Eesistuja Malle Seppik, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik
Kohtuasi
L. P avaldus täisealisele isikule eestkostja määramiseks. A. K (K) esindaja vandeadvokaadi abi Rene Hallemaa taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 14. aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-53163
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vandeadvokaadi abi Rene Hallemaa määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja vandeadvokaadi abi Rene Hallemaa
Asja läbivaatamise kuupäev
5. oktoober 2015. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 14. aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-53163 osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Rene Hallemaa taotluse määrata kindlaks riigi õigusabi tasu ringkonnakohtu istungil osalemise eest.
2.Tühistatud osas teha uus määrus, rahuldada Rene Hallemaa taotlus osaliselt ja määrata Advokaadibüroo Valge & Uiga OÜ-le ringkonnakohtu istungil osalemisel A. K-le osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest makstavaks tasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Saata määrus p 2 osas täitmiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks Advokaadibüroo Valge & Uiga OÜ-le.
3.Tartu Ringkonnakohtu 14. aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-53163 on jõustunud osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Rene Hallemaa taotluse määrata kindlaks riigi õigusabi tasu kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagita menetluses. Määruskaebus rahuldada.
4.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu menetluses oli L. P avaldus täisealisele isikule eestkostja määramiseks. Maakohus määras puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja. Riigi õigusabi osutajaks määrati vandeadvokaadi abi Rene Hallemaa (avaldaja).
Tartu Maakohus määras 1. oktoobri 2014. a määrusega A. K eestkostjaks Tartu Linnavalitsuse. Tartu Maakohus määras avaldajale esimese astme kohtus esindamise eest tasu suuruseks 468 eurot (koos käibemaksuga). L. P esitas eestkoste määramise määruse peale määruskaebuse.
2.Tartu Maakohus määras 28. novembri 2014. a määrusega A. K esindamise eest määruskaebuse menetlemisel Tartu Maakohtus avaldajale tasu 360 eurot (koos käibemaksuga). Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli eestkosteasi keskmisest oluliselt töömahukam. Seetõttu suurendas maakohus „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (kord) p 11 alusel väljamõistetava tasu piirmäära vastavalt advokaadi taotlusele.
3.L. P määruskaebuse menetlemisel määras ringkonnakohus asja läbivaatamiseks kohtuistungi. Avaldaja osales 7. aprillil 2015 kohtuistungil A. K esindajana. Avaldaja esitas 7. aprillil 2015 Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks A. K esindamise eest määruskaebuse menetlemisel ringkonnakohtus. Taotluse kohaselt palus avaldaja kindlaks määrata tasu kohtulikus menetluses osalemise, st kohtuistungil osalemise eest (üks tund) ning hagita menetluses kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest (üks tund). Avaldaja palus määrata kokku tasu 96 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tartu Ringkonnakohus jättis 14. aprilli 2015. a määrusega avaldaja taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt määras maakohus avaldaja tasu suuruseks 468 eurot ning hiljem määruskaebuse menetlemisel 360 eurot (koos käibemaksuga). Viimasel juhul suurendas maakohus riigi õigusabi tasu piirmäära viie pooltunni ulatuses, sest eestkosteasi on keskmisest oluliselt töömahukam. Korra p 37 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagita asjades, v.a punktis 371 toodud juhtudel, 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 200 eurot. Tsiviilasja raames on avaldajale riigi õigusabi tasu kokku määratud 828 eurot (koos käibemaksuga), mis ületab kehtestatud piirmäära mitu korda. Ringkonnakohus möönab, et kohtuistungi toimumise tõttu on esindajal kulunud õigusabi osutamisele rohkem aega. Arvestades kehtestatud riigi õigusabi tasu piirmäära ning juba määratud tasu esindamise eest määruskaebemenetluses, tuleb täiendava tasu määramise taotlus jätta rahuldamata. Käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist sellise õiguslikult keerulise vaidlusega, mille tõttu tuleks esindajale määrata riigi õigusabi tasu suuruses, mis ületab kehtestatud piirmäära mitu korda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Avaldaja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määrus tervikuna. Avaldaja vaidlustab ringkonnakohtu määruse osas, mis puudutab ringkonnakohtu istungil osalemise aja eest tasuna 48 euro välja mõistmata jätmist. Avaldaja palub teha uue määruse, millega rahuldada advokaadi
