Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Tsiviilasi nr 2-22-5582

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

2(19)

Tsiviilasi nr 2-22-5582

Seega leiavad hagejad, et arvestades elatise miinimummäära muutumist on põhjendatud suurendada Pärnu Maakohtu 26.04.2021. a määrusega asjas nr 2-21-108707 K A tasumiseks määratud elatist kuni kehtiva elatise miinimummäärani ja ühtlasi mõista elatis välja muutuva suurusena, sõltuvalt elatise miinimummäära muutumisest. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

3(19)

Tsiviilasi nr 2-22-5582

Vaatamata sellele, et kohus põhjendamatult hagi menetlusse võttis, täidab kostja kohtu korralduse ning esitab oma pangakonto väljavõtte. Samuti, menetluse venitamise vältimiseks taotleb kostja kohtul hagejate esindaja pangakonto väljavõtte esitamise kohustamiseks.

4(19)

Tsiviilasi nr 2-22-5582

Antud asjas omab tähtsust elatise tasumiseks kohustatud vanema varaline seisund, sissetuleku teenimise võimalused, ülalpeetavate arv, teise lapse vanema majanduslik olukord, laste elulaad ja vajadused aga samuti elatist tasuma kohustatud vanema osavõtt laste elus. Kostja omandis on 1⁄2 korteriomandi kaasomandi mõtteline osa. Antud omandit kasutatakse äritegevuse teostamiseks. Kostja sissetulekuks on miinimumpalk. Kostja töötab maniküürijana ja ei saa teenida suuremat sissetulekut, kuna äritegevusega ei kaasne mitte ainult tulud, vaid ka kulud (kommunaalkulud, materjalide ja tarvikute ost). Sillamäe linnas on miinimumpalk päris tavaline, mida saab töötaja oodata piirkonnas oleva üldise halba majanduse seisu tõttu. Neto miinimumpalk 689 eurot kuus. Ülalpidamist vajavad kaks alaealist last ning vaatamata sellele, et seaduse kohaselt on kostja kohustatud andma ülalpidamist ühetaoliselt endaga, Riigikohus varasemates lahendites leidis, et täiskasvanud isiku puhul (vanema puhul) eeldatakse, et tema enda ülalpidamine nõuab rohkem raha kui lapsel. Kostja minimaalsed mõistlikud ja vältimatud kulud on 360 eurot kuus ja nendeks on: Toit 5 eurot päev/150 eurot kuu Eluase keskmine 120 eurot kuus (maksimaalne arve talvel 160 eurot ja minimaalne suvel 80 eurot) Side 15 eurot kuus Hügieen 15 eurot kuus Ravi 10 eurot kuus Riided 30 eurot kuus Elekter 30 euro kuus. Elatise piirmäär, mida kostja on võimeline hagejatele tasuma on 300 eurot kahele ehk iga hageja kasuks 150 eurot kuus. Hagejate seadusliku esindaja konto väljavõttest on näha, et hagejate esindaja sissetulek ei ole ka oluliselt parem kui kostjal. Hagejate esindaja ei ole ka võimeline tagama lastele ülalpidamist ulatuses, mida ta nõuab kostjalt. Lastel on juba tekkinud elulaad, mis sõltub vanemate varalise seisundist, kusjuures mõlemad vanemad ei ole suutelised tagama kahele lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja võtab osa laste elukäigust vaatamata sellele, et lapsed ei viibi kostja juures vähemalt seitse päeva kuu lõikes. Kostja ei hoidnud ostu müügi tšekke ja ei pidanud arvestusi pikema perioodi jooksul, aga kostja ostab lastele igasugused vajalikud tarvikud, riided ja annab taskuraha. Hagejale I osteti järelmaksuga uus mobiiltelefon, mille eest tasub kostja. Mõlemale lapsele osteti kõrvaklapid ja riided ning konto väljavõttest nähtub, et laste arvelduskontodele kantakse taskuraha. Kostja leiab, et kõik eelpool kirjeldatud asjaolud annavad alust elatise suuruse muutmata jätmiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja leiab, et elatise küsimus on võimalik lahendada sellega, et üks lastest kolib kostja juurde elamiseks. Nii hagejate seaduslik esindaja kui kostja on võimelised andma täisväärtuslikku ülalpidamist juures elavale lapsele.

