2-22-19484/21 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

118 eurot 72 senti (2x 225 eurot 46 senti (baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50 % lapsetoetusest) x 12 (kalendriaasta kuud) / 365 (päevade arv kalendriaastas) x 8 (keskmine isa juures viibitud päevade arv aastas), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagiavalduse kohaselt on hagejad V.N.-i ja kostja ühised alaealised lapsed. Tartu Maakohtu 29. juuli 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18397, mis jõustus 10. jaanuaril 2022, määrati kindlaks laste ja vanemate suhtluskord, mille kohaselt viibivad lapsed isa juures järgmiselt: 1) paarisnädalatel neljapäevast esmaspäevani (s.o 4 päeva) ning paaritutel nädalatel neljapäevast reedeni; 2) jõulude ajal viibivad lapsed paaritutel aastatel 23.-24. detsembril ema juures ja 25.-26. detsembril isa juures ning paarisaastatel vastupidi; 3) sügis-, talve- (veebruaris) ja kevadvaheajal viibivad lapsed paaritu arvuga aastatel ema juures ning paarisarvuga aastatel isa juures; 4) suvevaheajal viibivad lapsed alates suvevaheaja algusest vanemate juures vahelduvalt kahe nädala kaupa; 5) emadepäeva veedavad lapsed emaga ja isadepäeva isaga. 2022. aasta märtsis leppisid vanemad kokku suhtluskorra muutmises nii, et alates 15. märtsist 2022 ei viibi lapsed paaritutel nädalatel enam isa juures. Kehtiva suhtluskorra kohaselt viibivad lapsed isa juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus. Hagejate ema ostab riideid ja jalanõusid, tasub huvitegevuse ja kooliga seotud kulud ning muude vajalike teenuste eest. Samuti on hagejate ema kanda hagejate toidu-, eluaseme-, transpordi-, hügieeni- ja vabaajakulud. Viimati nimetatud kulusid on ajal, mil hagejad on kostja juures viibinud, kandnud kostja. Kostja tasus 2022. aastal hagejate ülalpidamiseks elatist kolmel korral: 16. veebruaril veebruari eest 150 eurot, 18. aprillil 2022 aprilli eest 121 eurot ja 16. mail 2022 mai eest 13 eurot. Hagejad ei nõustu, et hagejad viibivad kostja juures keskmiselt 12 päeva kuus. Kui hagejad on vastavalt suhtluskorrale kooli ajal paaritu arvuga nädalatel neljapäeval pärast kooli kuni reede hommikuni kostja juures, on see lühem kui ööpäev, mida vastavalt PKS § 101 lg 6 saaks võtta arvesse elatise suuruse määramisel. Lisaks on hagejad viibinud kostja juures vähem päevi kui suhtluskord ette näeb. Suhtluskorra p 3.8 näeb ette, et lapse haigestumise korral isa ja lapse kokkusaamist kuni lapse tervenemiseni ei toimu. Perioodil 2022. a septembrist kuni 2023. a märtsini oli päevade arv, mil hagejad ei saanud haiguse tõttu isaga kohtuda, vastavalt 4 ja 13. Isegi kui hagejad viibiksid kostja juures keskmiselt 12 ööpäeva kuus, on kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmine hagis taotletud summas põhjendatud sellega, et kostja ei kanna hagejate kulutusi proportsionaalselt hagejate kostja juures viibimise ajaga. Teatud hagejate kulud on vaid nende ema kanda. Näiteks kannab hagejate ema: 1) hageja 2 mobiilikulud (23 eurot kuus); 2) hageja 1 tervisetreeningute kulud (40 eurot kuus); 3) hageja 2 keraamikaringi ja JJ Street tantsuklubi trennikulud ning esinemisriiete kulud (ca 70 eurot kuus); 4) riiete ja jalatsite kulud, v.a üksikud kostja ostetud nö kergemad riided (ca 105 eurot kuus kahele lapsele kokku); 5) hageja 1 kooliga seotud kulud (ca 30 eurot kuus); 6) hageja 2 kooliga seotud kulud, sh koolitoit (ca 45 eurot kuus). Isegi kui hagejad viibiksid kostja juures keskmiselt 12 ööpäeva kuus, ei osale kostja hagejate kulude kandmisel vahetult 39,3% ulatuses (12 päeva 30,5 päevast). Kuna kostja ei osale hagejate teatud kulude kandmisel, siis ei vasta vanemate kulude proportsioon laste vanemate juures viibimise aja proportsioonile. Hagejad leiavad, et ei esine sellist mõjuvat põhjust, mis annaks alust vähendada kostjalt hagejate kasuks välja mõistetavat elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud summa. Hagejad ei nõustu kostja väidetega selle kohta, et kostja majanduslik seisund ei võimalda tal elatist nõutavas määras maksta, kostja püüab luua oma majanduslikust olukorrast ebaõige