taotlus osaliselt ja mõista Advokaadibüroo Valge & Uiga OÜ kasuks välja koos käibemaksuga 48 eurot tsiviilasjas nr 2-14-53163 A. K-le ringkonnakohtu istungil osutatud riigi õigusabi eest. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on avaldajal määruskaebuse esitamise õigus. Vaidlustatav menetluskulude summa ei ületa praegusel juhul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg-s 2 nimetatud määra 200 eurot. Kui see määr kehtib ka riigi õigusabi tasude ja kulude kindlaksmääramise määruse vaidlustamisel, on kord põhiseadusega vastuolus. Riigi õigusabi tasu on esindaja töötasu. Esindajal peab olema võimalik oma õiguste kaitseks esitada määruskaebus. Lisaks toimub riigi õigusabi tasude kindlaksmääramine eelkõige menetlust lõpetavas määruses, mille peale võib määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud. Kohus ei saa jätta riigi õigusabi tasu välja mõistmata kohtuistungil osalemise aja eest, kuna istungil osalemine on kohustuslik ja põhjendatud toiming. Korra p 38 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest 20 eurot iga poole tunni kohta. Kord ei kehtesta kohtulikus menetluses osalemise eest tasu väljamõistmiseks piirmäära. Seetõttu pidanuks kohus advokaadile mõistma välja istungil osalemise ajale vastava töötasu 48 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus sisuliselt vähendas tagasiulatuvalt juba väljamõistetud töötasu kohtulikuks menetluseks ettevalmistamiseks kulutatud aja eest. Korra p 11 kohaselt on võimalik töötasu suurendada, kui asi on eriliselt töömahukas. Ringkonnakohus on hinnanud üksnes asja õiguslikku keerukust ning on jätnud analüüsimata esindaja tehtud toimingud ja nende vajalikkuse. Jääb selgusetuks, millest lähtudes on ringkonnakohus pidanud advokaadile menetluse raames määratud tasu mitu korda piirmäära ületavaks. Tartu Maakohtus avaldajale määratud tasu ei ületanud määruse tegemise ajal kehtinud piirmäärasid. Määruskaebemenetluses maakohtu määratud tasu ületas kehtinud piirmäärasid vaid 100 euro võrra, mida maakohus pidas põhjendatuks.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks kohtumenetluses osalemise eest rahuldamata. Tühistatud osas teeb Riigikohus uue määruse, millega määrab Advokaadibüroo Valge & Uiga OÜ-le ringkonnakohtu istungil osalemisel A. K-le osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest makstavaks tasuks 48 eurot. Määruskaebus rahuldatakse.
7.TsMS § 696 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 660 lg 3 esimese lause kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Avaldaja määruskaebeõiguse aluseks on TsMS § 660 lg 3 ja § 696 lg 1. Menetlust lõpetavaks määruseks loetakse neid hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi lahendatakse (menetlus n-
ö suletakse või lõpetatakse), ning menetlust lõpetavat määrust ei tule mõista kitsalt menetluse lõpetamise määrusena TsMS § 428 tähenduses (vt Riigikohtu 3. oktoobril 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 10; 28. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11). Kolleegium leiab, et sarnaselt TsMS § 696 lg-ga 3 on riigi õigusabi osutanud advokaadile tema avalduse alusel määratud esindajatasu määrus TsMS § 660 lg 3 mõttes menetlust lõpetavaks määruseks (vt Riigikohtu 11. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-14, p 10). Kuivõrd vaidlusaluse määrusega jättis ringkonnakohus advokaadile riigi õigusabi osutamise eest tasu kindlaks määramata, siis on avaldaja õigusi määrusega ka kitsendatud. Seega on avaldajal õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus Riigikohtule.