Tsiviilasi nr 2-22-5582

Tsiviilasi nr 2-22-5582

Tsiviilasi nr 2-22-5582

Eluasemekulud aasta keskmine maksimaalselt 40 eurot Elekter maksimaalselt 25 eurot Toidukulud maksimaalselt 150 eurot Hügieen maksimaalselt 15 eurot Majapidamistarbed maksimaalselt 15 eurot Ravi maksimaalselt 25 eurot Side ja internet maksimaalselt 10 eurot Riided ja jalanõud maksimaalselt 50 eurot Meelelahutus ja taskuraha maksimaalselt 50 eurot. Kokku 380 eurot ühe hageja kohta. Hagejad ei ole tõendanud, et nende kulud on suuremad ühe kuu lõikes. Riik maksab toetust iga hageja kasuks summas 80 eurot. Seega, katmata vajadused igal hagejal võivad olla 300 eurot kuus, mis vanemad peavad kandma võrdsetes osades ehk 150 euro ulatuses. Hagejad nõuavad elatise summa suurendamist tuginedes sellele, et asjaolud on oluliselt muutunud. Hagejate esitatud tõenditest on näha, et hagejate kulud võrreldes aastaga 2021 ei ole muutunud. Kostja saab nõustuda, et on suurendanud toidukulud arvestades statistikaameti poolt kindlaksmääratut. Toidukulu on kasvanud 32 euro võrra ja sidekulu on kasvanud 2,50 euro võrra. Kostja saab nõustuda ka, et eluasemekulud on kasvanud 15 euro võrra (ühe inimese kohta). Seega on võimalik põhjendatult muuta varem tehtud kohtlahendit selliselt, et suurendada elatise suurus vastavalt kostja poolt omaksvõetud asjaoludele (kuna hagejad ei suutnud tõendada asjaolude olulise muutmist pärast varasema kohtulahendi tegemist), ning määrata elatis summas 200 eurot iga hageja kohta/või jätta hagiavaldus rahuldamata tõendamatuse tõttu. Kohtulahendis palub kostja määrata, et lahendi täitmisel arvestada kostja poolt tasutud elatis alates hagiavalduse esitamist. Juhul, kui kohus suurendab elatis, siis palub kostja märkida, et elatise võlgnevus saab kostja tasuda 12 kuu jooksul võrdsete osamaksetena. Asi on kohtu menetluses alates 19. aprillist 2022 ehk pea kaks aastat. Kosja oma käitumisega ei ole asja pikaks venitanud ning elatise suuruse muutmine alates hagi esitamise päevast seab kostjat ilmselge väga raskesse majanduslikku olukorda. Kostja peab tasuma nii suurendatud elatist kui ka elatise võlga, mis ei tekkinud mitte kostja süül ja käitumisel alates aprillist 2022. See aga ei ole õiglane kostja suhtes.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb seega rahuldada osaliselt. Hagejad nõuavad muuta Pärnu Maakohtu 26.04.2021. a määrus asjas nr 2-21-108707 (edaspidi varasem kohtulahend), suurendada kostjalt hagejate ülalpidamiseks määratud elatise suurus ning määrata alates 15.04.2022 igakuiseks elatise summaks hagejale I 225,64 eurot, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa kuni tema täisealiseks saamiseni XXX ja hagejale II 191,79 eurot, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa kuni tema täisealiseks saamiseni XXX. Elatis tuleb kanda A A (hagejate seaduslik esindaja) arveldusarvele Swedbank nr XXX iga kuu hiljemalt 10. kuupäevaks. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Selgituseks märkida „A A ja A A elatis“ ning näidata ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Jätta menetluskulud kostja kanda.

8(19)

Tsiviilasi nr 2-22-5582

Hagejad põhjendavad nõude asjaoluga, et laste vajadused on elukalliduse tõusu tõttu peale 26.04.2021. a kohtumääruse tegemist oluliselt muutunud (suurenenud), mistõttu vajadus määratud elatise suurendamiseks. Samuti viitavad hagejad alates 1. jaanuarist 2022 muutunud perekonnaseaduse (PKS) § 101 redaktsioonile, milles on sätestatud uued reeglid elatise arvutamiseks. Hagejad leiavad, et elatise miinimummäära muutumist arvestades on põhjendatud suurendada Pärnu Maakohtu 26.04.2021. a määrusega asjas nr 2-21-108707 Kristina Artamonovale tasumiseks määratud elatist kuni kehtiva elatise miinimummäärani ja ühtlasi mõista elatis välja muutuva suurusena, sõltuvalt elatise miinimummäära muutumisest. Kostja ei ole hagiga nõus ja leiab, et laste vajaduste oluline suurenemine ei ole tõendatud, samuti kostja varaline seisund ei ole muutunud paremuse poole. Kohus tegi kindlaks Kohtute Infosüsteemi kaudu, et Pärnu Maakohus 26.04.2021. a määrusega asjas nr 2-21-108707 kohustas K A tasuma avaldajatele elatist Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 26.03.2021. a makseettepanekus määratud suuruses. Võlgnik K A kohustub: 1) tasuma avaldajale A A elatist 150,00 eurot kuus alates 25.03.2021 kuni avaldaja A A täisealiseks saamiseni XXX; 2) tasuma avaldajale A A elatist 150,00 eurot kuus alates 25.03.2021 kuni avaldaja A A täisealiseks saamiseni XXX. Seetõttu on tegu jõustunud kohtulahendiga, mis kohustab kostjat maksma kummagi hageja ülalpidamiseks igakuist elatist summas 150 eurot. TsMS § 497 järgi kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Järelikult saab TsMS § 497 ja § 459 lg 1 alusel esitatava elatise suuruse muutmise hagi eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-21-124-15, p 11). Varasem, kostjat 150 euro suurust elatist igale lapsele maksma kohustav kohtulahend tehti 26.04.2021. Aastal 2021 ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (kuni 31. detsember 2021 kehtinud PKS § 101 lg 1). 2021. aastal oli miinimumelatis 292 eurot. Varasema kohtulahendi alusel peab seega kostja tasuma elatist väiksemas määras kui nägi ette kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 101. Perekonnaseaduse muudatustega, mis jõustunud 1. jaanuaril 2022, on kehtestatud uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. 9(19)

