Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht 5. märts 2024, Tallinn Kohtuasja number
2-22-8544
Kohtuasi
X avaldus Y vastu alaealiste laste Q ja Cga suhtluskorra kindlaksmääramiseks Y avaldus X vastu alaealiste laste Q ja C suhtes ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks ning hooldusõiguse üleandmiseks Yle ja alaealiste laste Q ja Cga suhtluskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. mai 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja / vastuavalduses puudutatud isik III X Puudutatud isik I Q Puudutatud isik II C Puudutatud isikute I ja II riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Kardo Karon Puudutatud isik III / vastuavalduses avaldaja Y, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ronald Riistan Puudutatud isik IV Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 25. mai 2023. a määrus ühise hooldusõiguse lõpetamise küsimust puudutavas osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 2) ja menetluskulude jaotuse osas muutmata.
2.Jätta Y määruskaebus rahuldamata.
3.Harju Maakohtu 25. mai 2023. a määrus on jõustunud osas, millega maakohus määras kindlaks laste C, Q ja laste isa X vahelise suhtluskorra (maakohtu määruse resolutsiooni p 1).
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Y kanda, välja arvatud alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda.
5.Kindlaksmääratavad ja hüvitatavad menetluskulud määruskaebemenetluses puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (isa) esitas 7. juunil 2022 Harju Maakohtule avalduse C (tütar) ja Qga (poeg) (tütar ja poeg koos nimetatud lapsed) suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt lõppes isa ja Y (ema) kooselu 2016. a juulis. Ema kolis koos lastega Suurbritanniast Eestisse elama. Isa jäi elama Suurbritanniasse. Isa ja laste vahel on lähedased suhted. Ema ja isa abielu lõppes aprillis 2017. Vanemate vahel oli kokkulepe, et lapsed saavad isaga igal ajal suhelda telefoni teel ning kui isa viibib Eestis, siis võtab ta emaga ühendust ning nad lepivad kokku, millal ja kui palju lapsed isaga aega veedavad. Alates oktoobrist 2021 ei luba ema lastel isaga suhelda.
2.Ema esitas 27. juulil 2022 vastuavalduse lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks ning kompromissiettepaneku suhtluskorra osas. Samuti esitas ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks laste suhtes ja emale ainuhooldusõiguse andmiseks või alternatiivselt vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste viibimiskoha määramise õiguse, haridus- ja terviseküsimuste osas ning neis küsimustes emale ainuhooldusõiguse andmiseks. Ema selgitas, et alates vanemate lahkuminekust elavad lapsed alaliselt koos emaga. Ema hoolitseb laste eest. Kõik otsused laste kohta võtab ema vastu ainuisikuliselt, sest isal ei ole hooldusõiguse teostamise vastu huvi ega ka reaalset võimalust. Isegi siis, kui ema palus isalt abi, ei soovinud isa seda teha (toetuse taotlemine linnalt, lapse teise lasteaeda ülemineku korraldamine). Isa suhtleb lastega väga harva, aastatel 2018–2022 veetis isa lastega kokku ligikaudu 15 päeva. Isa ei suuda lapsi puudutavaid olulisi asju otsustada, sest ta ei tea laste vajadusi ning elab teistsuguses kultuuri- ja inforuumis. Ühise hooldusõiguse teostamine eeldab vanemate tihedat koostööd, kuid koostöö on raskendatud isa vägivaldsuse tõttu (ema vastu). Isa ei soovi teha emaga koostööd ja ignoreerib ema põhjendatud küsimusi laste kohta. Isa ei andnud emale nõusolekut lastega reisile minekuks.
2-22-8544 Puudutatud isikute seisukohad
3.Isa palus jätta ema nõuded rahuldamata. Isa selgitas, et ta ei teadnud, millises lasteaias lapsed käisid, kuna ema ei pidanud vajalikuks teda teavitada. Enne lastele haridusasutuse valimist pakkus isa erinevaid valikuid ja pidas emaga nõu, kus lapsed õppima hakkavad. Ema tegi otsuse ise, isa arvamust arvestamata. Isa on alati osalenud laste haridusküsimuste lahendamisel, nt võttis ühendust poja klassijuhatajaga. Suhtlemine emaga on olnud alati keeruline, sest ta ei vastanud mõnikord kaks nädalat kõnedele, vastus sõnumile oli alati lühike. Ema polnud huvitatud, et isa teaks lastest rohkem. Isa pakkus välja, milliste huvitegevustega võiksid lapsed tegeleda ja oli valmis nende eest ka maksma. Isa leidis, et laste suhtes vanemlike õiguste äravõtmine või piiramine ei ole lubatav, kuna ta pole kunagi vältinud laste kasvatamises osalemist. Ema ei tohiks teha olulisi otsuseid üksi.