8.Kolleegium märgib, et avaldaja on esitanud oma taotlused määruskaebuses vastuoluliselt. TsMS § 695 ja § 671 lg 2 p 2 järgi tuleb määruskaebuses märkida määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud protsessuaalne nõue, näidates sealjuures ära, millises ulatuses määruskaebuse esitaja ringkonnakohtu määrust vaidlustab ning missugust Riigikohtu lahendit taotleb. Määruskaebuse sissejuhatuses on avaldaja selgelt märkinud, et vaidlustab ringkonnakohtu määrust üksnes osas, mis puudutab ringkonnakohtu istungil osalemise aja eest tasuna 48 euro välja mõistmata jätmist. Ka määruskaebuse põhjendustes käsitleb avaldaja vaid kohtuistungil osalemise eest riigi õigusabi tasu kindlaksmääramist. Samas määruskaebuse resolutsioonis palub avaldaja tühistada ringkonnakohtu määruse tervikuna. Kolleegium lähtub asja lahendamisel avaldaja sõnaselgest soovist ning põhjendustest ja analüüsib ringkonnakohtu määrust vaid kohtuistungil osalemise eest tasu kindlaksmääramise osas, st 48 euro ulatuses. Ülejäänud osas on ringkonnakohtu määrus jõustunud TsMS § 466 lg 3, § 463 lg 2 ja § 456 lg 4 teise lause järgi.
9.Riigikohtu üldkogu tunnistas põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 esimesed kolm lauset ning käesolevas asja kohalduva korra, kuid lükkas praeguse asja jaoks asjakohaste sätete osas otsuse jõustumise kuue kuu võrra edasi (vt Riigikohtu üldkogu 26. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-2-1-40-15, p-d 64-66). Seega ei takista eelviidatud Riigikohtu üldkogu otsus praeguses asjas kerkinud korra tõlgendamist puudutava küsimuse lahendamist.
10.Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et ringkonnakohus on põhjendamatult jätnud välja mõistmata riigi õigusabi tasu kohtuistungil osalemise eest. Korra p 37 esimese lause kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagita asjades, v.a punktis 371 toodud juhtudel, 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 200 eurot. Korra p 38 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest 20 eurot iga poole tunni kohta. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et korra järgi on selgelt eristatud kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise tasu ning kohtulikus menetluses osalemise tasu. Ringkonnakohtul ei olnud alust jätta kohtulikus menetluses osalemise eest tasu kindlaks määramata seetõttu, et maakohus oli juba varem kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest mõistnud välja piirmäära ületava tasu. Sellega ringkonnakohus sisuliselt vähendas maakohtu jõustunud kohtumäärusega kindlaks määratud tasu.
11.Kuivõrd asja lahendamiseks ei ole vaja rohkem asjaolusid tuvastada, peab kolleegium TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel võimalikuks teha asjas uus määrus. Korra p 38 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest 20 eurot iga poole tunni kohta. Korra p 39 kohaselt kohaldatakse tasu arvestamisel punktides 37, 371 ja 38 nimetatud tegevuste eest punkte 19 ja 21 punktides 37, 371 ja 38 sätestatud erisustega. Korra p 19 kohaselt toimub tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Ringkonnakohtu kohtuistungi protokolli kohaselt avati kohtuistung kell 11.00 ning istung lõppes kell 11.55 (II kd, tl-d 129-130 pöördel). Seega on avaldajal õigus saada kohtuistungil osalemise eest korra p-de 19, 38 ja 39 järgi tasu kahe poole tunni eest, st 40 eurot, millele lisandub käibemaks, ehk kokku 48 eurot.
12.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Avaldaja ei ole määruskaebuses märkinud, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada, mistõttu tuleb tal Riigikohtule teatada, kellele ja kuhu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 8 esimese lause järgi tagastada. Malle Seppik, Ants Kull, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.