Tsiviilasi nr 2-22-5582

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagiavalduses paluvad hagejad suurendada varasema kohtulahendiga nende kasuks kostjalt väljamõistetud elatise suurust alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 alusel arvutatava suuruseni. Seejuures on arvestatud PKS § 101 lg-tes 5 ja 7 sätestatuga, et osa hagejate kuludest on kaetud lapsetoetusega ning et kostja on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, kelle vanusevahe on vähem kui kolm aastat. PKS § 2172 lg 1 järgi kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kohus nõustub kostja käsitlusega, et käesoleval juhul ei ole tegemist PKS § 2172 lg-s 1 sätestatud olukorraga ning hagejatel ei ole õigust nõuda elatise suuruse muutmist, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Võlaõigusseaduse, tarbijakaitseseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenuseaduse muutmise seaduse 786 SE seletuskirja (Seletuskiri RT I, 22.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022) kohaselt puudutab rakendussäte (PKS § 2172) elatise lahendeid, milles on elatis välja mõistetud muutuva suurusena, mitte fikseeritud summana. Varasema kohtulahendiga on kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud igakuine elatis fikseeritud summas 150 eurot kummagi hageja osas, kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Seega ei ole hagejate nõue põhjendatud õigusliku olukorra muutmisest tulenevalt. Hagejad põhjendasid hagi esitamise ka asjaoluga, et laste vajadused on elukalliduse tõusu tõttu peale 26.04.2021. a kohtumääruse tegemist oluliselt muutunud (suurenenud). Varasemas kohtulahendis ei ole kohus sisuliselt hinnanud kohustatud vanema võimekust nõutud ulatuses elatist tasuda ega ka seda, kas laste vajadused tingisid seaduses sätestatust väiksema elatise maksmist. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul õige hagejate käsitlus, et kuna maksekäsu kiirmenetluses ei ole kohus tuvastanud ülalpidamisõiguse tekkimise aluseid, laste vajadusi ega vanemate varalist seisundit, siis ei saa kohus ka käesoleva asja lahendamisel lähtuda asja lahendamisel 10(19)

Tsiviilasi nr 2-22-5582

sellest, kas asjaolud on muutunud või mitte, vaid peab tuvastama, kas ja millises ulatuses on kostja kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Kuivõrd kostjalt on hagejate kasuks igakuine elatis välja mõistetud maksekäsu kiirmenetluses maksekäsu määrusega, mis põhineb esitatud avaldusel ja kus ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, järeldab kohus, et aastal 2021 vastas 150 euro suurune elatis hagejate vajadustele ja et kostja oli võimeline tasuma elatist nõutud suuruses, kuna vastuväiteid ei ole esitanud. Hagejate esindaja ka seletas 3. märtsi 2023 kohtuistungil, et tookord (varasema kohtulahendi tegemise ajal) ei olnud kulud niivõrd suured, miinimumelatis ületas laste vajadusi (kd 1, tl 181, 00:15:08; tl 182, 00:37:15). Et hagejate kulutused suurenenud tunnistas kohtuistungil ka kostja (kd 1, tl 180 pöördel). Seega, hagi rahuldamiseks peavad hagejad tõendama nende kulutuste suurenemist võrreldes varasema kohtulahendi tegemise ajaga. Hagejate tõendamiskoormist selgitas kohus 3. märtsi 2023 kohtuistungil. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. TsMS § 5 lg-st 2 tulenevalt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohtu hinnangul on põhjendatud elatise suuruse muutmise nõude esitamine ka üldisele elukalliduse tõusule tuginedes. Pärast varasema kohtulahendi tegemist on oluliselt kallinenud nii kommunaalteenused, toiduained kui muud esmatarbekaubad, seega ka laste ülalpidamiskulu kuus.

