Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Kostja Y (isikukood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja C
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.10.2023 otsus osas, milles maakohus tunnistas Y sünnikandes isa X kohta tehtud kande ebaõigeks. Tühistatud osas jätta otsus tegemata vastavasisulise haginõude puudumise tõttu. Ülejäänud osas jääb Harju Maakohtu 17.10.2023 otsus muutmata.
2.Rahuldada Y apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Jaotada ringkonnakohtus kantud menetluskulud vastavalt otsuse tervikresolutsioonis märgitule.
4.2.Lugeda tuvastatuks, et Y (isikukood XXXXXXXXX) ei põlvne Xst (isikukood
XXXXXXXXXX).
4.3.Saata kohtuotsus peale jõustumist rahvastikuregistri kande tegemiseks Tallinna Perekonnaseisuametile.
4.4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
2-22-18163
4.5.Xle riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud maa- ja ringkonnakohtus ning menetlusabiga seonduvad kulud (riigilõiv ja ekspertiisikulud) maakohtus jäävad Eesti Vabariigi kanda.
4.6.Vabastada X maakohtus kantud menetluskulude (riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud ning menetlusabi riigilõivu ja ekspertiisitasu tasumiseks) summas 1108 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 02.12.2022 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, milles palus tuvastada, et hageja ei ole kostja bioloogiline isa ning teha vastavad kanded rahvastikuregistris. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja C kooselust sündinud XX.XX.XXXX kostja. Rahvastikuregistrisse on kostja isana kantud hageja ja emana C. Hageja on saanud teada, et Cl oli kostja eostamise eeldataval ajal lisaks hagejaga ka teistega intiimsuhted ning hagejal on põhjendatud kahtlus, et ta ei ole kostja bioloogiline isa. C teatas hagejale 2022. aasta talvel telefoni teel, et hageja pole kostja isa. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole kostja bioloogiline isa, kuid see pole kunagi olnud saladus. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 17.10.2023 otsusega hagi ja luges tuvastatuks, et kostja ei põlvne hagejast. Maakohus tunnistas kostja sünnikandes isa kohta tehtud kande ebaõigeks. Maakohus jättis hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud ning menetlusabi andmisega seonduvad kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
4.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, millal sai hageja teada, et ta ei ole kostja bioloogiline isa.
2-22-18163
5.Maakohtule esitatud 16.03.2023 ekspertiisiakti 23E-GE0227 kohaselt ei ole hageja kostja bioloogiline isa.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 esimese lause kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. PKS § 93 lg 1 kohaselt võib isaduse vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud.
7.09.05.2023 esitas kostja seaduslik esindaja 13.08.2012 ultrahelipildi ja 28.05.2023 esitas kostja seaduslik esindaja haigusloo väljavõtte, millest nähtub, et kostja seaduslik esindaja avastas raseduse 2012. aasta juunikuus. Hageja selgitas 09.05.2023 seisukohas, et kui ta vanglast vabanes 12.12.2012, oli kostja seaduslik esindaja kolmandat kuud rase. 21.08.2023 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et kostja seaduslik esindaja külastas hagejat vanglas 2011. aasta suvel, juunikuus. Kostja seaduslik esindaja märkis, et tema hagejat vanglas 2012. aastal ei külastanud. Maakohus märkis, et poolte seisukohtadest nähtub ebakõla, millal kostja seaduslik esindaja hagejat vanglas külastas (2011. aastal või 2012. aastal). Viru Vangla teatas 22.05.2023 maakohtule, et Tartu Vanglal ei ole võimalik väljastada teavet kinnipeetava külastustest 2012. aasta osas. Kostja seaduslik esindaja selgitas, et kui hageja vanglast 2012. aastal vabanes, siis oli tema rasedus kuus kuud. Hageja selgituste kohaselt oli kostja seaduslik esindaja hageja vanglast vabanemise ajal kolmandat kuud rase. Maakohus leidis, et hageja teadmisest kostja rasedusest vanglast väljasaamisel ei ole võimalik järeldada, et hagejale olid 12.12.2012 teada asjaolud, et kostja ei pruugi olla tema poolt eostatud ja tegemist ei ole hageja bioloogilise lapsega. Kostja seadusliku esindaja ja hageja 11.04.2023 telefonivestlusest, kus hageja on lubanud mitte vaidlustada isadust, ei tulene samuti, millal hageja sai teada, et kostja ei ole tema bioloogiline laps.
8.PKS § 93 lg-st 1 tulenevalt isaduse vaidlustamise hagi esitamise tähtaeg hakkas hageja jaoks kulgema alates 2022. aasta detsembrist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja teadis juba varem, et ta ei ole kostja isa. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja oma isaduse vaidlustanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning tõendamist on leidnud, et kostja ei põlvne hagejast.
9.Perekonnaseisutoimingute seaduse §-de 2 ja 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse. Apellatsioonkaebus
10.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 17.10.2023 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, alternatiivselt teha uus otsus, millega lugeda tuvastatuks, et kostja ei põlvne hagejast ning saata kohtulahend rahvastikuregistrisse kande tegemiseks. Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta poolte endi kanda.
