2-24-1173
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
08.04.2024. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-1173
Tsiviilasi
M. S. hagi M. S. vastu elatise väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja seaduslik esindaja: D. - J. R. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:); Kostja: M. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:)
Menetlustoiming
Hagist loobumise avalduse lahendamine
Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
kaudu
Tartu
D. - J. R. esitas 22.01.2024. a kohtule alaealise M. S. nimel hagiavalduse M. S. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on M. S. D. - J. R. ja M. S. ühine alaealine laps, sündinud 14.12.2022. a. Muidu elasid vanemad koos, aga läksid lahku, sest kostja oli vägivaldne ja närviline alates lapse sünnist saati. Pärast lahku kolimist ei ole kostja nõus elatist maksma. Hageja igakuised kulud on keskmiselt kokku summas 585 eurot. Praegu veel ei ole teada, kui palju aega hakkab laps kostja juures viibima, aga keskmiselt 3-4 korda kuus võiks laps kostja juurde ööbima jääda. Hageja esindaja taotles, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise 250 eurot kuus alates 20.01.2024. a. Kohus võttis hagi 26.01.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja, M. S. , esitas 07.02.2024. a kohtule kirjaliku vastuse, milles tunnistas hagi osaliselt. Kostja väitel ta praegu ei tööta ja tema sissetulekuks on töövõimetuspension ja puudetoetus kokku 350 eurot kuus. Seetõtt ei ole kostjal võimalik maksta elatist 250 eurot kuus. Kostja avaldas, et on nõus maksma elatist 200 eurot kuus ja ta soovib, et laps hakkaks tema juures olema 3 kuni 4 korda kuus. Hageja esindaja, D. - J. R. , esitas 27.02.2024. a kohtule kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja esindaja väitel leppisid nad kostjaga suuliselt kokku, et elatisraha lapsele hakkab olema 250 eurot kuus. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi, toimumisajaga 09.04.2024. a kell 15.00. Pärast kohtukutsete väljastamist, teatas hageja esindaja 07.03.2024. a kohtule istungile mitteilmumisest ja esitas taotluse menetluse lõpetamiseks. Hageja esindaja põhjendab, et ta sai kostjaga asjad läbi räägitud ja nad elavad uuesti koos. Kostja teatas samuti kohtule 07.03.2024. a kirjas istungile mitteilmumisest. Kostja kinnitas, et nad said D. - J. R. asjad läbi räägitud ja elavad uuesti koos. Kostja taotleb samuti kohtumenetluse lõpetamist.
Kohus leiab, et hageja seaduslik esindaja on 07.03.2024. a avaldusega sisuliselt hagist loobunud. Kohus leiab, et hagist loobumine on põhjendatud vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Kohtule ei ole teada TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mille esinemisel tuleb hagist loobumine jätta vastu võtmata. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus tühistab asja arutamiseks määratud kohtuistungi, toimumisajaga 09.04.2024. a kell 15.00. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 459 lg 1 näeb erisusena ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on
muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul on tegemist alaealisele lapse ülalpidamisasjaga ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtule ei ole teada pooltel menetluskulude tekkimist. Elatise hagi on riigilõivuvaba ja pooltel ei ole lepingulisi esindajaid. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.