Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht 5. märts 2024, Tallinn Tsiviilasja number
2-22-10933
Tsiviilasi
X avaldus Y vastu alaealise lapse Q suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse viibimiskoha määramise õiguse osas ainuhooldusõiguse andmiseks Xle ning suhtlemiskorra muutmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. jaanuari 2024. a määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja (ema) X (isikukood esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja Erika Scholler
XXXXXXXXXXX),
Puudutatud isik (isa) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Valeria Titova Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20. jaanuari 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-10933 muutmata.
2.Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles maakohus määras kindlaks ja mõistis Xlt Y kasuks välja menetluskulu hüvitise 550 eurot.
Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja, ema) esitas 27. juulil 2022 Harju Maakohtule avalduse lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse viibimiskoha määramise õiguse osas ainuhooldusõiguse andmiseks Xle ning suhtlemiskorra muutmiseks.
1.1.Maakohus jättis 5. oktoobri 2023. a määrusega avalduse lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse viibimiskoha määramise õiguse osas ainuhooldusõiguse andmiseks avaldajale läbi vaatamata. Maakohus jättis 10. novembri 2023. a määrusega läbi vaatamata ka avaldaja nõude suhtlemiskorra muutmiseks ning tegi lõpliku menetluskulude jaotuse, jättes menetlusosaliste menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 2 ja § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda, lapsele määratud esindaja tasu ja kulud jäid riigi kanda. Maakohus märkis, et menetluskulude rahaline suurus määratakse TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks pärast määruse jõustumist. Määrus jõustus 28. novembril 2023.
1.2.8. detsembril 2023 esitas Y (puudutatud isik, isa) maakohtule menetluskulude nimekirja. Kokku soovis puudutatud isik, et avaldajalt mõistetakse tema kasuks välja lepingulise esindaja kulud 1254,50 eurot (sisaldab käibemaksu). Puudutatud isiku lepinguline esindaja tegi menetlustoiminguid 8,75 tundi tunnitasuga 110 eurot (lisandub käibemaks) ja alates
1.3.Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja suhtes vastuväite, leides, et vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks saab pidada 5 tundi. Samuti ei olnud avaldaja nõus puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasuga, mis ületas koos käibemaksuga 110 eurot. Veel märkis avaldaja, et puudutatud isik ei arvestanud lapse huvidega, sest kuigi tal oli elatise võlgnevus, olid tal rahalised vahendid lepingulisele esindajale maksmiseks. Esimese astme kohtu määrus
2.Harju Maakohus rahuldas 20. jaanuari 2024. a määrusega (vaidlustatud määrus) puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitisena 1254,50 eurot (sisaldab käibemaksu) ning menetluskulude tasumisega viivitamise korral võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2.1.Maakohus hindas puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas märgitud toiminguid ja leidis, et menetluskulude nimekirjas esitatud toimingud ja nendele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud. Maakohus hindas õigusteenuse osutamist 6. septembrist 2022 kuni
15.novembrini 2022, mil puudutatud isiku lepinguline esindaja tutvus kohaliku omavalitsuse ja lapsele määratud esindaja seisukohtadega ning pidas kompromissläbirääkimisi. Nendele toimingutele on kulunud 4,25 tundi, mis maakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik.
25.aprillil 2023 toimus ärakuulamine, millest võttis puudutatud isiku lepinguline esindaja osa. Arvestades ärakuulamise kestvust, on vajalik ja põhjendatud ajakulu 2 tundi. Kohtunõuete täitmisele kulutas lepinguline esindaja 2,5 tundi, mis on maakohtu hinnangul samuti vajalik ja põhjendatud. Maakohus märkis, et tegemist on keskmisest perekonnaõiguse asjast keerukama vaidlusega, sest see eeldas rahvusvahelise õiguse kohaldamist. Avaldaja hinnang, et vajalik ja põhjendatud ajakulu saab olla vaid 5 tundi, ei ole asjakohane.
2.2.Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot ja 130 eurot on mõistlik ja vastab turuhinnale. Tasule lisandub käibemaks.
2.3.Maakohus leidis, et asjaolu, et puudutatud isikul on elatise võlgnevus, ei oma asja lahendamisel tähtsust, jättes selle väite tähelepanuta. 2 (4)
Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu hüvitisena enam kui 550 eurot. Avaldaja palub vastavas osas jätta menetluskulud avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõistmata. Avaldaja tugineb määruskaebuses sellele, et puudutatud isikul on elatise võlg 5829,90 eurot ning avaldajalt menetluskulude väljamõistmisel ei ole lapsel igapäevaste vajaduste rahuldamiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Avaldaja ei nõustu maakohtuga, et elatise võlgnevusega seotud väited ei oma menetluskulude kindlaksmääramisel tähtsust. Maakohus pidi arvestama, et kuna puudutatud isik ei tasu lapsele elatist, siis menetluskulude avaldajalt väljamõistmine võib kahjustada lapse heaolu.