1.märtsist 2022 kuni 29. detsembrini 2022 ning edasi alates hagi esitamisest, s.o alates 30. detsembrist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja vaidleb vastu temalt nõutava elatise suurusele ja elatise nõudele tagasiulatuvalt. PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja on kohustatud andma hagejatele kui oma alaealistele lastele ülalpidamist ning kui laste peamine elukoht on ema juures, siis saab kostja täita ülalpidamise kohustust eeskätt elatise maksmise teel. Hagejatel on õigus nõuda kostjalt elatist alates hagi esitamisest ja PKS § 108 kohaselt ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Lõige 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vastavalt TsMS § 230 lg-tele 4 ja 5 võib kohus ülalpidamisasjas kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, ja kui pool nõutud andmeid ei esita, siis nõuda ise asjakohast teavet. Riigikohus on selgitanud, et alaealise elatise nõudmise asjas on kohtu ülesanne välja selgitada asjaolud, mis on vajalikud PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamiseks. Kohus saab PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamiseks vajalike asjaolude jaoks koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil. PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks alla PKS §-s 101 sätestatud määra, peab kohustatud vanem ehk

kostja mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15). Vaidluse all on hagejate isa juures viibimise aeg, mida PKS § 101 lg 6 järgi elatise arvutamisel arvesse tuleb võtta ja mille võrra elatise summat proportsionaalset vähendada. Hagejate väitel viibivad nad kostja juures aasta jooksul keskmiselt 8 ööpäeva kuus. Kostja arvutuste kohaselt on hagejate tema juures viibimise aeg ca 12 päeva kuus. Maakohus leidis, et hagejate kostja juures viibimise aja kindlakstegemisel on põhjendatud lähtuda kehtivast lastega suhtlemise korrast. Maakohus nõustus hagejatega, et PKS § 101 lg 6 kohaselt on elatise arvutamisel oluline just ööpäevade arv, mis hagejad vastavalt suhtlemise korrale aasta jooksul keskmiselt ühes kuus kostjaga veedavad, mitte päevade arv nagu kostja on seda arvestanud. Tartu Maakohtu 29. juuli 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18397 (tl 7-11) määrati kindlaks laste (hagejate) ja vanemate suhtluskord, mille kohaselt viibivad lapsed isa (kostja) juures järgmiselt: paarisnädalatel neljapäevast esmaspäevani (s.o 4 päeva) ning paaritutel nädalatel neljapäevast reedeni; jõulude ajal paaritutel aastatel 25.- 26. detsembril ja paarisaastatel 23.-24. detsembril; sügis-, talve- (veebruaris) ja kevadvaheajal paarisarvuga aastatel; suvevaheajal alates suvevaheaja algusest vanemate juures vahelduvalt kahe nädala kaupa; isadepäeval. 2022. aasta märtsis leppisid hagejate vanemad kokku suhtluskorra muutmises nii, et alates 15. märtsist 2022 ei viibi hagejad paaritutel nädalatel enam isa juures. Arvestades alates 15. märtsist 2022 kokku lepitud suhtlemise korda, viibivad maakohtu arvutuste kohaselt hagejad kostja juures aasta jooksul keskmiselt 10 ööpäeva kuus. Maakohus lähtus arvutamisel sh sellest, et üldjuhul on hagejad kostja juures paarisnädalatel neljapäevast esmaspäevani, s.o 8 ööpäeva kuus. Vastavalt haridus- ja teadusministri 9. septembri 2020. a määrusele nr 32 on sügis- talve (veebruar)- ja kevadkoolivaheaegade pikkus 1 nädal. Kui arvestada, et hagejad viibivad kostja juures neil vaheaegadel üle aasta, siis see teeb aasta lõikes nendel vaheaegadel (kolmel kuul) kostja juures viibimise ajaks 3,5 ööpäeva lisaks 8-le ööpäevale. Kuna suvevaheaja (juuni, juuli, august) viibivad hagejad vanemate juures võrdse aja, s.o vahelduvalt kahe nädala kaupa, siis suvevaheajal saab lugeda hagejate kostja juures viibimise ajaks keskmiselt 14 ööpäeva kuus. Sellise arvestuse põhjal sai kohus aasta lõikes hagejate kostja juures viibimise ajaks 124,5 ööpäeva, s.o keskmiselt 10 ööpäeva kuus. Hagejad