Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.03.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-13402
Kohtuasi
X hagi Q, Y ja W vastu isaduse vaidlustamiseks ja põlvnemise tuvastamiseks ning lastele uue perekonnanime andmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.12.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Q ja Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Orav Kostjad (apellandid) Q (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja F, lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl Kostja W (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Q ja Y apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 02.12.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-21-13402 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja, bioloogiline isa) esitas 26.08.2021 (täiendatud 03.12.2021) Harju Maakohtule Q (kostja I, laps), Y (kostja II, laps) ja W (kostja III, registrijärgne isa, laste ema elukaaslane) vastu hagi, milles palus tuvastada, et lapsed ei põlvne registrijärgsest isast, ning tuvastada, et lapsed põlvnevad hagejast. Lisaks palus hageja anda lastele uue perekonnanime XXX. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt algas hageja ja laste ema (F) suhe 2019 novembrisdetsembris ja see kestis edasi ka kohtumenetluse alguses. Hageja ja laste ema ei elanud koos, kuid nad veetsid töövälisel ajal ühiselt aega. Hageja ja laste ema ei asunud koos elama, kuna laste ema ja kostja III ühine 15-aastane poeg ei ole nende suhet aktsepteerinud. Hageja ja laste ema rääkisid laste saamisest. Laste ema teatas 2021 jaanuaris hagejale, et ta on rase ja ootab kaksikuid. Alates sellest ajast on hageja elanud teadmisega, et ta saab isaks, ning hageja ja laste ema teatasid tuttavatele, et nad saavad lapsevanemateks. Hageja hoolitses raseduse ajal laste ema eest, teades et ta kannab tema lapsi, ning osales 22.03.2021 koos laste emaga koolitusel „Sünnituseks ettevalmistus“. Lapsed sündisid XX.XX.XXXX enneaegsetena ja viibisid emaga kuni 27.04.2021 haiglas, seejärel kolm päeva koos hagejaga ning alates 30.04.2021 asus laste ema koos lastega elama oma vanemate juurde. Hageja osales laste elus isana alates laste sünnist (veetis laste ema ja lastega koos aega, hoolitses nende eest, käis arsti juures, ujumas, beebide massaažis ja uneseminaril). 10.06.2021 teatas laste ema hagejale, et hageja ei ole laste isa. Laste ema väitel ei tea ta, kes on laste isa, kuid isana on sünniakti kantud kostja III. Hagejal on põhjendatud kahtlus, et tema on laste isa. Laste eostamise ajal olid hageja ja laste ema monogaamses püsisuhtes (suhtlesid iga päev, veetsid suurema osa vabast ajast koos, reisisid, olid intiimsuhetes ja rääkisid laste saamisest). Asjaolu, et laste ema pikaajaline elukaaslane ei olnud hageja ja laste ema suhtest teadlik, ei tähenda, et hageja ei oleks osalenud laste ja nende ema elus. Hageja isaduse tuvastamise korral tuleb muuta laste perekonnanime ja määrata uueks perekonnanimeks hageja perekonnanimi. Hageja soovib laste eest hoolitsemisel ja kasvatamisel osaleda ning olla täisväärtuslik lapsevanem. Ta on lastega kohtunud iga päev, kui nad on Tallinnas olnud ning täidab laste elus olulist rolli ja hakkab seda tegema olulisel määral ka tulevikus. Lastel ei ole enda praeguse perekonnanimega sidet tekkinud, sest lapsed on väga väikesed (hagi esitamise ajal neljakuused). Põhjendamatu on jätta lastele selle mehe perekonnanime, kellest lapsed ei põlvne ja kes ei osale laste kasvatamises. Kostjate vastuväited
2.Laste ema vaidles laste nimel hagile vastu, palus jätta isaduse vaidlustamise ja tuvastamise nõude rahuldatama ning lastele uue perekonnanime andmise nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Menetluskulud palus ta jätta hageja kanda.
2-21-13402 Laste ema elab pikka aega (20 aastat) koos kostjaga III, kellega tal on ühine laps ning kes on kantud ka kaksikute isana laste sünniakti, st nad moodustavad kolmelapselise perekonna. Lapsed tunnevad kostjat III oma isana, kostja III kasvatab lapsi ning neil on tekkinud emotsionaalne kiindumussuhe. Isaduse vaidlustamine ei ole laste huvidega kooskõlas, sest riivab intensiivselt laste sotsiaalset kuuluvustunnet. Hagejal puudub side lastega. Lastel on olemas isa, kes neid kasvatab ning ennast laste isaks peab ning keda lapsed isana tunnevad. Lapsele perekonnanime valimine on lapse sündimisel lapse hooldusõiguslike vanemate ühekordse otsustusõiguse teostamine ja vaidlus hooldusõiguslike vanemate vahel tuleb lahendada hagita menetluses. Kuna hageja ei olnud hagi esitamise ajal laste hooldusõiguslik vanem, ei olnud tal õigust nõuda laste perekonnanime muutmist.