Tsiviilasi nr 2-22-5582

2023. a eest esitas hageja vaid ühe arve – märtsi kuu eest (kd 1, tl 200). Iseenesest on õige kostja väide, et ühe arve alusel, 2023. a märtsi kuu eest, ei ole võimalik arvutada aasta keskmist kommunaalkulu selleks, et oleks võimalik järeldada, kas aasta keskmine eluaseme arve on muutunud või mitte. Kuid kohtu hinnangul võib võrrelda arved 2021. a märtsi, 2022. a märtsi ja 2023. a märtsi kuu eest. 2021. a märtsi eest arve suurus oli 140,64 eurot (kd 1, tl 189), 2022. a märtsi eest 167,67 eurot (kd 1, tl 195) ja 2023. a märtsi eest 237,51 eurot (kd 1, tl 200). Seega, võrreldes 2021. a märtsi eest arvega suurenes arve 2022. a märtsi eest 16% võrra ning 2023. a märtsi eest 41% võrra. Kui võrrelda arveid 2022. a märtsi ja 2023. a märtsi eest, siis suurenes arve 29% võrra. Ajavahemiku 01.10.2021 – 08.04.2022 kohta hagejate seadusliku esindaja A A arvelduskonto XXX väljavõttest (kd 1, tl 5-16) nähtuvalt tasus ta S KÜ-le selgitusega „XXX, A A“ ajavahemikul 13.10.2021–11.03.2022 kokku 1050 eurot, mis teeb keskmiselt 175 eurot kuus (1050/6). Sama ajavahemiku kohta S KÜ viidatud arvetest (kd 1, tl 192 - 194 pöördel) nähtub, et iga kuu oli ettemaks. Võlga arvetest ei nähtu, seega täidab hagejate seaduslik esindaja laste ülalpidamiskohustust laste eluasemevajaduse rahuldamisega. Ettemakse tegemine on eluliselt arusaadav, kuna aitab ühtlustada igakuised maksed erinevatel hooaegadel. Üldteada on, et arved on tunduvalt suuremad kütteperioodil, mitte kütteta perioodil. Ajavahemiku 01.04.2022 – 30.01.2023 kohta hagejate seadusliku esindaja arvelduskonto XXX väljavõttest (kd 1, tl 80-96) nähtuvalt tasus ta S KÜ-le selgitusega „XXX, A A“ ajavahemikul 14.04.2022 – 12.01.2023 kokku 1600 eurot, mis teeb keskmiselt 160 eurot kuus (1600/10). Jagades 160 eurot kolmega, saab igale hagejale kuludest langetav osa 53,30 eurot kuus. Ajavahemiku 2022. a aprill – 2022. a detsember (k.a) kohta S KÜ arvetest (kd 1, tl 195 pöördel 199 pöördel) nähtub, et iga kuu oli ettemaks. Võlga arvetest ei nähtu. Hagejad esitasid väljavõtte andmetega E AS-i poolt esitatud arvete suuruse ja nende tasumise kohta ajavahemikul 01.01.2021 – 01.03.2023 (kd 2, tl 1-1 pöördel). Andmed on esitatud küll ebaõnnestunud formaadis, kuid need ühtivad E AS-ile arvete tasumise kohta hagejate seadusliku esindaja arvelduskonto XXX väljavõtetega ajavahemiku 01.10.2021 – 08.04.2022 (kd 1, tl 5-16) ja 01.04.2022 – 30.01.2023 (kd 1, tl 80-96) eest. Nendest andmetest tulenevalt tasus hagejate seaduslik esindaja alates 2021. a jaanuarist varasema kohtulahendi tegemise päeva (26.04.2021) seisuga E AS-ile kokku 88,63 eurot, mis teeb keskmiselt 22,16 eurot kuus (88,64/4) ja jagatuna kolmega keskmiselt 7,40 eurot kuus iga hageja kohta. Ajavahemikul 2021. a maist hagi esitamise päeva (15.04.2022) seisuga tasus hageja seaduslik esindaja E AS-ile kokku 255,37 eurot, mis teeb keskmiselt 21,28 eurot kuus (255,37/12) ja jagatuna kolmega keskmiselt 7,09 eurot kuus iga hageja kohta. Ajavahemikul 2022. a maist – 2023. a veebruari (k.a) seisuga tasus hageja seaduslik esindaja E AS-ile kokku 189,28 eurot, mis teeb keskmiselt 21,03 eurot kuus (189,28/9) ja jagatuna kolmega keskmiselt 7,01 eurot kuus iga hageja kohta. Seega, telefoni/interneti eest keskmine makse jäi samal tasemel, isegi mõnevõrra vähenes. Hagejad esitasid väljavõtte andmetega OÜ-le V poolt esitatud arvete suuruse ja nende tasumise kohta ajavahemikul 07.01.2022 – 07.03.2023 (kd 2, tl 3-4 pöördel). Need andmed ühtivad OÜ-le V arvete tasumise kohta hagejate seadusliku esindaja arvelduskonto XXX väljavõtetega ajavahemiku 01.10.2021 – 08.04.2022 (kd 1, tl 5-16) ja 01.04.2022 – 30.01.2023 (kd 1, tl 80-96) eest. Ajavahemiku 01.10.2021 – 08.04.2022 kohta hagejate seadusliku esindaja arvelduskonto XXX väljavõttest (kd 1, tl 5-16) nähtub makseid OÜ-le V ka ajavahemikul 01.10.2021 – 07.01.2022. 12(19)

Tsiviilasi nr 2-22-5582

Nendest andmetest tulenevalt tasus hagejate seaduslik esindaja 20.10.2021. a-st hagi esitamise päeva (15.04.2022) seisuga (kohus arvestas viimast makset 20.03.2022, kuna järgmine makse on tehtud 20.04.2022) kokku 461,60 eurot, mis teeb keskmiselt 76,93 eurot (461,60/6) kuus ja jagatuna kolmega keskmiselt 25,64 eurot kuus iga hageja kohta. Ajavahemikul 20.04.2022 – 20.03.2023. a (k.a) tasus hageja seaduslik esindaja OÜ-le V kokku 578,49 eurot, mis teeb keskmiselt 48,21 eurot kuus (578,49/12) ja jagatuna kolmega keskmiselt 16,07 eurot kuus iga hageja kohta. Seega, 2023. a märtsi seisuga vähenes keskmine makse elektrienergia eest 37% võrra. Hagejad küll ei esitanud kohtule tõendeid korterikulude suuruse kohta alates 2023. a jaanuarist (v.a arve 2023. a märtsi eest), elektrikulude suuruse kohta alates 2023. a aprillist ning interneti/telefoni kulude suuruse kohta 2023. a märtsist, kuid kostja nõustus Statistikaameti andmetele viidates (kd 2, tl 33-34), et sidekulu on 2,50 euro võrra ja eluasemekulud 15 euro võrra kasvanud (ühe inimese kohta). Hagejad ei toonud välja, kui suured on nende toidukulud kuus. Hagejad vaid väitsid (kd 1, tl 185-186), et tegelevad spordiga, mistõttu joovad palju piima, kumbki hageja liiter päevas, lisaks kulub piima pudruks ja helveteks. Kahe viimase aastaga on kõige odavama piima hind kasvanud 400%. Munade hind on tõusnud 250%. Kõige harilikuma leiva ja saia hind on kahe aasta jooksul tõusnud 200%. Tangude ja makaronide hind on tõusnud rohkem kui 150%. Hagejad ei armasta väga lihatooteid, kuid ikkagi söövad vahetevahel viinereid ja vorsti, mille hind on kahe aastaga tõusnud 100%. Isegi puuviljad, mida hagejad armastavad, s.o banaanid ja õunad on viimasel ajal hinnas tõusnud 50%. Kõige harilikum kartul on kahe aasta jooksul hinnas tõusnud 200%. Tomatite ja kurkide hind on tõusnud 100%. Suhkru hind on tõusnud 150%. Kuna hagejad tegelevad spordiga vähemalt viis päeva nädalas ja kiiresti kasvavad, tahavad nad loomulikult rohkem süüa kui aastal 2021. Toidu hinnad on tõusnud väga palju ja ka toitu tuleb osta rohkem kui aastal 2021. Asjaolu, et lapsed tarbivad igapäevaselt toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Hagejad ei esitanud tõendeid nende toidukulude suuruse kohta kuus. Kohtule esitatud hagejate seadusliku esindaja pangakontode väljavõtetest (kd 1, tl 5-16, tl 80-96, 106-108) on näha makseid erinevates toidupoodides, kuid need ei kinnita hagejate reaalseid toidukulusid ja neist ei saa eristada hagejate toidukulusid. Kostja viitas (kd 2, tl 33-34), et vastavalt Statistikaameti poolt avaldatud andmetele oli 2021. aastal toidukorvi maksumus ühe inimese kohta 106,75 eurot kuus. Aastal 2023 aga 148,21 eurot. Toidukorvi tõus moodustas 27,97% inimese kohta. Kuna hagejad ei ole esitanud kohtule oma toidukulude suurust aastal 2021 ja 2022 (2023), lähtub kostja Statistikaameti poolt avaldatud andmetest. Kostja nõustus, et toidukulu on kasvanud 32 euro võrra ja tema arvates moodustab iga hageja toidukulude suurus ühe kuu lõikes aastal 2023 maksimaalselt 150 eurot. Kohtu hinnangul on 150 eurot toidukulu iga hageja osas eluliselt usutav ja põhjendatud. Kohus peab eluliselt usutavaks, et iga kulutatud sendi kohta võib tõendi esitamine ja järelikult hagejate vajaduste suuruse täpne väljaarvutamine keeruline olla, kuid kohtu hinnangul ei esitanud hagejate esindaja ei kulutusi liigiti ega neid tõendavaid dokumente, millest on järeldada, et hageja 1 igakuised ülalpidamiskulud on ligilähedased 451,28 eurole (225,64×2) ja hageja 2 igakuised ülalpidamiskulud ligilähedased 383,58 eurole (191,79×2). Kohus arvestab, et kostja leidis kohtule 13.02.2024 esitatud menetlusdokumendis (kd 2, tl 33-34) sõnaselgelt põhjendatuks muuta varem tehtud kohtlahendit selliselt, et suurendada elatise suurus 13(19)

