juba 24.04.13 menetlusdokumendis küsimuse XXXesindusõiguse puudumisest 15.05.12 nõudeõiguse lepingu sõlmimisel. Kostja originaaldokumenti 14.05.12 otsuse kohta ei esitanud ega ole taotlenud ka kohtu abi selle saamiseks (vt protokoll 13.01.14 II lk lõpu osa, II kd, lk 18p). Asjaolu, et notar on kinnitanud originaali vastavust koopiale, võimaldab järeldada, et 25.11.2013, kui notar selle ärakirja kinnitas (II kd lk 9 p), oli selline originaaldokument olemas ehk täpselt samal päeval kui kostja 25.11.2013 (I kd lk 175-181) selle dokumendi tavalise koopia kohtule esitas. Eeltoodu alusel ei ole veenev, et märgitud dokumendi originaali ei olnud kostjal võimalik esitada kas enne 25.11.2013, 25.11.2013, või pärast, sj pärast 13.01.2014 istungit (istungil esitatud notariaalselt kinnitatud koopia). Seega pole veenvad kostja väited, et dokumendi originaal, mille tavakoopia esitati samal päeval kui tehti notariaalselt kinnitatud koopia, läks kaduma nagu nähtub see kostja esindaja ja XXX AS juhatuse liikme XXXkirjavahetusest 24.01.14-29.01.20. Kuna 1) kostja esitas märgitud osanike 14.05.2012 koosoleku kohta dokumendi koopia menetluslikult hilises staadiumis, 2) usutav ei ole, et kostja sellisest olulisest otsusest 14.05.12, kus ta väidetavalt ise koos teise osanikuga enda õiguste kohta otsuseid langetas, ei teadnud ega saanud varem sellise otsuse olemasolust menetlusdokumentides märkida, 3) originaali kohtule ei esitanud, siis ei olnud võimalik dokumendi ehtsuse kohta hageja taotluse alusel teha ka ekspertiisi, mistõttu tuleb märgitud tõend jätta TsMS § 238 lg 5 II lause, 273 lg 5 II lause, § 277 lg 4 I lause järgi kui ilmselt ebausaldusväärne arvestamata ja tähelepanuta. Kostja poolt kohtule esitatud XXX24.01.2014 kiri kostja esindajale sellise ÄS § 181 lg 3 I lause järgse osanike nõusoleku ja otsuse olemasolu 14.05.12 ega ka 15.05.15, kui nõudeõiguse loovutamise leping sõlmiti, ei kinnita. Eeltoodu alusel leiab kohus, et 15.05.2015 nõudeõiguse loovutamise leping XXX OÜ ja XXXvahel on ÄS § 181 lg 3 I lause alusel tühine ega oma õiguslikku tagajärge TsÜS § 84 lg 1 järgi. Mis puudutab seda, millal esitati äriregistrile OÜ XXX osanike otsus XXXtagasikutsumiseks OÜ XXX juhatuse liikme kohalt ja millal notar selle tõestas (I kd lk 168), siis sellel pole vaidluse seisukohalt mingit tähtsust.

Tehingu heakskiitmisest Kostja väitis, et 10.01.2014 (II kd lk 4) on AS XXX nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimise heaks kiitnud. ÄS § 322 lg 3 sätestab, et nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja aktsiaseltsi vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja aktsiaseltsi vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui sellest tehingust tulenevad nõukogu liikme huvid on vastuolus aktsiaseltsi huvidega ning lg 7 sätestab, et nõukogu otsus on tühine, kui nõukogu kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid või kui otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti muul seadusega ettenähtud juhul. 10.01.2014 seisuga oli XXX juba aktsiaselts. Viidatud 10.01.2014 AS-i XXX nõukogu otsusest nähtub: Nõukogu otsustas ühemeelselt ja ühehäälselt ÄS § 181 lg 3, 307 lg 3, TsÜS § 113 alusel 7 (10)