3.Kostja III võttis hagi isaduse vaidlustamise nõude osas õigeks, kuid palus jätta laste perekonnanime muutmise nõude läbi vaatamata, sest hageja ei ole laste hooldusõiguslik vanem, kes saaks nimetatud nõuet esitada. Kostja III ja laste ema on elanud üle 20 aasta koos ning nende suhe ei ole lõppenud. Neil on lisaks kaksikutele varem sündinud ühine laps. Alates laste ema rasedusest teada saamisest on kostja III elanud teadmisega, et neile sünnivad kaksikud. Kostja III viibis laste sünni juures ning registreeris ilma kahtlusteta lapsed enda nimele. Kostja III sai oma elukaaslase ja hageja suhetest teada hagimaterjalidest, kuid soovib oma pere koos hoida ja jätkata lastele isaks olemist. Menetluse edasine käik
4.Maakohus jättis 13.05.2022 määrusega rahuldamata kostjate taotluse jätta hageja nõue nimemuutmise taotluse osas läbi vaatamata.
5.Ema vaidles laste nimel isaduse tuvastamise ekspertiisitulemusest hoolimata isaduse vaidlustamise ja tuvastamise nõudele vastu. Samuti vaidles ema vastu laste perekonnanime muutmisele ning palus jätta selle muutmata või anda lastele ema perekonnanime. Lastel peab olema selle vanema perekonnanimi, kelle peres nad kasvavad. Lapsed elavad ema ja kostja III perekonnas, kus perekonnaliikmed kannavad perekonnanime CCC või YYY. Lastel on olemas isa ja nad peavad kostjat III oma isaks. Perre on sündimas veel üks laps. Perekonnas, kus vanemad ei ole abielus ega ela koos, ei pea lapsed kandma bioloogilise isa perekonnanime. Tavapäraselt on lastel sellisel juhul ema perekonnanimi. Laste huvides ei ole see, et perekonnas on kolm perekonnanime, sh see, et pere lapsed kannavad erinevaid perekonnanimesid. Lastele bioloogilise isa perekonnanime andmine ei ole põhjendatud. Lapsed ei identifitseeri end läbi hageja (bioloogilise isa). Laste emal oli hagejaga kõrvalsuhe. Lapsed ei hakka kunagi kuuluma hageja leibkonda. Hageja on kandnud kogu elu perekonnanime VVV ning vahetas oma perekonnanime vahetult enne laste sündi, st perekonnanimel XXX ei oleks lastele mingit tähendust ja see ei näitaks nende päritolu. Lastele hageja perekonnanime andmine tooks laste ellu segadust ja tekitaks juriidilisi probleeme (nt lastega reisimisel). Hageja võimalikud õigused ei kaalu üle laste huve.
6.Kostja III vaidles laste sünnikande ja perekonnanime muutmisele vastu, palus jätta laste perekonnanime muutmata või anda lastele ema perekonnanime.
7.Hageja vaidles laste ema taotlusele vastu.
2-21-13402 Hageja on osalenud ja osaleb ka edaspidi laste elus. Hageja ja laste ema otsivad lahendusi, kuidas lapsi ühiselt kasvatada, ning on käinud teraapias. Hageja soovis muuta oma perekonnanime, kuna tal ei olnud seost oma perekonnanimega, hageja isa oli pikemat aega surnud ja perekonnanimi oli vene päritolu. Perekonnanimi sai muudetud, kui hageja sai teada, et nad saavad laste emaga koos lapsed, ning hageja perekonnanime muutmine sai laste emaga kokku lepitud. Laste huvides ei ole kanda võõra meesterahva perekonnanime (kostja III ei ole laste isa). Kostja III nime kandmine tekitaks suurt segadust olukorras, kus hageja on laste isa. See, et laste ema valis oma laste isaks erinevad mehed, oli laste ema valik. Hageja perekonnanime kandmine ei kahjusta kuidagi laste huve. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 02.12.2022 otsusega hagi, tuvastas, et lapsed ei põlvne kostjast III ja põlvnevad hagejast, ning andis lastele hageja perekonnanime (XXX). Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
8.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb isaduse vaidlustamise ja põlvnemise tuvastamise nõue PKS § 91 lg 1 ja § 94 lg-te 1 ja 2 rahuldada. Kohtule 26.08.2022 edastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktist nähtuvalt saab hageja 99,99999999% tõenäosusega olla laste bioloogiline isa. Kostja III on omaks võtnud, et ta ei ole laste bioloogiline isa. Seega on tõendatud, et lapsed ei põlvne kostjast III ning põlvnevad hagejast.