Tsiviilasi nr 2-22-5582

vastavalt kostja poolt omaksvõetud asjaoludele (kuna hagejad ei suutnud tõendada asjaolude olulise muutmist pärast varasema kohtulahendi tegemist) ning määrata elatis summas 200 eurot iga hageja kohta. Sotsiaalkindlustusameti 02.02.2023. a vastuse (kd 1, tl 123) kohaselt on isikutele määratud alates 01.01.2022 kuni käesoleva ajani: A A (isikukood XXX) eest lapsetoetus summas 60,00 eurot kuus; A A (isikukood XXX) eest lapsetoetus summas 60,00 eurot kuus; A A (isikukood XXX) ei ole määratud pensioni ja/või toetuseid; K H (isikukood XXX) on määratud lapsetoetus summas 120,00 eurot kuus. 11.2022 - hinnatõusu leevendamise toetus summas 100,00 eurot, ühekordne toetus. Toetused makstakse välja A A XXX (SWEDBANK AS). Sotsiaalkindlustusameti 07.02.2024. a vastuse (dtl 360) kohaselt on perioodil alates 01.01.2023 kuni käesoleva ajani isikutele määratud pensioni ja/või toetuseid alljärgnevalt: A A (isikukood XXX) - ei ole määratud; A A (isikukood XXX) - ei ole määratud; A A (isikukood XXX) - ei ole määratud; K H (isikukood XXX) - on määratud lapsetoetus kogusummas 160 eurot kuus. Hagejate seadusliku esindaja arvelduskonto XXX väljavõtetega ajavahemiku 01.10.2021 – 08.04.2022 (kd 1, tl 5-16) ja 01.04.2022 – 30.01.2023 (kd 1, tl 80-96) eest on tõendatud, et ajavahemikul 08.10.2021 – 06.01.2023 kandis Sotsiaalkindlustusamet iga kuu hagejate seadusliku esindaja kontole 120 eurot selgitusega „Peretoetus K H“. Sotsiaalkindlustusameti 07.02.2024. a vastusest (dtl 360) nähtuvalt on alates 01.01.2023 K H määratud lapsetoetus kogusummas 160 eurot kuus ning kuna varasemad toetused maksti välja A A arvelduskontole, ei ole kohtul alust kahelda, et ka pärast 06.01.2023 kanti lapsetoetus tema arvelduskontole. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et lapsetoetuse väljamaksmise kord oleks pärast 06.01.2023 muutunud. Lapsetoetuse maksmisega tagatud lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Statistikaameti tarbijahinnaindeksi kalkulaatori andmetel (https://www.stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator) suurenes tarbijahinnaindeks võrreldes märtsiga 2021 (aprill 2021 – märts 2024) 38% võrra. Kostjalt kummagi hageja kasuks oli varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatis summas 150 eurot kuus. Samuti said hagejad lapsetoetus tol ajal 60 eurot kuus, millega olid kaetud osa hagejate kuludest. Kostja pakutud elatis summas 200 eurot kuus kummalegi hagejale on 25% suurem kui varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurus. Kohtu hinnangul kostja pakutud elatise suurus on ligilähedane tarbijahinnaindeksi muutumise protsendile, siis saab järeldada, et pakutud summaga on kaetud hagejate ülalpidamiskulutused kostjale langevas osas. Tuleb arvestada ka, et on muutunud alates 01.01.2023 tasutava lapsetoetuse suurus 80 euroni kuus igale hagejale, millega on kaetud osa hagejate kuludest ja millest iga vanema osa on 40 eurot. Hagejad ega kostja ei väitnud ega seda nähtu kohtule esitatud tõenditest, et hagejad viibinuks kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viieteist ööpäeva kuus. Seetõttu ei ole käesoleval juhul alust elatist kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga proportsionaalses osas vähendada (PKS § 101 lg 6). Kohus arvestab ka sellega, et ajavahemiku 01.10.2021 – 08.04.2022 (kd 1, tl 5-16) ja 01.04.2022 – 30.01.2023 (kd 1, tl 80-96) kohta hagejate seadusliku esindaja arvelduskonto XXX ja ajavahemiku 01.04.2022 – 28.01.2023 (kd 1, tl 106-108) kohta arvelduskonto XXX väljavõtetest nähtub, et kostja iga kuu tasub elatist varasema kohtulahendiga väljamõistetud suuruses ja 14(19)