heaks kiita endise juhatuse liikme XXXja äriühing vahel 15.05.2012 sõlmitud nõude loovutamise lepingu, millega XXXomandas äriühingult nõude summas 95562,39 eurot XXXOÜ vastu hinnaga 95562,39 €, milline tasaarvestati sama suure XXXnõudega äriühingu vastu. Nõgukogu liikmetena on allkirjastanud digitaalselt selle XXX, XXX, XXX (digitaalallkirjade kinnitus, II kd lk 5, allkirja lehel on XXXe, XXX, XXX allkirjad). Kostja leidis, et XXXpole selle küsimuse otsustamisel osalenud, vaid on kirjutanud alla nn dokumendile. Samas nähtub otsuse enda preambulast, et nõukogu otsustas üksmeelselt ja ühehäälset märgitud küsimuse, ja dokumendi lõpusosas on märgitud kõik nõukogu liikmed, sj kostja XXX. Otsusest ei nähtu, et otsuse vastuvõtmisel, mis on tehtud üksmeelselt ja ühehäälselt, pole osalenud XXX. Seega on alusetu kostja väide, et ta pole otsuse vastuvõtmisel ja hääletamisel osalenud. Hinnates viidatud otsust, leiab kohus, et XXXAS XXX nõukogu liikmena osales ja hääletas 10.01.2014 sellise küsimuse otsustamisel, mis seondub tema esindusõiguse teostamisega nõudeõiguse loovutamise tehingu tegemisel 15.05.12 tollase OÜ XXX nimel ja seda omakorda tema endaga sõlmitud lepingu tegemisel. Seega osales XXX10.01.2014 sellise otsuse tegemisel, millega ta on kiitnud heaks tema endaga sõlmitud lepingu tegemise ja teiselt poolt OÜ XXXi nimel tema esindusõiguse olemasolu heakskiitmise sama lepingu sõlmimiseks. Kuigi XXXoli andnud OÜ XXX laenu, mis tasaarvestati nn hageja vastu nõudeõiguse loovutamisega, ei saa kohus jätta tähelepanuta, et laen, mille kostja XXX OÜ-le väidetavalt 04.01.12 andis (I kd lk 103-105), oli antud kroonides, ehkki selleks ajaks oli juba aasta ja mõni päev rohkem Eestis kehtinud euro. Lepingu järgi toimus laenu andmine vastavalt vajadusele, leping sõlmiti 04.01.12, kostja majandusaasta aruanne kajastab majandusaastat 27.08.2010 31.12.2011 ehk varasemat perioodi ning seega ei ole selge ega veenev XXX OÜ-le antud laen, selle suurus ega ka asjaolu, kas nõudeõiguse loovutamise tehing, millega tasaarvestati tegelikult XXXnõudeid XXX OÜ vastu, oleks kuidagi olnud XXX OÜ-le kasulik. Kohtu arvates piirab ÄS 322 lg 1 tulenev ka nõukogu liikme õiguse osaleda varemtehtud tehingu heakskiitmisel kui tehing puudutab heakskiidu ajal oleva nõukogu liikme poolt varasemalt juhatuse liikmena äriühingu nimel ja samal ajal tema enda vahelist tehingut. Eeltoodud nõudeõiguse lepingu aluseks olevaid asjaolusid arvestades ning hinnates 10.01.14 AS XXX nõukogu otsust, leiab kohus, XXXosales tema enda poolt nn esindusõiguseta (puudusid ÄS § 181 lg 1 I lause järgsed eeldused) tehtud ning tema endaga sõlmitud nõudeõiguse lepingu heakskiitmisel. Arvestades seda, et heakskiit otsuse näol on tehtud enam kui aasta pärast nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimist, siis kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et märgitud 10.01.14 nõukogu otsus ei ole kooskõlas ÄS § 322 lg 1, on vastuolus heade kommetega ning on seetõttu ÄS § 332 lg 7, TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine ega oma õiguslikke tagajärgi vastavalt TsÜS § 84 lg 1. Teisisõnu ei ole nõudeõiguse loovutamise leping hilisemat heakskiitu TsÜS § 111 lg 1 saanud ega ole seetõttu tagantjärgi ka kehtiv (TsÜS § 113). Kohtul puudub vajadus anda hinnangut hageja väidetele sellest, mis asjaolude ja kuidas toimus XXXkuuluvate aktsiate müük jms, sealjuures selle kohta esitatud tõenditele ning XXXsoetusele muude äriühingutega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et nõudeõiguse loovutamise leping 15.05.2012 ei ole kehtiv ning nõude loovutamist kui käsutust ei ole toiminud. Eelpool tuvastas kohus, et pooltevaheline laenuleping on deklaratiivne võlatunnistus VÕS § 30 lg 1 II lause poole järgi. Käesoleval juhul on tõendatud, et selle deklaratiivse võlatunnistuse aluseks olev võlg tuleneb 15.05.2012 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingust, mille puhul nõude loovutus pole kehtiv, st et XXXpole saanud nõuet, mida pooled oleksid saanud ümber vormistada laenuks ja võlatunnistuseks VÕS § 8 (10)