8.2.Lastele uue perekonnanime andmise taotlus on põhjendatud. Lapse perekonnanime muutmine, arvestades lapse nime kontinuiteedi põhimõtet, ei ole üldjuhul ilma seaduses sätestatud aluseta lubatud, kuid kohus võib nimeseaduse (NS) § 81 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 103 lg 1 kohaselt nii isa kande tühistamise kui ka isast põlvnemise tuvastamisel otsustada, millist perekonnanime laps edaspidi kandma hakkab. Lapse nime küsimus on oluline lapse põhiõiguste seisukohalt ja see küsimus tuleb lahendada, lähtudes eelkõige lapse huvidest ja konkreetsetest elulistest asjaoludest. Perekonnanime eesmärk on näidata isiku kuuluvust vastavasse perekonda ja suguvõsasse ning määrata seeläbi lapse identiteet. Siinses asjas on laste perekonnanime muutmine põhjendatud, et viia perekonnanimi kooskõlla laste päritoluga. Lapsed kannavad ema elukaaslase perekonnanime. Isaduse vaidlustamise ja tuvastamise nõude rahuldamisel tekib olukord, kus lapsed kannavad mehe perekonnanime, kellega neil ei ole seost. Lapsed on väikesed (aasta ja kaheksa kuu vanused) ega mõista veel seotust oma perekonnanimega, kuid mõistavad seda tulevikus. Perekonnanimi on Eesti nimekultuuri kohaselt perekondlikku kuuluvust näitav nimi, mis ühendab omavahel seotud inimesi. Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et kuivõrd hageja ei kuulu kostjate leibkonda ega perekonda, ei ole põhjendatud anda lastele hageja kui üksnes bioloogilise isa perekonnanime. Oluline on arvestada, et laste sotsiaalne perekond on kujunenud selliseks, nagu see praegusel hetkel on (ema, vanem vend ja ema elukaaslane), tingituna asjaolust, et laste bioloogilisel isal ei ole seni olnud võimalik oma vanemlikke õigusi ja kohustusi täiel määral täita (sest laste isana on registrisse kantud isik, kes ei ole laste isa) ning võtta üheskoos laste emaga vastu laste elu puudutavaid otsustusi. Kuigi praeguseni on lapsed kasvanud peamiselt oma ema perekonnas, on hageja kinnitanud, et ta soovib oma laste elus osaleda, ning kohtul ei ole alust hageja väidetes
2-21-13402 kahelda. Kohtule esitatud tõendid (fotod lastega) kinnitavad, et ka seni on hageja lastega aega veetnud ja nende käekäigu vastu huvi tundnud. Ka laste ema ise on kohtuistungil kinnitanud, et hageja näeb lapsi ja käib lastega jalutamas, kui ema on linnas olnud ilma elukaaslaseta. Seega ei ole hageja laste jaoks võõras isik, mistõttu ei saa tema perekonnanime kandmine olla kuidagi laste huve kahjustav. Põhjendatud ei ole laste ema perekonnanime eelistamine. Ka asjaolu, et hageja on oma perekonnanime muutnud alles hiljuti, ei anna alust jätta hageja perekonnanime muutmise nõuet rahuldamata. Hageja on laste bioloogiline isa ning lastel on õigus olla seostatav oma bioloogilise isaga ja tema perekonnaga olenemata sellest, millal isa oma perekonnanime sai. Võimalik mugavus, et emal ja lastel on sama perekonnanimi, ei kaalu üles lapse õigust oma tegelikust päritolust lähtuvale identiteedile. Kostjate argument, et hageja perekonnanime saamisel tekiks olukord, et peres on 4 last ja neil on erinevad perekonnanimed, ei anna samuti alust teistsuguse järelduse tegemiseks. Otsustus, millist perekonnanime üks või teine laps kannab, on tehtud iga lapse osas eraldi ja ilmselt nende isa(de)ga kooskõlastatult. Praegusel juhul on kaalumisel laste huvi muuta senist perekonnanime, mistõttu ei saa lähtuda sellest, millist nime kannavad nende õed või vennad. Apellatsioonkaebus
9.Ema esitas laste nimel apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse lastele isa perekonnanime andmise osas ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega anda lastele ema perekonnanimi. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt, otsust nõuetekohaselt põhjendamata seisukohale, et lastele tuleb anda bioloogilise isa, mitte ema perekonnanimi. Laste perekonnanime muutmine on kaalutlusotsus, mille kohus peab tegema eelkõige laste huvidest ja konkreetsetest asjaoludest lähtudes. Laste perekonnanime muutes jättis maakohus arvestamata laste ema väited selle kohta, miks tuleks eelistada lastele ema perekonnanime andmist, ning asus paljasõnaliselt seisukohale, et ema perekonnanime eelistamine ei ole põhjendatud. Maakohus ei ole toonud esile kaalukaid põhjuseid, miks tuleks isa perekonnanime eelistada ema perekonnanimele. Maakohus võttis kaalutlusotsust tehes ebaõigesti aluseks asjaolu, et hageja kavatseb tulevikus laste elus rohkem osaleda. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata, et perekonnanime eesmärk on näidata isiku kuuluvust vastavasse perekonda ja suguvõsasse ning siinsel juhul on lapsed alates sünnist kuulunud ema perekonda ja ema on neid hooldusõigusliku vanemana kasvatanud ning nende eest hoolitsenud. Vastustaja seisukoht
10.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Põlvnemise tuvastamise korral antakse tavaliselt lapsele ema perekonnanime asemel isa perekonnanimi.