Tsiviilasi nr 2-22-5582

täiendavalt erinevad rahasummad kõrvaklappidele, heale-paremale, mängudele, vihikutele, pliiatsitele, riietele, ravimitele, uusaasta ja sünnipäeva kink. Kostja väitel osteti järelmaksuga hagejale I uus mobiiltelefon, mille eest kostja tasumas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus põhjendatuks muuta alates hagi esitamisest ehk alates 15.04.2022 varasema kohtulahendiga hagejate kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt kummagi hageja kasuks igakuine 200 euro suurune elatis. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse ajal (alates 15.04.2022) kostja tasutud elatisemakseid. Alla PKS §-s 101 sätestatud miinimummäära suuruse elatise väljamõistmise tõttu ei seondu kohus elatise summa muutmist PKS §-s 101 sätestatud alustega. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 ja PKS § 102 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes. Lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida mõlema vanema sissetulekut ja selle teenimise võimekust ning varalist seisundit. Kostja sissetulekud ja varaline seisund Kohus kontrollis kostja sissetulekud ja varalise seisundi üle. Kinnistusraamatu andmetel (kd 1, tl 53) on kostja kaasomandis 1⁄2 mõtteline osa XXX asuv eriomand pindalaga 38,90 m. Asja materjalidest nähtuvalt elab kostja teisel aadressil. Kostja seletuste kohaselt kasutatakse eriomandit äritegevuse teostamiseks, kostja töötab maniküürijana. Äriregistri andmetest on näha (kd 1, tl 54), et kostja koos teise isikuga on TÜ B (registrikood XXX) täisosanik ja otsene tegelik kasusaaja. Äriregistris puuduvad andmed, et kostjale kuuluks liikmesus hooneühistus. Transpordiameti liiklusregistri andmetel (kd 1, tl 55) kuulub kostjale alates 27.06.2022 sõiduauto Nissan Micra, registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta 2004. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registris puuduvad andmed kostja töötamiste kohta. Eesti Töötukassa 30.01.2023. a vastuse (kd 1, tl 75) kohaselt ei ole töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri andmete alusel K H registreeritud töötuna. Eesti Töötukassa 06.02.2024. a vastusest (kd 2, tl 18) selgub, et K H ei ole registreeritud töötuna, et ajavahemikul 01.01.2023–06.02.2024 ei ole ta saanud töötuskindlustushüvitist, töövõimetoetust, tema töövõimet ei ole hinnatud. Maksu- ja Tolliameti 01.02.2023. a teatise (kd 1, tl 111) järgi ei ole kostjal ajavahemikul 01.01.2022 – 31.12.2022 deklareeritud sissetulekuid. Maksu- ja Tolliameti 07.02.2024. a teatise (kd 2, tl 21) järgi ei ole kostjal ka ajavahemikul 01.01.2023 – 31.12.2023 deklareeritud sissetulekuid. AS-i Pensionikeskus 31.01.2023. a (kd 1, tl 119) ja 07.02.2024 (kd 2, tl 30) teatistest selgub, et K H on esitanud raha väljavõtmise avalduse 14.01.2021 ning 02.09.2021 on talle välja makstud 689,53 eurot. K H ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. 15(19)