4.Puudutatud isik vaidles avaldaja määruskaebusele vastu. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluse puhul on tegemist iseseisva menetlusega. Maakohus pidi hindama toimingutele kulunud aja ja tunnitasu vajalikkust ja põhjendatust ning see ei olnud kuidagi seotud lapse huvide kaalumisega.
5.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
7.Avaldaja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu hüvitise 550 eurot. Seega on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel selles osas jõustunud.
8.Määruskaebuse väite kohaselt ei ole maakohus avaldajalt puudutatud isiku kasuks 1254,50 euro suuruses menetluskulude hüvitise väljamõistmisel arvestanud, et puudutatud isikul on elatise võlgnevus ning sellises suuruses hüvitise avaldajalt väljamõistmine kahjustab lapse heaolu. Kolleegiumi hinnangul vaidlustab avaldaja menetluskulude jaotust, mis ei ole aga praeguses menetlusetapis enam võimalik. Maakohus jättis menetluskulude kindlaksmääramisel põhjendatult selle väitega arvestamata.
8.1.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kõnealuse sätte reeglitel on eelkõige tähtsust juhul, kui menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude suurus määratakse kindlaks erinevates kohtulahendites, st kui menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks TsMS § 177 lg 2 kohaselt eraldi määrusega pärast asja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Sellisel juhul on TsMS § 178 lg 1 esimese lause toimeks see, et menetluskulude jaotuse vaidlustamiseks tuleb edasi kaevata kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale, millega kulude jaotus TsMS § 173 alusel kindlaks määrati (TsMS I komm (2017) § 178, p 3.1 b). See tähendab, et menetluskulude kindlaksmääramise lahendi peale edasi kaevates ei saa kulude jaotust enam vaidlustada, sest lahend, millega kulude jaotus kindlaks määrati, on jõustunud. 3 (4)
8.2.Siinses asjas on menetluskulude jaotus kindlaks määratud maakohtu 10. novembri 2023. a määrusega. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda ja lapsele määratud esindaja tasu ja kulud riigi kanda. Maakohus on menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel arvestanud menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg 4 kohaldamist ning kas menetluskulude avaldajalt puudutatud isiku kasuks väljamõistmine oleks avaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus hindas menetlusosaliste käitumist, samuti seda, kas asja materjalidest tulenevalt saaks menetluse põhjustamine ja sellest tingitud kulud olla avaldajale ette heidetavad. Kõiki neid asjaolusid kogumis hinnates leidis maakohus, et avaldajalt puudutatud isiku menetluskulude väljamõistmine ei ole äärmiselt ebaõiglane. Kui avaldaja maakohtu sellekohase otsustusega ei nõustunud, sai ta esitada vastava määruse peale määruskaebuse, tuginedes puudutatud isiku elatise võlgnevuse olemasolule ning põhistada selle võimalikku mõju menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel. Seda avaldaja aga ei teinud.
9.Avaldaja ei ole määruskaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas sisalduvate toimingute ja nendele kulunud aja suhtes. Kolleegium märgib siiski, et maakohus on asjakohaselt hinnanud puudutatud isiku menetluskulusid ning ka TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud toimiku materjalidele tuginedes puudutatud isiku lepingulise esindaja toimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Samuti on maakohus vajaliku põhjalikkusega hinnanud lepingulise esindaja tunnitasu suurust, arvestades kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukusega, samuti esindaja kvalifikatsiooniga. Riigikohus on leidnud, et ka hagita kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahendamisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud (vt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 21). Riigikohtu hinnangul ei saa hagita perekonnaasjas advokaadist esindaja kasutamist pidada ebamõistlikuks, seda eriti vaidluste puhul, mida iseloomustab sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel (vt nt ka RKTKm 19.01.2016, 3-2-1-86-16, p 12). Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt RKÜKo 02.05.2017, 32-1-134-16, p 56). Maakohus ei ole puudutatud isiku lepingulise esindaja toimingute, ajakulu ja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalutlusõiguse piire ületanud, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu diskretsiooniotsuse ümberhindamiseks.
10.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
11.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.