4.Lastele õigusabi korras määratud esindaja leidis, et ema avaldus on laste huvides ning hooldusõiguses muudatuste tegemine on põhjendatud ja asjakohane. Samuti vastab laste huvidele ema pakutud suhtluskord.
5.Mustamäe Linnaosa Valitsuse hinnangul toetab ema alternatiivne avaldus laste huve ja tuleb rahuldada. Samuti on põhjendatud ema pakutud suhtluskord. Menetluse käik
6.Maakohus kuulas menetlusosalised ära 24. aprillil 2023. Menetlusosalised jäid varem väljendatud seisukohtade juurde. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus määras 25. mai 2023. a määrusega kindlaks laste ja isa vahelise suhtluskorra. Maakohus jättis rahuldamata ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning hooldusõiguse täielikult emale üleandmiseks, samuti ema alternatiivse avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lõpetatud osas emale üleandmiseks. Maakohus otsustas, et määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.
8.Maakohtu hinnangul puudub õigusaktidele, Riigikohtu praktikale ja esitatud asjaoludele tuginedes praegu vajadus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Kuigi vanemate koostöö ei pruugi olla hea, puuduvad vanemate vahel sellised aktuaalsed hooldusõiguslikud vaidlused, mis takistaksid laste elu korraldamist või seaksid laste huvid ohtu. Samuti ei ole isa vaatamata välismaal elamisele laste elust kadunud või kättesaamatu. Kohus ei pea põhjendatuks lõpetada ühist hooldusõigust ka ainuüksi seetõttu, et üks vanematest on teise hinnangul liialt passiivne või tegevusetu hooldusõiguse teostamisel ja peaks teise vanema hinnangul aktiivsem olema. Kohus ei näe esitatud asjaolude pinnalt, miks ühise hooldusõiguse lõpetamine on laste huvide tagamiseks vajalik.
9.Maakohus märkis, et laste viibimiskoha osas on vanemate vaidlusküsimusena käsitatav vaid see, et isa keeldus ühel korral lastega reisimiseks loa andmisest. Kohtu hinnangul ei ole ühekordne lastega reisimiseks loa andmisest keeldumine piisav alus lõpetada täielikult ühine hooldusõigus laste viibimiskoha määramise osas. Seega ei näe kohus alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ka laste viibimiskoha määramise õiguse küsimuses. Mingit konkreetset vaidlust
2-22-8544 haridusküsimuste, terviseküsimuste ja varahoolduse üle ei ole tuvastatud. Seega ei ole põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine ka nendes küsimustes. Määruskaebus
10.Ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis rahuldamata ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste suhtes ja emale ainuhooldusõiguse andmiseks, alternatiivselt ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks viibimiskoha määramise õiguse, haridus- ja terviseküsimuste osas ning nimetatud osas hooldusõiguse emale üleandmiseks. Ema palub, et kohus rahuldaks tema avalduse hooldusõiguse küsimuses. Ema palub jätta menetluskulud määruskaebemenetluses isa kanda.
10.1.Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud ema seisukohtade ega esitatud tõenditega. Samuti on kohus hinnanud olulisi asjaolusid valesti.
10.2.Puudub vaidlus, et laste huvides on kaks hooldusõiguslikku vanemat, kuid hooldusõiguse oluliseks osaks on laste elust huvitatus, osalemine laste elus ja laste huvide eest seismine, tegutsemine laste asjade ajamisel. Isa on oma senise käitumisega ligikaudu seitsme aasta jooksul näidanud, et ei soovi ega ole võimeline laste hooldusõigust teostama. Näiteks ei teadnud isa, millises lasteaias ja koolis ning millistes huviringides lapsed käivad, millised mänguasjad lastele huvi pakuvad, mis suurusega riideid lapsed kannavad, millised on laste vajadused, milline on vanema lapse dieet.