2-21-13402 Asjaolu, et ema ja tema elukaaslane moodustavad perekonna, ei anna alust jätta lapsi ilma isa perekonnanimest ja sellega kaasnevast identiteedist. Nime muutmise üle otsustades ei saa lähtuda pelgalt sellest, et ema on laste eest hoolitsenud ja lapsed kasvavad tema perekonnas. See, et lapsed kasvavad ema ja tema elukaaslase, mitte ema ja hageja perekonnas, on olnud üksnes laste ema otsus ning sellest ei saa lähtuda laste perekonnanime valikul. Lapsed kuuluvad ka hageja perekonda. Tuleb arvestada, et just laste ema käitumise tõttu ei saanud hageja vanema õigusi ning hooldusõigust teostada, kuid sellest hoolimata täitis ja täidab hageja isa rolli vastavalt võimalustele. Lastele ema perekonnanime andmine ei ole laste huvides, sest selle eesmärgiks on laste tegeliku identiteedi, s.o hagejast põlvnemise varjamine kolmandate isikute eest ning hageja kõrvaldamine laste elust ning tema rolli pisendamine. See, et lastele hageja perekonnanime andmine tekitab laste emale ebamugavust, ei anna alust eelistada lastele ema perekonnanime andmist. Laste ema ei näinud laste identiteedi seisukohalt probleemi siis, kui andis lastele sünni registreerimisel võõra inimese perekonnanime. Samuti taotles ema ka kohtumenetluses sellise perekonnanime säilitamist. See ei vasta kuidagi laste huvidele ning on kantud üksnes laste ema ja tema elukaaslase huvidest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon vaidlustatud osas muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
12.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Siinses asjas on ema vaidlustanud laste nimel maakohtu otsust osas, millega maakohus otsustas anda lastele isa perekonnanime, ning palunud ringkonnakohtul teha uue otsuse, millega anda lastele ema perekonnanimi. Ülejäänud osas ei ole pooled maakohtu otsust vaidlustanud ja see on jõustunud. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes lastele uue perekonnanime andmise osas.
13.Esmalt märgib kolleegium, et kohus saab otsustada põlvnemise vaidlustamise ja tuvastamise asja lahendades ka lapse perekonnanime muutmise üle, tehes selles küsimuses hagita menetluse reegleid järgides lapse huvidest lähtuva otsuse. Kuigi tavapäraselt otsustavad lapse hooldusõiguslikud vanemad PKS § 116 lg 2 järgi lapsega seotud asju, sh lapsele perekonnanime andmise ja muutmise üle, ning juhul, kui vanemad ei jõua selles üksmeelele, võib kohus vanema taotlusel anda selles küsimuses otsustusõiguse PKS § 119 järgi ühele vanemale (vt ka RKTKm 29.10.2014, 3-2-1-96-14, p 20), on lapse põlvnemiseasja lahendaval kohtul NS § 81 lg 2 järgi erandlik õigus anda ise lapsele uus perekonnanimi. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist TsMS § 550 lg 1 p 7 järgi hagita menetluses lahendatava kohtu pädevusse antud perekonnaasjaga, mida kohus ei saa asja olemust arvestades lahendada hagimenetluse reeglite järgi. Küll aga saab kohus otsustada lapse perekonnanime muutmise üle koos lapse põlvnemise nõude lahendamisega, järgides hagita menetluse reegleid, sh rakendades uurimispõhimõtet jm hagita menetluse erisusi.
