Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-23-16360 soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja. Kaja võib esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 ning esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

X (hageja) esitas 19. novembril 2023 (täpsustatud 13. detsembril 2023) Viru Maakohtule hagi Yi (kostja) vastu, milles pärast täpsustamist palus kostjalt välja mõista igakuise elatise 260,33 eurot alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx), st vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summale.

Hagiavalduse kohaselt on hageja sünnist saati ema juures elanud ning kostja tema kasvatamises ja ülalpidamises ei osale. Kostja ei ole alates 2021. aasta septembrist hageja seadusliku esindaja telefonikõnedele vastanud ja hageja ei ole kostjaga kohtunud.

Kohus võttis hagi menetlusse 14. detsembri 2023 määrusega ning kohustas kostjat esitama hagi kohta kirjalik vastus koos lisadega 20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati hagile vastamata jätmise tagajärgedest ning tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks (määruse põhjenduste p 5). Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus tehti kostjale nähtavaks e-toimikus ning edastati elektrooniliselt e-posti aadressidel xxx ja xxx. Kättetoimetamiseks rahvastikuregistri järgsel elukoha aadressil xxx kasutas kohus Politsei- ja Piirivalveameti ning kohtukordniku abi.

Menetlusse võtmise määrus ja hagi toimetati kostjale kätte 12. veebruaril 2024 menetlusdokumentide postkasti panekuga aadressil xxx. Hagile tuli vastata hiljemalt 4. märtsil 2024. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus rahuldab tagaseljaotsusega Xi hagi Yi vastu elatise väljamõistmiseks.

Vastavalt TsMS § 407 lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagi ja menetlusse võtmise määrus loeti kostjale kättetoimetatuks 12. veebruaril 2024 TsMS § 326 lg-s 1 sätestatud korras postkasti panekuga. Seega tuli hagile vastata hiljemalt 4. märtsil 2024, kuid kostja ei ole vastust esitanud. Kostjat on teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. TsMS § 407 lg 2 järgi võib hageja puhul eeldada nõusolekut asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Samuti ei esine TsMS § 407 lg2(4)

2-23-16360 tes 4–6 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud piisavad, et pidada hageja nõuet õiguslikult põhjendatuks. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks.

Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist PKS § 101 alusel arvutatud summas muutuva suurusena kuni tema täisealiseks saamiseni. Alaealine laps on õigustatud saama oma vanemalt ülalpidamist (PKS § 96 lg 1 ja § 97 p 1). Ülalpidamist annab eeskätt raha perioodilise maksmisega (elatis) alaealise lapse vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises (vt PKS § 100 lg-d 1 ja 2). Sünnitõendi ja rahvastikuregistri järgi on Y alaealise lapse Xi isa. Kostja on seega kohustatud hagejat ülal pidama. Laps elab emaga ega ela isaga koos. Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja lapse kasvatamises ega ülalpidamises. Vanemad ei ole ülalpidamise andmise osas kokkuleppele jõudnud. Hageja võib ülalpidamist nõuda raha perioodilise maksmisega.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot ja mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Hagi esitamise ajal on PKS § 101 lg-tes 3 ja 4 märgitud indekseeritud baassumma 249,78 eurot ja korrigeeritud keskmine brutokuupalk 1685 eurot, millest 3% on 50,55 eurot. Järgmine baassumma indekseerimine ning keskmise brutokuupalga korrigeerimine toimub 1. aprillil 2024.

PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel kujunenud summast arvestatakse maha lapsetoetus. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Alates 1. jaanuarist 2023 on lapsetoetus 80 eurot kuus (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3).

2-23-16360 (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

(allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.