10.3.Isa elab alaliselt välismaal. Ehkki välismaal elamine üksi ei anna alust vanemate hooldusõiguse lõpetamiseks, siis praegusel juhul piirab isa Eestis käimise tihedus (ligikaudu kaks kuni kolm korda aastas) oluliselt isa võimalusi hooldusõigust teostada.
10.4.Isal pole huvi hooldusõigust teostada. Ta ei ole kunagi osalenud lapsi puudutavate oluliste küsimuste otsustamises. Isa soovib lastega suhelda, kuid suhtlemine ja hooldusõiguse teostamine on erinevad asjad. Paar korda aastas lastega lõbusalt aja veetmine on suhtlemine, mitte hooldusõigusest tulenevate kohustuste täitmine.
10.5.Ühise hooldusõiguse teostamine eeldab vanemate tihedat koostööd, kuid koostöö vanemate vahel on raskendatud. Ema toob alljärgnevad põhjendused: -
-
isa oli vägivaldne (ema ja endise abikaasa suhtes); isa ignoreerib ema põhjendatud küsimusi ja palveid laste kohta ning ei anna lapsi puudutavat vajalikku infot. Näiteks vanema lapse puhul eirab isa kõiki arstide ettekirjutusi ja lapse toitumiskava, ehkki ema on isa nende nõuete järgimise vajadusest teavitanud. Isa ei abistanud ema linnalt toetuse saamisel, ema pidi ise olukorra lahendama. Isa keeldus korraldamast lapse lasteaia vahetamist, ema pidi selle küsimuse ise lahendama; isa koostööst keeldumist tõendab ka asjaolu, et isa ei soovinud sõlmida ema pakutud kompromissi suhtluskorra osas; isa keeldus andmast emale luba lastega reisimiseks.
10.6.Isaga on raske kontakti saada. Ka praeguse kohtuasja raames ei saanud laste esindaja ja Tallinna linna esindaja isaga kontakti, isa vahetab tihti telefoninumbreid. Kohus jättis selle asjaolu tähelepanuta ja arvestamata.
10.7.Kohtumenetlusse kaasatud spetsialistid, kelle ülesandeks on laste õiguste ja huvide kaitsmine, leidsid, et ema avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja
2-22-8544 hooldusõiguse emale üleandmiseks on põhjendatud ja mõistlik. Vanemad ei saa halva läbisaamise tõttu ühist hooldusõigust teostada. Kui peaks olema vaja teha kiireloomulisi otsuseid, on see raskendatud, sest isa ei viibi Eestis.
10.8.Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Maakohtu põhjendusest ei ole selge, kuidas on laste huvides see, kui hooldusõigus kuulub isale, kes hooldusõigust ei teosta ja abi ei osuta. Samuti pole kohus analüüsinud vanemate valmisolekut lapsi kasvatada, hingelist seotust lastega ja senist pühendumist laste eest hoolitsemisele. Menetlusosaliste seisukohad
11.Isa palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
12.Laste esindaja on seisukohal, et ema määruskaebuse rahuldamine ei kahjustaks laste huve ning hooldusõiguses muudatuste tegemine oleks põhjendatud ja asjakohane.
13.Mustamäe Linnaosa Valitsus toetab määruskaebuses toodud alternatiivset nõuet. Menetluse edasine käik
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebemenetluse kulud tuleb jätta määruskaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 järgi neid täies ulatuses ei korda.
16.Ringkonnakohus kontrollib vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 ema määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles maakohus jättis rahuldamata ema avalduse hooldusõiguse osas muudatuste tegemiseks. Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles kohus määras isa ja laste suhtluskorra, sest määruskaebusega ei ole maakohtu määrust selles osas vaidlustatud. Nimetatud osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1, lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 järgi jõustunud.
17.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.1.Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (RKTKm 14.11.2016, 3-2-1-87-16, p 14 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Hagita menetluses on kohtul kaalutlusõigus (RKTKm 01.06.2011, 3-2-117-11, p 11 teine lõik ja RKTKm 31.05.2011, 3-2-1-18-11, p 19 teine lõik; hagita perekonnaasja kohta ka RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).