Tsiviilasi nr 2-22-5582

Kostja seletuste kohaselt on tema sissetulekuks miinimumpalk. Kostja töötab maniküürijana ja ei saa teenida suuremat sissetulekut, kuna äritegevusega ei kaasne mitte ainult tulud, vaid ka kulud (kommunaalkulud, materjalide ja tarvikute ost). Sillamäe linnas on miinimumpalk päris tavaline, mida saab töötaja oodata piirkonnas oleva üldise halba majanduse seisu tõttu. Neto miinimumpalk 689 eurot kuus. Ajavahemiku 26.04.2022 – 27.02.2023 kohta kostja arvelduskontolt nr XXX (kd 1, tl 140-165) nähtuvad pidevad füüsiliste isikute ülekanded, mida saab seletada kostja äritegevusega – iluteenuse osutamisega. Ka nähtuvad maksed teenuste eest (eluase, elekter, side, s.h internet), erinevates e-poodides, samuti tanklates. Kostja arvelduskonto väljavõttest ei nähtu eriti suuri sissekandeid või väljaminekuid. Konto algsaldo oli 260,37 eurot, lõppsaldo 0,66 eurot. Ajavahemiku 26.04.2022 – 27.02.2023 kohta kostja hoiukontolt nr XXX (kd 1, tl 166-177) nähtuvad ülekanded rahakogujasse seoses kaardimaksetega ja väljamaksed rahakogujast kontole, maksed toidu- ja e-poodides. Hoiukontoltki ei nähtu suuri sissekandeid või väljaminekuid. Konto algsaldo oli 6,35 eurot, lõppsaldo 9,96 eurot. Kostja esitatud andmetel on tema minimaalsed mõistlikud ja vältimatud kulud 360 eurot kuus ja nendeks: Toit 5 eurot päev/150 eurot kuu Eluase keskmine 120 eurot kuus (maksimaalne arve talvel 160 eurot ja minimaalne suvel 80 eurot) Side 15 eurot kuus Hügieen 15 eurot kuus Ravi 10 eurot kuus Riided 30 eurot kuus Elekter 30 euro kuus. Kostja ei esitanud tõendeid oma tegeliku sissetuleku kohta, ent kohus leiab, et kuna ta on nõus kummagi hageja ülalpidamiseks elatise suurendamisega 200 euroni, hagejad aga ei esitanud andmeid ega tõendeid oma tegelike kulutuste kohta, siis võib lähtuda sellest, et kostja sissetulekud ja väljaminekud võimaldavad tal anda hagejatele ülalpidamist 200 euro suuruses igakuiselt kummalegi hagejale. Hagejate seadusliku esindaja, isa A A, varaline olukord ja sissetulekud PKS § 105 lg 3 alusel kontrollis kohus ka hagejate seadusliku esindaja, isa Andrei Artamonovi, varalise olukorra ja sissetulekud. Kinnistusraamatu andmetest (kd 1, tl 52) selgub, et hagejate seaduslik esindaja on XXX asuva eriomand pindalaga 41,20 m2 omanik. Asja materjalidest nähtuvalt elavad hagejad koos isaga antud aadressil. Äriregistris puuduvad andmed, et hagejate isale kuuluks liikmesus hooneühistus või ta ajaks äri. Transpordiameti liiklusregistri andmetel (kd 1, tl 56) kuulub hagejate isale alates 23.07.2014 sõiduauto Volkswagen Passat, registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta 2008. Eesti Töötukassa 30.01.2023. a vastuse (kd 1, tl 75) kohaselt ei ole töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri andmete alusel A A registreeritud töötuna. Eesti Töötukassa 06.02.2024. a vastusest (kd 2, tl 18) selgub, et A A ei ole registreeritud töötuna, et ajavahemikul 01.01.2023–06.02.2024 ei ole ta saanud töötuskindlustushüvitist, töövõimetoetust ega ole hinnatud tema töövõimet. 16(19)

Tsiviilasi nr 2-22-5582

Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri andmetel (kd 1, tl 57) töötab hagejate isa A OÜ-s valvurina alates 26.06.2006 ja F AS-is turvatöötajana alates 10.08.2018. Maksu- ja Tolliameti 01.02.2023. a teatise (kd 1, tl 112) järgi tehti ajavahemiku 01.01.2022 – 31.12.2022 eest hagejate isale pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 10 960,65 eurot (s.h 10 714,36 eurot – palgatulu; 246,24 eurot – muu tulu; 0,05 eurot - intress), mis teeb keskmiselt 913,40 eurot kuus. Vastavalt teatisele lisatud TSD kokkuvõtetele (kd 1, tl 113-116) tegid hagejate isale väljamakseid F AS, A OÜ, Sotsiaalkindlustusamet, Swedbank AS. Maksu- ja Tolliameti 07.02.2024. a teatisest (kd 2, tl 23) tulenevalt tehti ajavahemiku 01.01.2023 – 31.12.2023 eest hagejate isale pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 13 051,73 eurot, mis teeb keskmiselt 1087,64 eurot. Vastavalt teatisele lisatud TSD kokkuvõtetele (kd 2, tl 25-28) tegid hagejate isale väljamakseid Sotsiaalkindlustusamet, Osaühing A, F AS ja Swedbank AS. Sotsiaalkindlustusameti 02.02.2023. a vastuse (kd 1, tl 123) kohaselt ei ole hagejate isale alates 01.01.2022 kuni käesoleva ajani määratud pensioni ja/või toetuseid. Sotsiaalkindlustusameti 07.02.2024. a vastuse (dtl 360) kohaselt ei ole perioodil alates 01.01.2023 kuni käesoleva ajani määratud hagejate isale pensioni ja/või toetuseid. Maksu- ja Tolliameti 01.02.2023. a teatisele lisatud TSD kokkuvõtte (kd 1, tl 115) järgi tegi Sotsiaalkindlustusamet hagejate isale 2022. a oktoobris väljamakse 246,24 eurot (neto). Maksuja Tolliameti 07.02.2024. a teatisele lisatud TSD kokkuvõttest (kd 2, tl 25) tulenevalt tegi Sotsiaalkindlustusamet hagejate isale 2023. a oktoobris väljamakse 274 eurot (neto). Ajavahemiku 01.10.2021 – 08.04.2022 kohta hagejate seadusliku esindaja arvelduskonto XXX väljavõttest (kd 1, tl 5-16) nähtuvalt tasus F AS hagejate isale töötasuna välja 08.10.2021 – 10.01.2022 (kd 1, tl 5-10 pöördel) kokku 2163,12 eurot, mis teeb keskmiselt 540,80 eurot (2163,12 : 4) kuus. A OÜ tasus hagejate isale välja palka 21.10.2021 – 21.12.2021 (kd 1, tl 5 pöördel - 9) kokku 800,51 eurot, mis teeb keskmiselt 266,84 eurot (800,51 : 3) kuus. Erinevus keskmise sissetuleku arvutamiseks võetud kuude arvus on tingitud sellest, et F AS maksab töötasu välja eelmise kuu eest (tulenevalt ülekannete selgitustest), aga A OÜ jooksva kuu eest (kohus võrdles andmeid Maksu- ja Tolliameti 01.02.2023. a teatisele lisatud TSD kokkuvõttega 2022. a jaanuari eest (kd 1, tl 114). Seega, ajavahemikul 2021. a oktoober – 2022. a jaanuar oli hagejate isa kahelt tööandjalt saadud sissetulekuks keskmiselt 807,64 eurot. Eeltoodu alusel on hagejate isa sissetulek aastast aastasse suurenenud. 2021. a-ga võrreldes suurenes hagejate isa keskmine igakuine sissetulek 2022. a-l 105,76 euro võrra ja 2023. a-l 280 euro võrra. 2022. a-ga võrreldes suurenes sissetulek 2023. a-l 174,24 euro võrra. AS-i Pensionikeskus 31.01.2023. a (kd 1, tl 119) ja 07.02.2024. a (kd 2, tl 30) teatistest nähtub, et A A nimel avatud pensionikonto, A A ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust. A A ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Kohus peab tõendatuks hagejate isa varalist seisu ja sissetulekut hinnates, et ta on võimeline täitma hagejate ülalpidamiskohustust PKS §-s 101 ettenähtud miinimummääras, ilma et oleks alaealiste laste ja enese tavapärast ülalpidamist kahjustamata. Kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaks määramine

