Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Krista Kirspuu
Määruse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2024, Tallinn Kohtuasja number
2-24-841
Kohtuasi
C avaldus kohtu loa saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.02.2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja C (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 06. veebruari 2024. a määrus muutmata.
2.Jätta C määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta C kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.C (avaldaja) esitas 17.01.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles ta palus kohtult luba abiellumiseks Eestis ilma abieluvõimetõendita.
2-24-841
2.Avalduse kohaselt on ta Läti Vabariigi kodanik ja elab samuti Lätis. Avaldajal pole Eesti elamisluba ning ta on viibinud Eestis alla kuue kuu. Avaldaja soovib abielluda temaga samast soost isikuga, kes samuti elab Lätis. Abieluvõimetõendit Läti Vabariik ei väljasta. Ka ei ole võimalik samasoolistel inimestel Lätis abielluda. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus keeldus 06.02.2024 määrusega avaldaja avalduse menetlusse võtmisest ning jättis avaldaja menetluskulud tema enda kanda.
4.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 kohaselt anda loa abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada. Perekonnaseaduse (PKS) § 5 järgi ei või perekonnaseisuametnik abielu sõlmimist kinnitada, kui on alust eeldada, et esineb abielu kehtetuks tunnistamise või tühisuse alus. Maakohus leidis, et kuna avaldaja on Läti Vabariigi kodanik, tuleb praegusel juhul kohaldada Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi õigusabi ja õigussuhete lepingut (õigusabileping). Õigusabilepingu artikli 25 lg 1 kohaselt määratakse abielu sõlmimise tingimused iga abielluja jaoks selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik ta on. Abielu sõlmimise takistuste osas tuleb kinni pidada selle lepingupoole seadusandluse nõuetest, kelle territooriumil abielu sõlmitakse. Artikli 25 lg 2 järgi määratakse abielu sõlmimise vorm kindlaks selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil abielu sõlmitakse. Seega tuleb maakohtu hinnangul kontrollida avaldaja puhul abielu sõlmimise tingimusi (eeldusi) Läti seaduste alusel, takistusi aga Eesti õiguse järgi (PKS § 5). Abielu sõlmimise eeldustega on piiritletud see, kes saavad omavahel abielu sõlmida. Läti tsiviilkoodeksi § 35 lg 2 kohaselt on keelatud abielu samast soost isikute vahel, mida on kinnitanud ka avaldaja. Maakohus selgitas, et kohtule teadaolevalt võttis Läti Seim vastu samasooliste paaride kooselu registreerimist võimaldava õigusakti, mis peaks jõustuma 1. juulil 2024. Seega tekib avaldajal Eestis abielu sõlmimise tagajärjel olukord, kus tema kodakondsuse ja elukoha järgse riigi ehk Läti Vabariigi õiguse järgi on tema abielu tühine või positiivse õigusliku tagajärjeta, sest Läti õigus ei tunnista samasooliste abielu. Seega ei saa perekonnaseisuametnik PKS § 5 alusel kinnitada Läti kodanikest ja Läti Vabariigis elavate samasooliste isikute vahelist abielu, sest selle sõlmimine oleks Lätis kehtetu või tühine. Maakohus tõi välja, et rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 7 järgi ei kohaldata välisriigi õigust, kui selle kohaldamine viiks tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga). Sellisel juhul kohaldatakse Eesti õigust. Välisriigi õiguse kohaldamisest keeldumiseks peaks välisriigi õiguse kohaldamise tagajärg, mitte aga välisriigi õigus ise, olema vastuolus Eesti avaliku korraga (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-2355, p 10). Praegusel juhul ei ole Läti õiguse kohaldamise tagajärg, s.o samasoolistel isikutel omavahel abiellumise mittevõimaldamine, vastuolus Eesti avaliku korraga. Samasoolistel paaridel abiellumise võimaldamine on riigi poliitiline valik. Veel kuni 2023. aasta lõpuni ei olnud ka Eestis võimalik samasoolistel isikutel omavahel abielluda. Maakohus jõudis järeldusele, et praegusel juhul ei ole alust jätta Läti õigust REÕS § 7 alusel kohaldamata ja kohaldada selle asemel Eesti õigust (PKS § 1 lg 1). Maakohus selgitas, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud
2-24-841 õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd perekonnaseisuametnik ei saa avaldaja ja puudutatud isiku vahelist abielu registreerida, puudub avaldajal ka vajadus taotleda kohtu luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Seetõttu keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1. Määruskaebus
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning kohustada Harju Maakohut võtma tema 17.01.2024 avaldus menetlusse. Avaldaja leiab, et kohus on ekslikult asunud seisukohale, et välisriigi õiguse kohaldamine pole vastuolus Eesti avaliku korraga. See võis nii olla varem, kuid alates 01.01.2024 on samast soost isikute vahel abielu sõlmimine Eestis legaalne ja seega on samasooliste paaride õiguste tunnustamine osa Eesti õiguskorrast. Avaldaja selgitab, et Eesti kohtud on keeldunud välisriigi õiguse kohaldamisest perekonnaõiguse vallas, nt ka laste hooldusõiguse küsimustes. Samuti on kohus põhjendanud Läti õiguse kohaldamata jätmisest keeldumist väitega, et samasoolistel paaridel abiellumise võimaldamine on riigi poliitiline valik. Avaldaja leiab, et kogu kehtiv õigus on poliitiliste valikute tulem ning sellise põhjendusega on võimalik välistada absoluutselt kõikide välisriikides kehtivate õigusnormide tagajärgede võimalik vastuolu avaliku korraga Eestis. Selline tõlgendus oleks vastuolus normi mõtte ja eesmärgiga. Menetluse edasine käik
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) tulenevalt neid täies ulatuses ei korda.