on arvutanud nende kostja juures viibimise ajaks keskmiselt 8 ööpäeva kuus. Maakohus hagejate arvutusega ei nõustunud. Vastavalt suhtluskorrale on hagejad kostja juures üldjuhul kooliajal küll 8 ööpäeva kuus, kuid elatise arvutamisel tuleb arvestada nende kohustatud vanema juures viibimise keskmist aasta jooksul ning hagejad ei ole arvestanud aega, kui nad viibivad kostja juures koolivaheaegadel, sh suvevaheaegadel pool ajast. Maakohus ei nõustunud ka kostja arvutustega, mille kohaselt viibivad hagejad tema juures keskmiselt 12 päeva, kuna PKS § 101 lg 6 järgi tuleb elatise arvutamisel arvestada ööpäevi mitte päevi. Arvutades hagejatele elatist PKS § 101 alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida on indekseeritud 1. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, lisades baassummale 1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes arvesse lastetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seadusele oli pere esimesele ja teisele lapsele 60 eurot kuus ja alates 1. jaanuarist 2023. a on 80 eurot kuus, arvestades, et lapsed on kostjaga aasta jooksul keskmiselt 10 ööpäeva kuus, kujuneb elatis ühe hageja kohta järgnevalt: -

Maakohus oli seisukohal, et kostja ei ole tõendanud sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis õigustaks PKS § 101 alusel arvutatud elatist vähendada. Kostja tugineb sellele, et lisaks hagejatele on tal veel üks laps, kellele ta peab elatist maksma ning oma majanduslikust seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline PKS § 101 alusel arvutatud määras hagejatele elatist maksma. Maakohus kontrollis rahvastikuregistri andmete alusel, et kostjal on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps C.C., kes on sündinud XXXXXXXX. Maakohus leidis, et üksnes kolmanda lapse olemasolu ja ülalpidamiskohustus kostjal hagejatele väljamõistetava elatise vähendamiseks alust ei anna. Riigikohus on avaldanud korduvalt seisukohta, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt nt RKTKo 13.02.2018, 2-16-2343, p 13) Kostja on välja toonud, et ta töötab tähtajalise lepingu alusel XXXXX OÜ-s ja tema sissetulek on alla Eesti keskmise (2023. aasta märtsis neto töötasu 708 eurot ja aprillis 680 eurot 81 senti). See, et kohustatud vanema sissetulek on liiga väike, ei vabasta teda alaealiste laste ülalpidamiskohustusest. Kostjal vanemana on kohustus hankida nii enda kui ka oma alaealiste laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ja piisava sissetuleku puudumisel peab vanem täitma ülalpidamiskohustust muu vara arvel. Hagejad on esitanud kohtule tõendina väljavõtted e-äriregistrist (tl 60 jj), mis tõendavad, et kostjale kuulub ainuosalus viies äriühingus, sh OÜ XXXXXXXXX, XXXXXXXX OÜ, XXXXXXXX OÜ, Osaühing XXXXXXXX ja XXXXXXXX OÜ. Lisaks on hagejad esitanud tõendina kinnistusregistri väljavõtted (tl 67-79), mis tõendavad, et OÜ-le XXXXXXXXX kuulub neli korteriomandit XXXXXXXX (registriosa numbritega 9238950, 9240150, 9240950 ja 9241250), XXXXXXXX OÜ-le kuulub samuti neli korteriomandit XXXXXXXX (registriosa numbriga XXXXXXXX ja XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX) ning lisaks korteriomand XXXXXXXX (registriosa numbriga XXXXXXXX. Neid andmeid arvestades nõustub maakohus hagejatega, et kostja soovib näidata enda varalist seisundit halvemana, kui see tegelikult on. Kostjale kuulub viis äriühingut, millest kahele kuulub ka hulgaliselt kinnisasju, kokku 9 kinnisasja Tartu linnas. Neist asjaoludest ei saa teha järeldust, et kostja ei ole oma varalisest seisundist tulenevalt võimeline hagejatele ülalpidamist andma ja maksma elatist PKS § 101 alusel arvutatud määras. Kui ka kostja töötasu ei ole piisav, siis on kostjal olemas vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita. Tagasiulatuvalt 2022. aasta eest nõutavale elatisele vastu väites tugineb kostja lisaks sellele, et ta on tasunud hagejate kulusid, nagu hageja 2 lasteaia, Shaté tantsukooli ja huviringi arveid ning lisaks on kostja ostnud hagejatele riideid ja tarvikuid.