2-21-13402 Riigikohus on leidnud, et tulenevalt kontinuiteedi põhimõttest on eelduslikult lapse huvides tema senise nime säilitamine. Arvestada tuleb, et NS § 8 lg 1 järgi antakse lapsele tema vanema(te) perekonnanimi ja see näitab lapse perekondlikku kuuluvust. Lapse perekonnanime muutmine on võimalik üksnes nimeseaduses sätestatud juhtudel, s.o eelkõige juhul, kui toimuvad õiguslikud muudatused lapse perekondlikes suhetes, sh NS 81 lg 2 järgi lapse põlvnemist puudutavalt (vt RKTKm 29.10.2014, 3-2-1-96-14, p 21–22). Seejuures ei tulene seadusest, et ühe vanema perekonnanime tuleks eelistada teise vanema perekonnanimele – NS § 8 lg 1 p 2 järgi tuleb erinevat perekonnanime kandvate vanemate ühisele lapsele anda ühe vanema perekonnanimi ning üksnes juhul, kui lapse isa ei ole kindlaks tehtud, tuleb lapsele anda ema perekonnanimi. Kuna NS § 81 lg 2 annab kohtule õiguse otsustada lapse põlvnemiseasja lahendades lapse perekonnanime muutmise üle, kuid sättes ei ole täpsustatud lapse perekonnanime muutmiseks alust andvaid asjaolusid ega täpsustatud kaalumispiire, tuleb kohtul lapse perekonnanime muutmist NS § 81 lg 2 alusel otsustades juhinduda sellest, et tegemist on last puudutava lahendiga, mille kohus peab PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtudes, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sarnaselt peavad ka lapse hooldusõiguslikud vanemad, aga ka haldusorgan otsustama lapse perekonnanime muutmise üle. Arvestades seda, et nimeseaduse järgi tuleb lapsele anda vanema perekonnanimi, tuleb kohtul lapse nime muutmise üle otsustades võtta eelkõige arvesse, millistel asjaoludel anti lapsele sündimise järel perekonnanimi ning millistel asjaoludel toimusid õiguslikud muudatused, mis tingivad lapse perekonnanime muutmise vajaduse, aga ka lapse bioloogilist, õiguslikku ja faktilist seotust vanematega ning muid konkreetse juhtumi asjaolusid, mis räägivad lapse huve silmas pidades ühe või teise vanema perekonnanime andmise poolt või vastu. Seejuures tuleb hinnata, kas ja millist kasu toob lapsele tema perekonnanime muutmine, hinnates lisaks olemasolevale olukorrale ka selle mõju lapsele tulevikus.
14.Siinses asjas ei ole maakohus nõuetekohaselt esile toonud ja kaalunud kõiki laste perekonnanime muutmisel tähtsaid asjaolusid ega põhjendanud, milline kaal on kõigil asjas esitatud asjaoludel ning miks tuleb lastele anda isa, mitte ema perekonnanimi. Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimuse ja põhjendab otsust järgmiselt.
15.Maakohus järeldas õigesti, et kõiki asjaolusid arvestades on põhjendatud laste perekonnanime muuta, s.o anda neile uus perekonnanimi, kuid maakohus tegi seda mõnevõrra ekslikel põhjendustel. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kontinuiteedi põhimõtte kohaselt ei peaks üldjuhul lapse perekonnanime muutma, on siinsel juhul laste perekonnanime muutmine nende päritolu ja identiteeti arvestades põhjendatud, sest lapsed kannavad perekonnanime, millel ei ole otsest seost nende kummagi vanemaga, ja selle perekonnanime edasi kandmine näitaks eksitavalt laste päritolu. NS § 8 lg 1 järgi tuleb lapsele anda tema vanema, s.o eelkõige seadusliku vanema perekonnanimi. Seega muudaks lastele nende seadusliku vanema perekonnanime andmine laste jaoks enda identiteedi ja päritolu mõistmise tulevikuks selgemaks ning kaotaks võimaliku väärkujutluse sellest, et nende isaks on kostja III. Arvestades seda, et kostja III ei ole laste bioloogiline vanem ning siinses asjas põlvnemise vaidlustamise nõude rahuldamise tõttu ei ole ta enam ka laste seaduslik vanem, ei ole laste huvides kanda jätkuvalt tema perekonnanime. Seejuures ei ole õige maakohtu arusaam, et lastel ei ole kostjaga III mingit seost. Lapsed elavad koos laste ema ja kostjaga III ühises perekonnas. Samas on alates laste sünnist osalenud nende elus ka hageja, kes soovib täita ka edaspidi laste
2-21-13402 elus isarolli. Seega on lastel nii praegu kui ka eeldatavas tulevikus faktiline perekondlik seos nii ema, kostja III kui ka hagejaga. Kuna lapsi seob kostjaga III aga üksnes faktiline perekondlik seos, kuid lastel on olemas ka bioloogilised vanemad, kes on ühtlasi ka nende seaduslikud vanemad, ei annaks kostja III faktiline seos lastega alust jätta laste päritolu näitavat perekonnanime muutmata. Ringkonnakohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et nime muutmine ei oleks laste huvides. Maakohus leidis õigesti, et lapsed on väikesed ega mõista seetõttu veel oma seotust praeguse perekonnanimega. Seega ei tooks perekonnanime muutmine kaasa vajadust lastele selgitada, miks nende perekonnanime muudetakse.