8.Määruskaebuse esitaja arvates on ekslik maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole praegusel juhul alust loobuda Läti õiguse kohaldamisest, sest Läti õiguse kohaldamine ei vii tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega ehk avaliku korraga (REÕS § 7). Maakohus tuvastas, et Läti seaduse kohaselt on keelatud abielu samasooliste isikute vahel. Seega viib Läti seaduse kohaldamine tulemuseni, et avaldaja ei saa oma partneriga abielu sõlmida. Asjas on põhiküsimus, kas selline tulemus on ilmselgelt Eesti avaliku korraga vastuolus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sellist vastuolu ei ole.
8.1.REÕS § 7 sätestatud avaliku korra mõiste on määratlemata õigusmõiste. Kohtul tuleb avaliku korra mõistet sisustada konkreetset olukorda arvestades. Avaliku korra mõistet kasutatakse peale REÕS ka muudes valdkondades, nt tsiviilasjas tehtud muu välisriigi kohtulahendi tunnustamise (TsMS § 620) või vahekohtuotsuse tühistamise (TsMS § 751 lg 2
2-24-841 p 2) üle otsustamisel. Ringkonnakohtu hinnangul saab avaliku korra mõiste sisustamisele läheneda sarnaselt kõigil nimetatud juhtudel. REÕS eelnõu seletuskirja arvestades peaks avaliku korra mõiste sisustamisel olema lähtekohaks Eesti põhiseadus ja selles sätestatud põhiõigused- ja vabadused (rahvusvahelise eraõiguse seaduse eelnõu 120 SE, algteksti lk 12). Õiguskirjanduses leitakse, et avaliku korra mõiste sisustamisel tuleks arvestada konkreetse vaidluse ja kohtu asukohariigi seotust, riivatava õiguse olulisust ja riive intensiivsust (TsMS III komm (2018), § 620, p 3.2.2; K.Jaadla, M. Torga. Välisriigis sõlmitud samasooliste abielu ja kooselu tunnustamine Eestis - Juridica 2013/8, lk 600, 602; R.Jankelevitš. Avalik kord ja imperatiivsed sätted rahvusvahelises eraõiguses: - Juridica 2002/7, lk 482). Riigikohus on vahekohtu otsuse tunnustamisega seoses leidnud, et Eesti avaliku korraga oleks vastuolus eelkõige sellise vahekohtu otsuse tunnustamine, mille aluseks oleks Eesti õigussüsteemile ja selle põhiväärtustele (nt põhiseaduslik kord, põhiõigused ja -vabadused, moraalsed väärtused, aga ka materiaal- ja protsessiõiguse kõige üldisemad põhimõtted, vrd ka TsMS § 620 lg 1 p 1) täiesti võõras õigusarusaam (RKTKo 12.12.2018, 2-18-4731, p 15.2). Kolleegium lisas, et avaliku korra alla ei kuulu vältimatult kõik vahekohtu lahendi tunnustamist otsustava riigi õiguse imperatiivsed normid, vaid eelkõige need sätted, mis kajastavad selle riigi õigussüsteemi põhiväärtusi (RKTKo 12.12.2018, 2-18-4731, p 17). Eelnevat arvestades saab ringkonnakohtu hinnangul teha järelduse, et välisriigi õigus (või selle rakendamise tulemus) ei ole vastuolus Eesti avaliku korraga mitte alati, kui välisriigi õigus (või selle rakendamise tulemus) ei lange kokku Eesti õigusega, vaid olema peab vastuolu mõne üldisemalt tunnustatud põhimõtte, (põhi)väärtuse või normiga. Lisaks, REÕS § 7 järgi peab see vastuolu olema ilmselge.
