Perekonnaõigus › Abielulahutus

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Lx Šxxxx esitas 27.11.2023. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagiavalduse Jxxxxx Šxxxxx vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole pooled saanud abielu lahutamise osas kohtuvälisele kokkuleppele. Hagejal on rohkem kui aasta uus suhe. Hageja soovib peale abielulahutust kanda perekonnanime Oxxxxxxx. Hageja taotles kohtult menetlusabi riigilõivu tasumiseks. Hagiavaldus saadeti 12.12.2023. a kohtualluvuse korras lahendamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Kohus rahuldas 11.01.2024. a määrusega Lx Šxxxxx taotluse menetlusabi saamiseks osaliselt ning vabastas hageja riigilõivu tasumisest 50 euro ulatuses. Kohus määras, et hagiavalduselt tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot ning võimaldas hagejal selle tasumise kahe osamaksega. 15.02.2024. a võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja vastas 27.02.2024. a hagiavaldusele. Kostja on nõus abielu lahutamisega. Kohus pidas 22.03.2024. a poolte osavõtul kohtuistungi. Hageja jäi hagiavalduses esitatu juurde. Kostja nõustub abielu lahutamisega. Abikaasad võimalust leppimiseks ei näe. Abielulised suhted kestsid lühikest aega. Hageja soovib tagasi oma endist perekonnanime Oxxxxxxx. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on seega pöördumatult lõppenud, hageja tahe abielu lahutamiseks on kestev ja abielu tuleb lahutada. Kostja ei vaidle abielu lahutamisele vastu, leides, et olukorda ei ole võimalik parandada. Abielulised suhted kestsid lühikest aega ning abikaasade tülid olid sagedased. Sunniviisiliselt kedagi abielus hoida ei saa. Abielu on kahe täisealise isiku vaheline kokkulepe. Käesoleval juhul on pooled sellest kokkuleppest lahti öelnud ja ei soovi seda enam täita. Nende abielulised suhted on lõppenud. Nii hageja kui ka kostja soovivad sellest suhtest lahkuda. Puuduvad argumendid, et sundida hagejat täitma isiklikku mittevaralist kokkulepet vastu hageja tahtmist. Eeltoodust tulenevalt on abielu lahutamise eeldused täidetud ja poolte abielu tuleb lahutada. Pooltel puudub ühine vara ning ka ühised lapsed. Hageja soovib pärast abielu lahutamist tagasi oma endist perekonnanime Oxxxxxxx. Nimeseaduse § 32 lg 2, § 11 lg 1, lg 2 p 1 alusel taastab kohus Lx Šxxxxx tema varem kantud perekonnanime Oxxxxxxx.

Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna tegemist on abielu lahutamise vaidlusega, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosalisele hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. 11.01.2024. a määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas ta osaliselt, s.o 50 euro ulatuses riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Riigilõivu summas 50 eurot tasus hageja nimel kolmas isik. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 190 lg 2 kohaselt, menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisestm vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kuivõrd hagejale anti menetlusabi osaliselt, s.o summas 50 eurot, kohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud poolte endi kanda, tuleb hagejalt mõista riigituludesse välja menetluskulud s.o tasumata riigilõiv 50 eurot. Lähtuvalt TsMS § 190 lg-st 7, TsMS § 190 lg-tes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-56-10 (p 10) leidnud, et TsMS § 190 lg-s 7 ei sätestata ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul või vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes nimetatud hinnangu andmine on kolleegiumi arvates kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte. Kohus leiab, et hageja majanduslik seisund ei saanud tsiviilasja menetluse jooksul märkimisväärselt muutuda. Hageja kannab karistust kinnipidamisasutuses. Laekuvast rahast tehakse kinnipidamisi nii nõuete- kui ka vabanemisfondi. Kohus loeb hageja majandusliku olukorra mõjuvaks põhjuseks, et vabastada ta TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude, s.o tasumata riigilõivu summas 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest ning jätab hageja menetlusabi kulud summas 50 eurot Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.