Perekonnaõigus › Abielulahutus

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

1(3)

2-23-6843 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elavad pooled juba mitu aastat eraldi, kostja elab ja töötab Soome vabariigis. Hageja palub lahutada poolte vahel 05. septembril 2013 sõlmitud abielu ning anda peale lahutust hagejale enne abielu kantud perekonnanimi R. Kostja hagiavaldusele kirjalikku vastust kohtule ei esitanud. Kohtuistung Kohtuistungil 21. veebruar 2024 jäi hageja oma nõude juurde, hageja soovib lahutada abielu, kuna elavad kostjaga eraldi juba viis aastat, neil ei ole ühist majapidamist, eelarvet, intiimsuhteid, kostja töötab ja elab välismaal. Hageja palub abielu lahutada. Hageja avaldas, et loobub taotlusest anda hagejale peale lahutust enne abielu kantud perekonnanimi R. Hageja soovib säilitada abieluga saadud perekonnanime Š. Kostja avaldab, et on nõus abielu lahutamisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud 21. aprillil 2011 IdaViru Maavalitsuses (Narva), dokumendi nr 4-32-2011/147. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja väitel on poolte abielulised suhted lõppenud, pooled elavad juba viis aastat eraldi, kostja elab ja töötab välismaal. Hageja on kindel, et abielu taastamine ei ole võimalik. Kostja on nõus abielu lahutamisega. Kohus, arvestades kogumis poolte esitatud väiteid, tõendeid ja seisukohti, järeldab, et abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta, poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abikaasade edasine kooselu ja perekonna säilitamine ei ole võimalik, poolte abielu ei ole võimalik taastada. Kohus ei pea vajalikuks anda pooltele leppimiseks täiendavat tähtaega, pooled elavad eraldi juba viis aastat, mis annab alust eeldada, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, ning kohtus avaldatud 2(3)

2-23-6843 seisukohtade põhjal võib järeldada, et täiendava tähtaja andmine on asjaoludest tulenevalt ebamõistlik ning see tulemusi ei anna ja pooled seeläbi abielu ei taasta. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu, sõlmitud 21. aprillil 2011 Ida-Viru Maavalitsuses (Narva), dokumendi nr 4-32-2011/147. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja taotles hagiavalduses anda peale lahutust hagejale enne abielu kantud perekonnanimi R. Kohtuistungil avaldas hageja, et loobub taotlusest anda hagejale peale lahutust enne abielu kantud perekonnanimi R, kuna hageja soovib säilitada abielu ajal kantud perekonnanime Š. Kohus järeldab, et hageja ei soovi abielu lahutamisel perekonnanime muuta ning seega säilib hagejale abielu ajal kantud perekonnanimi Š. Hagihind Hagi on esitatud abielu lahutamise nõudes, s.o mittevaralise nõudega hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Hagihind on seega 3500 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik, menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse saatmine Vastavalt TsMS § 455 lg 2 saadab kohus kohtuotsuse peale jõustumist Narva Linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.