8.2.Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §‐st 26 ega § 27 lg‐st 1 ei tulene samasooliste isikute õigust sõlmida abielu Eestis (RKHKo 27.06.2017, 3-3-1-19-17, p 16), ent PS § 26 esimese lauses ja § 27 lõikes 1 tagatud perekonnapõhiõigus kaitseb ka samast soost inimeste õigust elada perekonnaelu Eestis. See tähendab, et samuti nagu erinevast soost inimesed, võivad ka samast soost püsivas partnerluses elavad inimesed moodustada perekonna põhiseadusliku perekonnapõhiõiguse tähenduses ning põhiseadus kaitseb nende perekonnaelu riigivõimu sekkumise eest (RKÜKo 21.06.2019, 5-18-5, p 52). Riigikohtu hinnangul tuleneb PS §-st 26 koostoimes PS §-s 14 tagatud üldise põhiõigusega menetlusele ja korraldusele õigus sellele, et riik kehtestaks piisava õigusliku regulatsiooni, mis võimaldaks tagada eraelu puutumatuse ning PS § 27 lõige 1 tagab muu hulgas õiguse sellele, et seadusandja kehtestaks perekonnaelu õiguse kasutamiseks vajaliku õigusliku raamistiku ja kohased menetlused (RKPJKm 10.04.2018, 517-42, p 36). Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on leidnud, et Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 8 järgi tuleb riikidel luua samast soost paaridele tingimused perekonnaelu elamiseks, sest need paarid on sarnases situatsioonis eri soost paaridega seoses nende vajadusega suhte õigusliku tunnustamise järele (EIKo 21.07.2015, Oliari jt vs. Itaalia, p 165.). Samas ei pane konventsiooni artikkel 12 valitsusele kohustust tagada samasoolistele paaridele õigust astuda abiellu (EIKo 24.06.2010, Schalk ja Kopf vs. Austria, p 55). Tõsi, kohus jättis endale võimaluse muuta artikli tõlgendust, kui Euroopa riikide hulgas peaks saavutatama samasooliste isikute abielu küsimuses konsensus (EIKo 24.06.2010, Schalk ja Kopf vs. Austria, p 61).
2-24-841 Euroopa Kohtu praktika järgi on samuti liikmesriigid vabad valima, kas näha ette samasooliste paaride abiellumise õigus või mitte (EKo 24.11.2016, C-443/15, Parris vs Trinity College Dublin jt, p 59). Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodust, et kuigi nii samasoolistel kui erisoolistel paaridel peab olema võimalik saada oma suhtele õiguslikku kaitset, ei nõua põhiseadus ega rahvusvaheline õigus, et samasoolised isikud peavad saama abielluda.
8.3.Eestis on samasoolistel isikutel võimalus abielluda alates 01.01.2024, mil jõustus PKS § 1 lg 1 muudatus. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 207 SE seletuskirjas selgitatakse, et EIÕK artiklist 12 ei tulene liikmesriigile kohustust võimaldada samast soost isikutel abielluda, kuid paljud liikmesriigid on sellise võimaluse ette näinud: 2023. aasta jaanuari seisuga oli samast soost paaridel õigus enda kooselu reguleerida 30 Euroopa Nõukogu liikmesriigis, sh 18 riigis oli neil õigus abielluda, samas kui ülejäänud 16 riigis samast soost paaride õigusi seni tunnustatud ei ole (seletuskirja lk 5).
8.4.Nagu öeldud, tuleb selleks, et hinnata väliriigi õiguse rakendamise tulemuse vastuolu Eesti avaliku korraga, arvestada ka kõnealuse vaidluse ja kohtu asukohariigi seotust. Mida nõrgem on konkreetse juhtumi seos kohtu asukohariigiga, seda vähem on alust jätta välisriigi õigus kohaldamata ja kohaldada selle asemel Eesti õigust. Praegusel juhul soovivad abielu sõlmida kaks Läti kodanikku, kelle elukoht on samuti Lätis. Seega saab öelda, et asi on oma olemuselt seotud ainult välisriigiga ning Eesti õiguse kohaldamise tulemus realiseeruks samuti välismaal. Ringkonnakohtu arvates on seegi asjaolu üheks argumendiks, miks Eesti õiguse kohaldamine Läti õiguse asemel ei oleks praegusel juhul asjakohane.
8.5.Maakohus on oma määruses selgitanud, et kohtule teadaolevalt võttis Läti Seim vastu samasooliste paaride kooselu registreerimist võimaldava õigusakti, mis peaks jõustuma 1. juulil 2024. Seega ei tähenda Eestis abiellumise võimaluse puudumine, et avaldaja ja tema partneri suhe jääks üldse ilma õigusliku kaitseta.
8.6.Kõike eelnevat kokku võttes ei leia ringkonnakohus, et Eesti avaliku korraga oleks ilmselgelt vastuolus see, kui Läti õiguse rakendamise tulemusena ei ole määruskaebuse esitajal võimalik sõlmida Eestis abielu oma samasoolise partneriga. Seega on maakohus õigesti keeldunud avaldaja avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.