2-22-8544 Seega on esimese astme kohtul vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise otsustamisel ulatuslik diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui selle teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud menetlusnorme. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus siinse hooldusõiguse vaidluse lahendamisel diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Riigikohtu praktika kohaselt võib vanemate ühise hooldusõiguse lõpetada ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse anda üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233/69, p 19). Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233/69, p 14). Samuti on Riigikohus selgitanud, et kui see ei ole lapse parimate huvidega vastuolus ja lapse turvalisus on tagatud, võiksid mõlemad vanemad osaleda lapse elu korraldamises (RKTKm 11.04.2018, 2-17-507, p 16).
17.2.Viidatud Riigikohtu seisukohti arvestades on maakohus õigesti leidnud, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud ainuüksi seetõttu, et pärast vanemate lahutust on lapsi kasvatanud ja hooldanud ema üksinda, sest isa elab alaliselt välismaal (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 12). Arusaadavalt toob see, kui üks vanematest elab teises riigis, praktikas kaasa teistsuguse elukorralduse kui see, kui vanem elab lastega samas riigis. Samas ei tähenda hooldusõiguse ühine teostamine, et vanemad peaksid otsuseid langetama ühiselt isiklikult kohal olles. Riigikohus on leidnud, et analoogselt PKS § 120 lg 1 kolmandas lauses viidatud vanemate võimalusele leppida kokku ühise esindusõiguse teostamises, saavad vanemad kokkuleppel korraldada ka muude ühise hooldusõigusega seotud küsimuste otsustamise (RKTKm 22.11.2017, 2-16-5794, p 16).
17.3.Maakohus on põhjendatult leidnud, et siinses kohtumenetluses ei ole tõendatud, milles seisnevad vanemate erimeelsused või vaidlused laste jaoks oluliste küsimuste lahendamisel ja kuidas takistab isa laste hooldusõigust puudutavate küsimuste lahendamist. Ema välja toodud üksikud juhtumid ei olnud esitatud tõenditest nähtuvalt erimeelsused lapse jaoks olulise otsuse tegemisel, vaid praktiliste olukordade lahendamisel tõusetunud probleemid (isa ei saanud sobiva digilahenduse puudumise tõttu esitada taotlust esimesse klassi mineva lapse toetuse saamiseks (vt ema 27. juuli 2022. a seisukoha p 1.2.2 ja I kd, tl-d 36–45)) ja vanemate erimeelsused selles, kes vanematest millise küsimuse korraldamisega tegeleb või saab parasjagu tegeleda (ema väide, et isa ei aidanud korraldada lasteaiavahetust (vt ema 27. juuli 2022. a seisukoha p 1.2.2.1 ja I kd, tl-d 105 – 107 pöördel)). Asjas pole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuvalt oleks mõni oluline hooldusõiguse küsimus, sh kiireloomuline küsimus, jäänud isa tegevuse (tegevusetuse) tõttu otsustamata.
17.4.Määruskaebuses toodud näide lapse toitumisalaste soovituste järgimata jätmise kohta ei anna samuti alust järeldada, et vanemate ühine hooldusõigus tuleks lõpetada, sh osaliselt. Mõistagi on oluline järgida spetsialistide soovitusi laste toitumise vm kohta, ent kui vanem nende vastu eksib, ei ole alust seda küsimust lahendada kohe ühise hooldusõiguse lõpetamise teel. Ka siis, kui isal hooldusõigust ei oleks, ent lapsed viibiksid tema juures suhtlusõiguse raames, teeks ta tavahoolduse otsuseid (nt igapäevased otsused söögi ja söögiaegade kohta) iseseisvalt (PKS § 145 lg 3). Seega tuleb vanematel jõuda lastele sobiva söögi, riietuse, vabaaja veetmise viisi ja muude taoliste küsimuste osas ühisele arusaamisele. Äärmisel juhul on võimalik taotleda, et kohus teeks PKS § 134 lg 3 alusel lapse heaolu ohustamise korral vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, hoiatusi ja ettekirjutusi või kehtestaks keelde või kohustaks vanemat järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Siinsel juhul ei anna asja materjalid alust selliste meetmete võtmiseks.