11.Maakohus on esitatud asjaolusid ja tõendeid analüüsides jõudnud ootamatult järeldusele, et PKS § 93 lg-st 1 tulenevalt hakkas isaduse vaidlustamise hagi esitamise tähtaeg hageja jaoks kulgema alates 2022. aasta detsembrist. Maakohus on jaganud tõendamiskoormise ebaõigesti. Maakohus heitis kostjale ette, et kostja ei ole suutnud ümber lükata hageja väiteid, kuid eelkõige pidi hageja esitama oma väidete tõendamiseks tõendid. Maakohus on ebaõigesti hinnanud poolte antud selgitusi ja tõendeid. Maakohus on eelistanud hageja paljasõnalisi väiteid kostja esitatud dokumentaalsetele tõenditele, mille kohaselt hageja oli teadlik kostja sünni registreerimisel, kui võttis kostja isaduse omaks, et tema pole kostja bioloogiline isa. Maakohus
2-22-18163 ignoreeris ka vastuolusid hageja selgitustes. Hageja väidete kohaselt oli kostja seaduslik esindaja hageja vanglast vabanemisel kolmandat kuud rase. Kostja dokumentaalsed tõendid kinnitavad aga, et kostja seaduslikul esindajal oli juba seitsmes raseduskuu, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et hagejale jäi kostja seadusliku esindaja suur kõht märkamata.
12.Maakohus ei ole põhjendanud, miks on maakohus otsuse resolutsioonis tunnistanud kostja sünnikandes isa kohta tehtud kande ebaõigeks. Hageja ei olnud sellist nõuet maakohtule esitanud. Põlvnemise vaidlustamise korral tuleb kohtulahendi alusel muuta vastav kanne rahvastikuregistris, mitte see ebaõigeks tunnistada. Vastustaja seisukoht
13.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus tühistab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse osas, milles maakohus tunnistas kostja sünnikandes isa kohta tehtud kande ebaõigeks. Tühistatud osas jätab ringkonnakohus otsuse tegemata vastavasisulise haginõude puudumise tõttu. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
15.Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega hagi rahuldati, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
16.Maakohus tunnistas kostja sünnikandes isa kohta tehtud kande ebaõigeks. Kostja on õigesti apellatsioonkaebuses märkinud, et hageja ei ole esitanud kostja sünnikandes isa kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamise nõuet. TsMS §-s 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Maakohtul ei olnud alust teha otsustust nõude kohta, mida hagis ei olnud esitatud. Lähtudes eeltoodust ei ole ka ringkonnakohtul alust teha otsustust nõude osas, mida pole esitatud.
17.Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, välja arvatud osas, milles maakohus tegi otsustuse nõude kohta, mida ei olnud esitatud, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Kostja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui ka õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes.
2-22-18163
18.Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja on esitanud hagi isaduse vaidlustamiseks PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. PKS § 93 lg 1 tähenduses hakkab isaduse vaidlustamise tähtaeg kulgema ajast, mil isik saab teada asjaoludest, mille alusel peaks igal mõistlikul isikul tekkima põhjendatud kahtlus isaduses (RKTKo 16.02.2011, 3-2-1-164-10, p 14). Hageja pidi esile tooma asjaolud, mille alusel on tal tekkinud kahtlus, et ta ei ole kostja isa. Hagiavalduse kohaselt hakkas hageja kahtlema oma isaduses, kui kostja ema avaldas hagejale 2022. aasta lõpus telefoni teel, et hageja ei ole kostja bioloogiline isa. Seega tekkis hageja põhjendatud kahtlus oma isaduses 2022. aasta lõpus. Kuna kostja väitis, et hageja on kogu aeg teadnud, et ta pole kostja isa, siis pidi kostja oma väiteid tõendama. Maakohus ei ole jaganud tõendamiskoormist ebaõigesti. Maakohus leidis, et kostja esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et hageja teadis kostja ema raseduse ajal, et kostja ei ole eostatud hageja poolt. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ema 13.08.2012 ultraheli piltidest ja 11.04.2023 telefonivestlusest hageja ja kostja ema vahel ei ole võimalik iseenesest järeldada, et hageja pidi teadma, et tema ei ole kostja isa. Asjaolust, et hageja väitis, et tema vanglast vabanemise ajal oli kostja ema kolmandat kuud rase, kui tegelikult oli kostja ema rase seitsmendat kuud, ei saa järeldada hageja tõsikindlat teadmist, et hageja pole kostjat eostanud. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et hageja pidi juba vanglast vabanemisel või kostja sünni registreerimisel teadma või enne 2022. aasta lõppu teadma, et hageja ei ole kostja isa. Seega on maakohus õigesti järeldanud, et PKS § 93 lg-st 1 tulenev üheaastane tähtaeg, mis hakkas kulgema 2022. aasta lõpus tehtud telefonikõnest, ei olnud lõppenud, sest hageja esitas hagi isaduse vaidlustamiseks 02.12.2022. Menetluskulude jaotus
19.Kuigi ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt tühistab, ei näe kolleegium põhjust muuta maakohtu kantud menetluskulude jaotust. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätta poolte endi kanda, sest asjaoludest ei tulene, et selline menetluskulude jaotus ei oleks TsMS § 164 lg 2 mõttes õiglane või kahjustaks ülemäära poole olulisi vajadusi. Kuna hagejale on Harju Maakohtu 02.01.2023 määrusega antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud riigi õigusabi seaduse § 8 p 1 mõttes, siis jäävad need kulud Eesti Vabariigi kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole kulusid vaja rahaliselt kindlaks määrata.
20.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.