17(19)

Tsiviilasi nr 2-22-5582

TsMS § 445 lg 1 esimene lause sätestab kohtu õigust otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hagejad on palunud kanda elatist A A (hagejate seaduslik esindaja) arveldusarvele nr XXX Swedbank iga kuu hiljemalt 10. kuupäevaks iga kalendrikuu eest ette. Selgituseks märkida „A A ja A A elatis“ ning näidata ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust tulenevalt tuleb käesolevas kohtuotsuses kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette. Eeltoodu alusel kohustab kohus kohtuotsusega kostjat maksma elatis 10. kuupäevaks iga kalendrikuu eest ette hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele selgitusega „A A ja A A elatis“ ning näidata ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Kostja palus kohtulahendis kindlaks määrata, et lahendi täitmisel arvestatakse kostja poolt tasutud elatis alates hagiavalduse esitamisest. Juhul kui kohus suurendab elatist, siis palub kostja ära märkida, et elatise võlgnevuse saab kostja tasuda 12 kuu jooksul võrdsete osamaksetena. Asi on kohtu menetluses alates 19. aprillist 2022 ehk pea kaks aastat. Kosja ei ole oma käitumisega asja pikaks venitanud ning elatise suuruse muutmine alates hagi esitamise päevast seab kostjat ilmselge väga raskesse majanduslikku olukorda. Kostja peab tasuma nii suurendatud elatist kui ka elatise võlga, mis ei tekkinud mitte kostja süül ja käitumisel alates aprillist 2022. See aga ei ole õiglane kostja suhtes. Kohtu hinnangul lubab TsMS § 445 lg 1 kohtule ka määrata otsuses kindlaks elatise võlgnevuse tasumise kord. Hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõtetest on näha, et kostja täitis hagejate ülalpidamiskohustust alates hagi esitamisest ehk 15. aprillist 2022 Pärnu Maakohtu 26. aprilli 2021. a määrusega asjas nr 2-21-108707 määratud suuruses nõuetekohaselt. Seoses käesoleva kohtuotsusega elatise suurendamisega tekkis kostjal alates 15. aprillist 2022 elatise võlgnevus. Elatise võlgnevuse täpset suurust ei saa kohus otsuses määrata elatise tasumise kohta informatsiooni puudumise tõttu pärast 31. jaanuari 2023 (kd 1, tl 164). Elatise ülekannete kuupäevadest ja selgitustest nähtuvalt (kd 1, tl 5-16, tl 80-96, tl 140-165) tasus kostja elatist jooksva kuu eest kuu viimasel päeval. Kaaludes mõlema poole huve, leiab kohus põhjendatuks määrata kindlaks otsuse täitmise korra elatise võlgnevuse maksmise kohta selliselt, et kostjal tuleb iga kuu tasuda elatisevõlgnevus 12 kuu jooksul võrdsete osamaksena lisaks suurendatud elatisele. Esimene osamakse tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisele järgneva kuu 10. kuupäevaks ning järgmised 11 osamakset tuleb tasuda vastavalt järgneva kuu 10. kuupäevaks. Maksed tuleb teha A A (isikukood XXX) arveldusarvele Swedbank nr XXX. Kohtu hinnangul ei kahjusta elatise võlgnevuse tasumise lubamine ositi hagejate huve, kuna ei katta enam hagejate jooksvaid vajadusi. Samuti nõustub kohus kostjaga, et elatise suuruse muutmine alates hagi esitamise päevast seab kostjat ilmselge väga raskesse majanduslikku olukorda, kuna kostja peab tasuma nii suurendatud elatist kui ka elatise võlga, mis on tekkinud alates aprillist 2022. See aga ei ole õiglane kostja suhtes.

MENETLUSKULUD

18(19)

Tsiviilasi nr 2-22-5582

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 järgi (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik

19(19)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.