Ka need kostja vastuväited ei põhjenda elatise vähendamist. Iseenesest ei ole vaidlust selle üle, et kostja on 2022. aastal tasunud hageja 2 lasteaia ja Shaté tantsukooli arveid. Kostja on esitanud tõendid (tl 26, 27 ja 31), mis tõendavad, et 3. oktoobril 2022 on ta tasunud Tartu lastead XXXXXXXX arve summas 198 eurot 45 senti ja perioodil 17. aprillist kuni 15. detsembrini 2022 on tasunud MTÜ-le Shaté Tantsukool kokku 309 eurot. Samas ei ole kostja vaidlustanud hagejate väiteid selle kohta, et hagejate teine vanem, ema on sel perioodil tasunud hageja 2 JJ Street tantsukooli arved MTÜ-le Urban Style (40 eurot kuus). Hagejad on ka selgitanud, et B.B. käib Shaté tantsukoolis väga harva ja sedagi üksnes kostja nõudmisel. Maakohus leidis, et ei ole põhjendatud neid kostja tehtud kulutusi nõutavast elatisest maha arvata. Kostja on esitanud täiendavalt tõendina väljavõtted maksekviitungitest (tl 33-38), millest nähtub ostude tegemine perioodil 19. november 2022 kuni juuni 2023 kokku 187 eurot 26 senti. Tõenditest nähtuvaid oste ei ole võimalik kuidagi seostada hagejate jaoks tehtud kulutustega. Kostja ei ole selgitanud, mida ta täpsemalt ostnud on ja millist kulu ta iga maksedokumendiga täpsemalt tõendada soovib. PKS § 101 alusel elatist arvestades on arvesse võetud aega, mil hagejad viibivad kostja juures ja millisel ajal annab ta eeldatavalt lastele ülalpidamist vahetult ning proportsionaalselt on elatise summat ka vähendatud. Seega laste jaoks kulutuste tegemine ajal, kui lapsed viibivad kostja juures, ei õigusta PKS § 101 alusel arvutatud elatise vähendamist. Põhjendatud on kostjalt välja mõista hagejate kasuks elatis PKS § 101 alusel arvutatud määras, arvestusega, et hagejad viibivad kostja juures vastavalt suhtluskorra kokkuleppele aasta jooksul keskmiselt 10 päeva kuus, tagasiulatuvalt perioodi eest alates 1. märtsist 2022 kuni 29. detsembrini 2022 ning edasiulatuvalt alates hagi esitamisest, s.o alates 30. detsembrist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuvalt perioodi eest alates 1. märtsist 2022 kuni 29. detsembrini 2022 kujuneb elatis PKS § 101 alusel kummalegi hagejale kokku 743 eurot (71,14 + 8 x 75,21+70,18). Kostja on tasunud tagasiulatuvalt nõutaval perioodil elatist kokku 134 eurot (121 eurot 18. aprillil 2022 ja 13 eurot 16. mail 2022). Tasutud summa tuleb kostjalt väljamõistetavast summast maha arvestada, s.o kummagi hageja kasuks väljamõistetavast summast 67 eurot. Seega mõistis maakohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi eest alates 1. märtsist 2022 kuni 29. detsembrini 2022 676 eurot (743-67). Edasiulatuvalt alates 30. detsembrist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni mõistis maakohus kostjalt elatise välja vastavalt PKS §-le 101 muutuva suurusena, arvestusega, et hagejad viibivad kostja juures aasta jooksul keskmiselt 10 päeva kuus. Maakohus selgitas, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.

