Hageja: M P (isikukood xxx) Hageja seaduslik esindaja: (isikukood xxx, elukoht: xxx )
A
P
Kostja: M P (isikukood xxx, registrijärgne elukoht: xxx )
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista M Plt igakuine elatis M P kasuks alates 15.01.2024. a kuni M P täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxx. a) summas 260 (kakssada kuuskümmend) eurot 33 senti (sh baassumma 249,78 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50 eurot 55 senti, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).
3.Elatise suurus muutub igal aastal lähtudes baassumma indekseerimisest (1. aprillil) ja brutokuupalga suuruse muutumisest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest.
4.Välja mõista M Plt M P kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 19.01.2023. a 14.01.2024. a eest 2 975 (kaks tuhat üheksasada seitsekümmend viis) eurot 32 senti.
1(5)
5.Igakuine elatis tuleb tasuda 15-ks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja A P arveldusarvele nr xxx, selgitusega „elatisraha“.
5.1.Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
6.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid.
7.Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
8.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule.
ASJAOLUD
1.M P esitas esindaja kaudu Viru Maakohtule hagiavalduse M P vastu elatise nõudes. Kostja hageja suhtes ülalpidamiskohustust ei täida. Hageja on seadusliku esindaja ülalpidamisel. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt alates 19.01.2023. a miinimumsummas.
2.Kohus saatis kostjatele hagiavalduse koos lisadega ja kohustas 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale AET-is nähtav ja kättetoimetatav alates 15.01.2024. a. Kohus edastas 16.01.2024. a ja 20.02.2024. a kostjale hagimaterjalid ja kohtumääruse kostja poolt (tsiviilasjas 2-21-10640 ja xxx ja xxx ettevõtja kodulehel (xxx) avaldatud e-posti aadressile xxx. Kohus selgitas, et kui kohtudokumentide kättesaamise kinnitust ei tule, loeb kohus, et kohtudokumendid on kätte saadud vastavalt TsMS § 3141 lg 3 sätestatule kolme tööpäeva jooksul kirja saatmisest. Kostja kohtu määratud tähtajaks ja enda poolt märgitud kuupäevaks kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. 2(5)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lõikele 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.
4.Hageja ei ole kohtule teatanud, et nad ei soovi tagaseljaotsuse tegemist, sel juhul hageja nõusolekut eeldatakse (TsMS § 407 lg 2).
5.TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
6.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikele 1 ja 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
7.M P on M P isa.
8.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Lähtudes PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja on palunud mõista kostjalt elatise välja miinimummääras.
9.PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
10.PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 249,87 eurot (alates 01.04.2023.a.), mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. - Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Keskmine brutopalk 2022. aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot. PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb 2022.aastal elatise miinimumsuurus järgmiselt: - PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 249,87 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 249,87 + 50,55 =300,33 eurot.
3(5)
- PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 300,33 - 40 =260,33 eurot.
11.PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja palub elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ehk alates 19.01.2023. a. Hagi on esitatud 14.01.2024. a. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et oleks viidatud ajavahemikul lapse ülalpidamist materiaalselt toetanud. Ajavahemiku 19.01.2023. a - 31.03.2023. a eest kujuneb PKS § 101 järgne elatisemakse arvestus järgmiselt: - PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 209,20 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta (2022. a) kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 209,20 + 46,44 =255,64 eurot. - PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt oli lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta alates 01.01.2023 80 eurot. Seega tuleb igakuisest elatisest maha arvestada pool lapsetoetust 40 eurot. 209,20+ 46,44= 255,64 – 40 =215,64 eurot. Tagasiulatuva aja 19.01.2023. a kuni 14.01.2024. a eest tuleb kostjal elatist maksta kokku 2 975,29 eurot: - jaanuar 2023. a 12 päeva eest 83,47 eurot, - 01.02.2023. a - 01.04.2023. a 2 x 215,64 = 431,28 eurot; - 01.04.2023. a - 01.01.2024. a 9 x 260,33 = 2 342,97 eurot; - jaanuar 2024. a 14 päeva eest 117,57 eurot.
12.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus M P hagi M P vastu tagaseljaotsusega.
13.Vastavalt TsMS § 468 lõikele 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
14.TsMS § 445 lg 1 sätestatust tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette
Menetluskulude jaotus
15.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. 4(5)
Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.