30 lg 1 II lause järgi. Eeltoodu tõttu ei ole hagejal viidatud võlatunnistuse järgi kohustusi kostja ees ega ka muid kõrvalkohustusi leppetrahvide näol (lepingu 15.05.2012 p 3.2) VÕS § 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1, § 158 lg 1 järgi. Kohtu arvates ei ole seetõttu hagejal ka kohustust XXXees, mida tagab XXXkasuks seatud hüpoteek kinnisasjal nr kinnistustul nr XXX summas 300 000 € tagama koos igakordne kinnistu omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Eeltoodu tõttu jääb XXXvastuhagi hageja vastu summas 28668,60 eurot rahuldamata. Kohtul puudub vajadus anda hinnangut leppetrahvi suuruse ja selle vähendamise kohta esitatud väidetele. AÕS § 349 lg 1 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti). Kohtule esitatud tagatiskokkuleppest nähtuvalt on see sõlmitud ilma et oleks näidatud, milliseid konkreetseid nõudeid see tagab, seega abstraktselt (p 3, 4, I kd lk 7-13), lepingu p 8. 3 on sätestatud sama, mis AÕS § 349 lg 1 p 1. Muid piiranguid lepingust ei nähtu, seda pole ka kostja väitnud. Arvestades seda, et XXXei ole nõuet hageja vastu ning tagatiskokkulepe on abstraktne, on kohtu arvates hagejal õigus nõuda AÕS § 349 lg 1 alusel kinnistusraamatust hüpoteegi kustutamist ning kuna kostja ei ole vastavat tahteavaldust kande kustutamiseks andnud, on hagejal õigus nõuda ka TsÜS § 68 lg 5 kostjalt vastavasisulise tahteavalduse andmist. Eeltoodu alusel kuulub hageja I nõue rahuldamisele järgmiselt: Kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXX IV jakku kantud hüpoteek XXX, ik XXX, kasuks summaga 300 000 eurot igakordse omaniku kohustusega lauda kohesele sundtäitmisele. Tuvastada XXXkohustus teha vastav tahteavaldus, milles sisu on järgmine: „ XXXhüpoteegipidajana avaldab soovi kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXX IV jakku kantud hüpoteek XXX, ik XXX, kasuks summaga 300 000 eurot igakordse omaniku kohustusega lauda kohesele sundtäitmisele. XXXvastavat tahteavaldust asendab TsÜS § 68 lg 5 järgi jõustunud kohtulahend. Kuna hageja esimene nõue kuulub rahuldamisele, jääb rahuldamata alternatiivne nõue, milles hageja palus kohustada XXXet tagasi andma 15.05.2012 laenulepingust tulenev võlatunnistus ja kohustada teda tegema hüpoteegi kustutamiseks kinnistusraamatust. Kooskõlas TsMS § 422 lg 8 ei pea kohus alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind Põhihagi hind on 300 000 eurot, vastuhagi hind 28668,60 eurot. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ja § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele ja kostja vastuhagi jääb rahuldamata, jäävad XXXAS-i menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi nii hagis kui vastuhagis XXXkanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega

9 (10)

/digitaalne allkiri/ Kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.