16.Maakohus leidis kokkuvõttes õigesti ka seda, et lastele on põhjendatud anda hageja, s.o bioloogilise isa perekonnanimi, kuid selles osas ei ole maakohtu põhjendused piisavad, sh ei ole maakohus otsust tehes nõuetekohaselt tuvastanud kaalumise aluseks olevaid asjaolusid ega piisavalt kaalunud ja kõrvutanud argumente, mis võiksid õigustada lastele ema või isa perekonnanime andmist. Selliselt ei ole maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud, kas laste huvidele vastab kõige paremini ema või isa perekonnanime kandmine.
16.1.Siinsel juhul kasvavad lapsed ema ja kostja III perekonnas, kuid nad sündisid ema ja hageja kõrvalsuhtest, seejuures asus hageja isarolli täitma juba ema raseduse ajal ning jätkas seda vastavalt talle antud võimalusele ka pärast laste sündi. Samal ajal on isarolli täitnud ka kostja III, kellega laste ema koos elab. Nii kostja III kui ka hageja on kinnitanud kohtumenetluses soovi lapsi kasvatada. Ema ja kostja III väitel on nad elanud pikka aega koos ning neil oli enne kaksikute sündi üks ühine laps. Kooselu ajal oli laste ema lähedastes suhetes hagejaga ning soovis teha tulevikuplaane koos hagejaga, sh arutasid nad ühiste laste saamist. Eeltoodut kinnitavad nii hageja esitatud fotod kui ka sõnumivahetus (tl 24–32 ja 34–35). Samuti kinnitavad fotod ja sõnumivahetus seda, et lähedased suhted jätkusid ka pärast seda, kui laste ema jäi rasedaks. Sõnumitest nähtub, et hageja ja laste ema pidasid lapsi nende ühisteks lasteks ja ootasid koos nende sündi (tl 33, 36 ja 37). Laste ema on jaganud hagejaga 22.03.2021 toimunud sünnituseks ettevalmistumise veebikoolituse kinnitust (tl 38) ja 12.09.2021 beebi une seminari veebikoolituse kinnitust (tl 42), millest saab järeldada, et hageja valmistus koos laste emaga nii enne kui ka pärast laste sündi isarolli täitma. Lapsed sündisid XX.XX.XXXX (tl 83 ja 85). Hageja ja laste ema sõnumivahetus kinnitab, et nende lähedased suhted jätkusid ka pärast laste sündi ning veel augustis ja ka septembris 2021 jagasid nad omavahel laste tegevustega (massaaž, ujumine jms) seotud teavet ning hageja osales laste tegevustes (tl 43–47). Seda, et hageja veetis lastega koos aega, kinnitavad ka fotod hagejast ja lastest (tl 39–41). Seega osales hageja aktiivselt lastes elus ka pärast nende sündi. Kohtumenetluse ajal on lapsed ema kinnitusel elanud ema ja kostja III perekonnas ning kostja III on väljendanud kohtule soovi oma perekonda säilitada ning kasvatada kaksikuid koos laste emaga. Ema kinnitas maakohtu 02.11.2022 istungil, et hageja ei näe lapsi iga päev, kuid päevadel, mil ema viibib lastega (ilma kostjata III) Tallinnas, käib hageja lastega jalutamas (tl 120–120 pöördel). Seejuures on hageja avaldanud kohtumenetluses soovi osaleda laste elus rohkem kui tal praegu võimaldatakse. Tema väitel on nad laste emaga käinud koos teraapias, et leida laste ühiseks kasvatamiseks sobivaid lahendusi.
16.2.Laste seaduslike vanematena kanti laste sünni registreerimisel rahvastikuregistrisse laste ema ja kostja III, kuid laste bioloogiline ja seaduslik isa on tegelikult hageja.
2-21-13402 Laste ema ja kostja III esitasid pärast laste sündi (18.04.2021) kummagi lapse sünni registreerimise avalduse, milles kostja III võttis laste isaduse omaks (tl 82 ja 84). Avalduste alusel kanti mõlema lapse vanematena rahvastikuregistrisse laste ema ja kostja III, mitte hageja (tl 83 ja 85). Kostja III väitel viibis tema laste sünni juures ning tal ei olnud lapsi õiguslikult omaks võttes kahtlust, et lapsed on tema bioloogilised lapsed. Hageja ei ole selgitanud, kas ja millistel asjaoludel ta ei osalenud laste sünni ja registreerimise juures, kuid hageja esitas 26.08.2021 kohtule hagi isaduse vaidlustamiseks ja põlvnemise tuvastamiseks, s.o piisavalt lühikese aja jooksul pärast laste sündi, mis näitab hageja tugevat ja kindlat soovi osaleda laste elus ja täita isarolli. Maakohus tuvastas siinses asjas, et lapsed põlvnevad hagejast ning kohtuotsuse alusel on hageja laste seaduslik vanem.