ette nähtud suhtlemise korrale. Hagejad nõudsid kostjalt tagasiulatuvalt elatise tasumist perioodi eest 1. märtsist 2022 kuni 29. detsembrini 2022. Märtsis 2022 leppisid kostja ja hagejate ema kokku, et paaritutel nädalatel ei viibi hagejad enam neljapäeva pärastlõunast reede hommikuni kostja juures. See oli kostja ettepanek, sest kostja hinnangul ei olnud lühiajalised kokkusaamised hagejate huvides. Kostja nõudis kõnealuste lühiajaliste kokkusaamiste n-ö taastamist pärast seda, kui hagejad esitasid tema vastu elatise nõude. Maakohtu 29. juuli 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18397 kinnitatud suhtluskord taastus 25. mail 2023. Tagasiulatuva elatise nõude perioodil ei viibinud hagejad seega kostja juures paaritutel nädalatel neljapäeva pärastlõunast reedeni. Kohus on hagejatele tagasiulatuvalt elatise välja mõistmisel arvestanud kostja poolt hagejate emale tasutud elatisega. Hagejad arvestasid tasutud elatisega ka kostja vastu nõuete esitamisel. Maakohus ei vähendanud õigesti tagasiulatuva elatise summat kostja väidetavate kulude võrra. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et kostja on küll esitanud kuludokumente, kuid neid ei saa automaatselt siduda hagejatega. Maakohus on tagasiulatuva elatise nõude lahendamisel arvestanud, et hagejad viibisid kostja juures keskmiselt 10 ööpäeva kuus. Maakohus on elatist vastavalt sellele proportsionaalselt vähendatud. Hagejatele kulutuste tegemine ajal, mil hagejad viibivad kostja juures, ei õigusta seadusjärgse elatise vähendamist olukorras, kus hagejate viibimist kostja juures on elatise suuruse määramisel arvesse võetud. Hageja 2 tagasiulatuva elatise nõude summast ei pea maha arvama Shaté Tantsukooliga seotud kulutusi, mida isa on tasunud. Hageja 2 oli Shaté Tantsukoolis nimekirjas üksnes isa soovil. Samal ajal käis hageja 2 JJ Street tantsukooli trennides, mille kulud kandis hagejate ema. Arvestades seda, et hagejad nõudsid kostjalt elatist PKS § 101 alusel arvutatud määras, s.o nn miinimummääras, puudus hagejatel kohustus oma kulutusi tõendada. Kohus ei ole hagejate kostja juures viibimise aja arvestamisel võtnud aluseks seda, et lapsed on aeg-ajalt haiged. Faktiliselt veedavad hagejad isaga isegi vähem aega kui vaidlustatud otsuses märgitud kümme päeva. Hagejad on aeg-ajalt olnud haiged ja sel ajal on nad viibinud ema juures. Keskmiselt on lapsed kalendrikuus haiged 2-3 päeva. Asjaolu, et hagejad viibivad kooli ajal paaritu arvuga nädalatel neljapäeval pärast kooli kuni reede hommikuni isa juures, ei ole käsitatav ööpäevana, mida vastavalt PKS § 101 lg-le 6 saaks võtta arvesse elatise suuruse määramisel. Kõnealune kokkusaamine on lühem kui ööpäev. Maakohus on õigesti esile toonud, et PKS § 101 lg 6 kohaldamisel tuleb arvesse võtta ööpäevade, mitte päevade arvu. Kostja väide, et kohus on edasiulatuva elatise määramisel eksinud baasmääradega on alusetu. Maakohus on otsuses lähtunud elatise summade arvutamisel PKS § 101 regulatsioonist.