2-22-8544
17.5.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtumenetluses tõendamist leidnud ka määruskaebuse väide, et isa ei ole hooldusõiguse teostamisest huvitatud. Siinses menetluses on isa avaldanud, et ta soovib laste kasvatamises osaleda. Ema selgitusele, et kõiki lastega seotud otsuseid on teinud ema, esitas isa vastuväite, et isa pole saanud otsuste tegemisel osaleda, kuivõrd ema on otsused ise ära teinud isa kaasamata või tema arvmust arvestamata. Määruskaebuses toodud lasteaia vahetamise näide viitab pigem sellele, et isa ei kaasatud mitte haridus- ja tervisealaste küsimuste üle otsustamisse, vaid praktilisse asjaajamisse (I kd, tl 107). Kuna isa ei ole vaielnud vastu ema tehtud otsustele nt laste lasteaia, kooli ja huviringide valiku kohta, ei ole isa väidetav passiivsus lapsi puudutavate otsuste tegemist takistanud, vaid isa on ema otsuseid aktsepteerinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei näita isa huvipuudust osaleda laste hooldusõiguse küsimuste lahendamisel seegi, et isa soovis emalt täpsemat infot mh laste riiete suuruse, sobilike mänguasjade, toitumise ja laste huvide kohta. Pole vaidlust, et isa elab välismaal ja seetõttu ei puutu lastega vahetult iga päev kokku. Seega on mõistetav, et isa esitas neid küsimusi, näidates nii üles ka huvi laste vastu. Lisaks tuleb arvestada, et lapsed saavad järjest vanemaks ja isa võimalused lastega otse sidevahendite kaudu suhelda ning nende elu ja arenguga rohkem kursis olla pidevalt laienevad.
17.6.Kuigi maakohus selgitas kohtumääruses, et ühekordne lapse reisimiseks loa mitteandmine ei õigusta ühise hooldusõiguse lõpetamist mh viibimiskoha küsimuses, märgib ringkonnakohus lisaks, et ekslik on arvata, nagu peaks teine lapsevanem igal juhul heaks kiitma iga reisi, mida üks vanematest soovib lastega ette võtta. Ühine hooldusõigus on lapse huvides muu hulgas seetõttu, et lapse huve erinevate otsuste tegemisel hindavad kaks täiskasvanut, kelle arvamused lapse huvide kohta ei pruugigi alati kokku langeda. Selleks, et teine vanem saaks kujundada hinnangu reisi vastavuse kohta lapse huvidele, peab lapsega reisida sooviv vanem andma talle vajaliku info reisi sihtkoha, kestuse jm oluliste tingimuste kohta. Siinsel juhul on isa põhjendanud loa mitteandmist sellega, et ema ei täpsustanud, kuhu ta lastega kaheks nädalaks sõidab (vt nt 24. aprilli 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:29:28; ema oli 1. juuli 2022. a kirjas öelnud vaid, et „orienteeruvalt Itaalia ja Šveits“ (I kd, tl 93, tõlge tl 94 pöördel)). Juhul, kui üks vanem põhjendamatult keeldub teisele vanemale lapsega reisimiseks loa andmisest, on reisida soovival vanemal võimalik taotleda kohtult selle reisi küsimuses endale otsustusõiguse andmist PKS § 119 järgi.
17.7.Siinses asjas esitatud mahukas kirjavahetus vanemate vahel näitab, et vanemad on suutnud mitme aasta vältel lastega seotud küsimustes suhelda ja ka koostööd teha, korraldades laste ja isa suhtlemist ning isa poolt lastele nt riiete ja mänguasjade toomist. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, nagu näitaks isa soovimatust emaga suhelda ja koostööd teha isa keeldumine ema kohtumenetluses esitatud kompromissiettepanekust. Vanemate vaidluse korral ei ole ühel vanemal kohustust teise vanema kompromissiettepanekuga nõustuda, mistõttu isa käitumist ei saa käsitada soovimatusena teha omavahel koostööd.