16.3.Kohtute infosüsteemi kohaselt ei ole rahvastikuregistris isakannet muudetud ning rahvastikuregistrist nähtub endiselt, et laste hooldusõiguslike vanematena on rahvastikuregistrisse kantud laste ema ja kostja III (vt tl 83 ja 85). Kostja III on kohtule teada andnud, et ta soovib teostada hooldusõigust (tl 136).
16.4.Lapsed kannavad praegu kostja III perekonnanime, kuid kumbki vanem soovib anda lastele oma perekonnanime. Laste ema taotleb lastele enda perekonnanime andmist, et tema ja kostja III perekonnas oleks kõigil lastel nendega ühtse perekonnana elava ema või isa perekonnanimi, st ema peab oluliseks, et perekonnanimi väljendaks laste ühtsesse kasvuperekonda kuulumist. Arvestades seda, et laste ema ja kostja III ei ole abielus, kannavad hageja ja kostja III erinevaid perekonnanimesid. Kostja III kannab perekonnanime Saar. Laste ema kannab perekonnanime YYY. Kõik peres kasvavad lapsed (sh emale XX.XX.XXXX sündinud neljas laps) kannavad praegu perekonnanime CCC (tl 141). Seega on ema ja kostja III perekonnas olnud tavaks anda sündivale lapsele isa perekonnanimi ning ema ei ole varem taotlenud lastele enda perekonnanime andmist. Kaksikute perekonnanime muutmise korral hakkavad kaksikud kandma igal juhul teistest lastest erinevat perekonnanime. Hageja taotleb lastele enda perekonnanime andmist, et perekonnanimi väljendaks laste bioloogilist päritolu ja põlvnemist hagejast ning tooks selgelt nähtavale hageja isarolli. Hageja kandis varem perekonnanime VVV, kuid kannab alates 12.04.2021 perekonnanime XXX, mis on rahvastikuregistri andmetel tema ema perekonnanimi (tl 140). Hageja selgitas maakohtu istungil, et ta ei tundnud seotust oma surnud isaga ning tegemist oli venepärase perekonnanimega, mistõttu muutis ta laste sündimisega seoses oma perekonnanime (tl 120 pöördel). Kuna hageja uus perekonnanimi on tema ema perekonnanimi, kätkeb ka see nimi endas hageja päritolu ja seost oma eellastega. Sellest tulenevalt ei vähenda asjaolu, et hageja muutis enda perekonnanime, kuidagi hageja perekonnanime kaalu ja tähtsust lastele uue perekonnanime andmise kontekstis.
16.5.Kaaludes ja kõrvutades ülaltoodud asjaolusid, vastab kolleegiumi hinnangul laste huvidele siinsel juhul kõige paremini lastele hageja, s.o laste bioloogilise isa perekonnanime andmine. Lastel on mõlema vanemaga nii bioloogiline, õiguslik kui ka faktiline perekondlik seos. Faktiline perekondlik seos on siiski erinev – lapsed elavad koos emaga ning üksnes suhtlevad hagejaga. Seega on lapsed olnud seni tugevamalt seotud emaga ja tema perekonnaga. Samas tuleb arvestada, et laste senise perekondliku elukorralduse ning hageja võimaluse laste elus osaleda, on kujundanud laste ema, kes otsustas kasvatada lapsi ühises perekonnas kostjaga III, mitte hagejaga. Arvestades hageja senist osalemist laste elus ning tõsiseltvõetavat kavatsust
2-21-13402 täita laste elus isarolli ka edaspidi, ei saa laste faktilisele seotusele ema perekonnaga anda suuremat kaalu kui faktilistele suhetele hagejaga. Seejuures tuleb arvestada ka tulevikuperspektiivi. Ringkonnakohtul ei ole asjas tuvastatud asjaolusid arvestades mõistlikku alust arvata, et isa ei osaleks tulevikus laste elus ega täidaks isarolli. Sellest tulenevalt ei kaalu laste kasvamine ema perekonnas lastele uue perekonnanime andmise kontekstis üles laste faktilisi lähedasi ja tulevikus kujunevaid perekondlikke suhteid hagejaga. Lapse tegelikud perekondlikud suhted emaga oleksid ülekaalukad, kui hagejal ei oleks huvi laste elus osaleda ja isarolli täita, kuid siinsel juhul see nii ei ole. Seega saab lugeda mõlema vanema seosed lastega võrdväärseks. Kuigi hagejal ei ole rahvastikuregistri kandest nähtuvalt praegu laste hooldusõigust, ei vähenda see lastele uue perekonnanime andmise kontekstis isa osatähtsust laste kasvatamisel ja nende elus osalemisel. Vanemate hooldusõigusliku positsiooni erinevus võib olla kaalukas põhjus anda lapsele hooldusõigusliku vanema perekonnanimi, kui hooldusõiguseta vanem ei osaleks lapse elus ega oleks huvitatud hooldusõigusliku vanema rolli täitmisest või ei sobiks seda rolli täitma. Siinses asjas see aga nii ei ole. Seega ei annaks praegune hooldusõiguslik positsioon alust järeldada, et laste huvides oleks kanda ema, s.o hooldusõigusliku vanema perekonnanime. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuna kostja III võttis lapsed omaks ning kostja III kanti laste hooldusõigusliku vanemana rahvastikuregistrisse, ei olnud hagejal varem ka võimalik hooldusõigust saada. Samas on hageja avaldanud soovi olla täieõiguslik vanem ja teostada kõiki vanema õigusi. Kuigi lastele uue perekonnanime andmisel tuleb arvestada laste ema ja hageja kaalutlusi ühe või teise perekonnanime eelistamisel, ei ole neil lapsele uue perekonnanime andmisel ringkonnakohtu hinnangul määravat kaalu. Peamine kaalutlus, millest kohus lastele uut perekonnanime andes lähtub, on laste, mitte vanemate huvid. Olukorras, kus lapsed elavad ema ja kostja III perekonnas, kuid põlvnevad hagejast, kes soovib, on osalenud ja mõistlikult eeldades osaleb ka tulevikus laste elus, on laste huvides kanda sellist perekonnanime, mis aitab neil tulevikus kõige adekvaatsemalt ja selgemalt mõista oma päritolu ja suhteid ümbritsevate pereliikmetega. Ringkonnakohtu hinnangul mõistavad lapsed ema ja kostjaga III koos elades oma kuulumist ema perekonda ning juhul, kui lapsed kannavad ema perekonnas elades ema perekonnanime, võib lastel olla raske mõista nende tegelikku seost hagejaga ja tähendust hageja elus. Pigem identifitseeriksid lapsed end ema perekonnanime kandes üksnes ema ja kostja III perekonnaliikmena, mis tooks kaasa selle, et lapsed ei mõistaks aegsasti ja õigesti hageja rolli nende elus. Lastele hageja perekonnanime andmine seevastu loob lastele selgust nende põlvnemisest tuleneva identiteedi osas ning toetab ühtlasi laste ja isa lähedaste suhete kujunemist. Kui lapsed kannavad hageja perekonnanime, siis võib neil küll tekkida küsimus kostja III rollist oma elus, kuid hageja perekonnanime kandmine aitab kaasa sellele, et lapsed mõistavad võimalikult vara tegelikke perekondlikke suhteid, sh seda, et kostja III toetab nende kasvatamist ühtses perekonnas ja on neile ema kaudu lähedane isik, kuid nende isaks on hageja. Vanuse kasvades tekib lastel alati huvi teada oma päritolu ning laste huvides on saada võimalikult vara õige ettekujutus oma päritolust, st kasvada üles õige teadmisega oma päritolust. Laste päritolu näitavate andmete ebamäärasus ja ebaselgus ei vastaks kärgperes elamise korral laste huvidele. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et laste huvi tajuda oma perekonnanime kaudu oma isapoolselt päritolu kaalub üles nende huvi tunda kuuluvust ema ja kostja III perekonnaga. Laste ja vanema erinevast perekonnanimest tulenevad võimalikud praktilised keerukused (lapsega reisimisel enda hooldusõigusliku vanema positsiooni selgitamine või tõendamine) ei ole siinses asjas sellised asjaolud, mis ülaltoodud lapse huvi üles kaaluks. Olukorras, kus
2-21-13402 vanemad ei ole abielus ega kanna ühist perekonnanime, on erinevast perekonnanimest tulenevad võimalikud õiguskäibes osalemise keerukused tavapärased.
17.Ülaltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole lõppjäreldusena eksinud, kui otsustas anda lastele hageja perekonnanime. Seega ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust vaidlustatud osas tühistada, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
18.Kuigi ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, on vaidluse olemust ja sisu arvestades õiglane jätta määruskaebemenetluse kulud TsMS § 172 lg 1 järgi iga menetlusosalise enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.