17.8.Mis puudutab määruskaebuse väidet, et isaga on keeruline kontakti saada, siis nähtub asja materjalidest, et laste esindaja on oma 16. veebruari 2023. a seisukohas ja Mustamäe Linnaosa Valitsus oma 16. märtsi 2023. a seisukohas tõesti märkinud, et nad ei saanud isaga kontakti. Samas, enne 5. augusti 2022. a arvamuse andmist oli laste esindaja ja enne 10. augusti 2022. a arvamuse andmist Mustamäe Linnaosa Valitsus isaga kontakti saanud. Ka isa on kohtumenetluses väitnud, et ta ei ole saanud emaga kontakti või on ema tema sõnumeid ignoreerinud (nt I kd, tl-d 2 pöördel – 3 ja seal viidatud sõnumivahetus, 140 pöördel, 202 pöördel). Kolleegiumi hinnangul ei saa mõne ebaõnnestunud kontaktivõtu pinnalt järeldada, et vanemate ühine hooldusõigus tuleb lõpetada. Siinsel juhul määras maakohus suhtluskorra osana kindlaks ka selle, kuidas vanemad omavahel lapsi puudutavates küsimustes suhtlevad, s.o
2-22-8544 telefoni kiirsõnumi, Facebook Messengeri, Viberi, e-posti kaudu või muul moel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kusjuures suhtlemisel eeldatakse, et vastaspoolele jääb mõistlik aeg vastamiseks (vt maakohtu määruse resolutsiooni p 1.4). Neid kommunikatsiooniviise on vanematel võimalik kasutada ka laste hooldusõiguse küsimustes suhtlemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on alust arvata, et vanemate suhtlemise selgepiirilisem kord aitab edaspidi vältida teineteisega kontakti saamisega seotud probleeme.
17.9.Määruskaebuses on veel väidetud, et vanemate koostöö on raskendatud, kuna isa oli vägivaldne ema ja oma hilisema abikaasa suhtes. Teisalt on ema hinnangul laste suhtlemine isaga laste huvides ning ka maakohtu kehtestatud suhtluskorda ei ole ema vaidlustanud. Ka suhtluskorra täitmiseks tuleb emal isaga suhelda ja koostööd teha. Seega ei ole määruskaebuse väide, nagu takistaks isa vägivaldsus just hooldusõigust puudutavates küsimustes vanemate koostööd, veenev. Lisaks, kuna isa elab välismaal, toimub vanemate suhtlus lastega seotud küsimustes niikuinii valdavalt distantsilt. Ema ei ole menetluses väitnud ega ka ükski teine menetlusosaline viidanud, et isa oleks kunagi olnud (füüsiliselt) vägivaldne laste vastu. Ehkki ema on viidanud vaimsele vägivallale laste vastu, mis seisnes ema vastu suunatud füüsilise vägivalla pealt nägemises, ei ole need väited tõendatud ja asja materjalid ei võimalda laste sellist kahjustamist järeldada.
17.10.Kokkuvõttes on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et puudub alus vanemate ühise hooldusõiguse täielikuks või osaliseks lõpetamiseks, kuna vanemate vahel ei ole olnud suuremaid erimeelsusi või vaidlusi laste jaoks oluliste hooldusõiguslike küsimuste lahendamisel. Pole kahtlust, et ühise hooldusõiguse teostamine eeldab vanematelt koostööd, ent laste parimate huvide esikohale seadmise nõuet silmas pidades pole asja materjalidest võimalik järeldada, kuidas aitaks laste heaolule ja turvalisusele kaasa see, kui laste ainuhooldusõigus kuuluks emale kas täielikult või ka osaliselt, s.o viibimiskoha määramise õiguse ning haridusja tervisealastes küsimustes.
17.11.Riigikohus on märkinud, et (hooldusõiguse) asja lahendades peab arvestama hetkeolukorraga, mitte hindama seda, mis võib kunagi tulevikus toimuda (RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708/82, p 21). Kui tulevikus peaksid vanemate erimeelsused laste hooldusõiguse teostamisel muutuma laste heaolu ja turvalisust ohustavaks, saab vanem vajaduse korral hooldusõiguse küsimuses muudatuste tegemiseks uuesti kohtusse pöörduda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Kuna maakohtu määrus jääb asja sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole seda vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 173 lg 3). Ema ei ole määruskaebuses menetluskulude jaotust ka vaidlustanud.
19.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi ema kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda.
20.Ringkonnakohtu 16. veebruari 2024. a kirjaga määratud tähtaja jooksul ei esitanud isa määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja. Ka tsiviilasja toimikust ei nähtu, et isa oleks määruskaebemenetluses menetluskulusid kandnud. Seega ei ole määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ja nende rahalist suurust pole vaja kindlaks määrata.
2-22-8544
21.Vastavalt TsMS §-le 178 saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega vastavalt menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.